B2 Impact OÜ hagiavaldus A. S. vastu võlgnevuse nõudes 2 995.78 eurot
Hagi hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046, asukoht: XXX), lepinguline esindaja: Marie Tsine (e-post: XXX); Kostja: A. S. (isikukood XXX, e-post: XXX, e-post: XXX,
XXX).
Asja läbivaatamise kuupäev
12. jaanuar 2026 / Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Rahuldada hageja tagaseljaotsusega.
taotlus
tagaseljaotsuse
tegemiseks
ning
rahuldada
hagi
2.Välja mõista kostjalt A. S.-ilt hageja B2 Impact OÜ kasuks 2 995 (kaks tuhat üheksasada üheksakümmend viis) eurot ja 78 senti (sh XXX ja A. S. vahel 14.05.2023 sõlmitud lepingust tulenev põhivõlgnevus 2 348.13 eurot, intress 286.56 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 326.09 eurot ja sissenõudmiskulu 35 eurot).
3.Jätta menetluskulud kostja kanda ning välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulud 385 (kolmsada kaheksakümmend viis) eurot (so riigilõiv).
4.Välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis menetluskuludelt (385 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 1 (5)
2-25-19963
5.Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.
6.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Kostjal on õigus 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416) ning tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele vastavalt kas nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE221700017003510302 AS-is Luminor Bank, riigilõiv summas 245 eurot. Maksekorraldus tuleb lisada esitatavatele dokumentidele.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.B2 Impact OÜ esitas 21.11.2025 Viru Maakohtule hagi A. S. vastu põhivõlgnevuse 2 348.13 eurot, intressi 286.56 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 326.09 eurot ja sissenõudmiskulu 35 eurot nõudes. Hagiavalduse kohaselt XXX (endine XXX) on ülepiirilise pangateenuse pakkuja, kes väljastab taotlejatele laenulimiiti. Laenulimiidi põhimõtte kohaselt määratakse limiit, mille piires saab jooksvalt raha kasutada. Lepinguga määratakse kindlaks igakuise tagasimakse kuupäev minimaalsele kuumaksega, kuid klient võib igal ajal laenulimiiti rohkem tagasi maksta. Oma limiidi piires saab klient igal ajal lisaraha taotleda. Laenulimiidi leping sõlmitakse panga iseteeninduskeskkonnas. Kostja esitas 14.05.2023. a laenutaotluse XXX (edaspidi krediidiandja) iseteeninduskeskkonnas järgides saadud juhiseid (kokku on kostja 2 korral esitanud taotluse krediidi välja maksmise kohta). Samal kuupäeval edastas krediidiandja läbi iseteeninduskeskkonna kostja poolt taotluses märgitud e-posti aadressile teavituskirja, millega edastas kostjale Lepingu üldtingimused ja eritingimused koos Hinnakirja ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehega, mis moodustasid lepingu lahutamatu osa. Laenu kinnitamiseks pidi kostja logima oma isikukoodi ja saadetud PIN koodi kasutades XXX iseteenindusse ning sisestama laenulimiidi kinnitamise lehel saadetud kinnituskoodi. Sellega loeti poolte vahel leping sõlmituks 14.05.2023 a. Krediidilepingu eritingimuste punkti B kohaselt võimaldati Kostjale limiiti kuni 2500 eurot. Leping sõlmiti tähtajatult. Kostja on kasutanud laenuandja poolt võimaldatud laenulimiiti kokku summas 2 812 eurot. Kostja poolt kasutusse võetud krediidilepingu eritingimuste punkti E. kohaselt kohustub klient tasuma raha kasutamise eest tasu intressimääras 38,40% aastas ehk 0.1052000% päevas. Lepingu eritingimuste punkti F kohaselt kujunes krediidikulukuse määraks 