lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-24-5990/2

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 19.04.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-24-5990/2
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
19.04.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1312
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtunik

Külli Puusep

Määruse tegemise aeg ja koht

19. aprill 2024, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-5990

Tsiviilasi

A. A. avaldus C. K. vastu kahju hüvitamiseks ja lähenemiskeelu kohaldamiseks

Menetlustoiming

avalduse menetlusse võtmisest keeldumine; hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine, menetlusabi ja riigi õigusabi taotluse lahendamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja A. A. (isikukood xxxxxxxxxxx); viibimiskoht xxxxxxxxxxxxxxxx Puudutatud isik C. K. (isikukood xxxxxxxxxxx)

RESOLUTSIOON

Jätta A. A. avaldus ja hagiavaldus menetlusse võtmata. Jätta A. A. taotlus menetlusabi ja riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. Jätta menetluskulud avaldaja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Määrus toimetada kätte A. A. .

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1.A. A. (avaldaja) esitas 14. aprillil 2024 kohtule avalduse, mille kohaselt soovib, et C. K. (puudutatud isik) hüvitaks temale kahju 1000 eurot päevas, avalduse täienduses soovib avaldaja kahju hüvitamisena 2 000 000 eurot, mis tekkis ja tekib seoses vangistuses viibimisel seatud lisapiirangutega, mis tulenevat puudutatud isiku kaebustest. Samuti soovib avaldaja, et seada puudutatud isiku suhtes lähenemiskeeld. Avalduse kohaselt soovib avaldaja, et vangla tõestaks, et avaldaja ei ole kedagi ähvardanud ning puudutatud isik avaldaja ees vabandaks. Avaldaja märkis, et ta ei ole telefoni teel kedagi ähvardanud, kuid sõnumeid ta ei mäleta. Avaldaja esitas 17. aprillil 2024 taotluse menetlusabi ja riigi õigusabi saamiseks. Samuti täpsustas avaldaja, et esitab uue taotluse seoses temale kohaldatavate piirangutega. Lähenemiskeelu kohaldamine

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-24-5990

2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 sätestab, et hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 372 lg 1 kohaselt lahendab kohus hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul. TsMS § 372 lg 4 kohaselt tuleb hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. TsMS § 475 lg 1 p 7 kohaselt tuleb avaldused lähenemiskeelu ja muude sarnaste abinõude rakendamiseks läbi vaadata hagita menetluses. Lähenemiskeelu kohaldamisel hagita menetluses ei ole kohus seotud menetlusosaliste taotlustega ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (TsMS § 477 lg 5). Samuti võib kohus omal algatusel tõendeid koguda. Kohus lahendab avaldust hagita menetluses, kus kohus võib lugeda asjaolude tõendamiseks piisavaks ka menetlusosalise seletuse, mis ei ole antud vande all (TsMS § 229 lg 2 teine lause). TsMS § 544 lg 1 kohaselt kohus võib isiku eraelu või muu isikuõiguse kaitseks kohaldada VÕS § 1055 alusel lähenemiskeeldu või muid abinõusid.
3.Esitatud avalduse kohaselt taotleb avaldaja viibides kinnipidamisasutuses lähenemiskeeldu puudutatud isiku suhtes. Avaldusest nähtub, et puudutatud isik ei soovi avaldajaga telefoni teel suhelda (dtl 1, 2, 5). Avaldaja ei ole korduvalt täpsustatud avaldustes esile toonud, millistel asjaoludel on vajalik lähenemiskeelu kohaldamine kui avalduse kohaselt on avaldaja isikuks, kes helistab puudutatud isikule. Avaldajale on avalduse kohaselt kohaldatud kinnipidamisasutuses helistamise keeldu (dtl 4). Avaldaja on märkinud avalduses, et ei saa öelda, et puudutatud isikule helistamine oli viga kuna ta soovis informatsiooni poolte ühise lapse kohta (dtl 2). Seega kui avaldaja ise ei helista puudutatud isikule, siis puudub käesolevalt avaldaja ja puudutatud isiku vahel igasugune suhtlus.
4.TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel jätab kohus hagi menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Arvestades, et puudutatud isik ei ole avaldajale helistanud vaid avaldaja on ise helistanud puudutatud isikule, saab järeldada, et avalduse esitamise tinginud asjaolu, s.o avaldajale puudatud isiku poolt soovimatut kontakti ei esine ning avaldusega taotletav eesmärk suhtluse lõppemiseks avaldaja ja puudutatud isiku vahel on saavutatud kui avaldaja ise puudutatud isikule ei helista.
5.Kohus selgitab, et kui avaldaja soovib informatsiooni avaldaja ja puudutatud isiku ühise lapse kohta, siis on tal võimalik pöörduda lapse elukohajärgse kohaliku omavalitsuse poole, kes on käesolevalt ka lapse eestkostja. Kahju hüvitamine
6.Avalduse kohaselt soovib avaldaja, et puudutatud isik hüvitaks temale tekkinud kahju 1000 eurot päevas seoses kinnipidamisasutuses avaldajale rakendatud piirangutega. Avalduse täpsustuse kohaselt soovib avaldaja, et temale hüvitaks 2 000 000 eurot seoses temale jätkuvate piirangute kohaldamisega kinnipidamisasutuses. Avaldaja on seisukohal, et kohaldatavad piirangud tulenevad sellest, et puudutatud isik on esitanud valesüüdistuse avaldaja suhtes ning avaldaja loodab, et kinnipidamisasutus on salvestanud avaldaja ja puudutatud isiku vahelised kõned. Samuti soovib avaldaja, et puudutatud isik tema ees vabandaks.

