lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-23-114355/9

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 15.05.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-23-114355/9
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
15.05.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
4546
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Aktsiaselts PlusPlus Capital11919806(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Maris Juha

Otsuse tegemise aeg ja koht

15.05.2024, Tallinn kirjalik menetlus (lihtmenetlus)

Tsiviilasja number

2-23-114355

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi A. L. vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

2413,91 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806); esindaja Carlo Kask (PlusPlus Legal OÜ) Kostja: A. L. (xxxx)

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista kostjalt hageja kasuks välja L AS ja kostja vahel 28.03.2022 sõlmitud väikelaenu lepingust nr xxxx tulenev kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud põhivõlg 343,29 eurot.
3.Mõista kostjalt hageja kasuks välja kohtuotsuse tegemise seisuga (15.05.2024) sissenõutavaks muutunud viivis 30,46 eurot ning viivis põhivõlalt (summas 343,29 eurot) alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast (16.05.2024) kuni selle kohase tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Mõista kostjalt hageja kasuks välja L AS ja kostja vahel 28.03.2022 sõlmitud väikelaenu lepingust nr xxxx tulenevad tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed kogusummas 1093,15 eurot edasiulatuvalt igakuiste osamaksetena järgmiselt: 10.06.2024 21.23 eurot 10.07.2024 21.69 eurot 10.08.2024 22.15 eurot 10.09.2024 22.63 eurot 10.10.2024 23.12 eurot 10.11.2024 23.62 eurot 10.12.2024 24.13 eurot 10.01.2025 24.65 eurot 10.02.2025 25.18 eurot 10.03.2025 25.73 eurot 10.04.2025 26.28 eurot 10.05.2025 26.85 eurot

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

10.06.2025 27.43 eurot 10.07.2025 28.02 eurot 10.08.2025 28.62 eurot 10.09.2025 29.24 eurot 10.10.2025 29.87 eurot 10.11.2025 30.52 eurot 10.12.2025 31.18 eurot 10.01.2026 31.85 eurot 10.02.2026 32.54 eurot 10.03.2026 33.24 eurot 10.04.2026 33.96 eurot 10.05.2026 34.69 eurot 10.06.2026 35.44 eurot 10.07.2026 36.20 eurot 10.08.2026 36.99 eurot 10.09.2026 37.78 eurot 10.10.2026 38.60 eurot 10.11.2026 39.43 eurot 10.12.2026 40.28 eurot 10.01.2027 41.15 eurot 10.02.2027 42.04 eurot 10.03.2027 42.95 eurot 10.04.2027 43.87 eurot

5.Jätta rahuldamata põhivõla nõue 51,11 euro ulatuses, intressinõue 112,15 eurot, kuutasu nõue 10,77 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisenõue 352,70 euro ulatuses, võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue 35 eurot.
6.Jätta hageja menetluskulud kostja kanda 62,55% ulatuses ja kostja menetluskulud 37,45% ulatuses hageja kanda.
7.Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 681,80 eurot. Kostjal rahaliselt kindlaksmääratavaid menetluskulusid ei ole.
8.Mõista kostjalt välja hageja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt (681,80 eurot) viivis alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras.
9.Toimetada kohtuotsus kostjale kätte teadaande avaldamisega Ametlikes Teadaannetes. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse esitamise järel seisukoha selle lubatavuse osas ning võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 637 lg 21).

