Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi M. S.-i vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
3796,63 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
Asja läbivaatamine
nende Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806), lepinguline esindaja Carlo Kask (e-post: XXX) Kostja M. S. (isikukood XXX, elukoht kohtule teadmata) Lihtmenetluses (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista M. S.-ilt PlusPlus Capital AS kasuks võlgnevus 1601,16 eurot ning sissenõudekulu 35 eurot.
3.Jätta hagi rahuldamata intresside, viivise ja haldustasu nõude osas.
4.Jätta menetluskulud 51,16 % ulatuses kostja ning 48,84% ulatuses hageja kanda.
5.Mõista M. S.-ilt välja AS-i PlusPlus Capital kasuks menetluskulu kokku 370,91 eurot. Kostja poolt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (370,91 eurot) tuleb tasuda viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
6.Toimetada kohtuotsus M. S.-ile avalikult kätte. Lahend loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel kohtuotsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled esitada otsuse
2-23-127452 peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse esitamise järel seisukoha selle lubatavuse osas ning võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 637 lg 21). Hagi asjaolud ja kostja vastuväited
1.AS PlusPlus Capital esitas 06.09.2023 hagi M. S.-i vastu võlgnevuse nõudes. Hageja nõue tuleneb C AS ja kostja vahel 11.03.2021 sõlmitud väikelaenu lepingust nr XXX, mille kohaselt laenas laenuandja kostjale 2700 eurot. Laenu kogukulu oli 5420,81 eurot. Kostja kohustus laenu tagasi maksma maksegraafiku alusel 72 kuu jooksul, osamakse suurusega 76,21 eurot kuus, viimase osamakse summas 74,90 eurot. Esimene osamakse tuli tesotada 20.04.2021. a ja viimane osamakse 20.03.2027. a. Laenulepingus lepiti kokku intressimäär 24,90% aastas, viivitusintress 0,07% päevas ja krediidikulukuse määr 30,18% aastas. Igakuine lepingu haldustasu oli 1,50 eurot kuus ning ühekordne lepingutasu 54 eurot. Kostja ei ole lepingust tulenevat kohustust täitnud kohaselt. Kostja tasus 15 esimest osamakset. Alates 16 osamaksest kostja ei täitnud lepingust tulenevat kohustust, mistõttu ütles laenuandja 27.10.2022. a lepingu erakorraliselt üles, edastades kostjale sellekohalise teate. Lepingu ülesütlemisele eelnes 29.09.2022. a kostjale lepingu rikkumisest meeldetuletus, mis edastati kostjale rahvastikuregistrijärgsele postiaadressile ja lepingus märgitud e-posti aadressile. Kostja oli laenulepingu täitmisel maksetega viivituses rohkem kui kolme maksegraafikus märgitud osamaksega. Võlausaldaja hoiatas kostjat, et kui kostja määratud tähtajaks võlgnevust täielikult ei tasu, ütleb C AS laenulepingu üles ning võõrandab lepingust tulenevad nõuded inkassoettevõttele; lepingu ülesütlemisega muutub sissenõutavaks laenulepingust tulenev summa koos võlgnevusega (2427,33 eurot) ning lisanduvad sissenõudmiskulud. Kostja ei tasunud võlgnevust ka pärast lepingu erakorralist ülesütlemist. Lepingu ülesütlemisel saabusid 27.10.2022. a kõikide osamaksete tähtajad. Kostjal on tekkinud põhinõude võlgnevus summas 2427,33 eurot (osamaksed alates 16. osamaksest), 16 osamakse intressi eest võlgnevus summas 208,28 (vastavalt maksegraafikus toodud 16. osamaksest alates 20.07.2022 kuni lepingu ülesütlemiseni 26.10.2022), viivis 521,61 eurot (27.10.2022 kuni 06.09.2023), lepingu haldamisega seotud kulud 6 eurot (4 osamakset), sissenõudekulu 35 eurot (3 tasulist meeldetuletuskirja). Esialgne võlausaldaja loovutas lepingust tuleneva nõude koos kõrvalnõuetega PlusPlus Capital OÜ-le 27.10.2022. Vastustustundliku laenamise põhimõtte järgimise eesmärgi täitmiseks kontrollis krediidiandja kliendi andmeid, nii sisemisi kui ka kolmandatelt osapooltelt, Pangale kättesaadavaid avalikke andmebaase. Pank kinnitas, et kontrollis kostja sissetulekut, olemasolevaid kohustusi, olemasolevat krediidiajalugu, kostja vanust krediidi taotlemisel ja soovitud laenuperioodi lõpus, residentsust, isikut tõendava dokumendi kehtivust, teostas Creditinfo Eesti AS-i maksehäireregistri päringu, kontrollis ametlike teadaandeid ja karistusregistrit. Kostjal puudusid varasemad ja kehtivad maksehäired, ametlikud teadaanded ja karistused. Kostja 12 kuu keskmine töötasu oli 1194 eurot neto, tööandjad olid S OÜ ja T OÜ ja lisaks sai kostja töötasu erinevatest toitlustuskohtadest. Kostja oli XXX ja oht töökaotusele oli väike, seoses suure tööjõuvajadusega selles sektoris. Pank tuvastas nimetatud teabe EMTA päringu tulemusel. Samuti tuvastas Pank, et kostja igakuised finantskohustused olid 400 eurot. Kogutud andmeid analüüsides jõudis Pank järelduseni, et Kostja koondreiting on hea, kostja on krediidivõimeline ja suuteline tasuma oma igakuisest sissetulekust kuumakseid 74,51 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 2427,33 eurot, intress 208,28 eurot, 2(7)
2-23-127452 haldustasu 6 eurot, 06.09.2023. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 521,61 eurot, sissenõudekulu 35 eurot ja lisanduv viivis alates 07.09.2023. a põhinõudelt 24,90% aastas kuni kohustuse täieliku täitmiseni, kuid mitte suuremas summas kui põhinõue. Menetluskulud on 455 eurot riigilõiv, esindaja õigusabikulud 420 eurot ning maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot. Hageja taotleb kohustada kostjat tasuma viivist väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras.
2.Kohus saatis kostjale hagiavalduse koos lisadega ja kohustas 14 päeva jooksul kirjalikult vastama. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale AET-is nähtav ja kättetoimetatav alates 04.10.2023. a. Kohus edastas 08.09.2023. a kohtudokumendid kostjale registris märgitud e-posti aadressile. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue toimetati kostjale kätte 04.10.2023. a väljaanded Ametlikud Teadaanded kaudu. Avalikult kättetoimetamisele eelnevalt on kohus teinud järgmised toimingud kättetoimetamiseks: makseettepanekut on üritatud kätte toimetada järgmistel e-posti aadressidel: XXX ja XXX, mõlemal juhul kättetoimetamine ebaõnnestus. Varasemas menetluses kinnitas võlgniku vanaema 13.04.2023, et võlgnik ei ela juba viis aastat aadressil XXX ning vanaema sõnul võlgnik elab Soomes. Samas ei ole võlgnikul 28.07.2023. a seisuga Soome rahvastikuregistri andmetel registreeritud aadressi Soomes (ega ole ka 10.01.2026 seisuga). PPA 18.04.2023 vastuse kohaselt puuduvad PPA andmekogus andmed isiku teiste kehtivate elukohtade kohta. Sama kuupäeva seisuga on nimetatud M. S. telefonina XXX. Sellel telefoninumbril ei õnnestunud kostjaga kontakti saada. Ka teised teadaolevad telefoninumbrid XXX ja XXX ei ole toiminud. Kohus märgib, et 10.01.2026. a seisuga ei ole kostjal tekkinud uusi kontaktandmeid Rahvastikuregistris ega töökoha andmeid. Töökoha andmed on viimati 2022. a seisuga.
