Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Kohtuasi
S.K hagi Themis Õigusbüroo OÜ ja AS CREDITINFO EESTI vastu ebaõigete andmete eemaldamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 24. mai 2024 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
S.K apellatsioonkaebus
Kaebuse hind ringkonnakohtus
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja S.K (isikukood XXX), lepinguline esindaja esindajad ringkonnakohtus Erki Casar Kostja Themis Õigusbüroo OÜ (registrikood 12803543), lepinguline esindaja Tanel Riivits Kostja AS CREDITINFO EESTI (registrikood 10256137), lepingulised esindajad vandeadvokaat Martti Peetsalu ja advokaat Uku Kull Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 24. mai 2024 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus S.K kanda.
3.Välja mõista S.K-lt Themis Õigusbüroo OÜ kasuks ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks 600 eurot.
4.S.K-l tuleb välja mõistetud ringkonnakohtu menetluskuludelt tasuda Themis Õigusbüroo OÜ-le viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
5.Välja mõista S.K-lt AS CREDITINFO EESTI kasuks ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks 1553,75 eurot.
6.S.K-l tuleb välja mõistetud ringkonnakohtu menetluskuludelt tasuda AS-ile CREDITINFO EESTI viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
7.Keelduda S.K poolt apellatsioonkaebusele lisatud tõendite vastuvõtmisest. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.S.K (hageja) esitas 04.07.2023 Harju Maakohtule hagi Themis Õigusbüroo OÜ (kostja I) ja AS CREDITINFO EESTI (kostja II) vastu, milles palus kohustada kostjaid lõpetama ebaõigete andmete, nagu eksisteeriks hagejal võlgnevus kostja I ees, avaldamine kostja II poolt peetavas maksehäireregistris veebilehel www.e-krediidiinfo.ee.
2.Hagiavalduse kohaselt avaldas kostja II 29.09.2022 teate nagu oleks hageja kostjale I võlgu 41 663 eurot. Hageja nõudis andmete eemaldamist, kuid kostja II seda ei teinud. Kostja I ei ole nõudele, ebaõiged andmed eemaldada, reageerinud.
3.Harju Maakohtu 07.02.2023 määrusega tsiviilasjas nr 2-22-15612 jäeti kostja I avaldus hageja pankroti väljakuulutamiseks rahuldamata. Seega ei olnud maksehäire sisestamise ajal kostjal I selget nõuet hageja vastu ning kostja II on aidanud kaasa ebaõigete andmete avaldamisele. Hageja edastas 18. mail 2023 kostjale II kirja, milles nõudis ebaõigete andmete eemaldamist. Kostja II eemaldas andmed, kuid 29.06.2023 taastas andmed, ehk muutis maksehäire jälle kehtivaks. Maksehäireregistri pidajal on kohustus tõendada, et tema poolt avaldatud andmed on õiged. Hagejal on kostjaga I pooleli vaidlus sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks (tsiviilasi 2-22-17239), kuid vaatamata sellele soovib kostja I survestada hagejat ebaselget
2
nõuet rahuldama ja seda kostja II kaasabil. Ebaõigete andmete avaldamine tekitab hagejale kahju.
Kostjate vastused
4.Kostja I hagi ei tunnistanud. Vaidlusalune võlgnevus tuleneb jõustunud kompromissimäärusest tsiviilasjas 2-21-652, millest tulenev nõue on loovutatud kostjale I. Kompromissimääruses sätestatud maksegraafik on eelmise võlausaldaja (nõude loovutaja) poolt üles öeldud. Hageja on tasunud nõuet osaliselt endisele võlausaldajale. Pärast nõude loovutamist kostjale I ei ole hageja nõuet tasunud. Hageja käitumine on vastuoluline. Hageja sõlmis kompromissi endise võlausaldajaga ja seejärel asus võlgnevust täitma. Pärast nõudeõiguse loovutamist kostjale I andis hageja korduvaid kinnitusi, et kavatseb võla tasuda. Alles seejärel kui ta võlga ei tasunud ning esitas kostjale I kompromissi pakkumise, mis viimasele ei sobinud, on hageja asunud nõuet vaidlustama.
