Võlaõigus

menetluskulude summa ületab 280 eurot (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS § 178 lg 2); 3.2 vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks; 3.3 vastavalt TsMS § 474 lg-le 2 kui viivitamata täitmisele kuuluvat lahendit muudetakse või lahend tühistatakse, peab sissenõudja tagastama võlgnikule viivitamatu sundtäitmisega saadu ja hüvitama võlgnikule sundtäitmise vältimiseks tehtud kulutused. Võlgnik võib nõuda ka seda ületava kahju hüvitamist; 3.4 TsMS § 415 lg 2 kohaselt on kostjal tagaseljaotsuse peale õigus esitada kaja Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul; kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada; 3.5 TsMS § 420 lg 1 kohaselt on hagejal tagaseljaotsuse peale õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule ning TsMS § 632 lg 1 kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 3.6 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil; 3.7 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Asjaolud 1.Hagiavalduse kohaselt kostja ja hageja sõlmisid lepingu nr BL4009258, mille alusel hageja andis kostjale laenu summas 1382 eurot. Poolte poolt kokkulepitud intressimäär oli 27,07% aastas tagastamata krediidisummalt. Kostja tasub igakuiselt lepingu haldustasu 4% laenusummalt aastas. Lepingu sõlmimisel tasub kostja lepingutasu 82 eurot, mis on tasaarvestatud laenu väljastamisel. Krediidi kulukuse määr lepingus on 42,34%. hageja ja kostja sõlmisid lepingu BL2659639, mille alusel hageja andis kostjale laenu summas 1382 eurot. Poolte poolt kokkulepitud intressimäär oli 9,9% aastas tagastamata krediidisummalt. Kostja tasub igakuiselt lepingu haldustasu 4% laenusummalt aastas. Lepingu sõlmimisel tasub kostja lepingutasu 82 eurot, mis on tasaarvestatud laenu väljastamisel. Krediidi kulukuse määr lepingus on 21,05%. Hageja ja kostja sõlmisid lepingu BL3599155, mille alusel hageja andis kostjale laenu summas 2126 eurot. Poolte poolt kokkulepitud intressimäär oli 9,46% aastas tagastamata krediidisummalt. Kostja tasub igakuiselt lepingu haldustasu 4% laenusummalt aastas. Lepingu sõlmimisel tasub kostja lepingutasu 126 eurot, mis on tasaarvestatud laenu väljastamisel. Krediidi kulukuse määr lepingus on 20,56%. Kostja ja hageja sõlmisid lepingu BL2934773, mille alusel hageja andis kostjale laenu summas 2126 eurot. Poolte poolt kokkulepitud intressimäär oli 13,67% aastas tagastamata krediidisummalt. Kostja tasub igakuiselt lepingu haldustasu 4% laenusummalt aastas. Lepingu sõlmimisel tasub kostja lepingutasu 126 eurot, mis on tasaarvestatud laenu väljastamisel. Krediidi kulukuse

