SIA Citadele Leasing Eesti filiaali hagi Osaühingu Siller Auto vastu võla nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 07.12.2023. a otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
18 095,78 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Osaühingu Siller Auto 08.01.2024. a apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): SIA Citadele Leasing Eesti filiaal (registrikood 11453650, aadress Narva mnt 63/1, 10120 Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Erki Vabamets (e-post XXX) Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): Osaühing Siller Auto (registrikood 10313094, aadress Suur-Kaare tn 69, 71015 Viljandi linn), lepinguline esindaja Kerli Kaasik (epost XXX) Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 07.12.2023 otsus jätta muutmata.
2.Osaühingu Siller Auto apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Poolte menetluskulud ringkonnakohtus jätta Osaühingu Siller Auto kanda. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise
kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi aluseks olevad asjaolud ja nõue
1.16.10.2020 esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid 15.02.2017 E-Profiil AS (pankrotis) ja SIA Citadele Leasing Eesti filiaali (endine SIA UniCredit Leasing Eesti filiaal; hageja) liisingulepingu nr 20170104/00. Liisingulepingu alusel kohustus liisinguvõtja tasuma kindlaks määratud kuupäevadel liisingu osamakseid ja intressimakseid. Hageja ja Siller Auto OÜ (kostja) sõlmisid käenduslepingu liisingulepingust tulenevate kohustuste tagamiseks. Käenduslepingu kohaselt kohustus kostja käendajana tagama solidaarselt liisinguvõtjaga liisingulepingust ja selle tulevikus sõlmitavatest lisadest tulenevate liisinguvõtja kohustuste kohase ja täieliku täitmise. Käendusleping on kehtiv kuni liisingulepingust tulenevate kohustuste täieliku täitmiseni. 01.11.2017 ütles hageja liisinguvõtjaga sõlmitud liisingulepingu võlgnevuse tõttu üles alates 06.11.2017. 18.01.2018 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-17-18069 kuulutati välja liisinguvõtja pankrot. Hageja on liisinguvõtja pankrotimenetluses liisingulepingust tuleneva nõude tähtaegselt esitanud (summas 172 628,72 eurot) ja nõue on kaitstud II järgu nõudena. 22.06.2018 tasus kostja käendajana liisingulepingu täitmiseks 7 029,53 eurot. Hageja nõue on vastava summa võrra liisinguvõtja pankrotimenetluses vähenenud. Hageja nõude suuruseks jäi 165 599,19 eurot. 20.06.2019 võõrandas hageja liisingueseme (koos peamise ŠKODA seadmega, mille lisadeks olid kostja poolt käendatud seadmed) hinnaga 84 600 eurot. Enne võõrandamist hindas hageja tellimusel asjatundja liisingueseme väärtust märtsis 2019 ning jõudis järeldusele, et nende turuväärtus ideaaltingimustes on 105 000 eurot ja sundmüügi korral 63 000 eurot. Hagejal õnnestus seega võõrandada liisinguese mõistliku hinnaga, mis on ideaalhinna ja kiirmüügihinna keskmine. Hageja müüs liisingueseme hinnaga 84 600 eurot. 26.09.2019 (so pärast liisingueseme müüki) pöördus hageja kostja poole nõudega ülejäänud võlgnevuse summas 80 999,19 eurot tasumiseks. Kostja keeldus kohustuse täitmisest. Hageja on nõudnud kostjalt põhivõlgniku võlgnevuse tasumist hiljemalt 26.09.2019. Eeltoodu kohaselt on kostja viivitanud hagiavalduse esitamise seisuga (07.10.2020) rahalise kohustuse täitmisega vähemalt 386 päeva (26.09.2019 kuni 16.10.2020). Arvestades viivisemäära 8% aastas ehk 0,022% päevas on päevane viivise summa 17,82 eurot. Seega on hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõue kostja vastu hagiavalduse esitamise seisuga 6 878,52 eurot. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 80 999,19 eurot, hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise summas 6878,52 eurot ning viivise alates hagiavalduse esitamisest seadusjärgses määras. Kostja vastus 2.Kostja oma vastuses hagi ei tunnistanud. Esiteks oli kostja seisukohal, et hageja nõue ei ole selge ega tõendatud. Teiseks puudub hagejal nõue kostja (käendaja) vastu ainuüksi põhjusel, et käendaja pöördus hageja poole sooviga omandada liisingulepingu ese jääkväärtusega, kuid hageja keeldus selle võõrandamisest. Põhjenduseks tõi hageja, et kuna tegemist on Škoda seadme lisavarustusega ning selline liisingulepinguga eraldamine (ülevõtmine) tekitaks tõrkeid hilisemal Škoda seadme müügil, siis peame vastama negatiivselt pakutud ettepanekule. Nimetatud põhjendus on aga täielikult põhjendamatu. Nimelt omandas
2(6)
põhivõlgnik 26.11.2014 liisingulepingu nr 20140835/00 alusel ŠKODA seadme ja alles 15.02.2017 liisingulepingu alusel vaidlusaluse lisaseadme. ŠKODA seadet oli ja on võimalik kasutada ilma lisaseadmeta ning lisaseadet saab eraldada põhiseadmest nö välja keerates ja ilma põhiseadet kuidagi kahjustamata. Lisaseadet on võimalik osta eraldi (nagu ka käesoleval juhul tehti). Kostja on veendumusel, et liisingueseme väärtus oli igal juhul oluliselt kõrgem kui müügihind, sest juba ainuüksi käendaja oli valmis jääkmaksumusega seadet ostma. Seega enne liisingueseme väärtuse tõendamist, ei ole võimalik kindlaks teha ka liisinguandja nõuet kostja vastu. Samuti oli kostja seisukohal, et hageja on käitunud halvas usus. Hageja enda käitumine on viinud asjaoluni, et väidetavalt on tekkinud müügikahju, mille tasumist nõutakse käendajalt. Hageja on käitunud hea usu põhimõtte ja heade kommete vastaselt loobudes ise võimalusest saada liisingleping 100 % ulatuses täidetud ning väites seejärel, et liisinglepingu ese on võõrandatud ca kaks korda odavamalt, kui oli liisinglepingust tulenev nõue põhivõlgniku vastu.
MAAKOHTU OTSUS
3.Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistis Osaühingult Siller Auto SIA Citadele Leasing Eesti filiaal kasuks põhivõlgnevuse summas 15 599,19 eurot, viivise seisuga 15.10.2020 summas 1248,65 eurot ning viivise alates 16.10.2020 põhivõlalt (s.o 15 599,19 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud jättis 19 % ulatuses Osaühingu Siller Auto kanda ning 81 % ulatuses SIA Citadele Leasing Eesti filiaali kanda. 4.Otsuse põhjenduste kohaselt puudub vaidlus, et põhivõlgniku liisingulepingust nr 20170104/00 tulenev võlgnevus seisuga 18.01.2018 oli kokku 172 628,72 eurot. Kostja on tasunud 22.06.2018 hagejale 7029,53 eurot, mille tõttu hageja nõue on vähenenud 165 599,19 euroni. Põhivõlgniku pankrotimenetluses on hageja nõuet tunnustatud 3 183 705,32 euro ulatuses, s.h liisingulepingust nr 20170104/00 tulenev nõue summas 165 599,19 eurot. Kostja on 08.03.2021 eelistungil kinnitanud, et summade suuruse osas kostjal vastuväiteid ei ole.
5.Kohtule esitatud tõendite kohaselt sai liisinguandja liisingueseme enda valdusesse 31.01.2018 ja võõrandas selle 20.06.2019 hinnaga 84 600 eurot. Hageja nõude suuruse määramisel tuleb seega arvestada liisingueseme väärtust 31.01.2018 seisuga.
6.Hageja on esitanud liisingulepingu nr 20170104/00 märgitud liisingueseme (s.o lisaseade) väärtuse tõendamiseks erinevaid dokumente. Kuna hageja nõude suuruse määramisel tuleb arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel, s.o 31.01.2018, siis võib hageja poolt esitatud hinnangute põhjal asuda üksnes seisukohale, et liisingueseme väärtus perioodil 03.10.2017 kuni 13.08.2018 oli vahemikus 144 000 eurot kuni 163 300 eurot.
