Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi X vastu leppetrahvi ja sissenõudmiskulu väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 08. jaanuari 2024. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
15 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja: Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490), lepinguline esindaja EA Kostja: X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Jüri-Karl Leppik
Menetluse liik
Asja läbivaatamine 25. aprilli 2024. a kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu Osaühingu EUROPARK ESTONIA loobumine sissenõudmiskulude hüvitamise nõudest ja lõpetada selles osas asja menetlus.
2.Tühistada Harju Maakohtu 08. jaanuari 2024. a otsus ja teha uus otsus, millega jätta Osaühingu EUROPAK ESTONIA hagi rahuldamata.
Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud Osaühingu EUROPARK ESTONIA kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
2-22-130765 Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas 16.08.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Ylt (esialgne kostja) 25 euro saamiseks. Seoses võlgniku vastuväitega maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja asi anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 31.10.2022 Harju Maakohtule hagiavalduse, milles palus mõista Ylt välja 25 eurot, sh 15 eurot leppetrahv ja 10 eurot sissenõudmiskulu. Menetluskulud palus hageja jätta Y kanda. Maakohus võttis avalduse 02.11.2022 määrusega menetlusse.
3.Kohus rahuldas hagi 06.12.2022 tagaseljaotsusega, kuna Y ei vastanud hagile. 17.01.2023 taastas maakohus menetluse Y kaja alusel. Maakohus määras seisukohtade, väidete, vastuväidete, tõendite, taotluste ja menetluskulude nimekirjade esitamise tähtajaks 17.03.2023 ja nende osas arvamuse esitamiseks 31.03.2023. Kohus uuendas menetluse 10.04.2023 ja võttis vastu kostja poolt 31.03.2023 esitatud täiendavad tõendid, sh selle kohta, et Y asemel parkis sõidukit vaidlusalusel päeval X.
4.Kohus asendas 04.05.2023 määrusega kostja Y kostjaga X ja kohustas hagejat esitama asendatud kostja jaoks hagiavalduse tervikteksti. Y vastu esitatud hagi jättis kohus läbi vaatamata ja sellega seotud menetluskulud poolte endi kanda. Maakohtu määrus jõustus 05.02.2024.
5.Hageja esitas 09.05.2023 X (kostja) vastu hagiavalduse, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja leppetrahvi 15 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
6.Hagiavalduse kohaselt kasutas kostja 28.01.2020 Yle kuuluvat (omanik/vastutav kasutaja) sõidukit numbrimärgiga XXXXXX. Kostja parkis sõidukit hageja opereeritaval Kadaka tee 4 parkimisalal, jättes parkimise eest tasumata. Kuna kostja rikkus parkimistingimusi, esitas hageja talle 28.01.2020 leppetrahvinõude nr 1482801201110269 15 euro tasumiseks, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele. Hageja saatis Yle meeldetuletuse võla kohta, kuid leppetrahv on siiani tasumata.
7.Hageja ei nõustu kostjaga, et nõue on aegunud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 160 lg 2 p 3 alusel aegumine peatus 16.08.2022 käesolevas tsiviilasjas maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega.
2-22-130765 Kostja vastuväited
8.Kostja palus jätta hagi aegumise tõttu rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
9.Väidetav leppetrahv tehti 28.01.2020, kuid kostja sai nõudest ja kohtumenetlusest teada 29.03.2023. Nii kostja asendamise kui ka uue hagiavalduse esitamise hetkeks oli leppetrahvi tegemisest möödunud enam kui 3 aastat. Maakohtu otsus ja põhjendused
10.Harju Maakohus rahuldas hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja 15 eurot ja jättis menetluskulud kostja kanda. Kohus märkis, et määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast otsuse jõustumist. Samuti märkis kohus otsuse resolutsioonis, et võtab kõik kuni 22.12.2023 esitatud tõendid asja materjali juurde.
11.Otsuse kohaselt on tsiviilasja materjaliga tuvastatud, et Y oli 28.01.2020 sõiduki numbrimärgiga XXXXXX omanik / vastutav kasutaja. Sõiduk pargiti 28.01.2020 hageja opereeritavale parkimisalale Tallinnas, Kadaka tee 4 ja hageja väljastas parkimistingimuste rikkumise tõttu leppetrahvi nr 1482801201110269. Sõiduki omanik / vastutav kasutaja Y tõendas, et sõidukit kasutas leppetrahvi väljastamise ajal kostja, kes seda 31.03.2023 ka ise kinnitas.
12.Hageja nõue ei ole aegunud. Leppetrahv koostati 28.01.2020 ja see tuli tasuda hiljemalt 11.02.2020. Nõue muutus seega sissenõutavaks 12.02.2020. Tulenevalt TsÜS § 160 lg 2 p-st 3, tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 362 lg-st 1 ja Riigikohtu juhistest tsiviilasjas nr 32-1-105-10 punktis 16 peatus hageja nõude aegumine maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega 16.08.2022. Kuigi maksekäsu kiirmenetluse avaldus esitati esialgse kostja, s.o Y vastu, ei muutu hilisema kostja asendamisega hagi esialgne esitamise aeg.
13.Hageja ja kostja vahel sõlmiti 28.01.2020 parkimisleping. Hageja fotod tõendavad, et Kadaka tee 4 hageja opereeritavas parklas olid nähtavad parkimistahvlid, millelt nähtus, et tegemist on tasulise parkimisalaga ja viide parkimistingimustele, mille kohaselt loeb hageja lepingu sõlmituks sellega, kui sõidukijuht pargib sõiduki parklasse. Parkimistingimuste kohaselt võib hageja lepingu rikkumise korral nõuda leppetrahvi kuni 35 eurot. Kostja parkimistasu ei tasunud ja hageja määras talle leppetrahvi 15 eurot. Leppetrahvinõue pandi sõiduki esiklaasile kojamehe vahele. Nõue on esitatud mõistliku aja jooksul. Hagejal on seega õigus nõuda kostjalt leppetrahvi tasumist. Kostja taotlus leppetrahvi vähendamiseks ei ole põhjendatud. 15 euro suurune leppetrahv ei ole ebaproportsionaalne ega ebamõistlikult suur. Apellatsioonkaebus
14.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
15.Maakohus jättis hindamata hageja 08.12.2023 esitatud tõendi kostja poolt vaidlusalusele leppetrahvile pretensiooni esitamise kohta. Tõendist nähtub, et kostja avaldas hagejale juba 30.01.2020, kes vaidlusalusel ajal sõidukit parkis. Hagejale olid teada ka kõik kostja kontaktandmed. Hageja esitas teadlikult nõude vale kostja vastu, tekitades sellega talle kahju.
16.Hageja nõue kostja vastu aegus hiljemalt 12.02.2023. Kostja vastu on nõue esitatud 09.05.2023, s.o pärast nõude aegumist. Maakohus leidis ebaõigesti, et nõude aegumine peatus hagi esitamisega Y vastu. TsÜS § 160 lg 2 p 3 käesolevas asjas ei kohaldu, kuna nõude
2-22-130765 esitamine vale kostja vastu aegumist ei peata. Hageja ei saa esitada nõuet ükskõik kelle vastu ja taotleda siis kostja asendamist. Hagejale oli kostja isik aegumistähtaja jooksul teada.
17.Maakohus ei võtnud seisukohta hageja kui kõrgema hoolsusstandardi kandja ja mõistlikkuse põhimõtte täitmise kohta. Hagejal, majandus- ja kutsetegevuses tegutseva isikuna oli kohustus kontrollida, kas ja kelle vastu ta oma nõude saab esitada. Hageja ei ole oma menetlusõigusi teostanud heauskselt. Maakohus kohtles pooli ebavõrdselt ja rikkus esialgse hagi menetlemisel menetlusreegleid. Vastustaja seisukoht
18.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
19.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus teeb asja esimese astme kohtule tagasi saatmata ise uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seoses maakohtu otsuse tühistamisega tuleb muuta ka maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Nii maa- kui ringkonnakohtus kantud menetluskulud jäävad hageja kanda. Samuti lahendab ringkonnakohus maakohtu poolt lahendamata jäänud nõude. Apellatsioonkaebus rahuldatakse.
20.Ringkonnakohus märgib esmalt, et maakohus jättis ekslikult lahendamata hageja nõude sissenõudmiskulude hüvitamiseks. Nimelt esitas hageja 31.10.2022 Harju Maakohtule hagiavalduse, milles palus mõista Ylt välja 25 eurot, sh 15 eurot leppetrahv ja 10 eurot sissenõudmiskulu. Maakohus asendas senise kostja Y 04.05.2023 määrusega X vastu. X vastu 09.05.2023 esitatud hagiavalduse terviktekstis palus hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja leppetrahvi 15 eurot. Hageja ei ole märkinud, et ta oleks sissenõudmiskulude hüvitamise nõudest loobunud või selle tagasi võtnud.
21.Sissenõudmiskulude hüvitamise nõue ei ole lahendatud ka Harju Maakohtu 04.05.2023 määrusega, millega maakohus jättis Y vastu esitatud hagi läbi vaatamata. Kooskõlas TsMS § 208 lg-s 1 ja 3 sätestatuga menetleb kohus kostja asendamise korral edasi sama, juba varem esitatud nõuet, kuid asendatud kostja suhtes. Maakohus kohustas õigesti hagejat esitama uue kostja jaoks hagiavalduse tervikteksti, kuid jättis tähelepanuta, et terviktekstist oli välja jäänud sissenõudmiskulude hüvitamise nõue. Sellises olukorras tuli maakohtul kindlaks teha, kas hageja soovib nõude menetlemist või on ta sellest loobunud või selle tagasi võtnud. Kuna maakohus seda ei teinud, samuti ei lahendanud maakohus nõuet kohtuotsusega, on nõue endiselt kohtu menetluses. Ringkonnakohus parandab maakohtu eksimuse.
22.Hageja kinnitas ringkonnakohtule 25.04.2024 istungil, et ta kostjalt X sissenõudmiskulude hüvitist ei nõua ja on sellest nõudest loobunud (dtl 556 ajamärk 00:14:16). Kostja sellele vastuväiteid ei esitanud.
23.TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kuna hageja kinnitas ringkonnakohtule, et on sissenõudmiskulude nõudest loobunud, võtab kohus loobumise vastu ja lõpetab selles osas asja menetluse.
2-22-130765
24.Ringkonnakohtu menetluses seega hageja nõue kostjalt leppetrahvi väljamõistmiseks. Kostja leiab, et maakohus rahuldas hagi ebaõigesti.
euro
25.Maakohus tuvastas menetlusnorme rikkumata, et hageja ja kostja sõlmisid 28.01.2020 parkimislepingu sõiduauto numbrimärgiga XXXXXX parkimiseks hageja opereeritaval parkimisalal Tallinnas, Kadaka tee 4. Samuti tuvastas maakohus, et kostja rikkus parkimistingimusi, kui jättis parkimise eest tasumata ja hageja väljastas kostjale rikkumise eest leppetrahvi nr 1482801201110269. Neid asjaolusid ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustatud. Tuginedes TsMS § 652 lg 1 punktile 1 lähtub tuvastatud ja vaidlustamata asjaoludest seega ka ringkonnakohus. Kostja tugines maakohtus ja tugineb ka apellatsioonimenetluses aga sellele, et hageja nõue leppetrahvi saamiseks oli tema vastu nõude esitamise ajaks aegunud.