ASJAOLUD

1.Hageja esitas Harju Maakohtule 17.08.2023 hagi kostja vastu. Koos hiljem esitatud alternatiivse nõudega on kohus menetlusse võtnud järgmised hageja nõuded:
1.1.Välja mõista kostjalt hageja kasuks L AS ja A. L. vahel 28.03.2022 sõlmitud Väikelaenu lepingust nr xxxx tulenev põhivõlg 1487,55 eurot, intressid 112,15 eurot, kuutasu 10,77 eurot, viivised 383,16 eurot, sissenõudekulud 35 eurot;
1.2.Välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis 25,90% aastas põhinõudelt summas 1487,55 eurot alates 25.08.2023 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.
1.3.Alternatiivselt mõista kostjalt hageja kasuks välja L AS ja A. L. vahel 28.03.2022 sõlmitud Väikelaenu lepingust nr xxxx tulenev tulevikus sissenõutavaks muutuv võlgnevus 1436,44 €.
2.Hagi aluse osas selgitab hageja, et kostja ja AS L (pank) sõlmisid lepingu, mille alusel on kostjale väljastatud laen summas 1500 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel igakuiste maksetena 10ks kuupäevaks alates 10.05.2022 summas 63,56 € kuni viimase osamakseni 10.04.2027 summas 48,41 eurot (lisa 1). Lepingu eritingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 25,90% aastas või 0,07% päevas. Lepingujärgne krediidi kulukuse määr on 34,22% aastas. Lepingutingimustele põhineb krediidi kulukuse määra arvestus eeldustel, et leping kehtib kokkulepitud aja jooksul, ning et krediidisaaja täidab lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt kogu lepingu kehtivusaja jooksul. Krediidi kulukuse määr on arvutatud eeldusel, et krediidisumma on 1500,00 €, krediidileping kehtib 60 kuud, intress on 25,90% aastas, lepingu sõlmimise tasu suurus on 0 €, kuutasu on 3,59 € kuus, samuti, et krediit võetakse kasutusele viivitamatult ja täies mahus ning krediidisaaja täidab oma kohustusi kokkulepitud tingimustel ja tähtaegselt. Kostja tasus osamakseid kuni 10.05.2022. Tasumata olid 2022. a juuni, juuli, augusti tagasimaksed, mistõttu Pank teavitas 12.08.2022 kostjat lepingu ülesütlemisest, kui kostja ei täida hiljemalt 26.08.2022 kogu võlgnevuse tasumise kohustust (lisa 2). Kuna kostja nimetatud tähtpäevast kinni ei pidanud, ütles Pank lepingu 27.08.2022 üles. Lepingu ülesütlemise hoiatus ja teade on saadetud kostjale e-posti aadressil Xxxx (lisa 3). Peale lepingu ülesütlemist pidi Kostja tasuma sissenõutavaks muutnud põhiosa tasumata jäägi summas 1448,57 €. Seega oli peale lepingu ülesütlemist Kostja võlgnevus lepingu põhiosamaksetes 1487,55 €, intressimaksetes 112,15 € ja lepingu kuutasu maksetes 10,77 €. Vastavalt Üldtingimuste p-le 7.3 ja Panga hinnakirjale on hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub kohustus hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm tasulist meeldetuletuskirja hagejale teadaolevale kostja aadressile Xxxx: 23.09.2022 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 25 € (lisa 5.1), 10.12.2022 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5 € (lisa 5.2) ja 09.02.2023 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5 € (lisa 5.3). Seega on hageja kandnud võlgnevuse sissenõudmiselt reaalseid kulusid ja juhindudes VÕS § 1132 lg 2 p-st 3 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 35 €. 31.08.2022 loovutas Pank oma nõuded Kostja vastu Hagejale. Nõuete loovutamisest teavitati Kostjat kirjalikult (lisa 4). Loovutusteatis on kostjale saadetud aadressile Xxxx ja e-posti aadressile xxxx.

Vastavalt lepingu eritingimustele on viivisemäär võrdne lepingujärgse intressimääraga. Seega viivisemäär on 25,90% aastas või 0,0655% päevas. Hageja nõuab viivist alates 27.08.2022 põhisummalt 1487,55 eurot. Hageja nõuab kostjalt ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist põhinõudelt kuni põhivõlgnevuse tasumiseni - (1487,55 € * 25,90% = 385,28 €).