5.Kostja II vaidles hagile vastu. Hageja ei ole tõendanud, et maksehäire informatsioon on ebaõige. Hageja saatis 19.05.2023 nõudekirja, milles nõudis tema kohta käivate andmete eemaldamist. Vastavalt sisereeglitele peatas kostja II maksehäire andmete avaldamise kuni asjaolude selgumiseni ning andis hagejale teada, et on pöördunud andmete sisestaja poole asjaolude täpsustamiseks. Kostja I vaidles vastu hageja väitele ning esitas 02.06.2023 dokumendid, mille kohaselt oli hagejal võlgnevus kostja I ees. Kostja II edastas 29.06.2023 hagejale kostja I vastuväite, kuid hageja kostja II kirjale ei vastanud. Kostja II jättis hageja vaide rahuldamata ja taastas maksehäireinfo avaldamise. Hageja esitas 18.08.2023 korduva taotluse maksehäireinfo avaldamise lõpetamiseks. Kostja II vastas sellele 18.08.2023 ja selgitas, et hageja maksehäireandmete avaldamine ei toimu piiramatule hulgale isikutele, vaid üksnes isikutele, kellel on põhjendatud vajadus ja vastav õigustatud huvi hinnata isikute krediidivõimet või muud usaldusväärsust, sh täita seadusega pandud vastutustundliku laenamise kohustust. Samuti selgitas kostja II, et hageja maksehäireandmete avaldamine ei toimu nõusoleku alusel, vaid IKS § 10 lg 1 ja IKÜM art 6 lg 1 p f alusel, mille kohaselt võlasuhte rikkumisega seotud isikuandmete edastamine kolmandale isikule ja edastatud andmete töötlemine kolmanda isiku poolt on lubatud andmesubjekti krediidivõimelisuse hindamise eesmärgil või muul samasugusel eesmärgil. Kostja II sai käesoleva menetluse algatamise määruse kätte 28.09.2023. Vastavalt kostja II sisereeglitele peatab kostja II maksehäire avaldamise kui maksehäire on vaidlustatud. Seetõttu on kostja II peatanud maksehäireinfo avaldamise kuniks kohtumenetluses asjaolude selgumiseni.
3
Maakohtu otsus ja põhjendused
6.Harju Maakohus jättis 24.05.2024 otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kohus mõistis hagejalt kostja I kasuks välja menetluskulud 1350 eurot ja viivise ning kostja II kasuks 4043 eurot ja viivise.
7.Otsuse kohaselt pole vaidlust, et kostja II avaldas 29.09.2022 maksehäire registris teate selle kohta, et hagejal on 41 663 euro suurune kohustus kostja I ees. Pole vaidlust ka selles, et hageja pöördus 13.03.2023 kostja I poole ja 19.05.2023 kostja II poole nõudega andmete eemaldamiseks. Kostja II 29.06.2023 vastuse kohaselt kontrollis kostja II andmete õigsust.
8.Kohtu hinnangul saab pidada andmete avaldamist kostja II poolt peetavas maksehäire registris andmete avaldamiseks VÕS § 1047 mõttes. Olgugi, et tegemist on andmebaasiga, millele juurdepääs on võimalik vaid lepingulistel klientidel, ei ole isikute ring, kes võivad lepingu sõlmida, piiratud. Andmete avaldamine on kostja II põhiline majandustegevus, seda ei saa pidada isiklikuks kasutamiseks mõeldud andmebaasiks.
9.IKS § 10 lg 1 järgi on lubatud võlasuhte rikkumisega seotud isikuandmete edastamine kolmandale isikule ja edastatud andmete töötlemine kolmanda isiku poolt on lubatud andmesubjekti krediidivõimelisuse hindamise eesmärgil või muul samasugusel eesmärgil ning üksnes juhul, kui vastutav või volitatud töötleja on kontrollinud edastatavate andmete õigsust ja õiguslikku alust isikuandmete edastamiseks ning on registreerinud andmeedastuse. Piirangud on sätestatud IKS § 10 lg 2 p 1-5.
10.Kohtule esitatud kostja I ja kostja II kirjavahetusest nähtub, et kostja II nõudis kostjalt I andmete avaldamise õiguspärasuse kinnitust, seega on kostja II viinud läbi IKS § 10 lg 1 sätestatud kontrolli protseduuri ja formaalsed nõuded avaldamiseks on täidetud.
