Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

K. R. (hageja) esitas 04.07.2023 kohtule hagi Themis Õigusbüroo OÜ (kostja I) ja AS Creditinfo Eesti (kostja II) vastu ebaõigete andmete eemaldamiseks ja avaldamise keelamiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostjate kanda. Hagiavalduse kohaselt avaldas kostja II 29.09.2022 teate nagu oleks hageja 41 663 eurot võlgu kostjale I. Hageja nõudis andmete eemaldamist, kuid kostja II seda ei teinud. Kostja I ei ole nõudele ebaõiged andmed eemaldada, reageerinud. Harju Maakohtu 07.02.2023 kohtumäärusega tsiviilasjas nr xxxx jäeti kostja I avaldus hageja pankroti väljakuulutamiseks rahuldamata, kohtulahend on jõustunud. Seega maksehäire sisestamise ajal ei olnud kostjal I selget ja mittevaieldavat nõuet hageja vastu ning kostja II on aidanud kaasa ebaõigete andmete avaldamisele ja ka kahju tekkimisele hagejale. Hageja esindaja edastas 18. mail 2023 kostjale II kirja, milles nõudis avaldatud ebaõigete andmete eemaldamist. Kostja II eemaldas andmed, kuid 29.06.2023 muutis maksehäire jälle kehtivaks. Kostjate tegevus on vastuolus Andmekaitse Inspektsiooni maksehäirete avaldamise juhendis välja Toonuga. Maksehäire registri pidajal on kohustus tõendada, et nende poolt avaldatud andmed on õiged ja enne avaldamist kontrollis registri pidaja andmete edastamise õiguslikku alust sisuliselt juba enne seda, kui ta andmed väljastas/kavatseb väljastada. Alusetu maksehäire avaldamine on hagejat kahjustav. Hageja on lõplik kasusaaja äriühingus B OÜ, mille 300 000 euro suurust ärilaenu pelletitehase paigaldamisel alates 01.02.2023 ei pikendatud ning millise laenu refinantseerimisega tekkinud lisakulud on suurusjärgus 75 000 eurot. Hageja moraalse kahju suurus on vähemalt summas 15 000 eurot. Alusetuid nõudeid ei ole ei hageja ega ükski muu isik kohustatud täitma ning seesuguste nõuete täitmisele survestamine ebaõigete andmete avaldamisega on ebakohane ning õigusvastane tegevus. Hageja esitab kahjunõude eraldi menetluses. Hagejal on kostjaga I pooleli veel lisaks juba esitatud vaidlusele vaidlus ka sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks (Harju Maakohtu tsiviilasi xxxx), vaatamata sellele soovib kostja I hagejat survestada ebaselget nõuet rahuldama ja seda kostja II kaasabil. Kostja vastuväited Kostja I hagi ei tunnista ja vaidleb sellel vastu. Hagejal ja kostjal I on pooleli sundtäitmise lubamatuks tunnistamises sama rahalise nõude osas, mille kohta on avaldatud maksehäire. Kostja I palus menetlus peatada kuni tsiviilasjas xxxx lahendi jõustumiseni. Kõnealune võlgnevus tuleneb jõustunud kompromissimäärusest tsiviil asjas xxxx, mis on kehtivalt loovutatud kostjale1. Eelmine võlausaldaja (nõude loovutaja) ütles üles üksnes maksegraafiku sõnaselgelt s.h viidates kompromissimääruses punktile 2.2, mis sätestas maksegraafiku. Nõue on selge, sest hageja on tasunud nõuet osaliselt endisele võlausaldajale, seda ka peale maksegraafiku ülesütlemise avalduse saamist ning lubanud kostjalt I võla ära osta. Vaidlust ei saa olla ka selle üle, et peale kostjale1 loovutamist pole hageja nõuet tasunud. Kostja I nõuet pole täitemenetluses õnnestunud täita seni kolme muu täitemenetluse tõttu, mis toimuvad hageja suhtes nähtuvalt enampakkumise aktist. Täitemenetlustes on sissenõudjateks peale kostja I veel kolm äriühingut. Kostja II kontrollis oma majasisese protseduuri kohaselt alus võlasuhte asjaolusid. Hageja käitumine võlasuhtes on vastuoluline ja pahauskne. Hageja sõlmis vabast tahtest kompromissi endise võlausaldajaga ja seejärel asus võlgnevust täitma. Pärast nõudeõiguse loovutamist kostjale I andis hageja talle veel korduvaid kinnitusi, et kavatseb võla tasuda. Alles seejärel kui ta võlga ei tasunud ning esitas kostjale I kompromissi pakkumise, mis viimasele ei sobinud, on ta asunud nõuet vaidlustama ja täimisest hoiduma. Kostja I ei nõustu hageja arvamusega, et kuna pankrotimenetlus oli edutu, tõendab see nõude

puudumist või ebaselgust. Kostja II hagi ei tunnista ja vaidleb sellel vastu. Kostja II tegeleb maksehäireinfo vahendamisega veebilehel www.e-krediidiinfo.ee ning API liidestuste1 kaudu. Maksehäire on olemuselt varalise kohustuse tähtaegselt (ka osaliselt) täitmata jätmise fakt. Maksehäireinfo ei ole avalikult kättesaadav info, selle kohta saavad päringu teha vastava õigusliku alusega andmesaajad, et maksehäireinfo alusel hinnata andmesubjekti krediidivõimelisust või maksevõimet (finantsiline usaldusväärsus) või muud usaldusväärsust. Kõik päringud logitakse. Kostja II töötleb maksehäireinfoga seotud isikuandmeid IKÜM art 6 lg 1 p f ehk õigustatud huvi alusel. Maksehäireinfo allikaks on võlausaldaja. Hageja saatis 19.05.2023 e-kirja teel nõudekirja, milles nõudis tema kohta käivate andmete eemaldamist. Vastavalt sisereeglitele peatas kostja II maksehäire andmete avaldamise kuni asjaolude selgumiseni ning andis hagejale teada, et on pöördunud andmete sisestaja poole asjaolude täpsustamiseks. Kostja I vaidles vastu hageja väidetele ning esitas 02.06.2023 dokumendid, mille kohaselt (i) hagejal oli jõustunud kohtulahendiga kinnitatud nõude loovutamisest tulenev võlgnevus kostja I ees ja (ii) nõue oli muutunud sissenõutavaks kui algne võlausaldaja ütles maksegraafiku üles. Kostja II edastas 29.06.2023 hagejale vastuväite, kuid hageja kostja II kirjale ei vastanud. Kostja II jättis hageja vaide rahuldamata ja taastas maksehäireinfo avaldamise. Hageja esitas 18.08.2023 korduva taotluse maksehäireinfo avaldamise lõpetamiseks. Kostja II vastas sellele 18.08.2023 ja selgitas, et hageja maksehäireandmete avaldamine ei toimu piiramatule hulgale isikutele, vaid üksnes isikutele, kellel on põhjendatud vajadus ja vastav õigustatud huvi, hinnata isikute krediidivõimet või muud usaldusväärsust, sh täita seadusega pandud vastutustundliku laenamise kohustust. Samuti selgitas kostja II, et hageja maksehäireandmete avaldamine ei toimu nõusoleku alusel, vaid isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 10 lg 1 ja IKÜM art 6 lg 1 p f alusel, mille kohaselt võlasuhte rikkumisega seotud isikuandmete edastamine kolmandale isikule ja edastatud andmete töötlemine kolmanda isiku poolt on lubatud andmesubjekti krediidivõimelisuse hindamise eesmärgil või muul samasugusel eesmärgil. Hageja pöördus teise esindaja kaudu kostja II poole ka 26.09.2023 ning nõudis 360 eurose kahju hüvitamist. Kostja II on peatanud käesoleva vaidluse objektiks oleva maksehäireinfo avaldamise. Menetluse käik Kohus jättis oma 05.07.2023 ja 27.07.2023 määrusega rahuldamata hageja taotluse hagi tagamiseks ning võttis hagi 06.09.2023 menetlusse. Kohus pidas 29.01.2024 korraldava istungi, millest hageja osa ei võtnud. Kohus jättis protokollilise määrusega rahuldamata kostja I taotluse menetluse peatamiseks ning jätkas poolte nõusolekul menetlust kirjalikus menetluses. Kohtu põhjendused Kohtu hinnangul ei ole hagi põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Pole vaidlust, et kostja II avaldas 29.09.2022 maksehäire registris teate selle kohta, et hagejal on 41 663 euro suurune kohustus kostja I ees. Pole vaidlust ka selles, et hageja pöördus 13.03.2023 kostja I poole (dtl 9-11) ja 19.05.2023 kostja II poole nõudega andmete eemaldamiseks (dtl 22, 134-135). Kostja II 29.06.2023 vastuse kohaselt kontrollis kostja II andmete õigsust. Hageja nõuab kostjatel ebaõigete andmete avaldamise lõpetamist VÕS § 1047 lg 1 alusel. Kostjatel on võimalik tõendad, et andmed on õiged või neil oli avaldamise vastu õigustatud huvi. Kohtu hinnangul saab pidada andmete avaldamist kostja II poolt peetavas maksehäire registris andmete avaldamiseks VÕS § 1047 mõttes. Olgugi, et tegemist on andmebaasiga, millele

