Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kersti Kerstna-Vaks, Margit Jäätma, Üllar Roostoja
Määruse tegemise koht ja aeg
Tartu, 20. mai 2024
Tsiviilasja number
2-24-5990
Tsiviilasi
Aigar Arolepa avaldus Carmen Kersteni vastu kahju hüvitamiseks ja lähenemiskeelu kohaldamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 19. aprilli 2024 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Aigar Arolepa määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (hageja): Aigar Arolepp (ik: XXXXXXXXXXX) Vastustaja (kostja): Carmen Kersten (ik: XXXXXXXXXXX)
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
Avaldaja taotluse menetlusabi ja riigi õigusabi saamiseks jättis kohus TsMS § 181 lg 1 p 2 alusel rahuldamata. Arvestades, et avalduse menetlusse võtmisest keeldutakse, ei ole kohtul alust eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas.
esitajale kohaldatud suhtluskeeldu alusetult. Juhul kui määruskaebuse esitaja talle kohaldatud lisapiirangutega ei nõustunud, siis oli tal võimalik Tartu Maakohtu 11.04.2024 määrus kriminaalasjas nr 1-24-1715 määruskaebuse esitamisega vaidlustada (maakohtu eelnimetatud määruses on määruse vaidlustamise kord selgelt välja toodud) ja talle kohaldatud suhtluskeelu põhjendatuse kontrollimine oleks toimunud Tartu Maakohtu eelnimetatud määruse peale esitatud määruskaebuse menetlemisel. Seega ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtuga, et määruskaebuse esitaja kahjunõue tulenevalt tema suhtes kinnipidamisasutuses kohaldatud piirangutest on perspektiivitu ning ta ei saavuta hagiga taotletavat eesmärki, st kahjunõude rahuldamist kostja vastu. Maakohus on määruses (põhjendava osa p 7) selgitanud ka seda, millises korras toimub võimalike määruskaebuse esitaja suhtes toime pandud süütegude uurimine (määruskaebuse esitaja väitel on ta teinud kaebuse politseisse – dtl 58).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.