45,93% aastas. Arvestus põhineb Laenulimiidi summal 2500.00, ja päevaintressil 0.1052000% (41,35% aastas) ning eeldustel, et: a) Laenulimiidi summa võetakse kasutusele viivitamata ja täies mahus; b) Laenulimiidi summa on antud üheks aastaks alates Laenulimiidi summa esimesest kasutusse võtmisest ning viimase maksega tasub Klient kogu järelejäänud põhisumma, intressi ja muud tasud, kui neid on; c) Laenulimiit makstakse tagasi 12 võrdse tagasimaksena võrdsete ajavahemike järel alates kuu aja möödumisest krediidi kasutusse võtmisest. Krediidi kulukuse määra aluseks on VÕS § 406 lg 6 alusel valdkonna vastutava ministri poolt vastu võetud määrus Tarbijakrediidi kulukuse määra arvutamise korra kohta. Kuivõrd krediidilepingu sõlmimise ajal ei ole võimalik teada, kui palju krediidisaaja lepingu vältel krediiti võtab ning omakorda kaasnevaid tasusid, siis seetõttu ei 2 (5)
2-25-19963 ole võimalik arvutada välja tegelikku krediidikulukuse määra vaid lähtuda saab üksnes esialgsest eelduslikest arvutustest. Lepingu eritingimuste punkti J. kohaselt on viivisemäär võrdne intressimääraga, s.o. 38,40% aastas ehk 0.1052000% päevas. Kostja on krediidilepingu raames teostanud tagasimakseid kokku summas 1 194.75 eurot, millest põhinõude katteks arvestati 463,87 eurot, kulude katteks 69,31 eurot ja intressi katteks 661,57 eurot. Kuna kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust, jättes tagastamata kokkuleppelised osamaksed, märtsikuu osamakse summas 120,62 eurot, maksetähtaeg 14.04.2025, aprillikuu osamakse summas 124,57 eurot, maksetähtaeg 14.05.2025, maikuu osamakse summas 128,65 eurot, maksetähtaeg 14.06.2025, juunikuu osamakse summas 132,61 eurot, maksetähtaeg 14.07.2025 ja krediidiandja nõue oli muutunud sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7 mõttes, 28.06.2025 edastas krediidiandja kostjale meeldetuletuse lepingu lõpetamisest. Kostjale edastatud teatises märgib krediidiandja, et juhul kui kostja võlgnevust ei tasu, öeldakse kostjaga sõlmitud leping üles ning leping lõppeb 15. päeval. Lepingu lõppemisel muutub aga kogu võlgnevus sissenõutavaks. Kuivõrd kostja minimaalset tagasimakset tähtaegselt ei tasunud ja krediidiandja nõue on muutunud sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7 mõttes, lõppeski leping 13.07.2025. a.
2.Lepingu kehtivuse ajal teostas krediidiandja kostjale väljamakseid kogusummas 2 812 eurot ja kostja teostas krediidiandjale tagasimakseid põhisumma katteks 463.87 eurot. Eeltoodust tulenevalt on Kostja põhivõlgnevus hagiavalduse esitamise seisuga 2 348.13 eurot (2 812 eurot - 463.87 eurot), mille hageja palub kostjalt välja mõista.
3.VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Vastavalt Laenulepingu põhitingimustele ja Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo Teabelehe tingimustele on hagejal õigus arvestada tasumata intressi 38,40% aastas krediidilimiidi kasutamise eest. Intressi arvestatakse igapäevaselt Kasutusse antud laenusaldolt. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata intress 286.56 eurot.
4.Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6 õiguskaitsevahendina nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist VÕS § 113 lg 1 alusel. Viivitusintressi aasta- ja päevamäär on võrdne Intressimääraga, so 38,40% aastas. Hageja arvestab viivist tagastamata krediidisummalt alates lepingu ülesütlemisest 13.07.2025 kuni hagiavalduse esitamiseni 21.11.2025 lepingujärgses viivisemääras. Kostja võlgneb hagejale viivist 326.09 eurot.
