Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 21. mai 2024. a, Lubja 4, Tallinn Tsiviilasja number
2-23-18319
Tsiviilasi
Osaühing Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co hagi RESBUD SE vastu võlgnevuse ja viiviste väljamõistmiseks.
Tsiviilasja hind
11 707,78 eurot.
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Osaühing Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co (registrikood 10639559, asukoht Kentmanni 4/Sakala 10, 10116 Tallinn) Hageja esindaja: vandeadvokaat Jüri-Karl Leppik (e-post xxx) Kostja: RESBUD SE (Poola registrikood 0001005556, asukoht ul. Zielna 20, 32-085 Modlnicka, Poola Vabariik, e-post [email protected], [email protected]) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Osaühing Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co hagi RESBUD SE vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks.
2.Välja mõista RESBUD SE-lt võlgnevus summas 8 412,70 eurot Osaühing Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co kasuks.
3.Välja mõista RESBUD SE-lt seisuga 29.12.2023. a sissenõutavaks muutunud viivis summas 2 285,54 eurot Osaühing Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co kasuks.
Välja mõista RESBUD SE-lt Osaühing Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co kasuks viivis protsendina põhinõudelt (s.o. 8 412,70 eurot) alates 30.12.2023. a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
1.Menetluskulud jätta RESBUD SE kanda.
2.Rahuldada osaliselt Osaühing Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.
3.Välja mõista RESBUD SE-lt menetluskulud summas 2 939,50 eurot Osaühing Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co kasuks.
4.Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb RESBUD SE-l tasuda Osaühing Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (s.o 2 939,50 euro tasumata osalt) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue
1.Kohtule 29.12.2023. a esitatud hagiavaldusekohaselt osutas hageja kostjale õigusabiteenust. Hageja on osutanud kostjale õigusabiteenust vastavalt poolte vahel kokku lepitud hinnakirjale ning täitnud käsundit vastavalt kostja juhistele. Seejuures ei ole kostja esitanud hagejale ühtegi pretensiooni seoses osutatud teenusega. Kostja ei tasunud hageja õigusabiteenuse eest. Osutatud õigusabiteenuse eest on hageja esitanud kostjale arved 31.08.2020, 14.10.2020 ja 31.10.2020 kokku summas 18 692,70 eurot (käibemaksuga). Kostja ei tasunud nimetatud arveid tähtaegselt. Hageja loobus osaliselt tasunõudest kostja vastu. Võttes arvesse kostja 17.12.2019 e-kirjas tehtud ettepanekut vähendada õigusabiteenuse eest makstavat hinda pikaajalise koostöö tõttu, loobus hageja kostjalt õigusabiteenuse osutamise eest 4400 (käibemaksuga) euro suuruse summa sissenõudmisest. Hageja tasunõude suuruseks jäi 13 412,70 eurot.
2.Kostja tasus hagejale osaliselt kokku lepitud tasu. Kostja on hageja ees olevat võlgnevust tunnistanud ja võlgnevust osaliselt tasunud 01.03.2021, 08.04.2021 ja 09.07.2021, makstes hagejale viidatud kuupäevadel vastavalt 2000, 2000 ja 1000 eurot. Hageja nõuab kostjalt maksmata tasu koos viivisega. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostja põhivõlgnevus hageja ees 8412,70 eurot (käibemaksuga). Hageja nõuab viidatud summa tasumist koos seadusjärgse viivisega alates 08.02.2021 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
3.Hageja on kostjale alates 2017. aastast osutanud õigusabiteenust vastavalt 04.12.2017 kostja aktsepteeritud hinnakirjale. 2019. aasta lõpus räägiti üle õigusabiteenuse osutamisele kohalduv hinnakiri. 17.12.2019 saadetud e-kirjas ei vaielnud kostja vastu 04.12.2017 kokku lepitud tunnitasudele, kuid tegi ettepaneku arutada püsivat allahindlust pooltevahelise pikaajalise koostöö tõttu (Lisa 1).