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3.Kostjale on hagi ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatuks loetud 01.03.2024, teadaande avaldamisega Ametlikes Teadaannetes. Alternatiivse nõude menetlusse võtmine on kostjale kätte toimetatuks loetud 04.04.2024. Kostja hagile vastanud ei ole.
4.Kas leping on sõlmitud ja kehtis Krediidilepingu korral tuleb hagejal tõendada krediidilepingu sõlmituks lugemise eeldusi, seda, et krediit on välja makstud, kostjal oli raha tagasi maksmise kohustus ja seda on rikutud. VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1). Kohtule on esitatud kostja poolt 28.03.2022 digiallkirjastatud väikelaenuleping nr xxxx, laenusumma 1500 eurot, osamaksete arv 60, lepingu lõppemise tähtpäev 10.04.2027, lepingutasu ei olnud, kuutasu 8% igakuise krediidisumma tagasimakse ja intressi summalt (maksegraafikus esimene kuutasu 4,71 eurot, ülejäänud 3,59 eurot). Intressimäär 25,9% aastas, viivisemäär lepingujärgne intressmäär, minimaalselt EKP intress +8% aastas. Krediidi kulukuse määr lepingus oli näidatud 34,22 % aastas. Lepingule olid lisatud üldtingimused, Euroopa tarbijakrediidi teabeleht ja laenutaotlus. Kohus on hageja poolt esitatud tõendite alusel tuvastanud, et leping oli sõlmitud seadusega nõutud vormis, sisaldas nõutud andmeid. Krediidi kulukuse maksimaalne määr lepingu sõlmimise ajal oli 50,85%, st maksimaalset määra ei ületatud.
5.Kas laen on tarbija kasutusse antud Hageja esitas 02.04.2024 menetlusdokumendiga maksekorralduse (dtl 94), mille kohaselt maksti 28.03.2022 laen 1500 eurot välja kostja AS Xxxx pangakontole nr xxxx. Hageja on seega tõendanud, et kostja sai laenusumma kätte.
6.Nõude loovutamine Nõude loovutamise kontrollimise eesmärk on esiteks tuvastada, kas hagejal on nõue ning teiseks veenduda, et sama nõudega ei saaks kohtusse tulla algne krediidiandja (väites, et nõuet ei ole loovutatud). Hageja selgitab, et nõude loovutamise kohta saadeti kostjale sms-i ja e-kirja ning posti teel teavitused ning on esitanud väidetud teavitused (dtl 84, 85 ja 86). Nõude loovutamise kohta on hageja esitanud ka algse krediidiandja digitempliga tõendi (dtl 86). Hageja on seega tõendanud, et algne krediidiandja on nõude hagejale loovutanud.
7.Vastutustundliku laenamise kohustuse täitmine
7.1.VÕS § 4034 kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijakrediidi andmisel järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja hindama selle teabe alusel tarbija krediidivõimelisust.

Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Selleks on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed: a. tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); b. tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); c. tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); d. tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5); e. krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist (KAVS § 49 lg 1 p 6). Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister, pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest kohtadest saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 4034 lg 3). Seejuures saab krediidiandja nõuda tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte, pangakonto väljavõte, rahvastikuregistri väljavõte jms). Krediidiandja ei või soodustada ega julgustada tarbijat tema krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikku teavet esitamata jätma. Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. KAVS § 48 tuleneb, et laenuotsuse tegemise aluseks olnud andmed tuleb dokumenteerida ja säilitada (krediiditoimik). Seega tuleb krediidiandjal andmete säilitamise korraldamisel läbi mõelda, kuidas andmeid koguda ja salvestada selliselt, et need oleksid hiljem kasutatavad tõendina, st omaksid tõendi kvaliteeti, sisaldades tõendamiseseme jaoks kõiki vajalikke andmeid. Kui krediidiandja seda ei tee, võtab krediidiandja ise endale riski, et tema nõude õiguslik alus jääb tõendamata ning nõue rahuldamata.

7.2.Vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta on hageja esitanud selgitused: Kreeditor hindas Kostja krediidivõimelisust laenutaotluses esitatud andmete ja Kostja arvelduskonto analüüsi alusel. Samuti kasutas Kreeditor Kostja krediidivõimelisuse analüüsimisel nii sisemisi kui ka Kreeditorile kättesaadavaid avalikke andmebaase (sh Creditinfo Eesti AS maksehäireregistrit ja TAUST.EE). Kreeditor kinnitas, et kontrollis Kostja sissetulekut, olemasolevaid kohustusi, olemasolevat krediidiajalugu, Kostja vanust krediidi taotlemisel ja soovitud laenuperioodi lõpus, residentsust, isikut tõendava dokumendi kehtivust, teostas Creditinfo Eesti AS-i maksehäireregistri päringut, kontrollis ametlike teadaandeid ja karistusregistrit. Kostjal puudusid kehtivad maksehäired, ametlikud teadaanded ja karistused (lisa 1). Kreeditor selgitas, et Krediidiandja on arvestanud kliendi korrigeeritud sissetulekuks 1 000 eurot, mis on võetud aluseks kliendile laenuteenindusvõimekuse väljaarvutamisel. Kliendil kohustusi kontrollide tulemusena ei nähtunud, kuid Krediidiandja on krediidivõimelisuse hindamisel arvestanud hüpoteetiliste kohustustega summas 290 eurot. Seega Kostja keskmine igakuine palk oli kokku 1000 € neto. Kreeditor arvestas Kostja igakuiste finantskohustustena 290 € ja krediitkaart limiidiga 600 eur. Võlausaldaja selgitas, et kõikidest andmebaasidest sai klient nö rohelise reitingu ehk maksehäireid ei olnud.

