2.Välja mõista B.J-ilt (B.J, isikukood XXX) AS SEB Pank (registrikood 10004252) kasuks poolte vahel 28.09.2012 sõlmitud püsimaksega krediitkaardi lepingust nr A120003098 ja 26.01.2021 sõlmitud väikelaenu lepingust nr 2021001159 tulenev põhivõlgnevus 3189,74 eurot, intress 179,34 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 16.11.2024 kuni 26.08.2025 eest 177,53 eurot, s.o kokku 3546,61 eurot.
3.Välja mõista B.J-ilt AS SEB Pank kasuks lepingutest nr A120003098 ja 2021001159 tulenev viivis alates 27.08.2025 põhivõla tasumata osalt (s.o kokku 3189,74 eurot) VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla (3189,74 eurot) tasumiseni.
4.Jätta rahuldamata hageja taotlus arvelduskonto väljavõte kinniseks kuulutamiseks.
6.Mõista B.J-ilt hageja AS SEB Pank kasuks välja menetluskulu summas 490 eurot. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord ja kaja esitamine Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.
2-25-13907 Kui on täidetud TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud, kohtumenetluse käik ja otsuse tegemise alus
1.Hageja esitas kohtule 26.08.2025 hagiavalduse B.J vastu 28.09.2012 sõlmitud püsimaksega krediitkaardi lepingust nr A120003098 ja 26.01.2021 sõlmitud väikelaenu lepingust nr 2021001159 tuleneva põhivõlgnevuse 3189,74 euro, intressi 179,34 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 270,08 euro ning edasiulatuva viivise nõudes. Hageja esitas 10.09.2025 nõude täpsustuse. 28.09.2012 sõlmitud püsimaksega krediitkaardi lepingu nr A120003098 alusel väljastati kostjale krediitkaart ning võimaldati krediidilimiiti 1920 eurot ühes kalendrikuus. Lepinguga lepiti kokku igakuine kohustuslik tagasimakse summa 80 eurot. Lepingu kohaselt oli krediidi kulukuse määr 19,86% aastas, intressimäär 18% aastas. Kostja asus krediidilimiiti kasutama 08.02.2013. Alates 15.11.2024 ei täitnud kostja lepingust 1 tulenevaid kohustusi, mistõttu hageja blokeeris kostja krediitkaardi. Kuna kostja lepingust tulenevaid nõudeid korrapäraselt ei täitnud, ütles hageja lepingu nr A120003098 11.02.2025 üles. Lepingu lõppemise seisuga oli kostjal kasutusele võetud ja hagejale tagastamata 1760 eurot. Kostjal on intressi võlgnevus peerioodi 01.10.2024 kuni 11.02.2025 eest 119,96 eurot. Hageja esitab viivisenõude (20% aastas) perioodi 16.11.2024 kuni 26.08.2025 eest 199,56 eurot. 26.01.2021 sõlmitud väikelaenu lepingu nr 2021001159 alusel väljastati kostjale laenu 4800 eurot. Tulenevalt lepingust oli kostja kohustatud laenu tagastama alates 15.02.2021 kuni 15.01.2026. Lepingu kohaselt oli krediidi kulukuse määr 14,26% aastas, intressimäär 10% aastas. Kuna kostja lepingust tulenevaid nõudeid korrapäraselt ei täitnud, olles viivituses viie järjestikuse laenumaksega, ütles hageja lepingu nr 2021001159 09.04.2025 üles. Kostja on tagastanud hagejale 3370,26 eurot, millest tulenevalt on hageja põhinõude suurus 1429,74 eurot. Kostjal on intressi võlgnevus perioodi 15.10.2024 kuni 09.04.2025 eest 59,38 eurot. Hageja esitab viivisenõude (VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras) perioodi 16.11.2024 kuni 26.08.2025 eest 70,55 eurot.
2.12.09.2025 määrusega võttis kohus hageja hagi kostja vastu menetlusse ja kohustas kostjat esitama kirjalik vastus 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Sama määrusega selgitas kohus, et tulenevalt esitatud nõuete suurusest menetleb kohus asja lihtsustatud korras vastavalt TsMS §-le 405. Kohus toimetas hagimaterjalid, puuduste kõrvaldamise ja kohtumääruse kostjale kätte isiklikult kohturuumides (Kuninga 22, Pärnu linn) 07.11.2025. Seega möödus kostjal hagivastuse esitamiseks antud tähtaeg 14 päeva 2
2-25-13907 21.11.2025. Kostja hagile vastust esitanud ei ole.
3.Hageja esitas 08.01.2026 menetlusdokumendiga täiendavad selgitused vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas ning selgitab, et hageja hinnangul oli kostja kohta kogutud teave piisav krediidivõimelisuse hindamiseks. Kohtuotsuse põhjendused
4.Kohus, tuvastanud tsiviilasja lahendamiseks olulised asjaolud ja hinnanud TsMS § 232 lg 1 kohaselt poolte esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ning objektiivselt, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
5.Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lõikele 1. TsMS § 444 lg 2 kohaselt kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016 lahend nr 3-2-1-2316, p 16).
6.Kohus tuvastas, et AS SEB Pank ja kostja sõlmisid 28.09.2012 püsimaksega krediitkaardi lepingu nr A120003098, mille alusel sai kostja krediitkaardi limiidiga 1920 eurot (dtl 20 – 23). Leping on mõlema poole poolt allkirjastatud. Kohus tuvastas, et AS SEB Pank ja kostja sõlmisid 26.01.2021 väikelaenu lepingu nr 2021001159, mille alusel väljastati kostjale laenu 4800 eurot (dtl 72 – 73). Leping on poolte poolt digiallkirjastatud 26.01.2021 (dtl 68). Hageja nõuded tulenevad kostja ja hageja (krediidiandja) vahel laenulepingust. Kuna krediidiandja sõlmis krediidilepingu oma majandustegevusega seonduvalt füüsilise isikuga, kelle osas kohtul puudub alus seostada tehingut kostja iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega (VÕS § 1 lg 6), siis on pooled sõlminud tarbijakrediidilepingu võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kuivõrd esitatud nõue tuleneb tarbijakrediidisuhtest, on kohtul kohustus kontrollida lepingu kehtivust omal algatusel, sõltumata vastaspoole vastuväidetest (sh krediidikulukuse määra, laenusumma väljamaksmist, viivisemäära, lepingu ülesütlemise põhjendatust ning vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist krediidi andmisel).
7.Vaidlust ei ole, et AS SEB Pank ja kostja vahel 28.09.2012 ja 26.01.2021 sõlmitud lepingute puhul on tegemist tarbijakrediidilepingutega (VÕS § 402 lg 1). Riigikohus on 24.11.2023 tsiviilasjas nr 2-21-13098 määruses selgitanud tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõuete lahendamist. Kohtul on esmalt otstarbekas kontrollida seda, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas. VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
28.09.2012 püsimaksega krediitkaardi lepingu nr A120003098 krediidi kulukuse määraks on 19,86% aastas (dtl 20). Kohtule ei ole teada asjaolusid selle kohta, et krediidi kulukuse määr oleks lepingus märgitud ebaõigesti.
3
2-25-13907
26.01.2021 väikelaenu lepingu nr 2021001159 krediidi kulukuse määraks on 14,26% aastas (dtl 72). Eesti Panga veebilehe andmetel oli 26.01.2021 sõlmitud tarbijakrediidilepingu sõlmimise ajal kehtinud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 20,09% aastas (kolmekordne määr 60,27%). Seega ei ole tarbijakrediidileping eeltoodud alusel tühine. Kohtule ei ole teada asjaolusid selle kohta, et krediidi kulukuse määr oleks lepingus märgitud ebaõigesti.
8.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20–23). Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13). Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas nr 2-22-147995 tehtud 28.07.2023 määruse p-s 12.1 leidnud, et kuigi krediidiandjal on õigus kehtestada sisekord krediidivõimelisuse hindamiseks, ei tähenda see seda, et vastavat korda järgides on krediidiandja alati järginud ka vastutustundliku laenamise põhimõtet. Ka vastav kord võib selle põhimõttega vastuolus olla. Lisaks on Tallinna Ringkonnakohus 08.11.2021 otsuses tsiviilasjas nr 2-20-106661 selgitanud, et ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (p 55). Tarbijal on küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ning krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018, nr 2-14-21710, p 29.3). Riigikohus on 24.11.2023. a määruses tsiviilasjas nr 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: 1) tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); 2) tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); 3) tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); 4
2-25-13907 4) tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710/105, p 29.2). Kohtupraktikas on selgitatud ka, et piisav ei ole üksnes laenusaaja sissetulekute ja kohustuste vahe hindamine, sest arvelduskonto väljavõttest nähtuvad ka muud kostja krediidivõimet mõjutavad olulised asjaolud, millega laenuandjal tuleb arvestada (TlnRnKm 12.07.2023, 2-22-147995, p 12.1). Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teabe) (VÕS § 4034 lg 2 esimene ja teine lause). Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3). Nõuetekohane hoolsus, millega krediidiandja peab täitma krediidivõimelisuse hindamise kohustust, seisneb mh kohustuses selgitada välja, kas ja millist osa ebamäärase tähistusega laekumistest tarbija pangakontole saab pidada laenutaotleja sissetulekuks ning millise püsiva sissetulekuga saab laenutaotleja edaspidi arvestada, eriti kui laen võetakse suures summas ja pika tähtajaga. Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet. Hageja on seisukohal, et lepingute nr A120003098 ja nr 2021001159 sõlmimisel ei ole rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
Lepingu nr A120003098 sõlmimise eelselt kontrolliti: Klient ei ole alaealine (lubatud vanus alates 18-aastane) Pole aktiivseid ja 365 päeva sees lõppenud maksehäireid Krediidiinfo hallatavas maksehäireregistris Ei ole kõrgendatud äririskiga klient Ei ole kehtivat bilansivälist laenu SEB-s Vähemalt üks kliendi arvelduskontodest on avatud rohkem kui 6 kuud tagasi Kliendil on olnud käive SEB-s vähemalt 12 kuud Kliendi kontole SEB-s ei ole olnud SMS-laenu laekumist viimasel 12 kuul Kliendil ei ole riigile üle antud õppelaenu ja ta ei ole käendajaks riigile üle antud 5
2-25-13907 õppelaenule Kliendi ükski arvelduskonto SEB-s ei ole blokeeritud, sh ei ole inkassokorraldusega seotud broneeringut Kliendi ühelgi arvelduskontol ei ole SEB laenu või liisingu võlgnevust Kliendi ühelgi arvelduskontol ei ole panga teenustasu võlgnevust Kliendi maksepraktika hinna on 1 või puudub (sellel kliendil oli hinne 1, tal oli kehtiv hüpoteeklaenuleping SEB-s) Kliendil ei ole viimase 365 päeva jooksul lõppenud laenu, mille maksepraktika hinne oli halvem kui 1. Kostja konto väljavõtte xxx (perioodil 01.02.2012 – 31.07.2012) alusel saadi keskmiseks kuu kreeditkäibeks 1574,94 eurot (dtl 7). Kliendil oli SEB-s hüpoteeklaen, mille kuumakse oli 224,78 eurot ja mis lõppes 18.09.2016. Kostjal tuli igakuiselt teha tagasimakseid 80 eurot kuus (dtl 8). Hagist tulenevalt kostja ei teavitanud hagejat lepingu sõlmimise ajal täiendavate kohustuste olemasolust, ka ei nähtunud selliste kohustuste olemasolu kostja arvelduskontolt (dtl 9). Hageja esitas koos hagiga kostja konto väljavõtte perioodi 01.02.2012 – 31.07.2012 osas (dtl 114 – 138). Kohtule esitatud andmete põhjal on kohus veendunud, et 28.09.2012 lepingu nr A120003098 sõlmimisel on hageja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