4.Õigusabiteenuse osutamiseks sai hageja jooksvalt juhiseid/korraldusi e-kirja ja telefoni teel erinevatelt kostja esindajatelt nagu G G, A J (kostja nõukogu liige; Lisa 2) ja J G P (kostja juhatuse liige; vt Lisa 2). 30.07.2020 pöördus kostja esindaja G G e-kirja teel hageja poole milles viitas, et saadab vastavalt telefonikõnele mustandi dokumendist nimetusega „URD"DRAFT_RESBUD_URD_2020-07-29.docx" ning palus, et hageja vaataks dokumendi üle ning seejärel muudaks seda vastavalt e-kirjas antud juhistele. Nimetatud dokumendi puhul oli tegemist universaalse registreerimisdokumendiga, mille osas pidi hageja osutama õigusteenust dokumendi registreerimiseks Finantsinspektsioonis, sh suhtlema Finantsinspektsiooniga (Lisa 3). Terve 2020. aasta augustikuu vältel toimuski dokumendi muutmine ja analüüsimine ning kostjaga konsulteerimine seoses registreerimisdokumendi muudatustega. 25.08.2020 edastas hageja registreerimisdokumendi Finantsinspektsioonile. 2020. aasta septembris ja oktoobris suhtles hageja Finantsinspektsiooni ning kostjaga registreerimisdokumendiga seotud küsimuste lahendamiseks ning parandas dokumenti vastavalt ettepanekutele.
5.06.08.2020-kirjaga palus kostja esindaja, et hageja esindaks kostja osanikke osanike üldkoosolekul ning andis suunised üldkoosoleku otsuse osas (Lisa 4). Paralleelselt registreerimisdokumendi parandamise ning Finantsinspektsiooniga suhtlemisega aitas hageja 2020. aasta augustis ja septembris ette valmistada ja läbi viia kostja osanike üldkoosolekut ning valmistas ette ja täiendas kostja osanike üldkoosolekuga seotud dokumente. Ühtlasi osales hageja 07.09.2020 toimunud kostja osanike üldkoosolekul (Lisa 5).
6.Arve nr 2021713 summas 8069,40 eurot, kuupäevaga 31.08.2020. Arve puudutab perioodil 06.08.2020 kuni 31.08.2020 osutatud õigusabiteenust ja kulutusi (Lisa 6). Arve tasumise tähtaeg oli 07.10.2020. Arve nr 20201927 summas 10 361,70 eurot, kuupäevaga 14.10.2020. Arve puudutab perioodil 31.08.2020 kuni 07.10.2020 osutatud õigusabiteenust ja kulutusi (Lisa 7). Arve tasumise tähtaeg oli 02.11.2020. Arve nr 20202135 summas 261,60 eurot, kuupäevaga 31.10.2020. Arve puudutab perioodil 15.10.2020 kuni 31.10.2020 osutatud õigusabiteenust ja kulutusi (Lisa 8). Arve tasumise tähtaeg oli 02.12.2020. Kostja jättis punktides arved tähtaegselt tasumata.
7.Hageja loobus kostja vastu tasunõudest osaliselt. Kuna kostja ei tasunud punktides 8.1– 8.3 välja toodud arveid tähtaegselt, esitas hageja 31.01.2021 kostjale koondarve nr 20210045 (Koondarve). Kostja kohustus Koondarve tasuma hiljemalt 07.02.2021. Seejuures võttis hageja koondarve esitamisel arvesse kostja 17.12.2019 e-kirjas tehtud ettepanekut vähendada õigusabiteenuse eest makstavat hinda pikaajalise koostöö tõttu ja loobus kostjalt punktides 7.1 ja 7.2 välja toodud õigusabiteenuse osutamise eest 4400 euro suuruse summa sissenõudmisest. Seega kohustus kostja tasuma hagejale punktides 7.1–7.2 välja toodud õigusabiteenuse osutamise eest kokku 13 412,70 eurot (Lisa 9). Kostja tasus hagejale võlgnetava summa osaliselt. Kostja maksis hagejale võlgnetavast 13 412,70 eurost 5000 eurot. Hageja esitab vastava asjaolu tõendamiseks väljavõtte enda pangakontost.