2-24-5990

7.TsMS § 371 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Kohus leiab, et hageja on esitanud kohtule perspektiivitu nõude, mis tähendab, et hagejal ei ole võimalik hagiga taotletavat eesmärki saavutada. Kohtu hinnangul on kahju hüvitamise avaldus esitatud puudustega, kuid avalduses olevaid puudusi ei ole võimalik kõrvaldada. Avaldusest nähtub, et avaldaja ei nõustu temale kohaldatud piirangutega kinnipidamisasutuses ja soovib, et kinnipidamisasutus tõestaks, et puudutatud isiku poolt esitatud süüdistused on valed ja puudutatud isik tema ees vabandaks (dtl-d 1, 6, 7). Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Kohus selgitab, et kui avaldaja ei nõustu temale kinnipidamisasutuses rakendatud piirangutega, on tal võimalik esitada kaebus kinnipidamisasutusele ning seejärel kaebuse lahendamise tulemusega mittenõustumisel kaebus halduskohtule. Kohus märgib, et kui puudutatud isik on pöördunud Politsei- ja Piirivalveameti poole ja esitanud kaebuse, siis esitatud kaebust menetleb uurimisasutus, kes selgitab välja, kas kaebuses toodud asjaolud vastavad tegelikkusele. Ka avaldajal on õigus pöörduda Politsei- ja Piirivalveameti poole kui tema suhtes on toime pandud süütegu. Kinnipidamisasutus ei vii läbi omaalgatuslikult tõendite kogumist Politsei- ja Piirivalveametile esitatud võimaliku kaebuse osas ning kohus ei saa kohustada kinnipidamisasutust koguma tõendeid uurimisasutusele esitatud võimaliku kaebuse osas. Menetlusabi ja riigi õigusabi taotlus
8.Kaebaja esitas 17. aprillil 2024 kohtule ka menetlusabi ja riigi õigusabi saamise taotluse. Vastavalt TsMS § 180 lg 1 p-dele 1 ja 2 võib kohus menetlusabi saaja taotlusel menetlusabina määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu või kautsjoni maksmisest või muude kohtukulude või menetlusdokumentide ja kohtulahendi tõlke kulude kandmisest või võib tasuda riigilõivu, kautsjoni või muud kohtukulud või menetlusdokumentide või kohtulahendi tõlke kulud igakuiste osamaksetena kohtu määratud tähtaja jooksul. TsMS § 181 lg 1 kohaselt antakse menetlusosalisele menetlusabi järgmistel tingimustel: menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. TsMS § 181 lg 2 kohaselt eeldatakse menetluses osalemise edukust, kui taotlus, mille esitamiseks menetlusabi taotletakse, on õiguslikult veenvalt põhjendatud ja faktiliselt põhistatud. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 2 kohaselt ei anta riigi õigusabi kui taotlejal ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb. RÕS § 7 lg 1 p 12 kohaselt ei anta riigi õigusabi kui taotlejale on asjast tulenev võimalik kasu ebamõistlikult väike, võrreldes riigi eeldatavate kuludega õigusabile.

2-24-5990

9.Vastavalt eelpool väljatoodule ei võta kohus kaebaja avaldust puudutatud isiku vastu kahju hüvitamise nõudes ja lähenemiskeelu kohaldamiseks menetlusse. Arvestades, et käesoleva määrusega keeldutakse avalduse menetlusse võtmisest, ei ole kohtul alust eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Seetõttu jätab kohus TsMS § 181 lg 1 p 2 alusel A. A. taotluse menetlusabi saamiseks rahuldamata.
10.Kohus selgitab taotlejale, et menetlusabi taotluse esitamisel tuleb taotlejal arvestada, et avalike vahendite otstarbeka kasutamise vajaduse tõttu peab kohus võimalikult suures ulatuses veenduma menetlusabi andmise põhjendatuses.
11.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagi jäetakse menetlusse võtmata. TsMS § 168 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud hageja, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Arvestades, et käesolevas menetlusstaadiumis menetluskulusid tekkinud ei ole, hüvitatavad menetluskulud puuduvad. /digitaalselt allkirjastatud/ Külli Puusep kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja