Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi A.S. vastu (tarbijakrediidilepingust tuleneva) võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
867,47 eurot Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital, rg-kood 11919806, Tartu mnt 83-601, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10115 Hageja lepinguline esindaja: Marjana Šestel, e-post [email protected] Kostja: A.S., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx, tegelik elukoht teadmata (töötab laeva peal, elab Soomes, Soomes registreeritud aadressi ei oma)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetlusliik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada osaliselt hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi A.S. vastu tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista kostjalt A.S. hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks TKM Finants AS ja kostja vahel 27.12.2022 sõlmitud Partner kuukaardi lepingust nr 14313-1 (nõue on loovutatud hagejale Aktsiaselts PlusPlus Capital 27.03.2023) tulenev:
2.2.hagi esitamise ajaks (s.o 21.12.2023) sissenõutavaks muutunud viivis kokku summas 41,63 eurot alljärgnevalt:
2.2.1.arve nr 448637 (võlgnetav summa 281,88 eurot) perioodil 11.01.2023 – 21.12.2023 sissenõutavaks muutunud viivis summas 21,31 eurot, s.o VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras;
2.2.2.arve nr 467610 alusel (võlgnetav summa 295,21 eurot) perioodil 11.02.2023 – 21.12.2023 sissenõutavaks muutunud viivis summas 20,32 eurot, s.o VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras;
2.3.alates 22.12.2023 sissenõutavaks muutuv viivis kuni põhinõude 577,09 eurot täieliku täitmiseni, lugedes viivise määraks VÕS § 113 lõige 1 teises lauses ettenähtud määra.
3.Jätta rahuldamata hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi kostja A.S. vastu:
2-23-138527
3.1.hagi esitamise ajaks (s.o 21.12.2023) sissenõutavaks muutunud viivise nõudes summas 81,83 eurot,
3.2.hagi esitamisele järgnevast päevast, s.o alates 22.12.2023 sissenõutavaks muutuv viivise nõudes kuni põhinõude 577,09 eurot täieliku täitmiseni, lugedes viivise määraks 0,065% päevas ja
3.3.sissenõudmiskulude nõudes summas 30 eurot, kuna nõuded on õiguslikult põhjendamata.
4.Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 2).
5.Toimetada tagaseljaotsus menetlusosalistele kätte. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
1.Menetluskulud jätta 84,69% ulatuses kostja A.S. kanda ja 15,31% ulatuses hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kanda.
2.Määrata hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 385 eurot, s.o hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 245 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise kulu 20 eurot ja õigusteenuse kulu 120 eurot (koos käibemaksuga).
3.Välja mõista kostjalt A.S. hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks hageja põhjendatud menetluskulud summas 326,06 eurot, s.o riigilõiv, maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise kulu ja õigusteenuse kulu 84,69% ulatuses.
4.Menetluskuludelt tuleb kostjal A.S. tasuda hagejale Aktsiaselts PlusPlus Capital menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni menetluskulude nõude täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja seoses käesoleva tsiviilasja menetlemisega menetluskulusid kandnud. Edasikaebamise kord Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse (TsMS § 420 lg 1). Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kaja esitamine Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja saab esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda riigilõiv, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Kaja tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või LHV Pank AS-is EE567700771003819792. Selgitus menetlusabi taotlejale
2-23-138527 Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
ASJAOLUD JA VARASEM MENETLUSKÄIK
1.Hageja nõue
1.1.25.09.2023 esitas Aktsiaselts PlusPlus Capital Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse A.S.i vastu, mille menetluse Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond lõpetas ja andis avaldaja nõude hagimenetluses hagi jätkamiseks üle Pärnu Maakohtule seoses sellega, et makseettepanekut ei õnnestunud mõistliku aja jooksul võlgnikule kätte toimetada.
1.2.21.12.2023 esitas hageja Pärnu Maakohtule hagiavalduse, milles nõuab, et kohus mõistaks kostjalt A.S. hageja PlusPlus Capital AS kasuks välja TKM Finants AS ja A.S. vahel 27.12.2022 sõlmitud Partner kuukaardi lepingust nr. 141313-1 tulenev võlgnevus 577,09 eurot, viivised 123,46 eurot, sissenõudekulud 30 eurot; hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis kuni põhinõude 577,09 eurot jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks 0,065% päevas, alates 22.12.2023; samuti menetluskulud: riigilõiv summas 245 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot ning õigusabikulu summas 420 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt.