Hageja on kohtule esitanud 2 tõendit: laenutaotluse (dtl 32) ja AS L vastuse (dtl 61). Laenutaotlusest nähtub, et kostjalt küsiti: kontole laekuvad igakuised netosissetulekud kokku (Märgi viimase 6 kuu keskmine kontole laekunud sissetulek, näiteks palk, pension, ettevõtlustulu, üüritulu, perehüvitised), taotlusesse on märgitud 1000 eurot; laenude ja liisingute kuumaksed kokku (märgitud 0 eurot); krediitkaartide ja arvelduskrediitide kasutatud limiidid kokku (märgitud 0 eurot); haridustase (märgitud keskharidus); tegevusala (märgitud teenindaja); perekonnaseis (märgitud vallaline/lahutatud/lesk); ülalpeetavaid (märgitud 0). AS L vastuses on üksnes ettevõtte enda väide, et ta on kontrollinud aktiivseid ja vanu võlgnevusi krediidiregistris, krediidiinfos ja Maksu- ja Tolliametis, kontrollinud kohtulahendeid ja Ametlikke Teadaandeid. Hageja poolt esitatu alusel ei saa kohus nõustuda, et krediidiandja oleks laenu järginud vastutustundliku laenamise nõuet. Laenu taotluses ei ole kostjalt küsitud töökohta, sissetuleku allikat, igakuiseid elamiskulusid, eluaseme liiki (kas laenusaaja kasutas isiklikku eluaset, tasus eluasemelaenu makseid või üüri, millised olid eluasemega seotud igakuised kulud). Krediidiandja ei ole kontrollinud registritest (nt pensioniregistrist või konto väljavõttelt) kostja poolt esitatud andmete õigsust. Arusaamatuks jääb ka hageja väide, et krediidiandja arvestas krediitkaardiga limiidiga 600 eurot (krediidiandja esitatud vastusest seda ei tulene). Hageja ei ole välja toonud, et krediidiandja oleks arvestanud igakuiste elamiskuludega (arvestas üksnes hüpoteetiliste kohustustega). Hageja väidetust järeldub ka, et laen anti 2022. a märtsis ning kostja tasus üksnes esimese tagasimakse (10.05.2022). Kuigi ainuüksi laenu tagastamata jätmisest ei saa teha järeldust, et laenusaaja oli laenu saamise ajal maksevõimetu, võib see siiski sellele viidata. Kokkuvõttes võib öelda, et isegi kui krediidiandja tegi enda poolt väidetud päringud, ei kontrollinud ta siiski kostja tegelikke sissetulekuid ja kohustusi, vaid andis laenu matemaatilise hüpoteetilise arvestuse põhjal. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral saab võlausaldaja nõuda jätkuvalt intressi VÕS § 94 sätestatud määras, kuid mitte muid tasusid.