8.2.Lepingu nr 2021001159 sõlmimise eelselt kontrolliti: Kostja ei olnud pankrotis (ega ka varem olnud). Kostja krediidiajaloo hinne oli 4,99, mis oli parim hinne. Kostja maksepraktika hinne oli 1, mis oli parim hinne. Kas ja kui suured kohutused olid kostjal eelnevalt hageja ees – kostjal oli krediitkaart limiidiga 1920 eurot. Kostja keskmine netosissetulek laenu väljastamisele eelneva kuue kuu jooksul (analüüsi periood 05.07.2020-04.01.2021) oli 1272,82 eurot. Kas kostjal oli olnud viimase kuue kuu jooksu võlgnevusega seotud kontakti – selliseid kontakte ei olnud. Kas kostjale on tulnud töötusega seotud laekumisi viimase 6 kuu jooksul (laekumised selgitusega: "töötuskindlustushüvitis", "koondamishüvitis", "töötutoetus", "tööandja maksejõuetuse hüvitis", "töötu toetus", "lõpparve" ning töötusele viitavaid laekumisi Töötukassalt) – selliseid laekumisi kostjale toimunud ei olnud. Maksehäirete kontroll Creditinfo Eesti andmebaasis – maksehäired puudusid (kontrollitud masspäringuga). Kas ja kui suured kohustused olid kostjal teiste krediidiandjate ees Lepingu järgne igakuine osamakse oli 102,03 eurot (dtl 15). Hageja esitas koos hagiga kostja konto xxxx väljavõtte perioodi 05.07.2020-04.01.2021 osas (dtl 141 – 173). Hageja selgitab 08.01.2026 esitatud menetlusdokumendis, et kostja maksevõime analüüsis on võetud arvesse kohustusi summas 391 eurot (dtl 204). Kohutule esitatud kostja kontoväljavõtte kohaselt laekub kostjale töötasu xxx OÜ-lt, mis on viie kuu (juuli 2020 – november 2020) keskmist töötasu arvestades 1332,84 eurot kuus. Konto väljavõttest nähtub, et lisaks AS SEB krediidikonto lepingule, mille alusel tuli kostjal tasuda 80 eurot kuus, on kostjal võlgnevused vähemalt nelja võlausaldaja ees ca 444 eurot kuus, s.o kokku 524 eurot kuus. Hageja on kostja krediidivõimelisuse hindamisel arvestanud kostja kohustuste suuruseks 391 eurot. Lepingu nr 2021001159 kohaselt tuli kostjal teha tagasimakseid igakuiselt 102,03 eurot. Kohus, hinnanud hageja esitatud kostja konto väljavõtet ning arvesse võttes hageja selgitusi krediidivõimelisuse hindamisel, leiab, et hageja on kostjaga 26.01.2021 6
2-25-13907 sõlmitud lepingu nr 2021001159 osas järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohu leiab, et olenemata, et hageja on lähtunud väiksemast kostja kohustuste suurusest, oli kostja võimeline tasuma lepingu järgse osamakse summa.
9.VÕS § 416 lg 1 ütleb, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.
9.1.Hagi kohaselt oli kostja lepingu nr A120003098 kohustuste täitmisega viivituses alates 15.11.2024 ning hageja saatis 20.01.2025 kostjale teate lepingu erakorralise ülesütlemise kohta, nõudes võlgnevuse tasumist hiljemalt 10.02.2025. Erakorralise ülesütlemise teate saatmise ajal oli kostja võlas kolme järjestikuse maksega – 15.11.2024, 16.12.2025 ja 15.01.2025. Kirjas märgitud tähtajaks (s.o 10.02.2025) võlgnevust ei tasutud, mistõttu ütles hageja 11.02.2025 lepingu erakorraliselt üles. Ülesütlemise ajal oli kostja võlas nelja järjestikuse laenumaksega (15.11.2024, 16.12.2025, 15.01.2025 ja 11.02.2025) (dtl 4). Hageja edastas lepingu erakorralise ülesütlemise teate kostjale internetipanka ning kostja poolt hagejale avaldatud postiaadressile (dtl 5). Hagi lisast 3 nähtub, et hageja on kostjale edastanud kirja 20.01.2025, milles märgib, et juhul kui kostja võlgnevust hiljemalt 10.02.2025 ei tasu, ütleb krediidiandja lepingu sellele järgnevast päevast erakorraliselt üles öelduks (dtl 48).