11.Kohus ei nõustunud hageja väitega, et pankrotimenetluse algatamata jätmine iseenesest tõendab võlasuhte puudumist. Harju Maakohtu 07.02.2023 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-22-15612 jäeti kostja I avaldus hageja pankroti väljakuulutamiseks rahuldamata, kohtulahend on jõustunud (dtl 14-19). Muuhulgas on kohus määruse p 22 tuvastanud, et Harju Maakohus 30.07.2021 kinnitas tsiviilasjas nr 2-21-652 võlausaldaja Robert Sarve ja võlgniku vahel kompromissi; võlausaldaja ütles 21.06.2022 kompromissina kinnitatud maksegraafiku erakorraliselt üles ja loovutas 05.07.2022 kompromissinõude uuele võlausaldajale Themis Õigusbüroo OÜ-le. Kohtu menetluses on ka sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, tsiviilasi 2-22-17239, mille kohus on menetlusse võtnud (dtl 171-174). Kohtu hinnangul on jõustunud kohtumäärusega leidnud kinnitust asjaolu, et kostjal I on nõue hageja vastu. Kohtule esitatud nõudeõiguse loovutamise lepingust, mis on sõlmitud notari poolt 05.07.2022 (dtl 143-145) on samuti järeldatav, et kostja I on omandanud nõude hageja vastu. Kõiki neid asjaolusid on kostja II maksehäire avaldamisel
4
kontrollinud (dtl 155-159). Kohtule esitatud kostja II ja kostja I kirjavahetusest nähtub, et kostja II on nõudnud kostjalt I andmeid ja selgitusi võlgnevuse olemasolu kohta.
12.Kokkuvõtvalt leidis kohus, et kostjad on piisava veenvusega tõendanud kohtule, et andmed hilinenud võlgnevuse olemasolu kohta vastavad tegelikkusele, kostja I on omandanud jõustunud kohtulahendist tuleneva nõude hageja vastu, algatatud on täitemenetlus jõustunud kohtulahendist tuleneva nõude täitmiseks.
13.TsMS § 162 lg 1 järgi tuleb jätta menetluskulud hageja kanda. Kostjale I on osutatud õigusabi tunnihinnaga 135 eurot 10 tunni ulatuses, kokku 1350 euro eest. Kostjale II on osutatud õigusabi 17,50 töötunni ulatuses hinnaga 231,03 eurot, kokku 4043,00 euro eest.
14.Kohtu hinnangul on menetluskulud mõistlikud, arvestades kohtuasja keerukust ja tehtud menetlustoimingute hulka. Kostjate esindajate tehtud menetlustoimingute maht vastab tavapärasele hagimenetluse tehtud toimingute hulgale, õigusabile kulunud tundide arv ei ole ülepaisutatud. Hagejalt tuleb kostjate kasuks välja mõista menetluskulud vastavalt taotletule. Apellatsioonkaebus
15.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja hagi rahuldada või saata asi maakohtule uueks arutamiseks.
16.Ebaõige on maakohtu seisukoht, et tsiviilasjas 2-22-15612 pankrotimenetluse algatamata jätmine ei tõenda võlasuhte puudumist. Selles asjas leiti, et nõue hageja vastu ei ole selge. Lisaks on kohus jätnud arvestamata, et hageja on esitanud hagi tsiviilasjas nr 2-22-17239 sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, mis tõendab, et nõude üle on vaidlus. Seda, kas kostjal I on nõue hageja vastu, otsustatakse tsiviilasjas 2-22-17239. Kostja II ei saa avaldada nõuet, mille osas käib vaidlus.
17.Kummagi kostja esindaja ajakulu maakohtus ei saa ületada 8 tundi. Tegemist ei ole keeruka vaidlusega.
Vastused apellatsioonkaebusele
18.Kostjad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
19.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Kaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.
5
20.Hageja on lisanud apellatsioonkaebusele tõenditena kostja II e-kirjavahetuse kolmandate isikutega. Hageja soovib nendega tõendada, et kostja II ei avalda nõudeid, millele on esitatud vastuväide või mille üle käib vaidlus. Kostjad vaidlesid tõendite vastuvõtmisele vastu. Ringkonnakohus leiab, et kostja II käitumine menetlusosalisteks mitteolevate isikute suhtes ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust. Lisaks oleks hageja saanud need tõendid esitada maakohtule. Seega keeldub kohus tõendite vastuvõtmisest (TsMS § 238 lg 1, TsMS § 652 lg 4).
21.Hageja palus hagis kohustada kostjaid lõpetama ebaõigete andmete, nagu eksisteeriks hagejal võlgnevus kostja I ees, avaldamine kostja II poolt peetavas maksehäireregistris. VÕS § 1047 lg-te 1 ja 2 järgi on ebaõigete andmete avaldamine õigusvastane, välja arvatud sama paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul. VÕS § 1055 lg 1 esimene lause sätestab, et kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist.