8.Lepingu üles ütlemine Hageja väitel tasus kostja üksnes esimese osamakse, summas 63.56 eurot, edasi kostja makseid ei teinud. Hageja väitel ütles algne laenuandja lepingu üles pärast seda, kui kostja oli jätnud tasumata kolm järjestikust tagasimakset. Kohtule on esitatud e-kiri, mis on saadetud 12.08.2022 14:51:51 kostja poolt lepingu sõlmimisel hagejale antud e-postiaadressile Xxxx. E-kirjas on märgitud, et võla tasumiseks anti täiendav tähtaeg 26.08.2022 ning et kui võlga selleks tähtajaks ei tasuta, ütleb laenuandja lepingu erakorraliselt alates 27.08.2022 üles. Kohtu ettepanekul tegi hageja nõude ümberarvestuse ning märgib, et kostja poolt tasutud 63,56 eurot tuleb lugeda esimese viie põhiosamakse katteks 64,99 (12,45 + 12,72 + 12,99 + 13,27 + 13,56). Seega on kostjal osaliselt tasumata viies osamakse summas 1,43 € (64,99 - 63,56). Lähtuvalt eeltoodust on kostja võlgnevuses alates viiendast osamaksest s.o 10.09.2022 ning lepingu ülesütlemine oleks kehtetu. Leping ei ole ka korraliselt lõppenud, lepingujärgne viimane tagasimakse peaks olema 10.04.2027.
9.Põhivõlg Hagis nõuab hageja põhivõlga summas 1487,55 eurot. Hageja on tõendanud, et kostja sai laenu 1500 eurot ning kohus saab aru, et hageja väitel on kostja tasunud üksnes esimese osamakse, summas 63,56 eurot. VÕS § 4034 lg 7 kohaselt tehtud ümberarvestuse tulemusel, st arvestades tasutu põhivõla katteks, on kostjal seega tagastamata 1436,44 eurot. Kuid nagu öeldud, ei ole see tervikuna sissenõutavaks muutunud. Hageja ei ole ümberarvestust tehes määranud tagasimakseid uuesti, vaid jääb lepingus oleva maksegraafiku juurde, arvestades ümberarvestuse korral maksegraafiku põhiosamakse tulbaga (lepingus „Krediidisumma tagasimakse“, dtl 27). Kohus märgib, et kostjalt tuleb välja mõista

kohtuotsuse tegemise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud lepingujärgsed põhiosamaksed, s.o alates 10.09.2022 tagasimakse (osaliselt, summas 1,43 eurot) kuni 10.05.2024 tagasimakse, kokku 343,29 eurot. Hageja on esitanud ka nõude mõista kostjalt välja peale kohtuotsuse tegemist sissenõutavaks muutuvad lepingujärgsed põhiosamaksed. Hageja on seisukohal, et kuivõrd kostja on viimase makse laenulepingust tuleneva kohustuse täitmiseks teinud 10.09.2022.a. ning ei ole edaspidi üles näidanud vähimatki huvi võla tasumiseks, on alust eeldada, et ta ei tee (ei kavatse seda teha) ka tulevikus. Hageja leiab, et selline seisukoht on põhjendatud, sest kostja ei ole tagasimakseid teinud 1,5 aasta vältel. Kohus leiab, et hageja nõue tuleb rahuldada, sest poolte vahel oli laenuleping, hageja tõendas, et laen on kostja kasutusse antud, kostja ei ole laenu täielikult tagastanud, tagasimaksetest osa on sissenõutavaks muutunud ning hagejal on TsMS § 369 kohaselt alust eeldada, et võlgnik ei pruugi tulevikus sissenõutavaks muutuvaid kohustusi õigeaegselt täita. Kohus mõistab seega kostjalt edasiulatuvalt välja lepingujärgsed tagasimaksed alates 10.06.2024 kuni 10.04.2027, kokku summas 1093,15 eurot. Kuivõrd põhivõla osas on alternatiivne nõue üksnes edasiulatuvate tagasimaksete väljamõistmise nõue, siis kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud põhivõla osas jääb rahuldamata hageja algsest nõudest 51,11 eurot. Erinevas summas põhivõla nõuded ei ole alternatiivsed nõuded.

10.Viivis Hageja on 17.08.2023 esitatud hagiavalduses palunud välja mõista kostjalt hageja kasuks viivise 25,90% aastas põhinõudelt summas 1487,55 eurot alates 25.08.2023 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Hageja on seisukohal, et lepingujärgsed viivised kohalduvad ka vastutustundliku laenamise rikkumisest tulenevale nõudele. Hageja märgib, et Riigikohus on lahendis 2-21-13098 jäänud oma seisukoha juurde, et kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud tagajärjed, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi (RKTKo 14.01.2009, 3-2-1-120-08, p 12). Sellest lähtuvalt on hageja arvestanud viivist määras 25,90% aastas alates 11.09.2022 kuni alternatiivse nõude esitamiseni sissenõutavaks muutunud lepingujärgsetelt põhiosamaksetelt (dtl 78,79). 02.04.2024 esitatud menetlusdokumendis (hagiavalduse täiendus) hageja tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt osamaksetelt edasiulatuvalt viivise välja mõistmise nõuet esitanud ei ole. Lähtudes eeltoodust ei mõista kohus kostjalt viivist välja tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt osamaksetelt edasiulatuvalt. Kohus nõustub, et lepinguga saab kokku leppida intressimääraga võrdse viivisemäära. Kuid kohus ei nõustu hagejaga selles, et ka vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral säilib õigus nõuda lepingujärgset viivist. Selline tõlgendus ei ole kooskõlas regulatsiooni mõttega. Regulatsiooni mõte on olnud vähendada krediidiandja krediidi tulusust ja võlgniku koormust olukorras, kus krediidiandja ei ole laenanud vastutustundlikult. Kui vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral säiliks õigus nõuda ja kohustus tasuda lepingujärgset (kõrget) viivisemäära, oleks seaduse nõudeid rikkuv laenamine krediidiandjale jätkuvalt sama tulus (intressi asemel teeniks krediidiandja intressimääraga võrdset viivist). Regulatsiooniga on asendatud lepingujärgne intress seadusjärgse intressiga. Sellest tulenevalt võiks ka öelda, et kui lepingus oli kokku lepitud, et viivisemäär on võrdne intressimääraga, peaks ka lepingus kokku lepitud viivisemäär muutuma vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral

seadusjärgseks intressimääraks (mis antud juhul lepingu sõlmimise ajal oli 0%). Kuid kohus leiab, et VÕS § 113 lõikest 1 tulenevalt on võlausaldajal siiski õigus saada seadusjärgset viivist, tingimusel, et see ei ole kõrgem lepingus kokku lepitud viivisemäärast. Seadusjärgne viivisemäär 01.07.2022-31.12.2022 oli 8% aastas, 01.01.2023-30.06.2023 oli 10,5% aastas, 01.07.2023-31.12.2023 oli 12% aastas ja alates 01.01.2024 on 12,5% aastas. Seega rahuldab kohus hageja viivisenõude kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud tagasimaksetelt VÕS § 113 lg 1 alusel seadusjärgses viivisemääras järgmiselt: järgmiselt: 11.09.2022-10.10.2022 oli võlgnevuses makse 1,43 eurot, millelt arvestatud viivis 15.05.2024 seisuga 613 päeva eest on 0,26 eurot; 11.10.2022-10.11.2022 oli lisaks võlgnevuses makse 13,85 eurot, millelt arvestatud viivis 15.05.2024 seisuga 583 päeva eest on 2,45 eurot; 11.11.2022-10.12.2022 oli lisaks võlgnevuses makse 14,15 eurot, millelt arvestatud 15.05.2024 seisuga 552 päeva eest on 2,41 eurot;

viivis

11.12.2022-10.01.2023 oli lisaks võlgnevuses makse 14,45 eurot, millelt arvestatud 15.05.2024 seisuga 522 päeva eest on 2,36 eurot;

viivis

11.01.2023-10.02.2023 oli lisaks võlgnevuses makse 14,77 eurot, millelt arvestatud 15.05.2024 seisuga 491 päeva eest on 2,31 eurot;

viivis

11.02.2023-10.03.2023 oli lisaks võlgnevuses makse 15,08 eurot, millelt arvestatud 15.05.2024 seisuga 460 päeva eest on 2,22 eurot;

viivis

11.03.2023-10.04.2023 oli lisaks võlgnevuses makse 15,41 eurot, millelt arvestatud 15.05.2024 seisuga 432 päeva eest on 2,14 eurot;

viivis

11.04.2023-10.05.2023 oli lisaks võlgnevuses makse 15,74 eurot, millelt arvestatud 15.05.2024 seisuga 401 päeva eest on 2,05 eurot;

viivis

11.05.2023-10.06.2023 oli lisaks võlgnevuses makse 16,08 eurot, millelt arvestatud 15.05.2024 seisuga 371 päeva eest on 1,96 eurot;

viivis

11.06.2023-10.07.2023 oli lisaks võlgnevuses makse 16,43 eurot, millelt arvestatud 15.05.2024 seisuga 340 päeva eest on 1,85 eurot;

viivis

11.07.2023-10.08.2023 oli lisaks võlgnevuses makse 16,78 eurot, millelt arvestatud 15.05.2024 seisuga 310 päeva eest on 1,74 eurot;

viivis

11.08.2023-10.09.2023 oli lisaks võlgnevuses makse 17,15 eurot, millelt arvestatud 15.05.2024 seisuga 279 päeva eest on 1,60 eurot;

viivis

11.09.2023-10.10.2023 oli lisaks võlgnevuses makse 17,52 eurot, millelt arvestatud 15.05.2024 seisuga 248 päeva eest on 1,46 eurot;

