Aktiva Finance Group OÜ hagi I.M.i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
942,01 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (AS Aktiva Portfolio õigusjärglane alates 06.11.2023; registrikood: 10746479; asukoht: Toompuiestee 35, Põhja-Tallinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond), seaduslik esindaja Margus Aule Kostja: I.M. (endise nimega I.P.; xxxxxxxxxxx; elukoht: Xxxxxxxxxxx)
Menetlemise viis
isikukood:
Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 3)
RESOLUTSIOON
Rahuldada osaliselt Aktiva Finance Group OÜ hagi I.M.i vastu.
Välja mõista I.M.ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks Inbank AS ja kostja vahel 18.12.2020 sõlmitud järelmaksulepingust nr PHO02550 ja 08.09.2021 sõlmitud Inpay makselahenduse lepingust nr C85006479841 tulenev põhivõlgnevus kokku 527,81 eurot.
Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi I.M.i vastu põhinõude 76,04 euro, intressi 39,15 euro, sissenõudmiskulude 70,00 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 94,02 euro väljamõistmiseks.
Välja mõista I.M.ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses arvestatuna võla põhiosalt (s.o 527,81 eurot) alates kohtulahendi tsiviilasjas 2-22-121127 jõustumisest kuni põhinõude tasumiseni.
Menetluskulud jätta 60,51% ulatuses I.M.i kanda ja 39,49% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda.
Määrata Aktiva Finance Group OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 415 eurot (millest 245 eurot on maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagi esitamisel tasutud riigilõivud, 150 eurot hageja lepingulise esindaja tasu, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud), millest 251,12 eurot mõista I.M.ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja.
Väljamõistetud menetluskuludelt on I.M. kohustatud tasuma Aktiva Finance Group OÜ-le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (TsMS § 415 lg 2). Kohtuotsus loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel otsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast (TsMS § 317 lg 5). Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik (TsMS § 416 lg 2), sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS-s või a/a EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) AS-s LHV Pank, märkides selgituseks: kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi. Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses (vt Riigikohtu 31. oktoobri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 32-1-113-12, p 9; Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 11). Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2) Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
MENETLUSE KÄIK JA HAGI ASJAOLUD
1.AS Aktiva Portfolio (hageja õiguseellane) esitas 15.06.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult I.P. (kostja) 789,71 euro saamiseks. Kohus tegi 29.06.2022 kostjale makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 25.08.2022 kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Pärnu Maakohus jättis 29.08.2022 hagiavalduse käiguta, kohustades hagejat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis; tasuma täiendavalt riigilõivu vastavalt hagi esitamise viisile ja esitama kohtule riigilõivu tasumist kontrollida võimaldavad 2 (7)
Tsiviilasi nr 2-22-121127 andmed; teatada kohtule kostja andmed, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada.
3.AS Aktiva Portfolio esitas 23.09.2022 Pärnu Maakohtule hagiavalduse kostja vastu põhivõlgnevuse 603,85 euro, intressi 39,15 euro, sissenõudmiskulude 70,00 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 94,02 euro ja täiendava viivise väljamõistmiseks alates 24.09.2022 kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgse viivisemääraga võrdses määras: lepingus nr PHO02550 24% aastas ja lepingus nr C85006479841 22% aastas. Samuti palus hageja välja mõista kostjalt tasutud riigilõiv 245,00 eurot ning hageja õigusabikulud 48,00 eurot. Esitatud asjaolude kohaselt Inbank AS ja kostja sõlmisid 18.12.2020 järelmaksulepingu nr PHO02550, mille alusel soetas kostja kauba maksumusega 371,42 eurot. Kostja kohustus kauba eest tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel 12 osamaksega perioodil 12.12.2020 - 12.11.2021. Kostja on põhiosa katteks teostanud laenuandjale tagasimakseid kokku summas 264,60 eurot. Seega on kostjal lepingust nr. PHO02550 tulenev põhiosa võlgnevus summas 106,82 eurot (371,42-264,60). Inbank AS ja kostja sõlmisid 08.09.2021 Inpay makselahenduse lepingu nr C85006479841 krediidilimiidiga 500,00 eurot. Lepingu ülesütlemise seisuga, so 26.01.2022 oli kostjal tähtajaks tagastamata kasutatud krediidilimiit 497,03 eurot. Kostja kasutatud krediiti tagastanud ei ole. Kostjal on kahest lepingust tulenev põhivõlg summas 603,85 eurot. Järelmaksulepingus nr PHO02550 leppisid pooled kokku intressimääras 15,9% aastas. Kostjal on intressi võlgnevus alates 10. osamaksest 12.09.2021 kuni 12. osamakseni 12.11.2021 summas 5,14 eurot (2,55+1,72+0,87=5,14). Lepingus nr C85006479841 leppisid pooled kokku intressimääras 22,00% aastas. Lepingu alusel kohustus kostja tasuma intressi kord kuus maksepäeval (so iga kuu 5ndal kuupäeval). Lepingu ülesütlemise seisuga, so 26.01.2022 oli kostjal tasumata intress summas 34,01 eurot. Kostjal on kahest lepingust tulenev intressi võlgnevus summas 39,15 eurot (5,14+34,01). Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid pärast lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes VÕS 1132 lg 2 sätestatust. Hageja lepingu nr. PHO02550 alusel nõutavad sissenõudmiskulud on kokku 30,00 eurot: 1 tasulise kirja saatmine 15 eurot; 2 tasulise kirja saatmine 5 eurot; 3 tasulise kirja saatmine 5 eurot; muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot. Hageja lepingu nr C85006479841 alusel nõutavad sissenõudmiskulud on kokku 40,00 eurot: 1 tasulise kirja saatmine 20 eurot 2 tasulise kirja saatmine 5 eurot 3 tasulise kirja saatmine 5 eurot muud makseviivitusega tekkinud kulud 10 eurot. Võlgniku makseviivitusega tingitud muud kulud sisaldavad: - nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; - kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; - võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; - võlgnikule tehtavate kõnede kulud; - võlanõude avaldamisega tehtud kulud. Sissenõudmisega seotud kulud on kokku 70,00 eurot (30,00 + 40,00). Hageja nõuab kostjalt viivist lepingu nr PHO02550 põhivõla summalt 106,82 eurot lepingu lõppemisele järgnevast kalendripäevast alates, s.o 13.11.2021 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 23.09.2022 lepingujärgses viivisemääras 24,0% aastas summas 22,12 eurot. Hageja nõuab kostjalt viivist lepingu nr C85006479841 põhivõla summalt 497,03 eurot lepingu lõppemisele järgnevast kalendripäevast alates, s.o 27.01.2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 23.09.2022 lepingujärgses viivisemääras 22,0% aastas summas 71,90 eurot. Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka viivis perioodi eest alates hagi esitamisest kohtule kuni põhinõude täitmiseni. Inbank AS loovutas 28.12.2021 ja 26.01.2022 kostja vastased nõuded AS-le Aktiva Portfoliole koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja soovib tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta.
4.Kohtu nõudel hageja 03.10.2022 selgitas, et sissenõudekulude osas tugineb hageja kahju hüvitamise sätetele, mis reguleerib sissenõudmiskulude hüvitist pärast lepingu lõppemist saadetud meeldetuletuste eest (st VÕS § 1132 lg-le 2, nagu hageja on märkinud hagiavalduse
3 (7)
Tsiviilasi nr 2-22-121127 punktis 2.3.). Lepingute sõlmimisel on kostja kinnitanud, et ta on teadlik, millised juriidilised tagajärjed järgnevad siis, kui ta ei täida laenulepingut nõuetekohaselt, sh, et laenuandjal on õigus esitada laenusaaja vastu tekkinud osamaksete ja muude lepingu alusel tasumisele kuuluvate maksete tasunõudeid ning tasunõuete kõrvalnõudeid (sh kahju hüvitamise nõuded). Hageja on hagiavalduse punktis 2.3. selgitanud põhjalikult ja selgelt sissenõudmiskulude summas 70,00 eurot kujunemise.
5.Pärnu Maakohus võttis 27.10.2022 hagiavalduse menetlusse ning kostjale toimetati hagimaterjalid ja kohtumäärus kätte TsMS § 3111 lg 3 alusel 16.12.2022.
6.Kohtu nõudel hageja 14.08.2023 selgitas, et lepingu nr PHO02550 krediidi kulukuse aastamääraks on 48,55%, lepingu nr C85006479841 krediidi kulukuse aastamääraks on 38,57% ning tõi välja nende arvutamiseks kasutatud osised. Krediidiandja hindas kostja krediidivõimelisust laenutaotlusel esitatud andmete ja avalike andmebaaside põhjal. Hageja selgitas, et lepingute ülesütlemise hoiatused saadeti kostjale lepingus märgitud aadressidele (sh e-posti aadressile). Lepingu nr PHO02550 katteks on kostja tasunud kokku summas 340,64 eurot. Laekumised lepingule nr C85008404487 puuduvad.