22.Tsiviilasjast nähtuvalt on Harju Maakohus 30.07.2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-652 kinnitanud R. Sarve ja hageja vahel sõlmitud kompromissi, mille kohaselt on hagejal R. Sarve ees põhivõlgnevus 41 400 eurot. Kompromissi pooled leppisid kokku, et hageja tasub R. Sarvele võlgnevuse 42 kuu jooksul selliselt, et 41 esimese kuu jooksul on igakuise makse suurus 1000 eurot ja viimase makse suurus on 400 eurot. Esimene maksetähtaeg on 10.05.2021 ning järgnevad maksed tuleb teha iga järgneva kuu 10. kuupäeval. Ühtlasi lepiti kokku, et hageja maksab R. Sarvele intressi 4 % aastas tasumata põhivõla jäägilt, mis tasutakse pärast põhikohustuse täielikku täitmist kümne päeva jooksul. Viivise määraks lepiti kokku 0,06 % päevas õigeaegselt tasumata summalt. Kompromissi kohaselt ei nõua R. Sarv intressi ega viivist kui hageja tasub kõik maksed õigeaegselt (dtl 80-82).
23.21.06.2022 saatis R. Sarv hagejale e-kirja, mille kohaselt ütleb ta maksedistsipliini olulise rikkumise tõttu kompromissina kinnitatud maksegraafiku kokkuleppe erakorraliselt üles (dtl 90). 05.07.2022 on R. Sarv ja kostja I sõlminud Harju Maakohtu 30.07.2021 kohtumäärusest (jõustunud 06.08.2021) tsiviilasjas 2-21-652 tuleneva nõude loovutamise lepingu (dtl 85-87). 05.07.2022 teatas R. Sarv hagejale, et on loovutanud kõik nõuded, mis tulenevad Harju Maakohtu 30.07.2021 kohtumäärusest tsiviilasjas 2-21-652 kostjale I (dtl 89). VÕS § 170 esimene lause sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv.
24.TsMS § 430 lg 8 teine lause sätestab, et kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Seega ei saanud R. Sarv 21.06.2022 e-kirjaga maksegraafiku kokkulepet üles öelda ega sellest taganeda. See ei muuda aga asjaolu, et kostja I on saanud uueks võlausaldajaks. R. Sarv on hagejale teatanud, et ta on loovutanud kõik nõuded, mis 6
tulenevad Harju Maakohtu 30.07.2021 kohtumäärusest tsiviilasjas 2-21-652 kostjale I ning VÕS §-st 170 tulenevalt on nõude loovutamine hageja suhtes toimunud. Eeltoodust tulenevalt on kostjal I õigus nõuda hagejalt võla tasumist kompromissis kokkulepitud maksegraafiku järgi.
25.Kompromissis kokkulepitud maksegraafiku kohaselt pidi hageja tasuma põhivõla 41 400 eurot alates 10.05.2021 42 kuu jooksul igakuise maksega 1000 eurot (viimane makse 400 eurot). Ühtlasi tulenes hagejale kompromissist intressi ja viivise maksmise kohustus. Nõude loovutamise lepingust järeldub, et 05.07.2022 seisuga oli hageja teinud R. Sarvele põhivõla katteks makseid 4050 euro ulatuses. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et ta oleks enne 05.07.2022 või pärast nimetatud kuupäeva teinud võlgnevuse katteks rohkem makseid. Seega on hagejal kostja I ees võlgnevus ja see oli olemas ka 29.09.2022 seisuga (maksehäire avaldamise aeg). Õige on maakohtu seisukoht, et asjaolu, et tsiviilasjas 2-2215612 jäeti hagejale ajutine haldur nimetamata, ei tõenda hagejal võlgnevuse puudumist kostja I ees. Käesolevas tsiviilasjas ei ole küsimuse all võlgnevuse suurus, vaid hageja on vaidlustanud selle, et tal üldse kostja I ees võlgnevus (maksehäire) on. See tuleneb mh ka hageja nõudest, milles ta palub eemaldada andmed, et tal on kostja I ees võlgnevus. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul vajadus tuvastada hageja võlgnevuse täpne suurus maksehäire teate avaldamise ajal või käesoleval ajal.