8.Pärast 09.07.2021 ei ole kostja hagejale punktides 7.1–7.2 välja toodud õigusabiteenuse osutamise eest enam tasunud. Kokku on kostja jätnud hagejale tasumata hageja osutatud õigusabiteenuse ja tehtud kulutuste eest 8412,70 eurot. Hageja on palunud kostjal korduvalt võlgnevus tasuda. Kostjale on saadetud meeldetuletusi hageja ees olevast võlgnevusest alates 2020. aasta septembrist (Lisa 11). Viimane meeldetuletus võlgnevuse tasumiseks saadeti kostjale 24.05.2023 (Lisa 12). Kuna kostja ei ole hageja korduvatele
meeldetuletustele reageerinud ei jää hagejal muud üle, kui nõuda punktides 7.1–7.2 välja toodud õigusabiteenuse osutamise eest kokku lepitud tasu kohtu kaudu.
9.Poolte vahel oli kehtiv käsundusleping. Hageja osutas kostjale punktides 7.1–7.2 välja toodud õigusabiteenust. Juhised käsundi täitmiseks tulid kostja esindajatelt (vt Lisasid 3– 5). Seega oli poolte vahel käsundusleping, mille kohaselt oli käsundiandja kostja, kes oli kohustatud tasuma hagejale osutatava teenuse eest ning hageja oli käsundisaaja, kes oli kohustatud osutama kostjale kokkulepitud teenuseid (VÕS § 619).
10.Hageja täitis käsunduslepingust tulenevad kohustused nõuetekohaselt. Käsundisaaja (hageja) peamised kohustused käsundi täitmisel olid tegutseda käsundiandjale lojaalselt, käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega, vastavalt oma teadmistele ja võimetele ning toimida üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel (VÕS § 620). Kostjale osutatud õigusabiteenus oli täidetud hoolsalt ja kutseoskuse tasemel (vt punkte 7.1 ja 7.2). Hageja osutas kostjale õigusteenust kokkulepitud tunnihinnaga ning vastavalt kostja ettepanekule. Seejuures tegi hageja kostjale tunnihinnast ka allahindlust. Kostja ei ole arvetele ega Koondarvele ühtegi vastuväidet esitanud, vaid hoopiski tasus hagejale Koondarvest 5000 eurot. Seetõttu on selge, et kostja on tasumäära ja allahindluse ulatuse aktsepteerinud. Samuti on kostja aktsepteerinud osutatud õigusabiteenuse sisu, kuivõrd ei ole vastuväiteid esitanud ka osutatud õigusteenusele. Eelnevast tulenevalt on hageja täitnud enda käsunduslepingust tulenevad kohustused kostja ees nõuetekohaselt. 11. Kostja on rikkunud raha maksmise kohustust. Kuna hageja täitis käsunduslepingust tulenevad kohustused nõuetekohaselt, tekkis hagejal VÕS § 619 alusel tasunõue kostja vastu. VÕS § 628 lõike 1 esimeses lauses on sätestatud, et kui käsundisaajale maksmisele kuuluv tasu on määratud ajavahemike järgi, tuleb tasu maksta vastava ajavahemiku möödumisel. Vastavalt VÕS § 628 lõike 1 esimesele lausele ja § 82 lõikele 2 muutus hageja tasunõue sissenõutavaks Koondarvel märgitud tasumise tähtpäevast järgmisel päeval, st 08.02.2021. Kuna viidatud kuupäeval ei olnud kostja tasu maksmise kohustust hageja ees täitnud, on kostja rikkunud VÕS §-st 619 tulenevat tasu maksmise kohustust. 12. Kostja vastutab käsunduslepingu rikkumise eest. VÕS § 103 lõike 1 järgi eeldatakse võlgniku vastutust kohustuse rikkumise korral. Käesoleval juhul ei esine hagejale teadaolevalt ühtegi asjaolu, mis oleks kvalifitseerinud kostjapoolset tasu maksmise kohustuse rikkumise vääramatu jõuna VÕS § 103 lõike 2 mõttes. Pealegi ei ole raha maksmise kohustus Riigikohtu praktika järgi üldjuhul selle kohustuse olemuse tõttu vabandatav.