1.3.Kostja asus TKMF poolt võimaldatud Ostulimiiti kasutama, kasutades perioodil 27.12.202231.01.2023 ostulimiiti kokku summas 577,09 eurot. Kostjale väljastati kaks arvet: 1) arve nr 03.01.2023 arve nr 448637, mille kohaselt kostja kohustus perioodil 27.12.2022 – 31.12.2022 kasutatud teenuste eest tasuma hiljemalt 03.01.2023 kokku 281,88 eurot ning 2) arve nr 467610, mille kohaselt kostja kohustus hiljemalt 10.02.2023 tasuma perioodil 01.01.2023 – 31.01.2023 kasutatid kaupade ja teenuste eest 295,21 eurot (dtl 28-29).
1.4.Kostja arveid ei tasunud ning lähtudes kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest ja juhindudes lepingust, teavitas TKMF lepingu lõpetamisest ning luges tähtpäeva saabunuks 27.03.2023. Lepingu ülesütlemise teade on kostjale saadetud e-posti aadressile xxxxxxxxxxx ning loovutas nõude hagejale (dtl 30 - 31).
Kostja vastuväited
2.1.18.01.2024 määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse. Kohus määras kostjale kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, s.o 14 päeva arvates hagimaterjalide ja kohtumääruse kättesaamisest. Kohus saatis hagiavalduse koos hageja täiendava selgituse ja menetlusse võtmise määrusega kostjale käsipostiga aadressile Xxxxxxxxxxx ning dokumendid on kostjale isiklikult kätte toimetatud 19.02.2024. Seega oli kostja kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg 04.03.2024. Kostja ei ole kohtule esitanud kirjalikku vastust hagiavaldusele, seega loetakse hageja faktiväited kostja poolt omaks võetuks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 407 lg 1 alusel.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
2-23-138527
TsMS § 407 lg 1 alusel võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
Hageja on hagiavalduses palunud hagi rahuldada tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Eeltoodust tulenevalt lahendab kohus kohtule esitatud hagiavalduse tagaseljaotsusega. TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Ka Riigikohus on 03.05.2017 lahendis 3‐2‐1‐21‐17 (p 16) märkinud, et tagaseljaotsusega ei või rahuldada nõuet, mida tavaotsusega õiguslikult ei rahuldataks. Õiguslikult põhjendamata hagi jätab kohus ka hagile vastamata jätmise korral rahuldamata (TsMS § 407 lg 6).
Kohtuotsuse osaline rahuldamine
5.1.Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407 lg 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.
5.2.Hageja on esitanud kostja vastu põhinõude, lisaks hagi esitamise seisuga (s.o 21.12.2023) sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmise nõude summas 123,46 eurot (arvestades viivise määraks 0,065% päevas, viivise arvestus dtl 18), sissenõudekulude väljamõistmise nõude summas 30 eurot (dtl 17) ning hagi esitamisele järgnevast päevast (s.o 22.12.2023) sissenõutavaks muutuva viivise nõude kuni põhinõude 577,09 eurot täieliku tasumiseni, arvestades viivise määraks 0,065% päevas (dtl 19).
5.3.17.01.2024 esitas kohus hagejale kohtunõude palvega esitada kohtule hagiavalduse lisa nr 9, millele oli hagis viidatud, kuid mida ei olnud hagiga kaasa pandud. Hageja esitas nimetatud lisa 18.01.2024 (dtl 42 – 43).
5.4.18.01.2024 määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse, milles tõi välja järgneva.
5.4.1.Hagejal on võimalik täpsustada sissenõudmiskulude nõude asjaolusid.
5.4.2.Hagiavaldusest nähtuvalt tuleneb hageja nõue kostja vastu kostja ja TKM Finants AS vahel sõlmitud Partner kuukaardi lepingust. Kuna tegemist on tarbijakrediidilepinguga, (VÕS § 402 lg 1) siis on kohtul kohustus omal algatusel kontrollida vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Hagejal on oma väidete tõendamiskohustus tulenevalt TsMS § 230 lg 1, lg 2. Et kohus saaks hinnata, kas hageja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, tegi kohus ettepaneku esitada kohtule kõik asjaolud ja tõendid, mis võimaldavad hinnata krediidiandja poolt VÕS §-s 4034 sätestatud kohustuste täitmist. Kohus selgitas, et nõutud andmete esitamata jätmise korral võib kohus jõuda järeldusele, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ei ole järgitud.
5.5.29.01.2024 esitas hageja vastuse määrusele.