26.Hageja nõuab maksehäire info eemaldamist põhjendustel, et tal puudub võlgnevus kostja I ees, ning et tsiviilasjas nr 2-22-17239, milles hageja on vaidlustanud sundtäitmise, käib nõude üle vaidlus. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hagejal on kostja I ees võlgnevus ja see oli ka maksehäire teate avaldamise ajal. Üksnes kohtuvaidluse olemasolu tsiviilasjas 2-22-17239 ei muuda isikuandmete töötlemist isikuandmete kaitse seadusega vastuolus olevaks. Hageja ei ole apellatsioonkaebuses väitnud, et kostjad oleksid andmete avaldamisega muul viisil rikkunud isikuandmete kaitse seaduse sätteid.
27.Eeltoodust tulenevalt ei ole alust muuta maakohtu otsust osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus
28.Maakohus leidis, et kostja I esindajakulud on põhjendatud 10 tunni ulatuses ja kostja II esindajakulud on põhjendatud 17,50 tunni ulatuses. Hageja leidis apellatsioonkaebuses, et kummagi kostja osas saaks mõistlikuks esindaja töömahuks olla 8 tundi. Kolleegium leiab, et hageja seisukoht ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks menetluskulude suuruse osas. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt RKTKm 23.03.2016, nr 3-2-1-184-15, p 14; RKTKm 15.02.2015, nr 3-2-1-115-14, p 11). Hageja ei ole põhjendanud, kuidas on maakohus menetluskulude kindlaksmääramisel diskretsioonipiire ületanud ega selgitanud, milliste konkreetsete 7
toimingute osas on kostjate esindajate ajakulu ebavajalik või ülepaisutatud. Üksnes üldsõnaline ja konkretiseerimata väide, et asja keerukust ja mahtu arvestades ei tohiks kummagi kostja esindaja ajakulu ületada 8 tundi, ei saa olla aluseks menetluskulude osas maakohtu otsustuse ümberhindamiseks.
29.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud hageja kanda (TsMS § 171 lg 1). TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
30.Kostja I palus hagejalt välja mõista esindajakulud summas 862,50 eurot (käibemaksuta) ja viivise. Kostja I esindaja on osutanud õigusabi 5,75 tundi, tunnihinnaga 150 eurot (käibemaksuta). Arvestades menetlusdokumentide sisu ja mahtu peab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse analüüsi ja sellele vastuse koostamise põhjendatud ajakuluks 3 tundi, järelepärimiste ja taotluste põhjendatud ajakuluks 0,25 tundi ning menetluskulude nimekirja ja hageja menetluskulude nimekirjale vastuväidete koostamise põhjendatud ajakuluks kokku 0,75 tundi. Kõik kokku 4 tundi. Esindaja tunnitasu määra peab ringkonnakohus põhjendatuks. Seega tuleb hagejalt kostja I kasuks välja mõista menetluskulud 600 eurot (käibemaksuta) ja viivis.
31.Kostja II palus hagejalt välja mõista esindajakulud summas 3452 eurot (käibemaksuta) ja viivise. Kostjale II on õigusabi osutanud kolm advokaati kokku 14,5 h ulatuses, tunnihindadega 200 eurot, 230 eurot ja 300 eurot. Arvestades menetlusdokumentide sisu ja mahtu peab kolleegium kohtuotsuse analüüsi, apellatsioonkaebuse analüüsi, apellatsioonkaebuse vastuse koostamise ja nendega seotud menetlustoimingute tegemise (s.o 24.05.2024 - 11.09.2024 teostatud toimingud) põhjendatud ajakuluks kokku 5 tundi. Nende toimingute keskmine tunnihind oli 232,60 eurot (käibemaksuta), mida ringkonnakohus peab põhjendatuks. Kostja I vastusega apellatsioonkaebusele tutvumise põhjendatud ajakuluks peab ringkonnakohus 0,25 tundi, tunnitasu määraga 232,60 eurot (käibemaksuta). Materjalide analüüsi, kliendiga suhtluse ja nendega seotud toimingute (s.o 08.05.2025-13.05.2025 teostatud toimingud) põhjendatud ajakuluks peab kolleegium 1 tund ja põhjendatud keskmiseks tunnitasu määraks 232,60 eurot (käibemaksuta). Menetluskulude nimekirja koostamise põhjendatud ajakuluks peab kohus 0,5 tundi tunnitasu määraga 200 eurot (käibemaksuta). Seega tuleb hagejalt kostja II menetluskulude katteks välja mõista 1553,75 eurot (käibemaksuta) ja viivis.
(allkirjastatud digitaalselt)
8
9
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.