13.Hageja põhinõue. VÕS § 108 lõike 1 järgi võib võlausaldaja nõuda raha maksmise kohustuse täitmist, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust. Kuna kostja vastutab hagejale õigusteenuse osutamise eest sissenõutavaks muutunud tasu maksmata jätmise eest, nõuab hageja kostjalt 8412,70 euro tasumist VÕS § 108 lõike 1 alusel.
14.Hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue. VÕS § 113 lõike 1 kohaselt on viivisemääraks VÕS §-s § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas. Kuni 31.12.2022 oli VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär 0% aastas. Alates 01.01.2023 oli VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär 2,5% aastas ning alates 01.07.2023 oli intressimäär 4,00% aastas. Käesoleva hagiavalduse esitamise seisuga on hagejal kostja vastu viivisenõue kogusummas 2285,54 eurot, mis on kujunenud järgmiselt perioodil 08.02.2021 kuni 28.02.2021 oli kostja põhivõlgnevus hageja ees 13 412,70 eurot, mistõttu kogunes viidatud perioodi jooksul viivis summas 61,74 eurot; perioodil 01.03.2021 kuni 07.04.2021 oli kostja põhivõlgnevus hageja ees 11 412,70 eurot (vt punkti 10.1), mistõttu kogunes viidatud perioodi jooksul viivis summas 95,05 eurot; perioodil 08.04.2021 kuni 08.07.2021 oli kostja
põhivõlgnevus hageja ees 9412,70 eurot (vt punkti 10.2), mistõttu kogunes viidatud perioodi jooksul viivis summas 189,8 eurot; perioodil 09.07.2021 kuni 29.12.2023 ehk käesoleva hagiavalduse esitamiseni oli kostja põhivõlgnevus hageja ees 8412,70 eurot (vt punkti 10.3), mistõttu kogunes viidatud perioodi jooksul viivis summas 1938,95 eurot (Lias 13).
15.Hageja taotleb kostjalt viivise välja mõistmist, mis ei ole hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud. TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. TsMS § 367 ja VÕS § 113 lõike 1 alusel taotleb hageja kostjalt tasumata põhivõlgnevuselt summas 8412,70 eurot viivise välja mõistmist, mis ei ole hagiavalduse esitamise seisuga veel sissenõutavaks muutunud, kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Kostja vastus
16.Kohtule 27.02.2024. a esitatud vastuses vaidleb kostja hagile vastu. Kõigi hageja poolt kostjale osutatud teenuste eest on tasutud. Pooled on kokku leppinud, et arvete nr 2021713, 20201927 ja 20202135 eest kogusummas 5 000 eurot katab kõik nõuded kostjale osutatud teenuste eest. Kostja juhib tähelepanu, et lepingu alusel sai kostjale õigusteenust tellida ainult tema esindajad, so juhatuse liikmed või selleks volitatud isikud. Volitusi anda hagejale korraldusi õigusteenuse osutamiseks ei ole kostja nõukogu liikmetel, sh hagiavalduse punktis 7 märgitud isikutel. Kostja hinnangul on hageja nõue aegunud. Kohtu põhjendused
17.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
18.Käesolevas asjas on olulised järgmised asjaolud: • Hageja ja kostja vahel on 2017. a sõlmitud leping õigusteenuse osutamiseks. • Hageja osutas teenust 04.12.2017. a kokkulepitud hinnakirja alusel. • Kostja aktsepteeris 17.12.2019. a teenuse osutamist 04.12.2017. a hinnakirja alusel. • Hageja esitas kostjale õigusteenuse osutamise eest 31.08.2020. a, 14.10.2020. a, 31.10.2020. a arved nr 2021713, 20201927, 20201135 kokku summas 13 412,70 eurot. • Kostja tasus hagejale 01.03.2021. a 2 000 eurot, 08.04.2021. a 2 000 eurot ja 09.07.2021. a 1 000 eurot.