7.Kohus on menetluses viinud läbi ka ekspertiisi liisingulepingus nr 20170104/00 kajastatud liisingueseme turuväärtuse kindlaks tegemiseks 31.08.2018 seisuga. Ekspert on hinnanud vaidlusaluse vara väärtuseks 150 000 eurot + km. Hageja on menetluses asunud seisukohale, et ekspertiis ei vasta eksperdiarvamusele esitatud nõuetele ja on sedavõrd oluliste puudustega, et see tuleb kõrvale jätta kui ilmselgelt ebausaldusväärne.
8.Kohus nõustub hagejaga selles osas, et ekspertiisist ei selgu, kuidas ja millele tuginedes on ekspert oma järeldusteni jõudnud. Samas ei ole hageja taotlenud käesoleval juhul kordusekspertiisi ega ka täiendavate küsimuste esitamist eksperdile. Kohtul puudub alus kahelda eksperdi pädevuses turuhinna määramisel ning seega saab lähtuda liisingueseme
3(6)
väärtuse kindlakstegemisel ka ekspertiisist. Kohus peab vajalikuks märkida, et hageja enda poolt esitatud hindamisaruannete kohaselt oli liisingueseme turuväärtus 03.10.2017 seisuga 163 300 eurot 13.08.2018 seisuga 144 000 eurot. Eksperdi hinnang liisinguesemele 31.01.2018 seisuga jääb 163 300 ja 144 000 euro vahele summas 150 000 eurot. Seega on kohtu hinnangul eksperdiarvamus adekvaatne ja vastab tegelikule turuväärtusele.
9.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja põhivõlgnevus kostja vastu on põhjendatud 15 599,19 euro ulatuses (165 599,19- 150 000).
10.Hageja on palunud välja mõista kostjalt ka hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas 6 878,52 eurot ning viivise alates hagiavalduse esitamisest seadusjärgses määras. Hageja on nõudnud kostjalt põhivõlgniku võlgnevuse tasumist 26.09.2019 kirjaga hiljemalt 15.10.2019. Seega muutus hageja nõue sissenõutavaks 16.10.2019. Kuna kostja ei ole põhivõlgnevust tasunud, siis on hageja õigustatud ka viivist nõudma. Perioodil 16.10.2019 kuni 15.10.2020 moodustas viivis põhivõlgnevuselt (s.o 15 599,19 eurot) kokku 1248,65 eurot. Seega on hageja viivise nõue seisuga 15.10.2020 põhjendatud kokku 1248,65 eurot ning alates 16.10.2020 on hageja õigustatud nõudma viivist põhivõlalt (s.o 15 599,19 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni põhivõla tasumiseni.
11.Kostja on menetluses leidnud, et hageja nõue on vastuolus hea usu põhimõttega, kuna hageja on keeldunud lepingueseme võõrandamisest kostjale selle jääkväärtusega. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja esindaja pöördunud 01.06.2018 hageja poole sooviga käenduslepingu ese omandada, kuid hageja on vastanud kostja soovile eitavalt. Samuti on kostja pöördunud hageja poole 11.12.2017 ning teinud pakkumise liisingu üle võtmiseks kolmanda isiku poolt. Ka nimetatuga ei ole hageja nõustunud. Kohus asub seisukohale, et hageja keeldumisi ei saa pidada hea usu vastaseks käitumiseks olenemata sellest, kas liisingulepingus märgitud lisaseadet oli võimalik müüa ilma põhiseadmeta või mitte. Kostja ei saa kohtu hinnangul eeldada, et hagejal peaks olema kohustus võimaldada käendajale liisingulepingu sõlmimist seadme omandamiseks. Samuti nähtub kohtule esitatud kirjavahetusest, et kostja pakkus üksnes uue kohustuse loomist liisingulepingu sõlmimise läbi samadel tingimustel nagu oli sõlmitud esialgne leping põhivõlgnikuga. Ühtegi tõendit, et kostja oleks aga esitanud hagejale korrektse avalduse liisingulepingu sõlmimiseks/ülevõtmiseks või et ta oleks olnud suuteline üldse liisingulepingut teenidama, ei ole kohtule esitatud. Kostja apellatsioonkaebus 12.Kostja palub tühistada maakohtu otsuse ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata, menetluskulud