9.2.Hagi kohaselt oli kostja lepingu nr 2021001159 kohustuste täitmisega viivituses alates 15.11.2024 ning hageja saatis 19.03.2025 kostjale teate lepingu erakorralise ülesütlemise kohta, nõudes kogu võlgnevuse tasumist hiljemalt 08.04.2025. Erakorralise ülesütlemise teate saatmise ajal oli kostja võlgnevuses viie järjestikuse laenumaksega (15.11.2024 - 17.03.2025). Hageja edastas laenulepingu erakorralise ülesütlemise teate kostjale internetipanka ning kostja poolt lepingus avaldatud aadressidele. Kirjas märgitud tähtajaks (s.o 08.04.2025) võlgnevust ei tasutud, mistõttu ütles hageja 09.04.2025 lepingu erakorraliselt üles (dtl 11 – 12). Hagi lisast 13 nähtub, et hageja on kostjale edastanud kirja 19.03.2025, milles märgib, et juhul kui kostja võlgnevust hiljemalt 08.04.2025 ei tasu, ütleb hageja lepingu 09.04.2025 üles (dtl 100). Kohus on eeltoodule tuginedes seisukohal, et lepingud nr A120003098 ja nr 2021001159 on hageja poolt korrektselt üles öeldud.
10.VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega on rahalise kohustuse sissenõudmise eelduseks VÕS § 108 lg 1 järgi kehtiva rahalise kohustuse olemasolu ja selle rikkumine kostja poolt. Riigikohtu lahendi nr 3- 2-1-50-06 punktist 15 tulenevalt rikkumise vabandatavus ei tule rahalise kohustuse puhul reeglina kõne alla.
10.1.Kostjale võimaldati lepingu nr A120003098 alusel krediidilimiiti 1920 eurot (dtl 20). Laenuleping öeldi üles kuna kostja ei täitnud enda lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt ja ülesütlemise hetkeks oli kostjal lepingu alusel saadust hagejale tagastamata 1760 eurot (dtl 5, 27 - 47). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja lepingu nr A120003098 alusel põhivõlgnevuse 1760 eurot.
10.2.Kostjale väljastati lepingu nr 2021001159 alusel laenu 4800 eurot (dtl 72). Kostja on hagejale tagastanud põhivõlgnevuse summas 3370,26 eurot. Laenuleping 7
2-25-13907 öeldi üles kuna kostja ei täitnud enda lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt ja ülesütlemise hetkeks oli kostjal lepingu alusel saadust hagejale tagastamata 1429,74 eurot (dtl 13, 79 - 82). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja lepingu nr 2021001159 alusel põhivõlgnevuse 1429,74 eurot.
11.VÕS § 397 lg 1 järgi majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi.
11.1.Vastavalt lepingu nr A120003098 tingimuste p 9.4.2 kohustub kostja tasuma hagejale intressi 20% aastas (dtl 23). Hageja nõuab kostjalt intressi tasumist perioodi 15.11.2024 kuni 11.02.2025 eest 119,96 eurot (dtl 183 – 185). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja lepingust nr A120003098 tuleneva intressi võlgnevuse 119,96 eurot.
11.2.Vastavalt lepingu nr 2021001159 kohaselt on intressimäär lepingu p 2.1 kohaselt 10% aastas (dtl 72). Hageja nõuab kostjalt intressi tasumist perioodi 15.11.2024 – 09.04.2025 eest 59,38 eurot (dtl 185 – 189). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja lepingust nr 2021001159 tuleneva intressi võlgnevuse 59,38 eurot.
12.VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hagi kohaselt on kostja lepingutest tulenevate maksetega viivituses alates 15.11.2024 ehk kahtlust ei ole selles, et kostja on oma kohustuste täitmisega viivituses.