19.Hagiavalduse kohaselt on hageja õigusabi teenuse kostjale osutanud. Kostja ühtegi pretensiooni saadud teenuse osas ei ole esitanud. Kostja on teenuse hinda aktsepteerinud tasudes arved osaliselt. Alates 09.07.2021. a kostja arveid tasunud ei ole. Viimase meeldetuletuse saatis hageja kostjale 24.05.2023. a. Kostja võlgnevust ei likvideerinud.
20.Kostja ei eita arvete osalist tasumata jätmist, kuid kostja põhjenduste kohaselt on kostja poolt tasutud 5 000 eurot piisav.
21.VÕS § 619 kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 627 lg 1 ja 2 sätestab, et kui käsunduslepinguga ei ole tasus kokku lepitud, kuulub tasu maksmisele, kui käsundi täitmist võib mõistlikult eeldada üksnes tasu eest, eelkõige kui käsundisaaja täitis käsundi oma majandus- või kutsetegevuses ning kui tasu suurust ei ole kindlaks määratud, tuleb maksta vastavalt asjaoludele mõistlik tasu.
22.Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja on kohustatud tasuma vaidlusalused arved täies ulatuses. Kostja hinnangul pidi kostja tasuma hagejale kokkuleppe kohaselt 5 000 eurot. Kõik ülejäänud nõuded on aegunud.
23.Kohus kostjaga ei nõustu. Advokatuuriseadus § 40 lg 1 kohaselt on õigusteenus kutsetegevusena õigusnõustamine, isiku esindamine või kaitsmine kohtus, kohtueelses menetluses või mujal ning isikule dokumendi koostamine ja tema huvides muu õigustoimingu tegemine. Eeltoodust nähtub, et ka õigusnõustamine on teenus. Advokatuuriseadus § 50 lg 1 kohaselt õigusteenuse osutamiseks sõlmib advokaadibüroo pidaja isikuga kliendilepingu, milles lepitakse kokku õigusteenust osutava advokaadi nimi, tema volitus ja ülesanded ning advokaaditasu vorm ja suurus või määr ning sama paragrahvi lg 4 kohaselt suulise lepingu sõlmimisest peab advokaat teatama advokaadibüroo pidajale. Suulist lepingut ei või sõlmida kliendi kaitseks kriminaalmenetluses või kliendi esindamiseks kohtus või muus ametiasutuses. Kirjaliku lepingu sõlmimisel kirjutavad lepingule alla advokaadibüroo pidaja, ülesande täitmiseks võtnud advokaat ja klient. Kuivõrd poolte vahel oli kokkulepe, et hageja osutab teenust enda hinnakirja alusel, ei ole kostjal õiguslikku alust pidada 5 000 eurot teenuse eest piisavaks, ühestki kohtule esitatud tõendist ei nähtu, et hageja oleks enda tasunõudest loobunud.
24.VÕS § 8 lg 1 kohaselt leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Käesoleval juhul on kostja väitnud, et hageja küll täitis käsundit, kuid hageja poolt nimetatud isikud ei olnud õigustatud käsundit andma. Pooltevahelisest e-kirjavahetusest nähtub, et kostja on hageja teenust aktepteerinud. Kostjal oli võimalik saadud teenusele ja arvetel kajastatule vastu vaielda. Kostja seda ei teinud. Kostja on saadud teenust aktsepteerinud pretensioonideta. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue õiguslikult põhjendatud ning hagi kuulub vaidlusaluste arvete osas rahuldamisele.