jätta teise poole kanda. Kohus on valesti jaganud tõendamiskoormise ning hinnanud kostja esitatud tõendeid ebaõigesti. Hageja nõue on igal juhul heade kommetega vastuolus ja hea usu põhimõttest tulenevalt alusetu, kuna hageja on keeldunud lepingueseme võõrandamisest kostjale selle jääkväärtusega. Juhul kui hageja oleks liisingueseme kostjale müünud, ei oleks mingit kahju tekkinud. Hageja on käitunud heade kommete vastaselt ja juba ainuüksi seetõttu kaotanud oma nõudeõiguse. Hageja ei ole ka tõendanud oma paljasõnalist väidet, et lisaseadme koos põhiseadmega võõrandmisel oli põhiseadme väärtus oluliselt kõrgem. Seega tuleb hagi jätta täies ulatuses rahuldamata. Vastus apellatsioonkaebusele 13.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4(6)
14.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja asja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda. Vastuseks kaebuse väidetele märgib kolleegium esmalt, et kuivõrd maakohtu otsuses on piisava põhjalikkusega käsitletud asjas poolte poolt esitatud väiteid, ei pea kolleegium vajalikuks neid väiteid ja hinnatud tõendeid veelkord analüüsida. Maakohus on hagi lahendamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvestanud ning tõendeid kooskõlas TsMS § 232 lg-tega 1 ja 2 hinnanud. Kolleegium ei ole tuvastanud maakohtu menetluses rikkumisi, mis võiksid anda aluse otsuse tühistamiseks. Vastuseks kaebusele toob ringkonnakohus esile järgmist. 15.Asja materjalidest nähtub: -
-
-
-
26.11.2014 sõlmisid E-Profiil AS ja hageja liisingulepingu nr 20140835/00, millega liisinguandja on liisinguvõtjale liisinud sisetreipingi (edaspidi ka põhiseade) "CNC horizontal milling and boring machine ŠKODA HCW3-200, TDV 160 and accessories", vastavalt ŠKODA MACHINE TOOL a.s.'ga sõlmitud tarnelepingule 25.07.2014.a., tootmisaasta: 2014, muudatus sellele lepingule sõlmiti 21.06.2016 (kd I lk 96-100). 15.02.2017 sõlmisid E-Profiil AS ja hageja liisingulepingu nr 20170104/00, mille esemeks oli liisingulepingu p 4.1 kohaselt: Seadmed (edaspidi ka lisaseade) „Accessories to the Horizontal milling and Boring Machine ŠKODA HCW 3 200: Facing head IWD 1100 A and Special boring adaptor INW 4200 pallets“, vastavalt 02.05.2016.a. sõlmitud tarnelepingule nr. SMT-EP 003. Tootmisaasta: 2016 (kd I lk 4-8). 31.03.2017 sõlmisid hageja ja kostja käenduslepingu, mille kohaselt kohustus kostja käendajana tagama solidaarselt liisinguvõtjaga liisingulepingust nr 20170104/00 ja selle tulevikus sõlmitavatest lisadest tulenevate liisinguvõtja kohustuste kohase ja täieliku täitmise (kd I lk 9-10). 06.11.2017 ütles hageja liisinuvõtjaga sõlmitud liisingulepingud võlgnevuse tõttu üles alates 06.11.2017 (kd I lk 11). põhivõlgniku liisingulepingust nr 20170104/00 tulenev võlgnevus seisuga 18.01.2018 oli kokku 172 628,72 eurot (kd I lk 112-113). Kostja on tasunud 22.06.2018 hagejale 7029,53 eurot, mille tõttu hageja nõue on vähenenud 165 599,19 euroni (kd I lk 14). 18.01.2018 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-17-18069 kuulutati välja liisinguvõtja pankrot. - Põhivõlgniku pankrotimenetluses on hageja nõuet tunnustatud 3 183 705,32 euro ulatuses, s.h liisingulepingust nr 20170104/00 tulenev nõue summas 165 599,19 (kd I lk 12-13, kd II lk 4-6). - Maakohus viis käesolevas menetluses läbi ekspertiisi liisingulepingus nr 20170104/00 kajastatud liisingueseme turuväärtuse kindlaks tegemiseks 31.08.2018 seisuga (kd II lk 97-98). Ekspert hindas vaidlusaluse vara väärtuseks 150 000 eurot + km (kd II lk 113).
16.Hagiavalduses nõudis hageja kostjalt 31.03.2017 sõlmitud käenduslepingu alusel liisingulepingust nr 20170104/00 tuleneva põhivõlgnevuse 80 999,19 euro tasumist. Võlgnevuse summa on saadud liisingulepingu nr 20170104/00 järgse võlgnevuse 165 599,19 eurot ning liisingueseme võõrandamisest saadud 84 600 euro vahest. Maakohus arvestas asjas läbiviidud ekspertiisi tulemusi liisingueseme väärtuse kotha ja leidis, et hageja põhivõlgnevus kostja vastu on põhjendatud 15 599,19 euro ulatuses (165 599,19- 150 000).
5(6)
17.Apellatsioonimenetluses vaidlustab kostja temalt väljamõistetud summad, leides, et kahju on hageja tekitanud endale ise, kuna ta keeldus kostja ettepanekutest lisaseadme omandamiseks.
18.Kostja toob esile, et 01.06.2018.a pöördus kostja esindaja hageja poole ning teavitas, et Siller Auto OÜ soovib omandada liisingu kaudu lisaseadme samadel tingimustel nagu oli EProfiil AS-iga sõlmitud liisingulepingus nr 20170104/00 (I kd tlk105). Hageja esindaja keeldus kostja ettepanekust, teatades, et kuna tegemist on Škoda seadme lisavarustusega, siis selline liisingulepinguga eraldamine (ülevõtmine) tekitaks tõrkeid hilisemal Škoda seadme müügil. Samuti teatati 11.12.2017.a hagejale (II kd tlk 60-61), et Novabeta soovib Treitera ära osta. Hageja teatas, et konkreetse füüsilise isikuga seotud äriühingud, sh Novabeta ei ole liisingulepingu sõlmimiseks hageja jaoks usaldusväärsed, varasemate kohustuste täitmata jätmise tõttu.
19.Eeltoodu tõttu on ringkonnakohtu arvates tõendatud, et kostja teatas hagejale, et lisaseadet soovib liisingulepingu kaudu omandada nii kostja kui ka kolmas isik. Asjas on eksperdi arvamusega ringkonnakohtu arvates tõendatud, et lisaseade on müüdav ka ilma põhiseadmeta (II kd tlk 113). Veenvalt tõendamist ei ole leidnud samas hageja väide, et põhiseadme müük koos lisaseadmega kiirendas seadmete müüki ja/või võimaldas saada seadmete eest kõrgema hinna. Hoolimata eelnevalt tuvastatust on ringkonnakohtu arvates ebaõige kostja seisukoht, mille järgi on hageja põhjendamatult keeldunud lisaseadme müügist eraldiseisvalt põhiseadmest.
20.Esiteks on ringkonnakohtu arvates kostja väited lisaseadme suhtes ostu-müügilepingu sõlmimise soovi avaldamise kohta täielikult tõendamata. Asjast nähtub, et lisaseadet sooviti omandada liisingulepingu sõlmimise kaudu hagejaga. Ringkonnakohtu arvates on kostja jätnud tähelepanuta hageja poolt liisingulepingu sõlmimisest keeldumise täiendava põhjuse, lisaks sellele, et hageja arvates soodustas lisaseadme müük koos põhiseadmega müügiprotsessi lõpptulemust, sest hageja avalduse järgi ei ole liisingulepingu sõlmimiseks lisaseadet omandada soovinud isikud hageja jaoks usaldusväärsed oma kohustuste täitmata jätmise tõttu hageja ees. Seega leidis maakohus põhjendatult, et hagejale ei saa ette heita lisaseadme suhtes uue liisingulepingu sõlmimisest keeldumist. Kostja ei esitanud väiteid ega tõendeid, et hageja avaldatu kostja ja kolmanda isiku kohustuste täitmata jätmise kohta hageja ees oli põhjendamatu. Menetluskulude jaotus
21.Kuna apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta menetluskulud kostja kanda. Menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus TsMS §177 lg 1 p 2 alusel.
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.