määr lepingus on 25,41%. Hageja hoiatas 11.01.2024 a saadetud teatisega kostjat lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu 30-päevase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Samuti pakkus hageja kostjale võimalust alustada läbirääkimise võimalike kokkulepete sõlmimiseks. Sellest hoolimata kostja ei näidanud üles soovi lahendada tekkinud olukordi ning täita lepingust tulenevaid kohustusi määral, mis võimaldaks lepingujärgsete kohustuste täitmist varasemalt poolte poolt kokkulepitud tingimustel. Hageja ütles 13.02.2024 saadetud ülesütlemisavaldusega lepingu üles ning nõudis kostjalt 10993,93 euro tasumist, mis hõlmas tagastamata krediidisummat, intressi ja muid kulusid. Hageja märgib, et poolte vahel oli sõlmitud veel teisigi laenulepinguid. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja lepingu 1 raames 1538,4 eurot, millest 1355,73 eurot on tagastamata krediidisumma, 120,83 eurot sissenõutavaks muutunud intress, 18,44 eurot lepingu haldustasu ning 43,4 eurot viivis. Mõista kostjalt hageja kasuks välja lepingu 2 raames 1062,22 eurot, millest 981,1 eurot on tagastamata krediidisumma, 31,39 eurot sissenõutavaks muutunud intress, 18,44 eurot lepingu haldustasu ning 31,29 eurot viivis. Mõista kostjalt hageja kasuks välja lepingu 3 raames 2047,04 eurot, millest 1900,1 eurot on tagastamata krediidisumma, 58,56 eurot sissenõutavaks muutunud intress, 28,36 eurot lepingu haldustasu ning 60,02 eurot viivis. Mõista kostjalt hageja kasuks välja lepingu 4 raames 1854,74 eurot, millest 1696,66 eurot on tagastamata krediidisumma, 75,33 eurot sissenõutavaks muutunud intress, 28,36 eurot lepingu haldustasu ning 54,39 eurot viivis. Mõista kostjalt hageja kasuks välja alates 27.03.2024 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivis lepingu 1 raames 27,07%, lepingu 2 raames 9,9%, lepingu 3 raames 9,46%, lepingu 4 raames 13,67% tagastamata krediidisummalt aastas. Välja mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud, riigilõiv 700 eurot ja hageja õigusabikulud 240 eurot, maksekäsu menetluskulu 20 eurot ning menetluskuludelt viivis alates kohtuotsuse jõustumisest, kuni menetluskulude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 2.Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu 26.03.2024, kostja tähtaegselt vastanud ei ole. Kohtu põhjendused 3.Vastavalt TsMS §-le 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS §-le 407 lg-le 2 TsMS § 407 lõikes 1 sätestatud hageja nõusolekut eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Seoses sellega, et kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb TsMS § 407 lg 1 kohaselt teha asjas tagaseljaotsus. Tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud, mis tulenevad TsMS § 407 lg-st 5 ja 51, puuduvad. TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. 4.Hageja on esitanud kostja vastu nõuded tulenevalt kostja ja hageja vahel sõlmitud lepingutest nr BL4009258 (dtl 37-62), BL2659639 (dtl 63-93), BL3599155 (dtl 94-124) ja BL2934773 (dtl 125-155), mille alusel sai kostja laenu kokku 6600 eurot (dtl 156-159).

Kostja on tagasimakseid teinud kokku 1965,15 eurot (tl 165-182) ja lepingutasud kokku 416 eurot, krediidiandja ütles lepingud üles 13.02.2024 (dtl 160-164). 5.Vaidlust ei ole selles, et kostja ja hageja vahel oli sõlmitud tarbijakrediidileping võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Hageja oli oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes andis krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et laenuandja ütles lepingu üles 21.augustil 2020. Vaidlust ei ole, et kostja on saanud laenu summas 7350 eurot. Samuti ei ole vaidluse all asjaolu, et kostjal on tekkinud lepingu täitmisest võlgnevus, millise täitmist hageja antud vaidluses nõuab. Tegu on rahalise kohustuse täitmise nõudega VÕS § 108 lg 1 mõttes.