5.5.1.Seoses sissenõudmiskuludega märkis hageja, et hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜd sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse
2-23-138527 kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm tasulist meeldetuletuskirja hagejale teadaolevale kostja aadressile Väike-Sepa tänav 7-5, Pärnu linn, 80013: 13.04.2023 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 20 eurot, 28.06.2023 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5 eurot ja 07.09.2023 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5 eurot. PlusPlus Baltic OÜ on esitanud hagejale arve summas 30 eurot. Seega on hageja kandnud võlgnevuse sissenõudmiselt reaalseid kulusid ja juhindudes VÕS § 1132 lg 2 p-st 2 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 30 eurot (dtl 52 – 53).
5.5.2.Seoses vastutustundliku laenamise põhimõttega tõi hageja välja järgmise. Hageja rõhutab, et TKM Finants AS ei andnud Kostjale laenu ega krediiti, vaid tegemist on mugavusteenusega, millega TKM Finants AS võimaldas Kostjal tasuda kuu jooksul Tallinna Kaubamaja Grupp AS'i kuuluvates kauplustes soetatud kaupade eest korraga järgmise kuu alguses esitatud arve alusel. Hageja toob näiteks, et ka kõigi majapidamises kasutatavate teenuste eest tasub tarbija järgmise kuu alguses esitatava kommunaalkulude arve alusel, mis ei muuda kõiki tänapäeva teenuseid automaatselt tarbijakrediidiks. Eeltoodust tulenevalt ei ole tegemist tarbijakrediidilepinguga (dtl 52).
5.6.Kohus ei nõustu hageja käsitlusega, et Partner Kuukaardi lepingu puhul ei ole tegemist tarbijakrediidilepinguga. Samuti ei ole kohtu hinnangul asjakohane Partner Kuukaardi lepingu võrdlemine hageja esitatud majapidamises kasutatavate teenuste ja järgmisel kuul nende eest esitatava kommunaalkulude arvega.
5.7.Kohtule esitatud hagiavalduse lisadest nähtub, et sõlmitud lepingu kohaselt on Partner Kuukaart Partnerprogrammi osa, mis võimaldab Kliendil maksepäeva edasi lükates osta kaupu TKM Gruppi kuuluvates Selveri, Delice'i, Kaubamaja, I.L.U. ja L ́Occitane kauplustes. Pooled leppisid kokku ostulimiidis 600 eurot, viivise määr 0,065% päevas. Lepingu allkirjastamisega kinnitab klient oma teadlikkust asjaolust, et ostulimiit on finantskohustus ja see vastab tema maksevõimele (dtl 22). Partner Kuukaardi ostulimiidi tingimuste kohaselt on Partner Kuukaart personaalne ostulimiit ning seda pakub TKM Finants AS, kes omab Finantsinspektsiooni väljastatud krediidiandja tegevusluba. Partner Kuukaardi ostulimiidi taotlemisega annab klient TKM Grupile nõusoleku oma Partnerprogrammi raames kogutud isikuandmete (eelkõige isikukood, eesnimi, perekonnanimi, telefon, e-post, aadress) edastamiseks TKMF-ile, kes töötleb kliendi isikuandmeid krediidiandjate ja -vahendajate seaduse §-de 47–49 ja TKMF-i isikuandmete töötlemise tingimuste alusel vastutustundliku laenamise nõuete täitmise ja kliendi maksevõime hindamise (finantsiline usaldusväärsus) ning limiidilepingu sõlmimise eesmärgil. Kliendi vastavaid andmeid edastades kontrollitakse tema maksevõimekust Creditinfo Eesti AS andmebaasist ning tehakse päring AS Pensionikeskuse peetavasse kogumispensioni registrisse (kogumispensioni andmeid kasutatakse ainult Partner Kuukaardi maksimaalse ostulimiidi väljaarvutamiseks). TKMF-il on õigus kliendi maksevõimet eelnimetatud viisil kontrollida Partner Kuukaardi ostulimiidi taotlemisel, Partner Kuukaardi ostulimiidi muutmisel ja Partner Kuukaardi ostulimiidi kasutaja Partnerkaardi igakordsel uuendamisel (dtl 23).
