Kersti Kerstna-Vaks, Margit Jäätma, Üllar Roostoja
Määruse tegemise koht ja aeg
Tartu, 26. märts 2024
Tsiviilasja number
2-23-17080
Tsiviilasi
Carl Kallavuse kaebus kohtutäitur Oksana Kutšmei otsuse peale täiteasjas nr 084/2023/6936
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 20. detsembri 2023 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Carl Kallavuse määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Carl Kallavus (ik: XXXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Katrin Jennsen Vastustajad (puudutatud isikud): Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei, esindaja kohtutäituri abi Vladimir Kutšmei Sissenõudja: Aiki Zilinski (ik: XXXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Tambet Laasik
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 20. detsembri 2023 määrus ja teha asjas uus määrus, millega jätta läbi vaatamata Carl Kallavuse kaebus kohtutäitur Oksana Kutšmei 24.11.2023 otsuse peale täiteasjas nr 084/2023/6936.
2.Rahuldada määruskaebus.
3.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus Aiki Zilinski kanda.
Menetluskulude suuruse määrab kindlaks maakohus pärast käesoleva määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 2). Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Carl Kallavus (avaldaja) esitas 03.12.2023 maakohtule kaebuse, milles palus tühistada Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei 24.11.2023 otsuse täiteasjas nr 084/2023/6936 ja kohustada kohtutäiturit uuesti läbi vaatama avaldaja 31.10.2023 kaebus kohtutäituri tegevusele. Kaebuse kohaselt algatas kohtutäitur täiteasja nr 084/2023/6936 avaldaja suhtes Aiki Zilinski (sissenõudja) 20.10.2023 täitmisavalduse ja Tartu Maakohtu 11.04.2023 otsuse tsiviilasjas nr 2-20-4986 alusel, nõudeks menetluskulud. 11.04.2023 otsusega on menetluskulud sissenõudja kasuks välja mõistetud kostjatelt solidaarselt. Avaldaja suhtes on maakohtu otsus jõustunud Riigikohtu 28.08.2023 määrusega. Kuna kostjad Jaak Kallavus, Karin Kallavus ja Gert Kallavus on kohtuotsuse edasi kaevanud, on menetluskulude nõue jätkuvalt vaidluse all ega ole sissenõutavaks muutunud. Avaldaja esitas 31.10.2023 kohtutäituri tegevusele kaebuse, kuna leidis, et täitemenetlus on alustatud ilma kehtiva täitedokumendita. Kohtutäitur jättis 24.11.2023 otsusega kaebuse rahuldamata.
2.Kohtutäitur leidis, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtutäituri vastuväidete kohaselt on olemas sissenõudja avaldus ja avaldaja suhtes jõustunud kohtulahend. Kohtulahendi jõustumist avaldaja suhtes menetluskulude osas kinnitab jõustumismärge. Täitemenetluses kehtiva formaliseerituse printsiibi kohaselt formaalselt nõuetekohase täitedokumendi ja sissenõudja avalduse alusel on kohtutäitur kohustatud algatama täitemenetluse.
3.Sissenõudja leidis, et kohtutäituri otsus on õiguspärane. Kohus on kinnitanud lahendi osalist jõustumist avaldaja suhtes menetluskulude osas. Tegemist ei ole vältimatute kaaskostjatega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 207 lg 3 mõttes.