7.Dokumendid toimetati kostjale 16.12.2022 ning kostjale vastamiseks määratud 14-päevane tähtaeg lõppes 30.12.2022 kell 24.00. Kostja vastust kohtule esitanud ei ole.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.
9.Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus tagaseljaotsuse tegemisel subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise otsustamine), lähtudes sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et kostja on need omaks võtnud (TsMS § 407 lg 1 teine lause) (vt RKTKm nr 3-2-1-152-06, p 14). Seadus ei näe ette võimalust, et tagaseljaotsus võiks olla õiguslikult vähem põhjendatud kui tavaline kohtuotsus (vt RKTKm nr 3-2-1-21-17, p 17).
10.Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause kohaselt omaksvõetud asjaoludel ei ole kostja kohaselt täitnud krediidiandjaga 18.12.2020 sõlmitud järelmaksulepingust nr PHO02550 ja 08.09.2021 Inpay makselahenduse lepingust nr C85006479841 tulenevaid rahalisi kohustusi, mistõttu on esialgne võlausaldaja krediidilepingud üles öelnud. Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel on krediidiandja majandustegevuses tegutsev ettevõtja ja kostja tarbija VÕS § 1 lg 5 mõistes. Kostja vastu esitatud nõuded tulenevad müügi- ja krediidilepingust võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 mõistes ja tarbijakrediidilepingust VÕS § 402 lg 1 mõistes. VÕS § 208 lg 1 järgi müügilepingust tulenevaks müüja põhikohustuseks on anda ostjale üle ese, ostja põhikohustus on tasuda eseme eest rahas. VÕS § 402 lg 1 järgi tarbijakrediidilepingust krediidiandja põhikohustuseks on anda krediidisaajale rahasumma, krediidisaaja põhikohustus on tagasi maksta sama rahasumma. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 sätestab kohustuse rikkumise mõiste, mille kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik 4 (7)
Tsiviilasi nr 2-22-121127 rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on nõuded omandanud loovutamise teel. Vastavalt VÕS § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele.
11.VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg-d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4. Krediidiandjate ja- vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja. Kuivõrd krediidiandja loovutas nõude hagejale, tuli hagejal vastavad asjaolud hagiavalduses esile tuua. Hageja ei ole kohtule esitanud hagis ega täiendavates seisukohtades andmeid, et krediidiandja on järginud kostjale krediidi andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet.
12.Hageja on esitanud kohtule selgitanud, et krediidiandja lähtud kostja poolt taotluses esitatud andmetest, omandas teavet avalikest andmebaasidest. Kohtu hinnangul ei ole hageja esile toonud asjaolusid, et krediidiandja oleks piisavalt kogunud andmeid kostja krediidivõime kohta ja seda kohase hoolsusega hinnanud. Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Et krediidiandja loovutas nõude hagejale, tuli hagejal vastavad asjaolud hagiavalduses esile tuua. Laenuandja lähtus kostjale krediidi andmisel kostja poolt täidetud taotluses esitatud andmetest ning sellest, et krediidi andmise hetkel ei olnud kostjal maksehäireid. Kohus juhib tähelepanu Tallinna Ringkonnakohtu 08.11.2021 kohtuotsusele nr 2-20-106661, mille p-s 55 rõhutati üle varasem praktika, mille kohaselt tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks minimaalselt nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Seda ka väiksemate laenusummade puhul. Käesoleval juhul nähtub asjaoludest, et laenuandja kostjalt pangakonto väljavõtet ei nõudnud. Hageja ei tuginenud ka sellele, et krediidiandja oleks kostjalt nõudnud dokumente oma krediidivõimelisuse kohta või vähemalt teinud ettepaneku neid esitada. Hindamaks õigesti laenuvõtja maksevõimet pidi laenuandja lisaks kohustuste olemasolule täpsustama ka krediidivõtja kulutusi, mida samuti tehtud ei ole. Kohtu hinnangul jättis laenuandja täitmata kohustuse kontrollida talle kostja poolt esitatud andmeid ja seega kostja krediidivõimekust. Nii rikkus krediidiandja VÕS § 4034 lg-t 6 ja selle tagajärjena loeb kohus VÕS § 4034 lg 7 järgi intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära. Ajavahemikul alates lepingu sõlmimisest kuni ülesütlemisavalduse tegemiseni oli intressimäär 0% aastas. Eeltoodust tulenevalt on kostjal üksnes laenusumma tagasimaksmise kohustus, mistõttu jätab kohus rahuldamata hageja intressi- ja sissenõudmiskulud.