viivis

11.10.2023-10.11.2023 oli lisaks võlgnevuses makse 17,89 eurot, millelt arvestatud 15.05.2024 seisuga 218 päeva eest on 1,31 eurot;

viivis

11.11.2023-10.12.2023 oli lisaks võlgnevuses makse 18,28 eurot, millelt arvestatud 15.05.2024 seisuga 187 päeva eest on 1,16 eurot;

viivis

11.12.2023-10.01.2024 oli lisaks võlgnevuses makse 18,68 eurot, millelt arvestatud 15.05.2024 seisuga 157 päeva eest on 1 euro;

viivis

11.01.2024-10.02.2024 oli lisaks võlgnevuses makse 19,08 eurot, millelt arvestatud 15.05.2024 seisuga 126 päeva eest on 0,82 eurot;

viivis

11.02.2024-10.03.2024 oli lisaks võlgnevuses makse 19,49 eurot, millelt arvestatud 15.05.2024 seisuga 95 päeva eest on 0,63 eurot;

viivis

11.03.2024-10.04.2024 oli lisaks võlgnevuses makse 19,91 eurot, millelt arvestatud 15.05.2024 seisuga 66 päeva eest on 0,45 eurot;

viivis

11.04.2024-10.05.2024 oli lisaks võlgnevuses makse 20,34 eurot, millelt arvestatud 15.05.2024 seisuga 35 päeva eest on 0,24 eurot;

viivis

11.05.2024-15.05.2024 oli lisaks võlgnevuses makse 20,78 eurot, millelt arvestatud 15.05.2024 seisuga 5 päeva eest on 0,04 eurot.

viivis

Seega on kohtuotsuse tegemise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivis osamaksetelt kokku summas 30,46 eurot, mille kohus kostjalt hageja kasuks välja mõistab. Analoogselt põhivõla nõudega, ei ole sissenõutavaks muutunud viiviste nõuded erinevates summades alternatiivsed. Seega jääb hageja nõudest mõista välja sissenõutavaks muutunud viivis rahuldamata summas 352,70 eurot.