MAAKOHTU LAHEND
4.Tartu Maakohus jättis 20. detsembri 2023 määrusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud C. Kallavuse kanda. Puudutatud isikute kasuks jäeti menetluskulud välja mõistmata. Maakohus määras määruse jõustumisel tühistada tsiviilasjas kohaldatud esialgne õiguskaitse, millega kohus peatas täitemenetluse täiteasjas nr 084/2023/6936. TMS § 2 lg 1 p 1 sätestab, et käesoleva seadustiku alusel täidetakse nõuded, mis tulenevad jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluvast kohtuotsusest ja -määrusest tsiviilasjas. Riigikohus on selgitanud, et täitemenetluses kehtiva formaliseerituse põhimõtte kohaselt peab kohtutäitur kontrollima, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele, kuid ta ei pea kontrollima materiaalõiguslikke asjaolusid. Tulenevalt täitemenetluse
formaliseerituse põhimõttest ei saa kohtutäitur kontrollida ega tõlgendada täitedokumendi sisu ning seda tuleb täita sõnastuses, nagu see on kohtulahendis või muus täitedokumendis kirjas. Seega peab kohtutäitur kontrollima, et täitmiseks esitatud kohtuotsus oleks jõustunud. TsMS § 458 lg 1 sätestab, et otsuse jõustumist tõendava jõustumismärke väljastab menetlusosalise avalduse alusel ja kohtutoimiku põhjal asja lahendanud maakohtu kantselei. Märge kantakse kohtuotsuse ärakirjale või väljatrükile. Seega peab kohtutäitur lähtuma maakohtu kantselei poolt otsusele tehtud jõustumismärkest. Kohtutäitur ei saa ise hinnata seda, mis ulatuses on kohtuotsus jõustunud. Kohtutäituril ei ole endal võimalik kontrollida, kas ja millises ulatuses milline menetlusosaline on kohtuotsuse vaidlustanud. Kohtute infosüsteemi andmetel esitas sissenõudja alates 06.06.2023 tsiviilasjas nr 2-20-4986 taotlused otsusele jõustumismärke saamiseks. Kohtuniku 18.10.2023 juhiste kohaselt on otsusele tehtud jõustumismärge avaldajalt välja mõistetud menetluskulude osas. KIS-is on maakohtu otsus märgitud osaliselt jõustunuks. Seega on maakohtu otsus hoolimata solidaarsest kohustusest avaldajalt välja mõistetud menetluskulude osas jõustunud. Formaliseerituse printsiibist lähtudes ei saa täitur hinnata, kas solidaarkohustuse osas tuleks kohtuotsus jõustada. Kohus leidis eeltoodu alusel, et kohtutäitur algatas õigesti sissenõudja avalduse ja täitedokumendi alusel täitemenetluse. Sissenõudjal tuleb arvestada võimalusega, et tsiviilasjas nr 2-20-4986 muudetakse uue kohtulahendiga ka menetluskulude jaotust või rahalist suurust.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
5.C. Kallavus esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 20.12.2023 määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega kaebus rahuldada, tühistada kohtutäitur O. Kutšmei 24.11.2023 otsus ja kohustada kohtutäiturit C. Kallavuse 31.10.2023 kaebust kohtutäituri tegevusele uuesti läbi vaatama. Menetluskulud palus C. Kallavus jätta kohtutäituri kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on 11.04.2023 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-20-4986 menetluskulud sissenõudja kasuks välja mõistetud kostjatelt solidaarselt. TsMS § 207 lg 3 järgi ei saa solidaarset nõuet sundtäita enne, kui see on kõikide võlgnike suhtes sissenõutavaks muutunud. Kuna kostjad Jaak Kallavus, Karin Kallavus ja Gert Kallavus on maakohtu otsuse edasi kaevanud, on kogu solidaarselt väljamõistetud menetluskulude nõue jätkuvalt vaidluse all ning selles osas ei ole kohtuotsus jõustunud ka avaldaja suhtes. Solidaarseid menetluskulusid ei ole võimalik ühe solidaarvõlgniku suhtes sundtäita