5.8.VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Ehkki hageja on viidanud, et Partner Kuukaardiga tasumisel ei kaasne kliendile täiendavaid lisatasusid (sh intresse), märgib kohus järgmist. Kui majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik (Tallinna Kaubamaja Grupp AS) annab füüsilisele isikule (kostjale) krediiti või laenu (käesoleval juhul ostulimiit), tuleb eeldada tarbijakrediidilepingut. Tarbijakrediidilepingu sõlmimist välistavaid asjaolusid peab tõendama laenu- või krediidiandja (RK 11.10.2023 otsus nr 2-21-20479 p 10). Samas lahendis juhtis kõrgema astme kohus tähelepanu sellele, et ainuüksi intressi maksmise kokkuleppe puudumine ei välista tarbijakrediidilepingu sõlmimist.
2-23-138527
5.9.Partner Kuukaardi lepingust nähtub, et kostjal oli võimalus kasutada ostulimiiti summas 600 eurot (ehk maksimaalne võimalik summa, mille eest kostja sai osta kaupu ja teenuseid) ning millest kostja kasutas ära 577,09 eurot. Kostjale väljastati kaks arvet: 1) arve nr 03.01.2023 arve nr 448637, mille kohaselt kostja kohustus perioodil 27.12.2022 – 31.12.2022 kasutatud teenuste eest tasuma hiljemalt 03.01.2023 kokku 281,88 eurot (dtl 28) ning 2) arve nr 467610, mille kohaselt kostja kohustus hiljemalt 10.02.2023 tasuma perioodil 01.01.2023 – 31.01.2023 kasutatud kaupade ja teenuste eest 295,21 eurot (dtl 29). Seega ei kohustunud kostja tasuma ostetud teenuste ja kaupade eest mitte ostu sooritamise hetkel, vaid järgneva kuu alguses talle väljastatud arve alusel, s.o hiljem ja arvetel näidatud maksepäevadeks.
5.10.Samuti leppisid kostja ja TKMF kokku maksetähtaja ületamise korral viivise tasumise kohustuses (0,065% päevas, dtl 17, 22). Seega kaasnevad arvega tasumisega viivitamisel kostjale täiendavad kulud. Oma olemuselt on Partner Kuukaardi lepingu puhul tegemist tarbijakrediidilepinguga, sest kostja kasutusse anti ostulimiit (krediidilimiit), mida ostja sai kasutada konkreetsetes Tallinna Kaubamaja Grupi kauplustes ning ta sai kaupade ja teenuste eest tasuda maksepäeva edasi lükates. Tegemist on sisuliselt tähtajatule krediitkaardile sarnase tootega, sest hagis esitatud faktilistest asjaoludest ei nähtu, et leping oleks sõlmitud tähtajaliselt. Selleks, et TKMF sai sõlmida kostjaga Partner Kuukaardi lepingu, pidi ettevõte hindama kostja krediidivõimet ja maksevõimet, mh tehes päringu Creditinfo Estonia AS ja AS-i pensionikeskus andmebaasidesse (vt dtl 23, lepingul olev teave, kajastatud ka otsuse punktis 5.7). VÕS § 4034 kohta on seaduse kommenteeritud väljaandes märgitud, et krediidivõimelisus väljendab seega tõenäosust, et kõrvutades krediidiandjale teada olevaid tarbija regulaarseid sissetulekuid ja varalist olukorda tarbija kohustuste mahuga, on tõenäoline, et tarbija suudab võetud kohustused tulevikus täita.1 Käesoleval juhul on kohus tuvastanud, et TKMF ja kostja vahel sõlmitud Partner Kuukaardi leping on tarbijakrediidileping.
5.11.Arvestades eeltoodut, kohaldub ka Partner Kuukaardi lepingule VÕS § 4034, so vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohustus. Hageja esitatud hagiavalduse faktilistest asjaoludest ei nähtu, et vastutustundliku laenamise põhimõtet oleks järgitud. VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 13 peab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral tõendama laenuandja. Arvestades, et nõue oli loovutatud hagejale, lasus ka hagejal vastav tõendamiskoormis. Hageja nimetatud asjaolusid esile toonud ega tõendanud pole. Kohus ei tohi hagile lisatud tõenditest ise nõude rahuldamist võimaldavaid asjaolusid otsida või tuletada (Tallinna RKK otsus tsiviilasjas nr 2-14-16695).
5.12.Riigikohus märkis lahendi nr 2-21-20479 p-s 12 mh, et kuna asjas on tuvastatud, et pooled sõlmisid tarbijakrediidilepingu, on põhjendatud ka ringkonnakohtu järeldus, et hageja võib VÕS § 415 lg 1 järgi nõuda kostjalt viivist üksnes VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Hageja ei ole menetluses väitnud, et seadusjärgset viivist ületavas osas on tekkinud talle kahju (VÕS § 415 lg 1 teine lause). Analoogne olukord on ka käesolevas asjas ning hageja nõuab kostjalt viivist 0,065% päevas, mis on kõrgem kui VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määr. Lepingu sõlmimise hetkel, s.o 27.12.2022 oli viivis 8% aastas ehk 0,02% päevas.