11.Intresside ja kuutasu nõue Hageja nõuab kuni lepingu üles ütlemiseni tasumata intresse 112,15 lepingujärgses intressimääras. Samuti on hageja väitel kostjal tasumata kuutasu 10,77 eurot. Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral saab hageja nõuda intressi seadusjärgses määras. Lepingu sõlmimise ajal oli seadusjärgne intressimäär 0%. Seega jääb intressinõue rahuldamata. Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral ei võlgne tarbija muid lepingujärgseid tasusid (VÕS § 4034 lg 7). Sellest tulenevalt jääb kuutasu nõue rahuldamata.
12.Sissenõudmiskulude hüvitamise nõue Hageja nõuab sissenõudekulude hüvitamist 35 eurot. Hageja toob välja, et vastavalt üldtingimuste p-le 7.3 ja panga hinnakirjale on hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub kohustus hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. Hageja väitel on hageja volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm tasulist meeldetuletuskirja hagejale teadaolevale kostja aadressile Xxxx: 23.09.2022 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 25 € (lisa 5.1), 10.12.2022 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5 € (lisa 5.2) ja 09.02.2023 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5 € (lisa 5.3). Kohus märgib, et hageja on ise välja toonud, et ümberarvestuse korral ei oleks leping üles öeldud ning seega ei saaks nõuda peale lepingu lõppemist tehtud sissenõudmiskulude hüvitamist. Isegi kui arvestada saadetud kirju kui lepingu kehtivuse ajal saadetud võlgnevuses olevate tagasimaksete meeldetuletuskirjadena, siis märgib kohus, et kohtule esitatud üldtingimuste punkt
7.3.üksnes viitab hinnakirjale, kuid hinnakirja hageja kohtule esitanud ei ole. Samuti ei ole hageja välja toonud faktiväitena, mis hinnakirjas kirjas oli. Sellest tulenevalt jätab kohus võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõude rahuldamata.
13.Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 172 lg 9 kohaselt, maksekäsu kiirmenetluse kulud kannab maksekäsu tegemise korral ja käesoleva seadustiku §-s 4881 sätestatud juhul võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (vt Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012 lahendit asjas nr 3-2-1-143-11, p 13). Hageja palub mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud ja kostjalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja 02.04.2024. Menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 19.04.2024. Kostja ei ole hageja menetluskuludele vastuväidet esitanud, samuti ei ole kostja esitanud oma menetluskulude nimekirja. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 350 eurot ja lepingulise esindaja õigusabi tasu 1280 eurot. Hageja taotleb menetluskulude väljamõistmisel võtta arvesse, et hageja on piiratud käibemaksukohuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. TsMS § 174 lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. KMS § 25 lg 1 kolmanda lause alusel ei ole piiratud maksukohustuslasel sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust. Tsiviilasja hinnaks oli hagi esitamisel TsMS § 133 kohaselt 2413,91 eurot, millelt tuleb riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasuda riigilõiv summas 350 eurot. Seega on hagilt tasutud riigilõiv summas 350 eurot põhjendatud ja vajalik kulu. Hageja palub mõista kostjalt välja maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot. Tulenevalt TsMS § 4842 on lepingulise esindaja kulu maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot, põhjendatud ja vajalik. Hageja lepinguline esindaja on hagejale osutanud õigusabi 10,5 tundi tunnihinnaga 120 eurot kokku summas 1260 eurot (koos käibemaksuga) järgmiselt: -dokumentide komplekteerimine ja analüüs 1,5 tundi 180 eurot; -hagiavalduse koostamine ja esitamine 2 tundi 240 eurot; -hageja 02.11.2023 vastutustundliku laenamise selgitused 3 tundi 360 eurot; -hageja ümberarvestus 4 tundi 480 eurot. Kohus, tutvunud menetluskulude nimekirjaga, leiab, et menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingud on osaliselt põhjendatud ja hageja esindamiseks kohtumenetluses vajalikud. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul tegemist keskmise keerukusega varalise õigusvaidlusega. Kohus peab küll põhjendatuks hageja 02.11.2023 vastutustundliku laenamise selgitusi, kuid eeldab, et nimetatud teabe saaks esitada ka koheselt hagiavalduses ja seetõttu ei pea eraldi ajakulu 3 tundi põhjendatuks ja vajalikuks. Kohus leiab, et põhjendatud ajakulu on 1 tund. Samuti peab kohus hageja esindamiseks vajalikuks hageja nõude ümberarvestuse koostamist, kuid arvestades, et tegemist on hageja põhitegevuse standardse vaidlusega ja hagejale on teada vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise nõue ja võimalik vajadus nõude ümberarvestuseks, siis ei pea kohus eraldi ajakulu 4 tundi põhjendatud ja vajalikuks. Kohtu peab selleks põhjendatud ajakuluks 1,5 tundi. Kohtu hinnangul on käesolevas asjas mõistlik ja põhjendatud ajakulu hagimenetluses osalemisel 6 tundi, mis vastab ka menetlusse esitatud dokumentide ja nende lisade sisule ja mahu hulgale. Arvestades lepingulise esindaja põhjendatud tunnihinda, on hageja õigusabikulu kokku 740 eurot (6 tundi × 120 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot).

Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 1090 eurot, millest 350 eurot on riigilõiv ja 740 eurot on lepingulise esindaja kulu. TsMS § 163 lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades, et kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb poolte menetluskulud jätta poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. 17.08.2023 esitatud hagi hind oli 2413,91 eurot. Kohus rahuldas hageja nõude põhivõla osas kokku summas 1436,44 eurot (343,29+1093,15), põhivõlalt summas 343,29 eurot kohtuotsuse tegemise päevaga sissenõutavaks muutunud viivise perioodi 11.09.2022-15.05.2024 eest summas 30,46 eurot ja viivisenõude põhivõlalt (343,29 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni selle kohase tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Seega kokku rahuldas kohus arvestuslikult hagi 1509,81 euro ulatuses (343,29 + 1093,15 + 30,46 + 42,91), mis on hagi esitamisel arvestatud hagihinnast (2413,91 eurot) 62,55%. Lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise proportsioonist jätab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel hageja menetluskulud 62,55% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 37,45% ulatuses hageja kanda. Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud ja kostjal rahaliselt kindlaksmääratavaid menetluskulusid ei ole. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 62,55% hageja põhjendatud menetluskuludest (1090 eurot), millele vastab summa 681,80 eurot. Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb hagejal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 317 lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Maris Juha kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja