Indrek Parrest, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
16. mai 2024, Tartu
Tsiviilasja number
2-20-4986
Tsiviilasi
Aiki Zilinski hagi Jaak Kallavuse, C.K., K.K. ja G.K. vastu kinnisasja omandi üleandmise, kinnistusraamatus omanikukannete muutmise ja isikliku kasutusõiguse kande kustutamiseks nõusolekute andmise kohustamise ning tahteavalduste asendamise nõuetes, alternaiivselt hüvitise nõudes
Apellatsioonkaebuse hind
32 500 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 11. aprilli 2023 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Jaak Kallavuse, K.K. ja G.K. apellatsioonkaebus Menetluse liik
1.Tühistada Tartu Maakohtu 11. aprilli 2023 otsus osaliselt ja teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata Jaak Kallavuse, K.K. ja G.K. vastu. Rahuldada
hagi osaliselt C.K. vastu ja kohustada C.K. andma tahteavaldus enda kustutamiseks omaniku kandes 1/3 osas ja kanda omanikuna sisse C.K. 1/6 ja Aiki Zilinski 1/6 mõttelises osas. Kohtuotsus asendab C.K. tahteavaldust. Samuti muuta menetluskulude jaotust, menetluskulude rahalise suuruse määrab maakohus kindlaks pärast asjas lõpplahendi jõustumist.
2.2.Kohustada C.K. andma järgmine tahteavaldus: kustutada X kinnistu asukohaga X, X küla, X vald, X maakond (kinnistusregistri registriosa nr XXXXXXX, katastritunnus XXXXXXXXXXXXX) kohta avatud registriosa II jaos 1/3 omanikuna C.K. ja kanda omanikuna sisse C.K. 1/6 ning Aiki Zilinski 1/6 mõttelises osas. Asendada C.K. tahteavaldus käesoleva kohtuotsusega.
2.3.Tühistada otsuse jõustumisel Tartu Makohtu 7. aprilli 2020 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud ja kustutada kinnisturaamatust kinnistut asukohaga X, X küla, X vald, X maakond, registriosa numbriga XXXXXXX, koormav keelumärge. Keelumärke võib kustuta ainult koos käesoleva otsuse resolutsiooni p-s 2.2. määratud kannetega.
2.4.Jätta rahuldamata Aiki Zilinski hagi Jaak Kallavuse, K.K. ja G.K. vastu kinnisasja omandi üleandmise, kinnistusraamatus omanikukannete muutmise ja isikliku kasutusõiguse kande kustutamiseks nõusolekute andmise kohustamise ning tahteavalduste asendamise nõuetes, alternatiivselt hüvitise nõudes.
3.Rahuldada Jaak Kallavuse, K.K. ja G.K. apellatsioonkaebus.
4.Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud Jaak Kallavuse, K.K. ja G.K. menetluskulud Aiki Zilinski kanda. Jätta C.K. menetluskulud tema enda kanda. Jätta Aiki Zilinski maakohtus kantud menetluskulud 10% osas C.K. kanda. Ülejäänud Aiki Zilinski menetluskulud jätta tema enda kanda.
5.Välja mõista C.K. riigi tuludesse riigilõiv 100 eurot. C.K. tuleb riigi kasuks välja mõistetud riigilõivu tasumisega viivitamise korral tasuda käesoleva otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
6.Välja mõista Aiki Zilinskilt riigi tuludesse Jaak Kallavusele, K.K. ja G.K. riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu 3089 eurot 14 senti, hagiavalduse riigilõiv 900 eurot ja apellatsioonkaebuse riigilõiv 1000 eurot, kokku 4089 eurot 14 senti. Aiki Zilinskil tuleb riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude tasumisega viivitamise korral tasuda käesoleva otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7.Välja mõista Aiki Zilinskilt solidaarselt Jaak Kallavuse, K.K. ja G.K. kasuks menetluskulud 812 eurot 50 senti.
8.Välja mõista C.K. Aiki Zilinski kasuks 739 eurot 99 senti. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni tasuda võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Aiki Zilinski (hageja) esitas Tartu Maakohtule hagi Jaak Kallavuse (kostja I), C.K. (kostja II), K.K. (kostja III) ja G.K. (kostja IV) vastu kinnisasja omandi üleandmise, kinnistusraamatus omanikukannete muutmise ja isikliku kasutusõiguse kande kustutamiseks nõusolekute andmise kohustamise ning tahteavalduste asendamise nõuetes. Alternatiivselt nõudis hageja kostjalt I kahjuhüvitist kaotatud kinnisasja väärtuse ulatuses. Hageja sõlmis 17. juulil 2018 kinkelepingu, millega kinkis 1⁄2 mõttelist osa talle kuuluvast kinnistust (registriosa nr XXXXXXX asukohaga X, X küla, X vald, Jõgeva maakond) kostjale I. Eraldi lepinguga kinkis hageja ülejäänud 1⁄2 mõttelist osa enda lastele kostjatele II-IV ning seda sama tegi ka kostja I hagejalt omandatud mõttelise osaga. Kostjad II-IV seadsid kostja I kasuks kinnistule eluaegse isikliku kasutusõiguse.
3.juulil 2019 esitas hageja kinkelepingust taganemise avalduse kingisaajate jämeda tänamatuse tõttu. Sama avaldusega tühistas hageja nii kinkelepingu kui ka isikliku kasutusõiguse seadmise, viidates lepingu sõlmimisele ähvarduse ja vägivalla mõjul. Juhul kui kohus leiab, et leping ei ole kehtivalt tühistatud ning leping on seetõttu kehtiv, siis on hageja sellest taganenud kingisaajate jämeda tänamatuse tõttu. Tasuta kasutamise leping on samuti kostja I kasuks sõlmitud vägivalla mõjul ning ka selle on hageja tühistanud. Hageja ja kostja I on endised elukaaslased ja kostjad II, III ja IV on nende ühised lapsed. Hageja ja kostja I läksid lahku kostja I toime pandud lähisuhtevägivalla tõttu. Kostja I pani hageja suhtes 9. mail 2018 toime kuriteo (kehaline väärkohtlemine) ning kostja I mõisteti kriminaalasjas süüdi. Tartu Maakohtu 10. oktoobri 2018 määrusega kehtestati kostjale I hageja suhtes lähenemiskeeld. Kostja I pressis hagejalt välja nõusoleku 17. juuli 2018 lepingu sõlmimiseks. Hageja kartis, et kui ta kinnistut ei kingi, siis jätkuvad ähvardused, vägivald ja solvangud. Samaaegselt lubas kostja I, et ei nõua kinnistu kinkimisel lastele elatist. 10. mail 2019 esitasid kostjad siiski elatise nõude. Pärast kinkelepingu sõlmimist on kostjate käitumine hageja suhtes olnud tänamatu. Kõik kingisaajad on korduvalt ja räigelt sõimanud hagejat. Kostja I on hageja suhtes kasutanud vägivalda ja laste juuresolekul ka hagejat solvanud, ähvardanud ja näkku sülitanud. Kostjad II-IV on hagejat solvanud ja mõnitanud ning kostja II on ähvardanud hageja tappa. Lapsed ei soovi hagejaga enam suhelda. Kostjate käitumine on hageja vaimsele tervisele mõjunud
laastavalt, mistõttu tegi hageja 19. juunil 2019 enesetapukatse. Eeltoodu kogumis on käsitletav jämeda tänamatusena. Alternatiivselt on hagejal solidaarselt kostjate vastu kahju hüvitamise nõue.
2.Kostjad I, III ja IV vaidlesid ühiselt hagile vastu ja palusid jätta hagi rahuldamata. Hageja ja kostja I kooselu algas 1996. aastal. Kooselu jooksul omandas hageja kahe kinkelepingu alusel täielikult amortiseerunud ja elamiskõlbmatu maja. Hageja ja kostja I leppisid kokku, et kinnistu omanikuks märgitakse üksnes hageja ning et vana hoone asemele ehitatakse uus elamu. Elamu ehitati kostja I rahaliste panuste arvelt, sest hageja ei käinud tööl ega saanud püsivat sissetulekut. Hageja ja kostja I kooselu lõppes 21. detsembril 2016 ning hageja läks elama mujale. Kostja I esitas hagejale 16. veebruaril 2017 pöördumise, milles tegi ettepaneku kaasomandi lõpetamiseks. Hageja ei nõustunud ettepanekuga ja esitas kostjale I
24.märtsil 2017 nõude kinnistu vabastamiseks. Kostja I tegi hagejale ettepaneku vormistada kinnistu kaasomandisse või ühiste laste nimele, kuid hageja keeldus. Kostja I koostas 9. märtsil 2018 hagi seltsingulepingu tuvastamiseks, lõpetamiseks ja seltsinguvara jagamiseks. Pärast hagi koostamist jõudsid hageja ja kostja I kokkuleppele, et hageja kingib poole kinnistust kostjale I ja teise poole ühistele lastele. Lepingu sõlmimisel ei esinenud ähvardamist ega vägivalda. Leping sõlmiti kohtuväliste läbirääkimiste tulemusena. Hageja ei selgitanud, missuguse vägivalla mõjul ta tehingu sõlmis ja kuidas jätkusid pärast 9. mai 2018 episoodi kostja I ähvardused, vägivald ja solvangud. Kostja I ei olnud pikaajaliselt hageja suhtes emotsionaalselt ja füüsiliselt vägivaldne ja hageja ei ole enda väiteid tõendanud. Hageja väited on vastuolulised, sest hageja ei avaldanud kriminaalasja 1-18-6855 uurimise ajal ega ka lähenemiskeelu avalduse menetluses, et ta oli sunnitud sõlmima vägivalla või ähvarduste mõjul kinkelepingu. Hageja ei ole tühistamise avaldust esitanud tähtaegselt s.o poole aasta jooksul vastava asjaolu mõju lakkamisest. Hageja ei esitanud ühtegi väidet, et vägivald jätkus ka pärast kinkelepingu sõlmimist, seega pidanuks hageja tühistama selle hiljemalt jaanuaris 2019. Kingisaajate jämedat tänamatust ei esinenud. Kohtuvaidluste käigus tekkinud erimeelsusi ei saa pidada jämedaks tänamatuseks. Hageja on oma lastest loobunud ning neile ette heita jämedat tänamatust on vastuoluline ja südametu. Kuna kostjate III ja IV suhted on hagejaga keerulised ja vähesed ning nad olid alaealised, siis ei saa nende mittesuhtlemist hagejaga pidada jämedaks tänamatuseks. Samuti ei saa alaealistest lastel eeldada enda tegude juhtimist täisealise isikuga samal tasemel. Laste soovimatus hagejaga suhelda on tingitud hageja enda käitumisest. Ema helistas lastele viimase poole aasta jooksul vaid kahel korral. Telefonikõnedest ja sõnumitest on aru saada, et hageja selgelt provotseerib kõiki kostjaid. Kostjad III ja IV ei ole vägivalda ja solvamist hageja suhtes kasutanud. Kostja I ei ole pärast kinkelepingu sõlmimist üles näidanud jämedat tänamatust. Kõik konfliktid toimusid enne kinkelepingu sõlmimist. Kostja I tänamatust hageja vastu tõenditest ei nähtu. Hageja 3. juuli 2019 avalduse ja ka hagi esitamine on tingitud asjaolust, et kostjad III ja IV esitasid 10. mail 2019 hageja vastu hagi elatise nõudes. Elatise nõudmist ei saa pidada jämedaks tänamatuseks.
3.Kostja II vaidles hagile vastu ning palus jäta hagi rahuldamata. Kinkeleping on jätkuvalt kehtiv, sest sellest taganemise eeldused ei ole täidetud. Hageja ja kostja I suhted pingestusid hageja vastutustundetu käitumise tõttu sooviga lahkuda kodust ning elada elu ilma kohustusteta. Hageja ei ole viimasel ajal oma laste vastu vanemlikku huvi üles näidanud, mistõttu on hageja emotsionaalne side kostjatega katkenud. Leping ei ole sõlmitud lähisuhtevägivalla mõjul ja kostjad ei ole pärast lepingu sõlmimist hageja suhtes käitunud tänamatult. Kostja II on hagejat pärast kodust lahkumist aidanud nii auto
muretsemisel kui teiste toimingutega. Hageja soovib kätte maksta kostjale I ning kasutab selleks ka oma lapsi. Hagist pole aru saada, milles seisnes kostja I mõjutegevus ja kuidas puudutab väidetav vägivald kinkelepingute sõlmimist ja selle kõige seost kostjaga II. Hageja väidab, et tehing tehti vägivalla edasise kartuse hirmus, kuid ei ole selgitanud, kuidas see on seotud kostjaga II. Kriminaalajas 1-18-6855 tehti lahend kokkuleppemenetluses, mistõttu ei uuritud tõendeid ja seetõttu on välistatud tuginemine nimetatud kriminaalasjas sisalduvatele isikulistele tõenditele. Hageja on oma käitumisega teinud kõik selleks, et hageja ja kostja II vahel katkeks emotsionaalne side. Sellele vaatamata püüdis kostja II hagejat alati aidata ja toetada.
MAAKOHTU OTSUS
4.Maakohus rahuldas 11. aprilli 2023 otsusega hagi. Maakohus kohustas kostjaid andma järgmine tahteavaldus: kustutada X kinnistu asukohaga X, X küla, X vald, kohta avatud registriosa II jaos omanikuna C.K., K.K. ja G.K. ja kanda omanikuna sisse Aiki Zilinski. Maakohus kohustas Jaak Kallavust andma järgmine tahteavaldus: Kustutada X kinnistu kohta avatud registriosa III jaos isiklik kasutusõigus Jaak Kallavuse kasuks. Kohus asendas vastavad tahteavaldused kohtuotsusega. Maakohus jättis menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: Hageja oli kantud kinnistusraamatusse X kinnistu (reg nr XXXXXXX) ainuomanikuna alates 2. aprillist 2002 kuni 17. juulini 2018. a; 17. juulil 2018 sõlmiti kinnistu osa kinkeleping, isikliku kasutusõiguse seadmise leping ja kinnistu kinkeleping (leping). Hageja oli lahkunud perekonna ühisest elukohast X kinnistul 2016. a lõpus ja elas eraldi. Kostjad elasid koos X kinnistul. Kostja I on Tartu Maakohtu 25. novembri 2019. a otsusega süüdi tunnistatud ja karistatud KarS § 121 lg 2 p 2 järgi. Kannatanuks nimetatud menetluses oli hageja. Tartu Maakohtu 10. oktoobri 2018.a määrusega kohaldati 3-aastase tähtajaga kostja I lähenemiskeeldu hageja suhtes. Hageja edastas kostjatele 3. juulil 2019.a avalduse 17. juulil 2018. a sõlmitud lepingu tühistamiseks/ lepingust taganemiseks. 17. juuli 2018 leping sisaldab järgmisi eraldiseisvaid lepinguid ja kokkuleppeid: 1) 1⁄2 suuruse mõttelise osa kinkeleping hageja ja kostja I vahel - lepingu p 3; 2) hageja ja kostja I vaheline kokkulepe kinnistu tasuta ja eluaegseks koormamiseks isikliku kasutusõigusega elamule kostja I kasuks - lepingu 4; 3) hageja ja kostja I kogu kinnistu kinkeleping kostjatele II, III ja IV, millega kostja II, III ja IV said kinkena 1⁄3 kogu kinnistust - lepingu p 6. Hageja nõudeks on lepingu tagasitäitmise nõue. Esmaseks alternatiivseks nõude aluseks on see, et hageja on lepingud tühistanud TsÜS § 96 alusel – lepingud olid tehtud ähvarduse ja vägivalla mõjul. Samuti teatas hageja, et kui kohus ei loe lepingute tühistamist õiguspäraseks, siis on ta lepingutest taganenud VÕS § 268 ja § 267 p 2 alusel: kingisaajad on olnud kinkija suhtes jämedalt tänamatud. Samuti leidis hageja, et lepingud võivad olla tühised TsÜS § 86 lg 2 alusel, sest need on vastuolus heade kommetega. Maakohus leidis, et hageja pole tehingu tühistamisavaldust esitanud tähtaegselt. TsÜS § 99 lg 1 p 1 sätestab, et tehingu võib tühistada ähvarduse või vägivalla korral – kuue kuu jooksul, arvates ajast, mil vastava asjaolu mõju lakkas. Hageja esitas avalduse 3. juulil 2019. Seega pidi kostjate vaimne vägivald kestma vähemalt 3. jaanuarini 2019. a. Esitatud tõendite alusel ei saa väita, et kostjad III või IV oleks hageja suhtes vaimselt vägivaldsed olnud. Puuduvad