enne kulusid väljamõistva otsuse jõustumist kõikide võlgnike suhtes ka seetõttu, et otsuse edasikaebamisel võib kohus kulude suuruse ja kulude tasumise kohustust muuta. Seega on kohtuotsus avaldaja suhtes jõustunud kaebeõiguse ammendumise mõttes põhinõude osas, kuid TsMS § 207 lg 3 alusel ei ole tema suhtes jõustunud otsus menetluskulude osas. Kohtutäitur on täitemenetlust alustanud alusetult, ilma sissenõutava nõude osas jõustunud täitedokumendita. TsMS § 456 lg 4 teise ja kolmanda lause kohaselt kohtuotsuse osalise vaidlustamise korral jõustub kohtuotsus vaidlustamata osas ning kui kohtuotsus vaidlustatakse muus osas kui menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine, ei jõustu kohtuotsus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas. Kohtutäitur sai otsuse osalise jõustumise faktist ja sellest, et otsus ei ole jõustunud osas, milles alustati täitemenetlust, teada avaldaja kaebusest ja sellele lisatud dokumentidest, ning oleks pidanud täitemenetluse kaebuse lahendamise tulemusena lõpetama. Samuti sai maakohus, tuvastades täitedokumendi osalise jõustumise ja selle, et täitedokument ei ole jõustunud nõude osas, milles kohtutäitur viib läbi täitemenetlust, kohustada täiturit kaebust uuesti läbi vaatama. Kohus on tuvastanud, et kehtivat täitedokumenti ei olnud, kuid on olemas kohtulahend eksliku
jõustumismärkega. Ebaõige märge kohtulahendil ei ole õigustloov. Kohus, tuvastanud ebaõige märke, pidanuks tuvastama ka õigusliku aluse puudumise täitemenetluse läbiviimisel. Kohus on kaebust kohtutäituri tegevusele hinnanud liiga kitsalt, kuna formaliseerituse printsiibist väljumiseks ja nõude kontrollimiseks peab nõue eksisteerima. Kui täiturile saab teatavaks, et kohtulahend ei ole tegelikult jõustunud mitte täitmisele esitatud osas, vaid üksnes põhinõude osas, on üheselt järeldatav, et sissenõutavaks muutunud nõuet võlgniku vastu ei ole.
VASTUSTAJATE VASTUVÄITED
6.Tartu kohtutäitur O. Kutšmei vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta määruskaebuse menetlusega seotud kohtukulud määruskaebuse esitaja kanda. Vastuväidete kohaselt on täitedokumendiks olev Tartu Maakohtu 11.04.2023 otsus tsiviilasjas nr 2-20-4986 23.05.2023 osaliselt jõustunud. Kohtulahendi jõustumist avaldaja suhtes menetluskulude osas kinnitab lahendi jõustumismärge. Täitemenetluses kehtiva formaliseerituse printsiibi kohaselt kontrollib kohtutäitur üksnes täitmiseks esitatud dokumendi formaalset vastavust seaduse nõuetele ning formaalselt nõuetekohase täitedokumendi ja sissenõudja avalduse alusel on kohtutäitur kohustatud algatama täitemenetluse.
7.A. Zilinski on seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Seisukoha kohaselt on Tartu Maakohtu 11.04.2023 otsusel tsiviilasjas nr 2-20-4986 18.10.2023 allkirjastatud jõustumismärge: „Kinnitan lahendi osalist jõustumist 23.05.2023 C. Kallavuse suhtes menetluskulude osas“. Ebaselgeks jääb, miks avaldaja väidab, et maakohus on tuvastanud täitedokumendi puudumise. Maakohus jättis kaebuse rahuldamata. Kohus tuvastas, et KIS-is on maakohtu otsus märgitud osaliselt jõustunuks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus tuleb tühistada. Ringkonnakohus teeb asjas uue määruse, millega jätab läbi vaatamata C. Kallavuse kaebuse kohtutäitur O. Kutšmei 24.11.2023 otsuse peale täiteasjas nr 084/2023/6936 (TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 4). Määruskaebus kuulub rahuldamisele. Ringkonnakohus jätab menetluskulud nii maa- kui ringkonnakohtus A. Zilinski kanda.