3.Kostja kohtule vastanud ega kirjalikke vastuväiteid esitanud ei ole. Kohtuotsuse põhjendused
4.Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud nõude summa piiresse) ja teavitas menetlusosalisi sellest menetlusse võtmise määruses. Hagi on kostjale kätte toimetatud, kostja ei ole kohtule vastanud. Lihtmenetluses võib kohus teha otsuse ilma kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus esitab siiski põhjendused otsuse arusaadavuse huvides. Kohus ei tee tagaseljaotsust, kuivõrd hageja nõue ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud.
5.Kohus leiab, et hagiavaldus on osaliselt õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt.
6.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 1 lg-s 5 on sätestatud, et tarbija VÕS tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega.
7.Esitatud tõendtest nähtuvalt sõlmisid C AS ja kostja 11.03.2021. a lepingu, mille alusel sai kostja laenu 2700 eurot. Kostja on füüsiline isik, kes võttis krediiti väljaspool 3(7)
2-23-127452 majandustegevust, st nimetatud laenulepingut saab pidada tarbijakrediidilepinguks VÕS § 402 lg 1 mõttes. Puudub vaidlus, et kostjale on laen välja makstud. Hageja on esitanud rahalise kohustuse täitmise nõude VÕS § 108 lg 1 alusel.
8.VÕS § 399 lg 1 p 1 kohaselt võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud. Laenulepingu ülesütlemise kirjalikust teatest 27.10.2022 nähtuvalt oli kostja viivituses enam kui kolme maksegraafikus märgitud osamaksega ning kostjale oli antud edutult vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg võla tasumiseks. Seega olid täidetud lepingu ülesütlemise eeldused VÕS § 416 lg 1 järgi.
9.VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Sama paragrahvi lõike 2 alusel astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. Esialgne võlausaldaja on teatanud VÕS § 170 kohaselt kostjale, et võlgnevus on loovutatud 27.10.2022 koos kõigi kõrvalkohustustega ning kõigi sellest tulenevate õigustega hagejale. Seega saab lugeda, et hageja on omandanud nõude.
10.Võlaõigusseaduse tarbijakrediidiregulatsioon põhineb EL direktiivil nr 2008/48/EÜ, mis käsitleb tarbijakrediidilepinguid, seega tuleb Eesti seaduse sätteid tõlgendada Euroopa Liidu õigusega kooskõlaliselt. Euroopa Kohus on leidnud, et tarbijat tuleb kaitsta ja liikmesriigi kohtud peavad omal algatusel kontrollima, kas krediidiandja on hinnanud laenuvõtja krediidivõimekust (EKo C-679/18, OPR-Finance s.r.o. v GK). Seega on kohtutel omal algatusel kohustus kontrollida tarbija kaitseks kehtestatud direktiividega ettenähtud nõuetest kinnipidamist. Juhul kui rikkumine on tuvastatud, peab siseriiklik kohus ilma tarbija taotlust ootamata tegema kindlaks sellisest rikkumisest tulenevad tagajärjed siseriiklikus õiguses (C377/14, Radlinger ja Radlingerová v Finway a.s., p 64).
11.VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet. Enne tarbijale laenu andmist tuleb välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, varasemate maksekohustuste täitmine ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 403 4 lg 2 koosmõjus krediidiandjate- ja vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-dega 1-7).
12.VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega, koguma igakülgset teavet tarbija varalise seisu ja varasemate kohustute kohta, lähtudes krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 403 4 lg 13 järgi tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja.
4(7)
2-23-127452 KAVS § 50 lg 3 alusel peab krediidiandja või -vahendaja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades seaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 kohaselt kontrollib krediidiandja või -vahendaja tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
13.Hageja ei ole kostjalt konto väljavõtet küsinud. Hagiavaldusele lisatud teabest nähtuvalt on kostja igakuiste finantskohustuste kohta saadud teave vaid kostjalt endalt. Samuti ei ole tuvastatud kostja hinnatavaid regulaarseid majapidamiskulusid, sh eluasemekulu. Seega ei ole välja selgitatud kostja igakuiste kohustuste tegelikku suurust. Hageja lähtus arvutuste tegemisel kostja esitatud teabest, mis ei ole kohtu hinnangul piisav. Kohus ei saa nõustuda hageja väitega, et kostja krediidivõimelisust on korrektselt hinnatud. Teada ei ole tarbija tegelikud varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4). Lisaks kinnitab hageja, et krediidivõimelisuse hindamisel ei ole järgitud 09.10.2020 jõustunud „Suunised laenude väljastamise ja jälgimise kohta) Finantsinspektsiooni juhiseid, mis kehtisid kostjaga 11.03.2021 sõlmitud lepingu allkirjastamisel, kuna tema hinnangul lepingu sõlmimisel need ei kehtinud. Kohtu hinnangul ei ole täidetud VÕS § 4034 lg 6 eeldused, s.o kogutud teave ei võimaldanud piisavalt hinnata tarbija krediidivõimelisust. Krediiti on seega antud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud rikkudes.
14.Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu). VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt Eesti Panga avaldatud infole (https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar) on kogu laenulepingu kehtivuse jooksul olnud vastav intress 0,00%. Seega lepingu kehtivuse jooksul kostja intressi tasuma ei pidanud. Samuti puudub kostjal kohustus tasuda lepingu haldustasu. Juhul, kui rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, saab selle rikkumise tagajärjeks olla VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgse intressi alanemine seaduses sätestatud määrani ning muude kulude maksmise kohustuse äralangemine, kuid põhivõlg tuleb laenusaajal tagastada (vt TlnRngKo 19.06.2023 nr 2-22-145432, p 24).
15.Kuivõrd hageja saab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla tasumist, tuleb asja lahendamiseks tuvastada, kui suure summa hageja kostjale laenulepingu järgi laenas ja kui suure summa on kostja selle laenulepingu järgi tagasi maksnud. Hagiavaldusest nähtub, et kostja sai laenu 2700 eurot ning on kohustuste katteks tasunud 1098,84 eurot (13 osamakset x 74,51 eurot + 76,21 osamakse +54 eurot osamakse). Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 1601,16 (27001098,84) eurot.
16.VÕS § 113 lg 1 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem 5(7)
2-23-127452 intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu oli laenulepingu intressimääraks 0%, seega on põhjendatud viivist arvestada VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Viivist on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral põhjendatud arvestada alates ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja uuesti määratud tagasimaksed, mis arvestavad intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning tarbija satub nende tagasimaksete tegemisega viivitusse (vt Tallinna Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2023. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-124589, p 51). Praegusel juhul ei ole kostjale uut tagasimaksegraafikut teatatud, mistõttu ei ole ta saanud maksetega viivitusse sattuda. Hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue tuleb seega jätta rahuldamata.
17.Hageja nõuab kostjalt sissenõudekulusid 35 eurot. Kuivõrd kostja on olnud rahalise kohustuse täitmisega viivituses, on hagejal õigus nõuda sissenõudekulude hüvitamist. Kohus rahuldab sissenõudekulude nõude VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel.
18.Arvestades eeltoodut kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlg 1601,16 eurot ja sissenõudekulu 35 eurot, ülejäänud osas jääb hagiavaldus rahuldamata.
19.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades hageja nõude rahuldamise ulatust jätab kohus põhjendatud menetluskulud 51,16 % ulatuses kostja kanda ning 48,84 % ulatuses hageja kanda.
20.TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja nimetatud menetluskulud on riigilõiv 455 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot ning esindajatasu 420 eurot (sh käibemaks), kokku 895 eurot. TsMS § 175 lg-s 1 on sätestatud, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on õigusabikulu summas 420 eurot selgelt põhjendamatu. Arvestades esindaja tegelikku töö mahtu ja asja keerukust, on kohtu arvates põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja kuluks, mis tuleb kostjalt välja mõista, 250 eurot. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulu (riigilõiv 455 eurot + maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot + õigusabikulu 250 eurot) 725 eurot. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 370,91 eurot.
21.Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 2. Kohus mõistab kostjalt välja viivise taotletud määras.
22.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp 6(7)
2-23-127452 kohtunik
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.