tõendid, et kostja II oleks jätkanud hageja mõjutamist 2018. a sügis-talvel. Puuduvad tõendid, et kostja I vägivald hageja suhtes kujul, mis ei lasknud tal adekvaatselt olukorda hinnata ja otsustusi teha, oleks kestnud vähemalt 3. jaanuarini 2019. Maakohus leidis, et hagejal oli õigus 17. juuli 2019 kinkelepingustest taganeda kostjate jämeda tänamatuse tõttu VÕS § 267, 268 ja 270 alusel. Tehingus osalesid kingisaajatena neli kostjat, mistõttu saab hageja lepingust taganeda nii eraldi kostja I suhtes, kes sai algselt kinkena 1⁄2 kinnistust kui seejärel ka kõigi teiste kostjate suhtes ühiselt. Kostja I vähendas vägivaldset mõju hagejale pärast 17. juuli 2018. a tehingu tegemist, kuid tema negatiivne suhtumine hagejasse ja laste suhtumise mõjutamine jätkusid. Ka 2018-2019 sügis-talvel tehtud kahest telefonikõnest kuuldub kostja I negatiivne ja üleolev suhtumine, etteheited, et hageja laste elust ei tea ja solvavad väljendid hageja ja selle kohta, et hagejal on uus elukaaslane. Samuti ähvardas kostja I hagejat korduvalt eri põhjustel kohtusse pöördumisega: nii elatise suurendamise nõude kui ka suhtluskorra tühistamise nõudega. Kostja I ei hoidunud tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga. Kostja I ei mõjutanud sel ajal alaealisi kostjaid III ja IV positiivselt nii, et oleks soodustatud laste suhtlus hagejaga. Kostja I näitas kostjatele II, III ja IV hagejat halvustavaid sõnumeid. Kostja II helistas hagejale ja solvas teda korduvalt ja äärmiselt inetute sõnadega. Kostja I sisendas lastele negatiivset suhtumist hagejasse ja võõrandas lapsi emast. Eeltoodust tulenevalt on tõendatud kostja I jäme tänamatus hageja suhtes. Hageja hindas kostja I käitumist ja jõudis järeldusele, et pole saanud seda, mida kinget tehes lootis, s.o normaalset suhtlust lastega, mida toetaks ka teine vanem ning normaalset suhtumist kostja I poolt. Kostja I ei olnud „kingi vääriline“ ja hageja võis lepingust taganeda. Hageja suhtes käitusid jämedalt tänamatult ka teised kostjad. Kostjad ei lubanud hagejal osaleda kostjate III ja IV koolilõpetamisel. Hageja tegi kõik, et lastega kokku saada, kuid nad vaid irvitasid ja mõnitasid ja teatasid, et ei taha hagejat näha. Hageja lunis ja anus kokkusaamisi, kõnedele ja sõnumitele ei vastatud, pärast maja kinkimist sai hageja lastega kokku kahel korral. Kui hagejat ei lubatud lõpetamisele, leidis ta, et kostjad pole kinnistut väärt. Kostjad II ja III solvasid, mõnitasid ja tõrjusid telefonivestlustes hagejat. Kostjad pidid mõistma, et nende käitumine solvab ja alandab hagejat. Kuigi kostjad III ja IV olid alaealised, ei vabanda see lugupidamatust oma ema suhtes. Kui jätta kõrvale kostja III hagejat halvustav käitumine, piisab jämeda tänamatuse alusel lepingust taganemiseks ka ainult kostja II käitumisest. Ühe kingisaaja käitumine laieneb taganemise põhjusena kõigile kingisaajatele. Kuna kostjad II, III ja IV käitusid hageja suhtes jämedalt tänamatult, on täidetud kinkelepingust taganemise eeldus lepingu osas, millega kostjad II, III ja IV said hagejalt igaüks 1⁄6 kinnistust. Kuna kohustustehing langes ära taganemise tõttu, on täidetud VÕS § 1028 lg 1 eeldus ja hagejal on kostjate vastu võlaõiguslik nõue kinnistu omandi tagasikandmiseks. Kostja nõusoleku kinnisomandi tagasikandmiseks ja kinnistusraamatu kande muutmiseks saab TsÜS § 68 lg 5 järgi asendada kohtuotsusega. Kostja I andis kinke üle tasuta ja avaldas menetluses, et tal puudub raha, et hagejale omandi kaotust hüvitada. Seega peavad kostjalt I kinke saanud kostjad II, III ja IV ise saadud kinke hagejale tagastama. Kokkuvõtvalt on hagejal õigus saada tagasi kogu kinnistu. Hagejal kui kinnistu omanikul on õigus nõuda kostja I isikliku kasutusõiguse lõpetamist. Isikliku kasutusõiguse kokkulepe, mis seati kostja I kasuks on tühine, sest see on heade kommetega vastuolus. Hagejal on õigus nõuda tühise tehingu alusel kinnistusraamatusse tehtud kande kustutamist. Kostja nõusolek kinnistusraamatu kande kustutamiseks tuleb asendada kohtuotsusega.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.Kostjad I, III ja IV esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palusid tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldada. Menetluskulud palusid kostjad jätta hageja kanda. Kostja I ei nõustu, et oli hageja suhtes vägivaldne. Kostja I hinnangul tuleb TsÜS § 96 mõttes vägivallana mõista füüsilist vägivalda. Kostja I ei olnud hageja suhtes füüsiliselt vägivaldne. Kostjad I, III ja IV ei nõustu, et hagejal oli õigus 17. juuli 2019. a kinkelepingutest taganeda kostjate jämeda tänamatuse tõttu. Kohus tõi tänamatust näitava asjaoluna välja kostja I vaimse vägivalla hageja suhtes enne kinkelepingu sõlmimist. VÕS sätestab selgelt, et jäme tänamatus peab ilmnema pärast kinkelepingu sõlmimist. Seega tuleb kostja I käitumise hindamisel jätta kõrvale tema varasem käitumine ja hinnata kostja I käitumist pärast kinkelepingu sõlmimist. Kostja I ei nõustu, et on lapsi negatiivselt vastustaja suhtes mõjutanud. Kostja I ei eita, et tema ja hageja vahel on keerulised suhted, kuid ta ei ole mõjutanud lapsi suhtuma vastustajasse negatiivselt. Samuti ei ole kostja I kahjustanud laste suhet hagejaga. Kohus ei ole välja toonud, milles seisnes kostja I laste negatiivne mõjutamine vastustaja suhtes. Materjalide pinnalt ei ole võimalik asuda järeldusele, kas kostja I on lapsi emast võõrandanud või mitte. Lapsed võisid hagejast võõrduda ka hageja käitumisest tulenevalt. Kostjad III ja IV selgitasid korduvalt kohtule, et nad ema käitumisest haavunud ning solvunud, kuna ema jättis nad maha. Kostja III märkis korduvalt, et ta tunneb end ema poolt hüljatuna ja et ema pole midagi selgitanud, mistõttu ta ongi solvunud. Alustatud kohtuvaidlusi ei saa käsitleda jämeda tänamatusena. Vaidlust ei ole, et vastustaja ei elanud koos lastega ega toetanud laste ülalpidamist ka muul viisil, mistõttu oli lastel seadusest tulenev õigus nõuda vastustajalt elatise tasumist. Kui oli selge, et vastustaja ja laste vaheline suhtluskord ei toiminud ning kohtuvälist kokkulepet ei saavutatud, oli laste huvides kohtu kaudu suhtluskorra muutmine. Mõlemad kohtuvaidlused on seotud laste heaoluga. Jämedat tänamatust ei näidatud üles soovimatusega hageja osalemiseks kostjate III ja IV lõpuaktusel. Kostjad III ja IV selgitasid, et kuna vanemad ei saanud omavahel läbi, siis olid nad sunnitud valima, kumma vanema nad lõpetamisele kutsuvad. Vanemate kohtumised lõppesid alati tüliga, ning nad soovisid, et neile jääks kooli lõpetamisest ilus mälestus. Kuna isa jäi nende kõrvale ja aitas neid õppimisel, siis pidasid nad mõistlikumaks kutsuda lõpetamisele isa. Kuna isal oli ema suhtes lähenemiskeeld, ei oleks olnud vanematel võimalik üheaegselt lõpupeol osaleda. Kummastav on kohtu seisukoht, et lapsed peaksid vanemale, kes on neid maha jätnud, tegema alternatiivseid pakkumisi lõpupeo asendamiseks. Lastele ei saa ette heita, et nad hoiavad isa poole. Laste ema lahkus kodust ning ei võtnud neid kaasa. See oli laste jaoks keeruline aeg, kuna nad olid emaga lähedased. Arvestades olukorda, kus laste ema, kes oli ühtlasi laste turvaisik, lahkus kodust, klammerdusid lapsed isa külge. Kohus jättis arvestamata, et ajal, mil vastustaja on kostjatele III ja IV ette heitnud jämedat tänamatust, olid nad alaealised. Kohus jättis analüüsimata hageja enda käitumise lastega. Kui hageja siiras soov oleks olnud lastega suhteid taastada, oleks hageja ka vastavalt käitunud. Hageja pidi aru saama, et olukorda, kus peresuhted on muutunud nii keeruliseks, ei ole võimalik lahendada sellega, et kinkida lastele maja.
6.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Hagejal oli õigus kinkelepingust taganeda apellantide jämeda tänamatuse tõttu. Apellandid on olnud vastustaja suhtes nii enne kui ka pärast kinkelepingu sõlmimist vägivaldsed. Kõik apellandid on vastustajasse suhtunud negatiivselt ning üleolevalt.
Kostjad väitsid, et kostja I ei ole mõjutanud lapsi vastustajasse negatiivselt suhtuma ega kahjustanud muul viisil laste suhteid vastustajaga. Samas kohus tuvastas, et 2018. detsembri lõpus ning 2019. a jaanuari alguses võimaldas kostja I alaealistel lastel lugeda vastustajat halvustavaid sõnumeid. Samuti ütles kostja I lastele, et nende emal on teine mees, ta on lits, petab neid ja reedab. Kostja I võõrandas lapsed emast, mitte lapsed ei võõrdunud emast ise. Hageja ei ole lapsi väärkohelnud, hüljanud ega hooletusse jätnud. Alates 2018. a muutus laste huvi vastustaja vastu sisuliselt olematuks. Kuigi hageja tegi kõik, et lastega kokku saada, ei soovinud lapsed emaga suhelda ega temaga kohtuda. Lastel ei ole mitte ühtegi sisulist põhjust, miks oma emast eemale hoida. Ähvardus erinevatel põhjustel kohtusse pöörduda oli jäme tänamatus, sest enne kinkelepingu sõlmimist lubas kostja I, et kui vastustaja kingib kinnistu ära, siis ei nõua ta vastustajalt lastele elatist. 10. mail 2019. a esitasid apellandid aga vastustaja vastu elatisenõude. Kostjate III ja IV alaealisus ei tähenda, et nad ei pea oma emast lugu pidama. Pealegi olid kostjad sel ajal juba piisavalt vanad (15-aastased), et aru saada, kuidas omavahel tuleb suhelda ning millised on üldised viisakusreeglid. Puudub põhjus, miks kohus oleks pidanud analüüsima vastustaja käitumist lastega. Antud juhul näitasid jämedat tänamatust oma käitumisega üles lapsed vastustaja suhtes, mitte vastustaja laste suhtes.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus, tutvunud toimiku materjalide ja apellatsioonkaebusega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi osaliselt tühistada, ringkonnakohtul on võimalik teha uus otsus, millega tuleb jätta hagi rahuldamata kostjate I, III ja IV vastu. Maakohus on otsuse tegemisel kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ja rikkunud menetlusõiguse norme ning seetõttu teinud ebaõige otsuse. Apellatsioonkaebused tuleb rahuldada. Apellantide menetluskulud jäävad hageja kanda. Maakohtu otsus jääb muutmata kostja II suhtes, kuna kostjate I, III ja IV osas jääb hagi rahuldamata, siis tuleb muuta maakohtu otsuse resolutsiooni ka kostja II osas.