26.Hageja nõue leppetrahvi saamiseks on lepingust tulenev nõue (võlaõigusseaduse (VÕS) § 158 lg 1), mille aegumist reguleerib TsÜS § 146 lg 1. Viidatud sätte kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 esimese lause kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Seega tuleb hageja nõude aegumise üle otsustamiseks esmalt tuvastada, millal muutus nõue sissenõutavaks.
27.VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Sama paragrahvi lõike seitse kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Hageja määras leppetrahvi väljastamisel, et kohustus tuleb täita hiljemalt 11.02.2020 (dtl 292). Seega muutus hageja nõue sissenõutavaks ja hagejal oli õigus nõuda selle täitmist alates 12.02.2020. Kooskõlas TsÜS § 146 lg-ga 1 ja § 136 lg-ga 2 aegus hageja nõue seega kolme aasta möödumisel, s.o 13.02.2023.
28.Pooled vaidlevad selle üle, kas ja millal võis hageja nõude aegumine peatuda. TsÜS § 160 lg 1 näeb ette, et aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. TsÜS § 160 lg 2 p 3 võrdsustab maksekäsu kiirmenetluses avalduse esitamise hagi esitamisega. Käesoleva vaidluse eripära seisneb aga selles, et kuigi esialgse nõude esitas hageja maksekäsu kiirmenetluses juba 16.08.2022, oli see esitatud Y vastu, kes tõendas 31.03.2023 maakohtule esitatud dokumentidega, et vaidlusalusel päeval parkis sõidukit hoopis kostja X. See tähendab, et esialgne nõue oli esitatud isiku vastu, kes ei olnud hagejaga sõlmitud parkimislepingu pool. Tuginedes sellele, TsMS §-le 208 ja hageja 13.04.2023 taotlusele, asendaski maakohus 04.05.2023 määrusega kostja ja määras uueks kostjaks X. X vastu esitas hageja hagiavalduse tervikteksti 09.05.2023. Selle tuvastamiseks, kas ja millal hageja nõude aegumine peatus, tuleb seega kindlaks teha, millal hageja kostja vastu nõude esitas. Hageja leiab, et nõude aegumine peatus maksekäsu kiirmenetluses vaidlusaluse leppetrahvi saamiseks avalduse esitamisega 16.08.2022. Kostja leiab aga, et hageja esitas tema vastu nõude 09.05.2023 hagiavalduse tervikteksti esitamisel, s.t pärast nõude aegumise tähtpäeva.
29.Kohtule hagi (nõude) esitamise ajaks loetakse TsMS § 362 lg 1 kohaselt hagi kohtusse jõudmise aeg, tingimusel, et hagi on kostjale hiljem kätte toimetatud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt kehtib see ka muu avalduse või taotluse kohtule esitamise kohta, kui seadusest ei tulene teisiti ja kolmanda lõike kohaselt kohaldatakse seda nii hagi esitamisega seotud menetlusõiguslike kui ka materiaalõiguslike tagajärgede hindamisel, muu hulgas tähtaja järgimise ning tähtaja kulgemise katkemise ja peatumise hindamisel. Ringkonnakohus leiab, et
2-22-130765 ekslik on hageja ja maakohtu käsitlus, mille järgi tuleb kostja vastu nõude esitamise ajaks TsMS § 362 ja TsÜS § 160 lg 2 p 3 sätestatut arvestades lugeda 16.08.2022 maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamine Y vastu.
30.TsÜS § 142 lg 1 kohaselt on aegumine isiku õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Pärast aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 143 kohaselt võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Aegumise mõiste definitsioonist tuleneb seega, et aegumine mõjutab konkreetsete võlasuhte poolte õigusi ja kohustusi ning õigus keelduda kohustuse täitmisest aegumise tõttu on konkreetse võlasuhte kohustatud isikul. Ringkonnakohus tuvastas ülal, et hagejal tekkis õigus nõuda kostjalt leppetrahvi tasumise kohustuse täitmist 12.02.2020. Sellega hakkas kulgema nõude aegumistähtaeg ja see kulges hetkeni, kuni hageja pöördus nõudega kohustatud isiku, s.o kostja vastu. Hageja leppetrahvinõude aegumine ei peatunud nõude esitamisega Y vastu, kellel hagejaga võlasuhet ei olnud. Nii on ka õiguskirjanduses leitud, et nõude aegumise peatab üksnes õige võlgniku (kostja) vastu esitatud hagi (TsÜS komm (2023), § 160, p 3.2.3 b). Seega ei ole õige hageja käsitlus, et nõue ei ole kostja suhtes aegunud põhjusel, et menetlust alustati juba augustis 2022.
31.Samasugusele järeldusele on Riigikohus varem jõudnud ka vaidluses, kus üks kostjatest kaasati menetlusse mitte hagi esitamise ajal, vaid hiljem. Riigikohus selgitas selles asjas, et kontrollida tuleb seda, kas ja millal on haginõuded esitatud konkreetse kostja vastu (RKTKo 01.04.2013, 3-2-1-193-12, p 15). Ekslik on hageja seisukoht, et Riigikohtu antud juhis ei ole kohaldatav, kuna praegusel juhul on tegemist kostja asendamise, mitte kaasamisega. Hageja seisukoht on kunstlik. Nii kostja asendamist kui kaasamist reguleerib TsMS § 208 ja mõlemale kohalduvad lõikest kolm tulenevad tagajärjed. TsMS § 208 lg 3 teise lause kohaselt alustatakse pärast kostja asendamist või kaasamist asja läbivaatamist algusest peale. See tähendab, et uue kostja osas viiakse asjas uuesti läbi eelmenetlus, sh peab kostja saama võimaluse hagile vastata. Uuele kostjale ei ole seni tehtud menetlustoimingud siduvad ja kõik seni tehtu tuleb kohtul uuesti teha. Seega algab uue kostja suhtes menetlus algusest peale, nagu esialgse hagi esitamisel. Arvestades ka TsÜS § 160 lg-st 1 tulenevaga ei oma seega tähtsust mitte see, kas kostja kaasati menetlusse senise kostja kõrvale või asemele, vaid see, millal nõue konkreetse kostja vastu suunati ja ta sai hakata realiseerima oma menetluslikke õigusi.
32.Eeltoodu ei ole vastuolus ka TsMS § 362 lg-st 1 tuleneva põhimõttega selle kohta, et hagi esitamise ajaks loetakse hagi kohtusse jõudmise aeg. Nimetatud säte reguleerib hagi esitamise ja nõude aegumise kulgemist puudutavaid tagajärgi nõude esitamisel konkreetse isiku vastu. Kostjal ei teki õiguslikke tagajärgi hagi esitamisest Y vastu. Teistsugust järeldust ei võimalda teha ka hageja ja maakohtu viidatud Riigikohtu juhised tsiviilasjas nr 3-2-1-105-10. Selles asjas lahendas Riigikohus küsimust, millist menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise korda tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMSRS) § 3 lg 1 ja TsMS § 362 lg 1 tähenduses kohaldada olukorras, kus menetlus algas enne, kuid kostja kaasati menetlusse pärast 01.01.2006 tsiviilkohtumenetluse seadustiku redaktsiooni jõustumist. Sellises olukorras leidis Riigikohus, et menetluskulude jaotamisele ja kindlaksmääramisele tuleb õigusselguse huvides kohaldada ühesugust, s.o hagi esialgse esitamise ajal kehtinud korda. Tsiviilasjas nr 3-2-1-14-08 p 16 selgitas Riigikohus ka seda, et TsMS §-l 362 on üksnes menetlusõiguslik tähendus. Seega ei saa TsMS §-s 362 sätestatu muuta hageja ja kostja vahelises õigussuhtes nõude aegumise kulgemist, peatumist ega katkemist, mida reguleerib tsiviilseadustiku üldosa seadus. Eeltoodut arvestades ei võimalda TsMS § 362 lg-s 1 sätestatu lugeda X vastu esitatud hagi aegumist peatunuks tagasiulatuvalt alates Y vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest.
2-22-130765
33.Analoogselt hagi esitamisega kostja vastu, tuleb kostja asendamise puhul lugeda nõude esitamise ajaks kostja asendamise taotluse esitamise aega, tingimusel, et kostja on hiljem asendatud ja vastav taotlus on talle ka kätte toimetatud. Sellist lähenemist toetab ka TsMS § 362 lg 2, mille kohaselt kohaldatakse sama paragrahvi esimesest lõikest tulenevat ka muu avalduse või taotluse kohtule esitamise kohta (vt ka RKTKo 03.05.2016, 3-2-1-20-16 p 32 kostja menetlusse kaasamise olukorras ja vrdl TsÜS § 160 lg 2 p 6 ja RKTKo 25.03.2020, 2-16-14644 p 19 kolmanda isiku menetlusse kaasamise olukorras). Asja materjali kohaselt esitas hageja kostja asendamise taotluse 13.04.2023 menetlusdokumendis (dtl 259), kostja on menetlusse kaasatud asendamise teel ja kohtute infosüsteemi andmetel on avaldus, maakohtu määrus ja hagiavalduse terviktekst talle ka kätte toimetatud. Kuna hageja nõue aegus 13.02.2023, on õige apellatsioonkaebuse seisukoht, et hageja nõue oli kostja vastu nõude esitamise ajaks juba aegunud.
34.Hageja nõude aegumist ei mõjuta väited selle kohta, et hageja ei ole pahatahtlik ja ta ei teadnud ega pidanudki teadma, kes autot tegelikult parkis. Hageja selgitab, tuginedes Riigikohtu seisukohtadele (RKTKo 23.03.2016, 3-2-1-3-16, p 11), et tal on õigus eeldada, et sõiduki juhiks ja parkimislepingu pooleks on sõiduki omanik või vastutav kasutaja. Ringkonnakohus leiab, et asjaolu, et hageja ei tea lepingu sõlmimisel, kes on tegelikult parkimislepingu pool, ei ole talle küll etteheidetav, kuid on siiski hageja valitud ärimudeliga kaasnev äririsk. Seda riski kannab hageja ise ja see ei mõjuta seadusest tulenevat nõude aegumise kulgemist. Hageja seisukohtadest nähtub, et hagejale on teada, et tegemist on üksnes eeldusega, st sõiduki omanikul on võimalik see ümber lükata, mida ta ongi praegusel juhul teinud. Samas ei saa kostjale ette heita seda, et Y tõi vastavad asjaolud kohtu ette alles 7 kuud pärast tema vastu nõude esitamist. Seda on arvesse võetud tema suhtes esitatud nõude menetluskulude kindlaksmääramisel, kuid see ei mõjuta kostja vastu esitatud nõude aegumist. Samuti ei mõjuta käesoleva asja lahendust kostja poolt leppetrahvi nõudele 30.01.2020 esitatud pretensioon (dtl 412).
35.Eeltoodust tulenevalt oli hageja nõue kostja vastu kohtusse nõude esitamise ajaks aegunud ja maakohus on hagi ebaõigesti rahuldanud. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse hagi rahuldamise kohta ja teeb kostja aegumise vastuväite alusel uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
36.Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse hagi rahuldamise kohta ja teeb ise uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata, tuleb maakohtu otsus tühistada ka menetluskulude jaotuse osas.
37.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kannab hageja kostja menetluskulud ka siis, kui ta on hagist loobunud. Kuna hageja osaliselt loobus hagist ja ülejäänud osas jääb hagi ringkonnakohtu otsusega rahuldamata, jäävad tsiviilasjas nii maa- kui ka ringkonnakohtus kantud menetluskulud hageja kanda.
38.Menetluskulude rahalise suuruse määrab TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 2 alusel kindlaks maakohus määrusega mõistliku aja jooksul pärast käesoleva otsuse jõustumist.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.