5 (7)
Tsiviilasi nr 2-22-121127
13.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub VÕS § 4034 lg 6 sätestatud tingimust, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab üldjuhul tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Nimetatud tagajärgi ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt sama paragrahvi kolmandale ja neljandale lõikele või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Viimati nimetatud asjaolusid ei ole hageja kohtule esitanud.
14.Kuna krediidiandjal ei olnud õigust küsida muid tasusid peale põhivõlgnevuse ja intressi suuremas ulatuses kui VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, mis oli alates lepingu sõlmimisest kuni ülesütlemisavalduse tegemiseni määras 0% aastas, tuleb osamaksetel tasutud intress lugeda põhiosa tasumise makseteks. Hageja selgituste kohaselt on krediidiandja arvestanud lepingu nr PHO02550 tasumisel intressi katteks 51,65 eurot, lepingutasu katteks 19,90 eurot ja viivise/kahjuhüvitise katteks 4,49 eurot. Seetõttu tuleb arvestada 76,04 eurot (51,65€ + 19,90€ + 4,49€) arvestada põhivõlgnevuse katteks, mistõttu mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 527,81 eurot (371,42€ + 497,03€ - 264,40€ - 76,04€).
15.VÕS § 113 lg 1 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohtupraktika kohaselt on viivist vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral põhjendatud arvestada alates ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksed, mis arvestavad intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning tarbija satub nende tagasimaksete tegemisega viivitusse (vt Tallinna Ringkonnakohtu 27.01.2023 otsus tsiviilasjas nr 2-18-124589, p 51). Praegusel juhul ei ole kostjale uut tagasimaksegraafikut teatatud, mistõttu ei ole ta saanud maksetega viivitusse sattuda. Hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue tuleb eelnevast tulenevalt jätta rahuldamata. Samas mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhinõude. Võlgnevus muutub selles osas sissenõutavaks alates lahendi jõustumisest. Hagejal on seega õigus nõuda põhivõlgnevuselt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates maakohtu otsuse vastavas osas jõustumisest.
16.TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõivu 245 eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus.
17.TsMS § 144 p 1 ja § 175 lg 1 kohaselt on hüvitatavaks kuluks lepingulise esindaja kulud. Hageja taotleb lisaks riigilõivule esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 460 eurot (ilma käibemaksuta). Hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja maksnud esindajale tasu 460 eurot (ilma käibemaksuta). Julianus Õigusbüroo OÜ osutab teenust 120 eur/h ilma käibemaksuta. Samuti palub hageja hüvitada maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot. 6 (7)
Tsiviilasi nr 2-22-121127 Riigikohus on 06.05.2015 lahendi p-s 14 asjas 3-2-1-4-15 asunud seisukohale, et kohus teeb kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta, hinnates eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust. Üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kolleegiumi hinnangul peaksid avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Kohus leiab, et esindaja ajakulu 3 tundi ja 50 minutit summas 460,00 eurot ei ole selles asjas põhjendatud ega vajalik. Tegemist on trafaretsete hagiga, hagist ei nähtu analüüsi, asjas puudub keeruline õiguslik vaidlus ja kohtuistungeid ei ole toimunud. Kohtu hinnangul on hageja esindaja vajalik ajakulu kokku 1,5 tundi. Kohus leiab, et hageja mitte-advokaadist esindaja tasumäär 169 eurot/tunnis on põhjendamatu. Riigikohus on küll varasemates lahendites pidanud põhjendatuks advokaadi tunnitasuks 153 eurot ja 170 eurot käibemaksuta, kuid kohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem muuhulgas põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti ei olnud käesolev vaidlus õiguslikult keerukas. Arvestades asja sisu peab kohus põhjendatud tasumääraks 100 eurot/tunnis, mistõttu kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud hüvitamisele kokku 150 eurot (1,5h x 100€) ilma käibemaksuta. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse menetluskulude katteks.
18.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt, 60,51% ulatuses, mistõttu jätab kohus hageja menetluskuludest 251,12 eurot kostja kanda ja ülejäänud menetluskulud hageja enda kanda. Kohus jätab kostja kanda tema enda võimalikud kulud, kostja ei ole faktiliselt menetluses osalenud ning eelduslikult ei ole tal kulusid tekkinud.
19.TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu Kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.