8.Hageja esitas maakohtule nõude kinkelepingu alusel üle antud omandi tagasikandmiseks ja kinnistusraamatu kannete tegemiseks nõusolekute andmiseks kõigi kinkelepingu osaliste vastu. Hageja tugines esimese nõude alusena kinkelepingu tühistamisele. Maakohus on tuvastanud, et kinkelepingu tühistamise avaldus ei ole tehtud tähtaegselt (TsÜS § 99 lg 1 p 1) ning apellatsioonkaebuse põhjendustes ei ole seda kohtu järeldust ka vaidlustatud. Selles osas lähtub ringkonnakohus apellatsioonkaebuse lahendamisel ringkonnakohtu tuvastatust.
9.Teiseks tugines hageja kinkelepingust taganemisele. Maakohus tuvastas, et kõik kingisaajad olid kinkija suhtes jämedalt tänamatud ja rahuldas hageja nõude, mis on suunatud omandi tagasikandmisele, s.t sisuliselt asjaõiguslepingu sõlmimisele AÕS § 64 1 järgi. Tegemist on võlaõigusliku nõudega, mis on hagejal kinkelepingust taganemise korral VÕS § 268 lg 1 ja VÕS § 1028 lg 1 järgi.
10.Vaidlustamata asjaolude kohaselt sõlmis hageja 17. juulil 2018 mitu lepingut: 1) kinkis oma endisele elukaaslasele ja laste isale (kostja I) 1⁄2 talle kuuluvast kinnisasjast ja 2) seadis kogu kinnisasjale kostja I kasuks eluaegse isikliku kasutusõiguse ja seejärel kinkisid hageja (kolme lepinguga) ja kostja I (kolme lepinguga) nende kaasomandis oleva kinnisasja
11.Maakohus tuvastas õigesti, et taganemisavalduse formaalsed eeldused on täidetud. Hageja esitas taganemisavalduse 3. juulil 2019 s.o vähem kui aasta kinkelepingu tegemisest 17. juuli 2018, mistõttu taganemisavaldus on tehtud VÕS § 270 lg 1 tähtaega järgides. Hageja tugines taganemisavalduses ja hagis kostjate I, II, III ja IV jämedale tänamatusele. VÕS § 268 lg 1 ja § 267 p 1 kohaselt võib kinkelepingust taganeda pärast täitmist, kui kingisaaja(d) on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust. Taganemisavalduses tõi hageja esile järgmised kostjate tegevused, mida hageja käsitleb jämeda tänamatusena: 1) kõik kingisaajad on korduvalt ja räigelt hagejat solvanud; 2) kostja I on kasutanud hageja suhtes vägivalda; 3) kostja I on laste juuresolekul hagejat solvanud ja ähvardanud; 4) lapsed (kostjad II, III ja IV) ei soovi enam hagejaga suhelda.
12.Riigikohus on selgitanud, et "jäme tänamatus" kui hinnanguline kategooria peab VÕS § 267 p 1 järgi avalduma kingisaaja käitumises kinkija või tema lähedase suhtes (vt nt Riigikohtu 1. detsembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-05, p-d 26-27). Riigikohus on lisaks selgitanud, et kohtul tuleb sellise käitumise hindamisel lähtuda kinkelepingu eesmärgist ning arvestada kõiki konkreetse juhtumi asjaolusid, nii teo objektiivset hukkamõistetavust kui ka kinkija subjektiivset hinnangut (vt nt Riigikohtu 22. veebruari 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-06, p 12). Samuti on Riigikohus avaldanud, et seda, milline ähvardamine õigustab kinkelepingust taganemist, otsustab kohus konkreetseid asjaolusid silmas pidades, võttes arvesse ähvarduse tõsiseltvõetavust ja selle sisu (Riigikohtu 22. mai 2017, otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-40-17, p 15).
13.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et kostja I käitus hagejaga viisil, mida saab lugeda jämedaks tänamatuseks kinklepingu taganemise põhjusena. Kostja I vaidlustas maakohtu järelduse, et ta on hagejaga pärast kinkelepingu sõlmimist ähvardavalt käitunud. Maakohus hindas hageja esitatud kahe telefonikõne salvestusi, mis leidsid aset 2018-2019 sügis-talvel ja leidis, et nendest kuuldub kostja I negatiivne ja üleolev suhtumine, etteheited ja solvavad väljendid ning ähvardused kohtusse pöörduda suhtluskord tühistada ja elatise suurendamise nõue esitada. Maakohus märkis, et kostja ka pöördus kõigi lubatud nõuetega kohtusse. Ringkonnakohus hindab nimetatud tõendeid teisiti TsMS § 653 alusel. Ringkonnakohus kuulas telefonikõnede salvestust ja leiab, et mõlemad kõnelejad, nii hageja kui kostja I olid vastastikku provotseerivad ja kõned ei kinnita poolte üksteist austavat ja laste huvidest lähtuvat rahumeelset lahenduste otsimist, vaid esitatakse vastastikku süüdistusi, etteheiteid ja nõudeid, kuid nende alusel ei saa tuvastada, et kostja I oli jämedalt tänamatu. Jämeda tänamatusena ei ole alust käsitleda ka maakohtu etteheidet kostjale I, et ta ei täitnud PKS § 143 lg 2 nõudeid, kuna ei hoidunud tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga. Maakohtu hinnangul ei mõjutanud kostja I kostjaid III ja IV, kes olid siis veel alaealised ja kelle suhtes kehtis kohtu määratud suhtluskord, positiivselt nii, et oleks soodustatud olnud laste suhtlus hagejaga. Kostja I märgib apellatsioonkaebuses, et ta ei eita, et tema ja hageja vahel on keerulised suhted, kuid ta ei ole mõjutanud lapsi suhtuma hagejasse negatiivselt. Vanemate vahel kestis aastaid kohtus laste hooldusõiguse ja suhtluskorra vaidlus, kuid see ei tähenda, et kostja I oleks mõjutanud negatiivselt laste suhtumist emasse.
Ringkonnakohus nõustub kostjaga I, et maakohus ei ole otsuses välja toonud, milles seisnes kostja I poolt laste negatiivne mõjutamine hageja suhtes.
14.Ringkonnakohus leiab, et kuna kostjad III ja IV olid kinkelepingu sõlmimise ajal 15-aastased ja taganemisavalduse tegemise ajal 16-aastased, siis tuleb asjaolude hindamisel arvestada, et tegemist oli alaealiste lastega. Ringkonnakohus nõustub kostjate III ja IV esindajaga, et alaealiste laste puhul ei saa neilt eeldada oma tegude juhtimist täisealise isikuga samal tasemel. Mitte mingisugust vägivalda ja solvamist ei ole kostjad 3 ja 4 kasutanud ning seetõttu ei ole hagejal kinkelepingust taganemise eeldused täidetud. Last puudutavates otsustes tuleb alati esikohale seada lapse huvid. Mistahes otsuseid vastu võttes ja tegevusi planeerides tuleb alati arvestada lapse huvidega. Käesoleval juhul kinkisid hageja ja kostja I, st laste vanemad oma kolmele lapsele, sh kostjatele III ja IV võrdsetes osades kinnisasja ja sama lepinguga võimaldati sellel kinnisasjal asuvas elamus elada laste isal. Oluline on see, et laste ema oli kaks aastat enne kinkelepingu sõlmimist ühisest kodust lahkunud. Ringkonnakohus leiab, et tehingu tegemise eesmärk oli laste turvatunde suurendamine, seega arvestati eelkõige laste huvidega. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et teismelistele lastele, kelle ema oli nende seletuse järgi kodust teadmata põhjusel lihtsalt lahkunud selgitusi andmata ja jätnud nad isa hoolde, saab ette heita emaga suhtlemise osas jämedat tänamatust. Kostjad III ja IV tunnistasid, et nad olid segaduses, solvunud ja emas pettunud. Ringkonnakohus leiab, et alaealisel, kelle tehtud mitmepoolsed tsiviilõiguslikud tehingud on tühised (erandid on sätestatud PKS §-s 11) ei ole tekkinud teatud taset õiguslikust teadlikkusest ehk võimet aru saada lisaks oma tegude faktilisele asjaoludele ka nende sotsiaal-õiguslikust tähendusest ja võimelisus oma tegu korralikult ja loogiliselt hinnata. Kostjad III ja IV kinnitasid, et nad ei saanud aru, miks neile kinnisasi kingiti. Menetluses ei ole esitatud asjaolusid, et nad oleksid teadlikult ja tahtlikult soovinud hagejat halvasti kohelda. Kostjad III ja IV on vanematevahelise ebamõistliku käitumise ohvrid, kes valisid enda teadmiste ja tegeliku elukorralduse kogemuse alusel poole ja selleks oli sageli isa. Sõltumata sellest, kas see on põhjendatud või mitte, ei anna see nende käitumist lugeda hageja suhtes jämedaks tänamatuseks. Ringkonnakohus nõustub kostjatega III ja IV, et maakohus on jätnud arvestamata, et lapsed olid vanemate lahkumineku ajal kõige haavatamas vanuses, st ajal, mil noorel hakkab välja kujunema isiksus ja maailmapilt ning neid on ilmselgelt mõjutanud vanemate omavahelised tülid ja pidevad kohtuvaidlused.
15.Eeltoodut arvestades ei ole hageja poolt välja toodud asjaolud piisavad sisustamaks kingisaajate kostja I, III ja IV jämedat tänamatust VÕS § 267 p 1 mõttes. Seega tuleb maakohtu otsus nende kostjate osas tühistada.
16.Ringkonnakohus ei võtnud menetlusse kostja II apellatsioonkaebust. Kostja II ei ole käesolevas asjas vältimatult kaasapellandiks VÕS § 192 lg 2 ning TsMS § 207 lg 3 ja TsMS § 639 lg 2 alusel, kuna vaidlusalust õigussuhet saab tuvastada kostja II suhtes eraldi. VÕS § 192 lg 2 sätestab, et kui lepingupool taganeb lepingust, mille teisel poolel osaleb mitu isikut, võib ta taganemisõigust teostada üksnes kõigi nende isikute suhtes ühiselt. See kehtib aga vaid juhul, kui mitu isikut osaleb tõepoolest ühiselt ühel poolel, mitte kui ühte lepingudokumenti on hõlmatud sisuliselt mitu erinevat lepingut. Käesolevas asjas kinkisid hageja talle kuuluva 1⁄2 osa ja kostja I talle kuuluva 1⁄2 osa kostjatele II, III ja IV, igaühele 1/3. Seega kinkis kumbki kaasomanik eraldi talle kuuluva mõttelise osa ja kolmele kingisaajale samuti mõttelistes osades. Seda, milline ähvardamine õigustab kinkelepingust taganemist, otsustab kohus konkreetseid asjaolusid silmas pidades, võttes arvesse ähvarduse
tõsiseltvõetavust ja selle sisu. Ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu menetluses olulisi menetlusnormi rikkumisi, mis annaks aluse, ilma kaebuseta otsust tühistada kostja II suhtes. Kuna maakohus tuvastas, et kostja II on olnud hageja suhtes tänamatu ja kinkelepingust taganemise eeldused on tema suhtes täidetud, ning selles osas ei ole maakohtu otsust vaidlustatud, siis tuleb hageja nõue, mis on suunatud kostja II osas omandi tagasikandmisele, st sisuliselt asjaõiguslepingu sõlmimisele AÕS § 641 järgi, rahuldada. Hageja saab tagasi 1/6 kinnisasjast ja C.K. omandi suuruseks jääb isalt kingitusena saadud 1/6 mõttelist osa.
17.TsMS § 442 lg 5 sätestab, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Maakohus tagas 7. aprilli 2020 määrusega hagi ja arestis ning kandis selle alusel Aiki Zilinski (isikukood: XXXXXXXXXXXX) kasuks kinnistusraamatusse vara käsutamise keelumärke C.K.(isikukood: XXXXXXXXXXXX), K.K. (isikukood: XXXXXXXXXXXX) ja G.K. (isikukood: XXXXXXXXXXXX) kuuluvale kinnisasjale, registriosa numbriga XXXXXXX asukohaga X, X küla, X vald, X maakond. Kuna hagi jääb suures osas rahuldamata, tuleb kohaldatud hagi tagamise abinõud käesoleva otsuse jõustumisel TsMS § 386 lg 4 järgi tühistada.
18.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Seoses maakohtu otsuse tühistamise ja hagi rahuldamata jätmisega kostjate I, III ja IV vastu tuleb tühistada maakohtu otsus osas, milles maakohus jaotas menetluskulud ja määras kindlaks nende rahalise suuruse. Kuna hagi jääb kostjate I, III ja IV vastu rahuldamata, siis TsMS § 162 lg 1 järgi tuleb nende poolt maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja II menetluskulud maakohtus jäävad tema enda kanda. Hageja menetluskulud ringkonnakohtus jäävad tema enda kanda, kuna kostja II ringkonnakohtu menetluses ei osalenud. Hageja menetluskulud maakohtus jäävad TsMS § 163 lg 1 alusel 10% ulatuses kostja II kanda.
19.Menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel (TsMS § 190 lg 3 esimene lause). Hageja sai menetlusabi riigilõivu 1000 euro tasumiseks. Arvestades hagis esitatud nõuete rahuldamise ulatust tuleb kostjal II tasuda riigi tuludesse 100 eurot (10% 1000-st eurost). Hagejal tuleb tasuda riigi tuludesse ülejäänud osa riigilõivust, st 900 eurot (TsMS § 190 lg 4). Kostjatele I, III ja IV oli määratud riigi õigusabi korras esindaja, kelle tasutaotlused rahuldati maakohtus 2753 euro 64 sendi ulatuses. Kostjatele I, III ja IV määratud esindaja 11. oktoobril 2023 ringkonnakohtule esitatud tasutaotlus jäeti rahuldamata. Kostjate I, III ja IV esindaja esitas 30. aprillil ja 7. mail 2024 riigi õigusabi tasu taotlused ja ringkonnakohus pidas põhjendatuks 335 euro ja 50 sendi hüvitamist. Kostjatele I, III ja IV anti menetlusabi osaliselt apellatsioonkaebuse riigilõivu tasumiseks summas 1000 eurot. Hagejal tuleb tasuda riigi tuludesse kostjate I, III ja IV esindaja riigi õigusabi tasu ja kulud 3089 eurot 14 senti ning riigilõivu 1000 eurot, kokku 4089 eurot 14 senti (TsMS 190 lg 5 teine lause). Menetlusosalised peavad riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuma käesoleva otsuse jõustumisest 15 päeva jooksul (TsMS § 179 lg 5). Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9).
20.Maakohus määras hageja menetluskulude suuruseks maakohtus 7399 eurot 94 senti. Kostjal II tuleb hageja kuludest maakohtus hüvitada 10%, st 739 eurot 99 senti. Vastavalt hageja taotlusele tuleb TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt II välja mõista viivis hageja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Kostjate I, III ja IV kantud menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus koosnesid eksperditasust 412 eurot 50 senti ja riigilõivust 400 eurot. Tegemist oli põhjendatud menetluskuludega. Ringkonnakohus mõistab hagejalt kostjate I, III ja IV kasuks menetluskulude katteks välja 812 eurot 50 senti. /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.