25.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
26.Hageja on esitanud viivise kujunemise kronoloogia. Kuni 31.12.2022 oli VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär 0% aastas. Alates 01.01.2023 oli VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär
2,5% aastas ning alates 01.07.2023 oli intressimäär 4,00% aastas. Käesoleva hagiavalduse esitamise seisuga on hagejal kostja vastu viivisenõue kogusummas 2285,54 eurot, mis on kujunenud järgmiselt: perioodil 08.02.2021 kuni 28.02.2021 oli kostja põhivõlgnevus hageja ees 13 412,70 eurot, mistõttu kogunes viidatud perioodi jooksul viivis summas 61,74 eurot; perioodil 01.03.2021 kuni 07.04.2021 oli kostja põhivõlgnevus hageja ees 11 412,70 eurot, mistõttu kogunes viidatud perioodi jooksul viivis summas 95,05 eurot; perioodil 08.04.2021 kuni 08.07.2021 oli kostja põhivõlgnevus hageja ees 9412,70 eurot, mistõttu kogunes viidatud perioodi jooksul viivis summas 189,8 eurot, perioodil 09.07.2021 kuni 29.12.2023 ehk käesoleva hagiavalduse esitamiseni oli kostja põhivõlgnevus hageja ees 8412,70 eurot, mistõttu kogunes viidatud perioodi jooksul viivis summas 1938,95 eurot. Hagejal on kohtu hinnangul õigus arvestada viivist kuni hagiavalduse esitamiseni summas 57,64 eurot, hageja viivisenõue on põhjendatud.
27.TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on vastava taotluse esitanud, seega kuulub kostjalt väljamõistmisele ka viivis alates 30.12.2023. a kuni kohustuse täitmiseni.
28.Kostja on esitanud hageja nõudele aegumise vastuväite. Tulenevalt TsÜS § 146 lg-st 1 on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kostja tugineb oma aegumise vastuväidet esitades sellel, et hageja kõik nõuded on tekkinud 2020. aastal. Kostja hinnangul on hageja nõuded eeltoodust tulenevalt aegunud.
29.Kohus kostja käsitlusega ei nõustu. Kohtu hinnangul arvestada sealjuures TsÜS § 147 lg 3 sätestatut, mille kohaselt kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Seega oleksid TsÜS § 147 lg 3 alusel hageja nõuded aegunud 31.12.2023. a. Hageja pöördus kohtusse 29.12.2023. a, seega aegumise vältimiseks kohtu hinnangul tähtaegselt.
30.Kostja poolt toimus võlgnevuse osaline tasumine 01.03.2021. a, 08.04.2021. a ja 09.07.2021. a. TsÜS § 158 lg 1 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega ning lg 2 kohaselt nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Eeltoodust tulenevalt oli aegumine peatunud ning algas uuesti 02.03.2021. a. Hagiavaldus esitati 29.12.2023. a, aegumise vältimiseks kohtu hinnangul tähtaegselt. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
31.TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
32.Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud kokku summas 2 939,50 eurot (s.o asjas tasutud riigilõiv 840 eurot, õigusabikulu 9,05 tunni eest summas 1 719,50 eurot).
33.Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt kuulus tsiviilasjalt hinnaga 11 707,78 eurot tasumisele riigilõiv 840 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu seadusega kooskõlas. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 840 eurot.
34.TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on tsiviilasjas 321-115-14 selgitanud, et selle sätte järgi menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust arvestades. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga.
35.Menetlusosalisele hüvitatavate esindajakulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks tuleb lähtuda kuludest, mis menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha menetluses esindaja abil oma õiguste kaitseks vajalikud menetlustoimingud. Menetluses osales hageja esindajana vandeadvokaat Jüri-Karl Leppik. Sama büroo osutas kostjale ka õigusteenust. Kohtu hinnangul on lepingulise esindaja kulu suures osas ülepaisutatud ja põhjendamatu. Vandeadvokaadil, kes on ise büroost, kes on osutanud kliendile õigusteenust ei ole vaja kohtu hinnangul kulutada taotluses toodud ulatuses aega dokumentidega tutvumiseks ega nende koostamiseks, samuti puudub vaidlusel õiguslik keerukus. Vaidlus ja tüli kliendiga oleks välditav korrektse kirjaliku kliendilepingu sõlmimisega. Kuivõrd kohus mõistab vastaspoolelt välja üksnes põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud, vähendab kohus ajakulu kolme tunni võrra.
36.Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-14 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud.
37.Hageja palub kostjalt välja mõista õigusabikulud tunni hinnaga 190 eurot. Kohus on seisukohal, et selline tasu õigusteenuse eest ei ületa õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda.
38.Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud menetluskulud kokku summas 2 369,50 eurot (sh asjas tasutud riigilõiv 840 eurot).
39.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda
hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.