9.Tartu Maakohtu 11.04.2023 otsusega (jõustumata) tsiviilasjas nr 2-20-4986 jäeti menetluskulud solidaarselt J. Kallavuse, C. Kallavuse, K. Kallavuse ja G. Kallavuse kanda ning mõisteti J. Kallavuselt, C. Kallavuselt, K. Kallavuselt ja G. Kallavuselt solidaarselt A. Zilinski kasuks välja menetluskulud 7399,94 eurot. Menetlusosalistel puudub vaidlus, et C. Kallavuse osas on põhinõue jõustunud ning J. Kallavuse, K. Kallavuse ja G. Kallavuse osas on maakohtu eelmärgitud otsus täies ulatuses jõustumata. Vaidluse on tekitanud see, kas C. Kallavuse osas on kohtuotsus menetluskulude osas jõustunud või mitte ning kas A. Zilinskil on õigus nõuda C. Kallavuselt menetluskulude osas kohtuotsuse sundtäitmist. TsMS § 456 lg 4 kolmanda lause kohaselt, kui kohtuotsus vaidlustatakse muus osas kui menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine, ei jõustu kohtuotsus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas. Praeguses asjas on Tartu Maakohtu 11.04.2023 otsuse vaidlustanud täies ulatuses J. Kallavus, K. Kallavus ja G. Kallavus ning seetõttu ei ole kohtuotsus jõustunud osas, millega mõisteti J. Kallavuselt, C. Kallavuselt, K. Kallavuselt ja G. Kallavuselt solidaarselt A. Zilinski kasuks välja menetluskulud 7399,94 eurot.
TsMS § 456 lg-st 4 tuleneb põhimõte, et menetluskulude rahalist suurust ei saa lõplikult otsustada enne, kui on selge, kas ja mis ulatuses hagi rahuldatakse. TsMS § 174 lg-s 5 on ette nähtud, et kui kõrgema astme kohus muudab madalama astme kohtu lahendit või teeb asjas ise uue lahendi, muudab kõrgema astme kohus vajaduse korral madalama astme kohtu kindlaksmääratud menetluskulude rahalist suurust. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine ei oleks võimalik, kui esialgne otsus oleks menetluskulude kindlaksmääramise osas jõustunud. Sellist seisukohta toetab ka õiguskirjandus (vt V. Kõve jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. § 456 komm 3.6.3.). Eeltoodust tulenevalt ei saa kohtuotsus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas jõustuda enne, kui vaidlus on sisuliselt lõplikult lahendatud. Seetõttu on põhjendatud C. Kallavuse seisukoht, et kohtutäitur alustas täitemenetlust ilma kehtiva täitedokumendita ning maakohus oleks pidanud rahuldama C. Kallavuse kaebuse kohtutäitur O. Kutšmei 24.11.2023 otsuse peale, millega kohtutäitur jättis rahuldamata C. Kallavuse 31.10.2023 kaebuse kohtutäituri tegevuse peale täiteasjas nr 084/2023/6936.
10.Asja materjalidest nähtub, et A. Zilinski esitas 20.10.2023 kohtutäiturile täitmisavalduse ja Tartu Maakohtu 11.04.2023 kohtuotsuse, millel oli maakohtu kantselei poolt allkirjastatud jõustumismärge: „Kinnitan lahendi osalist jõustumist 23.05.2023 Carl Kallavuse suhtes menetluskulude osas.“ Eeltoodust tulenevalt võib nõustuda maakohtu selle seisukohaga, et täitemenetluses kehtiva formaliseerituse põhimõtte kohaselt pidi kohtutäitur lähtuma kohtuotsuse jõustumismärkest ega pidanud kontrollima seda, kas kohtuotsusel olev jõustumismärge on õige või mitte. Samas ei kehti formaliseerituse põhimõte kohtuniku suhtes, kes lahendab kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebust. TsMS § 436 lg 1 kohaselt peab kohtulahend olema seaduslik ja põhjendatud ning TsMS § 438 lg-st 1 tulenevalt otsustab kohus, millist õigusakti tuleb kohaldada. Seega on seaduse õige kohaldamine kohtu ülesanne. Antud juhul oli tegemist hagita menetlusega ning TsMS § 477 lg 7 kohustab kohut kontrollima avalduse (kaebuse) vastavust seadusele ka juhul, kui sellele ei esitata vastuväiteid. Maakohtule olid C. Kallavuse kaebuse põhjenduste alusel vaidlusaluse kohtuotsuse osalise jõustumise asjaolud teada ning kohus oleks pidanud kohaldama TsMS § 456 lg 4 sätteid ning kaebuse rahuldama.
11.Tartu Maakohus tühistas 31.01.2024 määrusega Tartu Maakohtu 11.04.2023 otsuse osalise jõustumise (jõustamismärke) C. Kallavuse suhtes menetluskulusid puudutavas osas ning luges, et nimetatud kohtuotsus on tervikuna mittejõustunud. Tartu Maakohtu 31.01.2024 määruse alusel lõpetas kohtutäitur O. Kutšmei 02.02.2024 otsusega TMS § 48 lg 1 p 4 alusel täitemenetluse täiteasjas nr 084/2023/6936. Kohtutäitur O. Kutšmei ja C. Kallavus esitasid ringkonnakohtule taotluse menetluse lõpetamiseks seoses täitemenetluse lõpetamisega täiteasjas nr 084/2023/6936. Ringkonnakohus leiab, et kohtutäitur O. Kutšmei taotlus C. Kallavuse kaebuse läbi vaatamata jätmiseks on põhjendatud. Kuna täitedokument, mille alusel kohtutäitur alustas täitemenetluse, on kohtutäituri poolt TMS § 48 lg 1 p 4 alusel lõpetatud, siis ei ole C. Kallavusel võimalik oma kaebuses soovitud eesmärki (täitemenetluse lõpetamist) saavutada. Seetõttu jätab ringkonnakohus TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata C. Kallavuse kaebuse kohtutäitur O. Kutšmei 24.11.2023 otsuse peale täiteasjas nr 084/2023/6936. C. Kallavus on nõustunud kohtutäituri taotlusega. A. Zilinski 15.02.2024 ringkonnakohtule esitatud seisukohad seoses menetluse lõpetamise taotlustega ei ole põhjendatud (vt käesoleva määruse p-d 9-11).
12.TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti.
TsMS § 168 lg-tes 4 ja 5 sätestatust tuleneb, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui hagist loobumine või tagasivõtmine oli tingitud kostja käitumisest (näiteks kostja rahuldas pärast hagi esitamist nõude). Nimetatud põhimõtted kehtivad ka hagita menetluse asjades. Seega sõltub menetluskulude jaotus ka kaebuse läbi vaatamata jätmise korral sellest, kes menetlusosalistest oli kohtuvaidluse põhjustanud. Praegusel juhul põhjustas kohtuvaidluse A. Zilinski, kelle eesmärgiks oli nõuda C. Kallavuselt kui ühelt solidaarvõlgnikult enne kohtuotsuse jõustumist sisse sundkorras menetluskulud. A. Zilinskit esindas vandeadvokaadist esindaja, kellele pidi olema teada TsMS § 456 lg-s 4 sätestatud põhimõte, et kohtuotsus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas ei saa jõustuda enne, kui vaidlus on lõplikult lahendatud (seda sõltumata maakohtu kantselei ebaõigest jõustumismärkest). Kuna A. Zilinski kui sissenõudja eesmärk jäi saavutamata, siis tuleb tal kanda enda põhjustatud kohtumenetlusega seotud kulud. Menetluskulude jaotusele kohalduvad praegusel juhul lisaks TsMS §-s 168 sätestatule ka TsMS § 172 lg 1 sätted, mille järgi on peamiseks lähtekohaks menetluskulude jaotamisel õigluse põhimõte. Kuivõrd ringkonnakohus muutis maakohtu poolt kindlaksmääratud menetluskulude jaotust, siis määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus TsMS § 177 lg-s 2 ettenähtud korras (vt Riigikohtu 20.04.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15, p 22).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.