VÕS kommenteeritud vlj, § 403.4, võrguversioon
2-23-138527
5.13.Kohus leiab, et hageja ei ole kohtule õiguslikult põhistanud ega tõendanud, et esialgse võlausaldaja ja kostja vahel on kokku lepitud hageja poolt nõutavas viivise määras, s.o 0,065% päevas tasumata põhinõudelt ning et kostja sissenõutavaks muutunud viivise võlgnevus on 123,46 eurot. Juhindudes VÕS § 113 lg 1-st 1, § 415 lg-st 1, teeb kohus ise ümberarvestuse hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise osas, kasutades selleks viivisekalkulaatorit. Tuginedes eeltoodule, ei ole hagejal võimalik nõuda viivist kuni põhinõude (577,09 eurot) täitmiseni edasiulatuvalt alates 22.12.2023 lepingus kokkulepitud määras (0,065% päevas), vaid VÕS §-s 113 lõikes 1 sätestatud määras.
5.14.Kohus mõistab kostjalt välja viivise seadusjärgses määras VÕS § 113 lg 1, § 94 alusel. Kuivõrd kohus rahuldab hageja põhivõlgnevuse nõude summas 577,09 eurot, siis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis seadusjärgses määras tasumata põhivõlgnevuselt 577,09 eurolt kokku 41,63 eurot, s.o summalt 281,88 eurot (arve nr 448637, periood 11.01.2023 – 21.12.2023) 21,31 eurot ning summalt 295,21 eurot (arve nr 467610, periood 11.02.2023 – 21.12.2023) 20,32 eurot. Kohus jätab seega rahuldamata hageja viivise nõude kostja vastu summas 81,83 eurot (123,46 – 41,63).
5.15.Seoses sissenõudekuludega summas 30 eurot on kohus seisukohal, et sissenõudekulude summa on õiguslikult põhjendamata ja tõendamata, seega tuleb nõue jätta rahuldamata. Hageja ei ole tõendanud ega täpsustanud sissenõudekulude nõuet. Samuti ei ole hageja tõendanud, et on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d kostjalt võlgnevust sisse nõudma. Kohus märgib veelkord, et kohus ei pea faktilisi asjaolusid ise tõenditest otsima.
5.16.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
6.1.Kohus jätab osaliselt rahuldamata hageja lepingulise esindaja kulude väljamõistmise nõude kostjalt, mistõttu põhjendab kohus lepingulise esindaja kulude osalist välja mõistmata jätmist. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja.
6.2.Hageja on palunud kostjalt välja mõista hageja õigusabikulud summas 420 eurot, s.o 100 eurot tunnis (millele lisandub käibemaks), kokku 3,5 tunni eest. Kohus leiab, et kuna käesoleva tsiviilasja näol ei ole tegemist keeruka menetlusega, milles kostja hagiavaldusele vastuväidet ei ole esitanud ning kohtuistungit ei ole toimunud, siis ei ole 420 euro suurune lepingulise esindaja kulude nõue põhjendatud. Kohtuväliste kulude väljamõistmisel tuleb kostja kanda jätta üksnes vajalikud kulud. Tegemist on hagi liigiga, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete puhul ja mis on oma sisult ühetaolised. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid tüüphagiavalduses andmete vahetamisega ning selle kohtusse esitamisega. Ka esitatud tõendite kogumine ei saanud olla keeruline. Arvestades hagihinda, avalduse vormi, tõendeid ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas, poolte vahel ei olnud vaidlust ja asi lahendatakse eelmenetluses tagaseljaotsusega, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja kuluks 120 eurot (koos käibemaksuga).
2-23-138527
6.3.Seega on hageja põhjendatud menetluskuludeks riigilõiv summas 245 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja hageja lepingulise esindaja kulu summas 120 eurot, kokku 385 eurot.
6.4.TsMS § 163 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest (730,55 euro suurusest nõudest rahuldab kohus 618,72 eurot, s.o põhinõude summas 577,09 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise nõue summas 41,63 eurot) 84,69% ulatuses kostja ja 15,31% ulatuses hageja kanda. Seega vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hagejale menetluskulu summas 326,06 eurot (385 eurot * 84,69%).
6.5.Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Leanika Tamm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.