on arvestanud elamiskuludeks 250 eurot. Laenutaotluse esitamise seisuga puudusid kostjal maksehäired. Eeltoodut arvestades leidis hageja, et võib sõlmida kostjaga laenulepingu, mille igakuine kuumakse oleks olnud 33,90 eurot. Lepingu BL2934773 sõlmimisel märkis kostja laenutaotlusel oma sissetulekuks 1000 eurot ning igakuisteks kohustusteks 148 eurot. Hageja analüüsis kostja esitatud pangakonto väljavõtet ning selgus, et kostja igakuine sissetulek oli 718,14 eurot ja igakuised kohustused olid 402,9 eurot. Hageja on arvestanud elamiskuludeks 250 eurot. Laenutaotluse esitamise seisuga oli kostja osas avaldatud maksehäire, kuid see oli lõpetatud kuni 6 kuud tagasi. Eeltoodut arvestades leidis hageja, et võib sõlmida kostjaga laenulepingu, mille igakuine kuumakse oleks olnud 56,20 eurot. Lepingu BL3599155 sõlmimisel märkis kostja laenutaotlusel oma sissetulekuks 1500 eurot ning igakuisteks kohustusteks 148 eurot. Hageja analüüsis kostja esitatud pangakonto väljavõtet ning selgus, et kostja igakuine sissetulek oli 833,3 eurot ja igakuised kohustused olid 542,72 eurot. Hageja on arvestanud elamiskuludeks 250 eurot. Laenutaotluse esitamise seisuga oli kostja osas avaldatud maksehäire, kuid see oli lõpetatud kuni 6-12 kuud tagasi. Eeltoodut arvestades leidis hageja, et võib sõlmida kostjaga laenulepingu, mille igakuine kuumakse oleks olnud 51,7 eurot. Lepingu BL4009258 sõlmimisel märkis kostja laenutaotlusel oma sissetulekuks 1500 eurot ning igakuisteks kohustusteks 0 eurot. Hageja analüüsis kostja esitatud pangakonto väljavõtet ning selgus, et kostja igakuine sissetulek oli 1147,32 eurot ja igakuised kohustused olid 555,57 eurot. Hageja on arvestanud elamiskuludeks 344 eurot. Laenutaotluse esitamise seisuga oli kostja osas avaldatud maksehäire, kuid see oli lõpetatud kuni 1-2 aastat tagasi. Eeltoodut arvestades leidis hageja, et võib sõlmida kostjaga laenulepingu, mille igakuine kuumakse oleks olnud 46,87 eurot (dtl 187-225). 12.Kohus leiab, et hageja ei ole kontrollinud kostja esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta ning andmeid ülalpeetavate kohta piisaval määral. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks ei ole piisav tuvastada üksnes isiku sissetuleku ja tema finantskohustuste suurus. Lisaks finantskohustuste täitmisele peab tarbijal pärast laenu võtmist olema võimalik kanda ka enda ja enda ülalpeetavate igapäevased kulud (toit, riided, eluase jms). Kohustus arvestada tarbija regulaarseid majapidamiskulusid tuleneb KAVS § 49 lg 1 p-st 4. Seega on hageja vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. VÕS § 403 4 lg 7 neljas lause vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärgede kohaldamise üksnes juhul, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja oleks esitanud hagejale valeandmeid või jätnud nõutud andmed esitamata. Kohus leiab samuti, et laenuandja on jätnud kostja krediidivõimelisuse hindamisel arvestamata kostja pangakontodelt nähtuva teabe kostja arvukate kohustuste kohta erinevate võlausaldajate ees. See viitab sellele, et kostjal oli arvukalt laenukohustusi, mis oleks pidanud tekitama mõistlikus laenuandjas kahtluse, et kostja püsivalt ei suuda oma sissetulekute arvel katta oma väljaminekuid, vaid peab võtma selleks laene. Laenuandja ei omandanud piisavalt teavet laenutaotleja sissetulekute ja muude kohustuste kohta. Hoolas laenuandja oleks pidanud kostjalt tema pangakonto väljavõttelt nähtuvate muude finantskohustuste kohta vähemalt selgitusi küsima, eriti kuna see info ei olnud kooskõlas kostja poolt laenutaotluses märgituga. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et laenuandja oleks kostjalt tema pangakonto väljavõttelt nähtuvate muude finantskohustuste kohta küsinud või palunud kostjal selgitada vastuolusid pangakonto väljavõttelt nähtuva teabe ja laenutaotlustes märgitu vahel. Kostja esitatud pangakonto väljavõtte kohaselt kostja sissetulekuteks peretoetused 79,18 eurot ja töötasu vahemikus 392,36-630 eurot. Samuti nähtub, et on sõlmitud lepingud ja sooritatud maksed Bigbank AS-le, TF Bank AB (publ.) Eesti filiaalile, Credit 24, Bestcredit ja IPF Digital AS-le, sh on hageja ise kostjaga sõlminud 4 lepingut ajavahemikus 19.03.2022-10.09.2023.

13.Hagejal on kohustus tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 13 vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendada. Hageja seda teinud ei ole. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu jne). 14.Seoses eeltooduga saab hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla tasumist. Hagiavalduse kohaselt väljastati kostjale laenu summas 6600 eurot. Kostja on teostanud makseid summas 1965,15 ja lepingu tasusid kokku 416 eurot. Seega tuleb kostjal tasuda põhivõlgnevus lepingu nr BL4009258 osas 1156,91 eurot (1300-82-61,09), lepingu BL2659639 osas 545,53 eurot (1300-82-672,47), lepingu nr BL3599155 osas 1499,23 eurot (2000-126-374,77) ja lepingu nr BL2934773 osas 1017,18 eurot (2000-126-856,82).

tarbijakrediidilepingust tuleneva vaidlusega, millega puhul on tuvastatud krediidiandja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine.

(allkirjastatud digitaalselt) Kalev Kuningas Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.