12.1.Hageja esitab lepingu nr A120003098 alusel viivisenõude alates 16.11.2024 kuni 26.08.2025 viivisemääraga 20% aastas summas 199,96 eurot (dtl 2, 189). Hageja selgitab, et aastamäär on välja toodud krediitkaardi teabelehel pealkirja “Maksetega hilinemisega kaasnevad kulud” all, mille kohaselt viivise määraks on 18% aastas. Kohtule esitatud krediitkaardi teabelehelt nähtub “Maksetega hilinemisega kaasnevad kulud” väljalt, et pooled on kokku leppinud, et maksetega hilinemisel arvestatakse viivist seadusega lubatud määras (dtl 25). Lepingust ei nähtu, et pooled oleksid leppinud kokku konkreetses viivisemääras, st 18% aastas. Seega rahuldab kohus hageja viivise nõude osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 16.11.2024 kuni 26.08.2025 kokku summas 106,98 eurot.
12.2.Hageja esitab lepingu nr 2021001159 alusel viivisenõude alates 16.11.2024 kuni 26.08.2025 VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras kokku summas 70,55 eurot (dtl 3, 189). Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehelt “Maksetega hilinemisega kaasnevad kulud” väljalt nähtub, et maksetega hilinemisel arvestab pank viivist, mille määraks on lepingus ettenähtud intressimäär. Kui seadusjärgne viivisemäär on intressimäärast kõrgem, on viivisemääraks seadusjärgne viivisemäär, mis võib muutuda iga aasta 1. jaanuaril ja 1. juulil. Kui intressimäär muutub, muutub ka viivisemäär. Teabelehe esitamise päeval on viivisemäär 0.02778% päevas ( 10.000% aastas) (dtl 70). Seega rahuldab kohus hageja viivise nõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 16.11.2024 kuni 26.08.2025 kokku summas 70,55 eurot. TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist 8
2-25-13907 kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub mõlema lepingu osas mõista kostjalt välja viivise põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leiab, et tulenevalt eeltoodust, on edasiulatuva viivise nõue põhjendatud VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Seega mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks lepingutest nr A120003098 ja 2021001159 tuleneva viivise alates 27.08.2025 põhivõla tasumata osalt (s.o kokku 3189,74 eurot) VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla (3189,74 eurot) tasumiseni.
13.Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hageja nõude osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks sõlmitud lepingute nr A120003098 ja nr 2021001159 alusel välja põhivõlgnevuse 3189,74 eurot (1760+1429,74), intressi 179,34 eurot (119,96+59,38), sissenõutavaks muutunud viivised alates 16.11.2024 kuni 26.08.2025 kokku 177,53 eurot (106,98+70,55) ning alates 26.08.2025 viivis põhivõla tasumata osalt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates kuni põhivõla (3189,74 eurot) tasumiseni. Kohus jätab rahuldamata hageja nõuded sissenõutavaks muutunud viivise 92,55 euro nõude. Taotluse lahendamine
14.Hageja palub 26.08.2025 menetlusdokumendis kuulutada arvelduskonto väljavõte kinniseks. Kohus jätab hageja taotluse rahuldamata. Kohus selgitab, et hageja taotlus ei kohaldu kostja suhtes, kellel on õigus enda konto väljavõttega tutvuda ka hageja juures. Menetlusväline isik saab kohtutoimikuga tutvuda kas poolte nõusolekul või kohtu loal õigustatud huvi olemasolu korral. Hageja viited riigikohtu lahenditele käesolevas asjas ei kohaldu, kuna käesolevas tsiviilasjas on menetlusosaliseks konto omanik ning muid isikuid asjas ei ole. Menetluskulud
15.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
16.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et hageja menetluskulud tuleb jätta kostja kandja. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 490 eurot Riigilõiv on kohtu arvates vajalik ja põhjendatud menetluskulu. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele hagiavalduselt tasutud riigilõiv 490 eurot. Riigilõiv on kohtute infosüsteemist nähtuvalt tasutud.
17.Kohtule teadaolevate andmete põhjal kostjal menetluskulud puuduvad.
18.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata 9
2-25-13907 menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Brigitta Mõttus kohtunik
10
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.