juurdepääs on võimalik vaid lepingulistel klientidel, ei ole isikute ring, kes võivad lepingu sõlmida, piiratud. Andmete avaldamine on kostja II põhiline majandustegevus, seda ei saa pidada isiklikuks kasutamiseks mõeldud andmebaasiks. Andmete avaldamiseks peab kostjal I olema õigustatud huvi. Maksehäire registris andmete avaldamine on seadusega lubatud. IKS § 10 lg 1 järgi on lubatud võlasuhte rikkumisega seotud isikuandmete edastamine kolmandale isikule ja edastatud andmete töötlemine kolmanda isiku poolt on lubatud andmesubjekti krediidivõimelisuse hindamise eesmärgil või muul samasugusel eesmärgil ning üksnes juhul, kui vastutav või volitatud töötleja on kontrollinud edastatavate andmete õigsust ja õiguslikku alust isikuandmete edastamiseks ning on registreerinud andmeedastuse. Piirangud on sätestatud IKS § 10 lg 2 p 1-5. Kohtule esitatud kostja I ja kostja II kirjavahetusest nähtub, et kostja II nõudis kostjalt I andmete avaldamise õiguspärasuse kinnitust, seega on kostja II viinud läbi IKS § 10 lg 1 sätestatud kontrolli protseduuri ja formaalsed nõuded avaldamiseks on täidetud. Kohus ei nõustu hageja väitega, et pankrotimenetluse algatamata jätmine iseenesest tõendab võlasuhte puudumist. Harju Maakohtu 07.02.2023 kohtumäärusega tsiviilasjas nr xxxx jäeti kostja I avaldus hageja pankroti väljakuulutamiseks rahuldamata, kohtulahend on jõustunud (dtl 14-19). Muuhulgas on kohus määruse p 22 tuvastanud, et Harju Maakohus 30.07.2021 kinnitas tsiviilasjas nr xxxx võlausaldaja R. S. ja võlgniku vahel kompromissi; võlausaldaja ütles 21.06.2022 kompromissina kinnitatud maksegraafiku erakorraliselt üles ja loovutas 05.07.2022 kompromissinõude uuele võlausaldajale Themis Õigusbüroo OÜ-le. Kohtu menetluses on ka sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, tsiviilasi xxxx, mille kohus on menetlusse võtnud (dtl 171-174). Kohtu hinnangul on jõustunud kohtumäärusega leidnud kinnitust asjaolu, et kostjal I on nõue hageja vastu, samuti on leidnud kinnitust nõude olemasolu. Kohtule esitatud nõudeõiguse loovutamise lepingust, mis on sõlmitud notar M. V. poolt 05.07.2022 (dtl 143-145) on samuti järeldatav, et kostja I on omandanud nõude hageja vastu. Kõiki neid asjaolusid on kostja II maksehäire avaldamisel kontrollinud (dtl 155-159). Kohtule esitatud kostja II ja kostja I kirjavahetuses nähtub, et kostja II on nõudnud kostjalt I andmeid ja selgitusi võlgnevuse olemasolu kohta. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kostjad on piisava veenvusega tõendanud kohtule, et andmed hilinenud võlgnevuse olemasolu kohta vastavad tegelikkusele, kostja I on omandanud jõustunud kohtulahendist tuleneva nõude hageja vastu, algatatud on täitemenetlus jõustunud kohtulahendist tuleneva nõude täitmiseks. Tsiviilasja hinna määramine Hagi hind ja riigilõivud. TSMS § 132 lg 1 mõistes on tegemist mittevaralise hagiga, mille hinnaks loetakse eelduslikult 3500 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 järgi tuleb jätta menetluskulud hageja kanda. TsMS § 173 lg 1; § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 ja 4 järgi määrab kohus menetluskulud kindlaks summaliselt vaidlust lõpetavas kohtulahendis ja määrab ka menetluskuludelt tasutava viivise. Kostjale I on osutatud õigusabi tunni hinnaga 135 eurot 10 tunni ulatuses, kokku 1350 euro eest. Kostjale II on osutatud õigusabi 17,50 töötunni ulatuses hinnaga 231,03 eurot (km-ta), kokku 4043,00 euro eest. Kohtu hinnangul on menetluskulud mõistlikud, arvestades kohtuasja keerukust ja tehtud menetlustoimingute hulka. Kostjate esindajate tehtud menetlustoimingute maht vastab tavapärasele

hagimenetluse tehtud toimingute hulgale, õigusabile kulunud tundide arv ei ole ülepaisutatud. Hagejalt tuleb kostjate kasuks välja mõista menetluskulud vastavalt taotletule vastavalt kostjal I 1350 eurot ja kostjale II 4043 eurot ning neilt tuleb tasuda viivist alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Härmand Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.