Pankrotiõigus

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Võlgnik esitas 09.04.2024 Tartu Maakohtule saneerimisavalduse. 14.04.2024 esitas võlgnik avalduse Wenesta OÜ pankroti väljakuulutamiseks ja loobus saneerimisest. Pankrotiavalduses märgib juhatuse liige, et võlgniku vara ei kata tema kohustusi, võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ning suutmatus nõudeid rahuldada ei ole ajutine. Kohus võttis 18.04.2024 võlgniku pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutise pankrotihalduri, kes esitas kohtule 15.05.2024 aruande võlgniku varade ja kohustuste kohta ning ajutise pankrotihalduri arvamuse võlgniku maksevõime kohta. Ajutise halduri töö tulemusena on selgunud, et võlgniku teadaolevad kohustused moodustavad kokku vähemalt 611 412,91 eurot ja võlgnikul on vara turuväärtuses ca 80 000 eurot. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku makseraskused on püsiva iseloomuga ja välja on kujunenud maksejõuetus PankrS § 1 lg 2 ja lg 3 mõttes - võlgnik ei ole suuteline tasuma sissenõutavaks muutunud kohustusi ja võlgnikul puudub vara, mis kataks tema kohustused ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku majandustegevuse jätkamine ja tervendamine ei ole ajutise halduri hinnangul enam võimalik.

KOHTU SEISUKOHT

Pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise halduri aruandes toodud andmete põhjal leiab kohus, et esineb PankrS § 31 lõikes 1 sätestatud alus võlgniku pankroti väljakuulutamiseks. Võlgnikul on vara pankrotimenetluse läbiviimiseks, mistõttu puudub alus menetluse raugemiseks pankrotti väljakuulutamata (PankrS § 29). Aruandest nähtub, et võlgnikul on raha jääk pangas 465,94 eurot, kassas 44,86 eurot. Võlgniku poolt sooritatud ettemaksed summas 29685,71 eurot pigem ei ole tagasinõutavad, kuna need tasaarvestatakse võlgniku täitmata kohustustega. Olemasolevad varud hindab haldur väärtusele ca 75 tuhat eurot, tegemist on rendipindadel ladustatud kaupadega, mille osas kehtib rendileandja pandiõigus. Tarnijatele tehtud ettemaksed summas 21396,34 eurot ei ole reaalselt laekuvad, kuna tegemist on tellimuste kättesaamiskes tehtud ettemaksetega, mis on tasaarvestatavad võlgniku enda kohustustega ettemaksu saajate ees. Võlgniku materiaalne põhivara masinad ja seadmed, sh kasutuses olevad sõidukid, omavad positiivset väärtust ca 5-10 tuhat eurot. Väikevahendid paiknevad rendipindadel, on pandiõigusega kaetud ning nende väärtus on prognoositavalt ca 1 tuhat eurot. Võlgniku poolt kasutatav kaubamärk Pesapuu võib omada rahalist väärtust ca 100 euro ulatuses. Kokku on võlgnikul vara ca 80 tuhande euro ulatuses. Võlgniku kohustused kokku moodustavad ca 611 tuhat eurot, sh palgavõlad 18314 eurot, üürivõlad kokku ca 79 tuhat eurot, võlad tarnijatele ca 287 tuhat eurot, tasumata liisingukohustused kolme kasutusrendis oleva sõiduki eest kokku ca 50 tuhat eurot. Lisaks on

võlgnikul laenukohustuste jääk ca 54 tuhat eurot ning tasumata maksude võlgnevus ca 9 tuhat eurot. Ostjate ettemaksed moodustavad kokku 108202 eurot. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse tekkimiseni viinud kahjumiga tegutsemine ja sellele on mõju avaldanud võlgniku poolt väljatoodud asjaolud, so üldine majanduslangus ja konkurentsitingimuste karmistumine mööbli müügiturul. Samuti ebaõnnestunud laienemine uuele pinnale Tallinnas, mille tulemusena kasvasid kaupluste pidamisega seotud kulud aastas ca 100 000,00 euro võrra ja tekkis oluline kahjum. 2023.a. kahjum oli kokku enam kui 120 000,00 eurot, mis viis ka võlgniku omakapitali miinusesse. Kaupade juurdehindlus ja müügikäive ei ole olnud piisavad, et katta sellises ulatuses kulusid. Ajutise halduri hinnangul on Wenesta OÜ makseraskustes alates 2023.a. keskpaigast, millisest perioodist alates on võlgnik olnud raskustes oma kohustuste täitmisega (tekkinud maksuvõlg ja tasumata arved tarnijate ees, mis üksnes kasvasid). 2023.a. lõpuks oli tekkinud kahjumi tõttu võlgniku omakapital langenud alla seaduses sätestatud määra. Ajutise halduri hinnangul pidanuks võlgniku juhatus tegema seega otsuse, kas esitada pankrotiavaldus või leidma omakapitali taastamiseks lisaraha. Seda võlgnik teinud ei ole. Ajutine haldur on seisukohal, et maksejõuetuse kujunemisele on mõju avaldanud ka majandustegevuses esinevate riskide hindamine, sh juhatuse ja omaniku liigne optimism tekkinud raskustest muutuvas keskkonnas juhtimisotsuseid muutmata üle saada. Ajutine pankrotihaldur on võlgniku pankroti väljakuulutamise korral nõus jätkama Wenesta OÜ pankrotihaldurina. Kohus leiab, et Indrek Lepsoo vastab PankrS § 56 nõuetele ja nimetab ta Wenesta OÜ pankrotihalduriks (PankrS § 31 lg 6). Pankroti väljakuulutamisel kohus määrab võlausaldajate üldkoosoleku toimumise aja ja koha (PankrS § 31 lg 6). Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 14. juuni 2024 kell 11.00 Tartu Maakohtu, Tartu kohtumajas (asukoht J. Liivi 4, Tartu). Kohus avaldab pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 33 lg-d 1, 2). Ajutine haldur on esitanud kohtule taotluse määrata talle tasu summas 3480 eurot, millele lisandub käibemaks 22% summas 765,60 eurot. Haldur palub tasu välja mõista büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Pankrotiseaduse § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus leiab, et ajutise halduri taotletud tasu suurus on vastavuses tehtud tööga ning vastab PankrS § 23 lõikes 3 sätestatud nõuetele. Ajutise pankrotihalduri tasu tehtud töö eest tuleb jätta võlgniku kanda ja välja mõista äriühingu kasuks, mille kaudu haldur tegutseb. Ajutine haldur on teinud kohtule ettepaneku kohustada võlgniku juhatuse liiget, Mxxxxx Kxxxxxxx, kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed, vara, võlgade ja majandusvõi kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus määrab, et Mxxxxx Kxxxxxxx vande andmine toimub enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut Tartu kohtuamajas. Pankrotihalduril tuleb ette valmistada vande andmiseks vajalikud kirjalikud andmed. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.