5.Kohtuvälise menetluse käigus püüdis hageja korduvalt võtta võlgnikuga ühendust kokkuleppe sõlmimiseks. Selleks on hageja saatnud kostjale võlateatised nii kostja kodusele aadressile, kui ka eposti aadressile. Lisaks sellele tekkisid hagejal seoses võlgnevuse sissenõudmisega täiendavad kulutused, nt võlamenetleja töö, andmebaasi haldamine, võlgniku andmete kaitsmine jne. Hageja on edastanud Kostjale 04.08.2025. a nõudekirja, 19.08.2025 pretensioon ja 27.08.2025 hagihoiatus. Lähtudes eeltoodust kujuneb hageja sissenõudmiskulud järgmiselt: nõudekiri – 25 eurot; 2) pretensioon – 5 eurot; hagihoiatus – 5 eurot. Kokku: 35 eurot.
6.Vastutustundliku laenamise põhimõtte (VÕS § 4034) järgimiseks kogus krediidiandja XXX (endise ärinimega XXX) teavet kliendi kohta. Krediidiandja kontrollis isikusamasust Rahvastikuregistrist tuvastatud andmete põhjal. Kostja täitis krediidiandja iseteeninduses laenusaaja 3 (5)
2-25-19963 ankeedi. Viidatud lisa puhul on tegemist väljavõttega kostja taotlusest krediidikonto avamiseks. Krediidiandja on enne krediidilepingu sõlmimist teostanud laenusaaja finantsolukorra analüüsi ja krediidivõimelisuse hindamist kliendi pangakonto väljavõtte alusel. Kostja sissetulekuid ja väljaminekuid arvesse võttes leidis Krediidiandja põhjendatult, et kostja on maksevõimeline ja et kostja on võimeline täitma lepingust tulenevaid kohustusi kokkulepitud tingimustel. Pärast krediidikohustuse tasumist jäi Kostja kasutada tema sissetulekutest majapidamiskulude määr.
7.Hageja palus vastavalt VÕS §-dele 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 113 lg 1 kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 2 348.13 eurot, intressi 286.56 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 326.09 eurot ja sissenõudmiskulu 35 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulud summas 385 eurot, so riigilõiv, ning viivis menetluskuludelt kuni menetluskulude tasumiseni.
8.Juhul, kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtajaks, palus hageja lahendada hagi tagaseljaotsusega.
MENETLUSE KÄIK
9.Viru Maakohus võttis 24.11.2025 määrusega hagi menetlusse ning saatis kostjale hagiavalduse koos hageja nõudeid põhjendavate dokumentidega, kohustades kostjat kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Kostja on kohtudokumendid isiklikult kätte saanud 19.12.2025. Kirjalikku vastust hagiavaldusele kostja esitanud ei ole. Kohus hoiatas kostjat, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus kohtuistungit pidamata, hageja taotlusel, hagi tagaseljaotsusega rahuldada.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
10.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub TsMS § 407 lg 1 kohaselt rahuldamisele tagaseljaotsusega.
11.TsMS § 407 lg 1 ja lg 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd kostja ei täitnud tema ja XXX vahel sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi ega esitanud vastuväiteid hagile, siis asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle.
12.Analüüsides hageja poolt esitatud tõendeid ja selgitusi ning krediidilepingu sõlmimisel kostja esitatud pangakonto väljavõtteid, on kohus tuvastanud, et käesoleval juhul on laenuandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus leiab seega, et hagi kuulub rahuldamisele VÕS §-de 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 113 lg 1 alusel kogu haginõude 2 995.78 eurot ulatuses (sh põhivõlgnevus 2 348.13 eurot, intress 286.56 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 326.09 eurot ja sissenõudmiskulu 35 eurot).
13.TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.
MENETLUSKULUD
4 (5)
2-25-19963
14.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
15.Hageja on märkinud, et palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 385 eurot. Hageja on maksnud riigilõivu hagiavalduse esitamisel 20.11.2025 summas 385 eurot. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 385 eurot, s.h riigilõiv.
16.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
17.Kohus rahuldab hagi lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS §-dest 142 lg 2; 162 lg 1 ja lg 2; 407 lg 1, lg 2 ja lg 3; 415; 416; 442; 444 lg 3; 468 lg 1 p 2 tagaseljaotsusega. /digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.