Määruse tegemise aeg ja koht 27.06.2025, Tallinn Kohtuasja number
2-22-130765
Kohtuasi
Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi P.A (P.A) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 18.02.2025 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Osaühingu
EUROPARK
määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490), lepinguline esindaja Elari Arjakas
ESTONIA
26.03.2025
Kostja P.A (isikukood XXX) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 18.02.2025 määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.Harju Maakohtu menetluses oli Osaühingu EUROPARK ESTONIA (hageja) hagi P.A (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Harju Maakohus rahuldas 08.01.2024 otsusega
2-22-130765 hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 15.05.2024 otsusega Harju Maakohtu 08.01.2024 otsuse ning tegi uue otsuse, millega jättis hagi rahuldamata. Maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jättis ringkonnakohus hageja kanda. Otsus jõustus 09.09.2024, kui Riigikohus jättis hageja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Maakohtu määrus ja põhjendused
2.Harju Maakohus rahuldas 18.02.2025 määrusega kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ning määras kindlaks kostja menetluskulude rahalise suuruse maakohtus summas 2052 eurot ja ringkonnakohtus summas 1517,85 eurot. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud kokku summas 3569,85 eurot koos seadusjärgse viivise tasumise kohustusega alates määruse jõustumisest kuni kohase täitmiseni.
3.Maakohus leidis, et arvestades tsiviilasja keerukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu olid kostja menetluskulud maakohtus esindajakulule osaliselt ülemäärased. Kostja märkis menetluskulude nimekirja, et esindajal kulus toimingutele kokku 8 tundi ja 15 minutit, kuid toiminguid kokku liites kulus esindajal kohtu arvutuse kohaselt 9 tundi ja 15 minutit. Esindaja on tasu arvestanud 9 tunni ja 15 minuti eest, seega luges maakohus märgitud 8 tundi ja 15 minutit ebatäpsuseks. Maakohus leidis, et põhjendatud ajaks 08.12.2023 menetluskulude nimekirja koostamiseks saab pidada 15 minutit, kuivõrd menetluskulude nimekiri koosnes vaid neljast kulureast. Maakohus vähendas nimetatud ajakulu 15 minuti võrra. Ülejäänud toimingud olid maakohtu hinnangul põhjendatud. Tööaeg vastab kostja esitatud menetlusdokumentide sisule ja mahule ning on seeläbi põhjendatud ja vajalik. Eeltoodust tulenevalt vähendas maakohus esindaja ajakulu kokku 15 minuti võrra ning märkis, et esindaja maakohtus tehtud menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud on põhjendatud ja vajalikud kokku 9 tunni ulatuses.
4.Arvestades tsiviilasja keerukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu, olid maakohtu hinnangul kostja menetluskulud ringkonnakohtus osaliselt ülemäärased. Kostja on märkinud menetluskulude nimekirjas 06.02.2024 ja 07.02.2024 toiminguks apellatsioonkaebusele vastuse koostamine, kuid tegelikkuses oli kostja apellatsioonkaebuse esitaja, mistõttu luges maakohus nimetatud toimingud apellatsioonkaebuse koostamiseks. Põhjendatud ajakulu apellatsioonkaebuse koostamiseks oli maakohtu hinnangul 2 tundi ja 30 minutit, kuivõrd apellatsioonkaebus sisaldas juba varasemalt esitatud seisukohti. Maakohus vähendas nimetatud ajakulu 1 tunni ja 30 minuti võrra. Kohtupraktika kohaselt on istungiks ettevalmistamiseks mõistlikuks ajaks peetud 1 tund. Maakohus vähendas nimetatud ajakulu 30 minuti võrra. Ülejäänud toimingud olid maakohtu hinnangul põhjendatud. Tööaeg vastab kostja esitatud menetlusdokumentide sisule ja mahule ning on seeläbi põhjendatud ja vajalik. Eeltoodust tulenevalt vähendas maakohus esindaja ajakulu kokku 2 tunni võrra ning märkis, et esindaja ringkonnakohtus tehtud menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud on põhjendatud ja vajalikud kokku 6 tunni ja 7 minuti ulatuses.
5.Maakohus pidas kostja esindaja ühe töötunni hinda 190 eurot, millele lisandub käibemaks, põhjendatuks võttes arvesse nii Riigikohtu praktikat, tsiviilasja keerukust, materjale ja menetluse käiku kui ka asjaolu, et kostjat esindas lepingulise esindajana vandeadvokaat, kui kõrgelt kvalifitseeritud õigusteenuse osutaja. Maakohus tõi välja, et Riigikohtu praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 153 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14), kuni 170 eurot käibemaksuta (RKTKm 27.02.2017, 3-2-1159-16, p 24) ja ka 205,58 eurot käibemaksuta (RKTKo 18.05.202, 2-21-1824). Kostja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu mõistis maakohus kostja 2
2-22-130765 menetluskulud välja koos käibemaksuga. Maakohus määras kostja menetluskulude suuruseks maakohtus 2052 eurot (käibemaksuga) ning ringkonnakohtus õigusabikulude suuruseks 1417,85 eurot (käibemaksuga). Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja ka kostja apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 100 eurot. Seega määras maakohus kostja menetluskulude suuruseks ringkonnakohtus kokku 1517,85 eurot. Kõigest eeltoodust tulenevalt tuli hagejalt kostja kasuks kokku välja mõista maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud summas 3569,85 eurot, sh käibemaks. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
6.Hageja esitas 26.03.2025 (täiendatud 29.04.2025), milles palub vähendada kostja menetluskulu ajaliselt 6,3 tunnini, millele lisandub 50 minutit kohtuistungist osavõtt (kokku 7,13 tundi) ning vähendada kostja esindaja tunnihinda 150 euroni, millele lisandub käibemaks.
6.1.Hageja leiab, et kostja esindaja tunnihind on liiga kõrge. Arvestades, et tegemist ei ole keskmisest keerukama vaidlusega ning sellega, et kostjal oli sisuliselt üks vastuväide, võiks pidada mõistlikuks tunnihinnaks kuni 150 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja esindaja tunnihind on 190 eurot (käibemaksuta) ja 231,80 eurot (käibemaksuga), mis ületab maakohtu väljatoodud keskmist oluliselt. Maakohus ei ole selgitanud, miks on mõistlik tunnihind 190 eurot (käibemaksuta), kui tegemist ei olnud õiguslikult keskmisest keerukama ega mahukama vaidlusega. Asjaolu, et kostja oli valmis panustama sisult tavapärasesse vaidlusesse ebaproportsionaalselt palju advokaadikulude ressurssi, ei muuda vaidlust eriliselt keerukaks ega õigusta kostja advokaadikulude ebaproportsionaalses ulatuses hüvitamist.
6.2.Riigikohus on sh leidnud, et eelduslikult kulub vandeadvokaadist esindajal dokumentide koostamiseks ja esitamiseks vähem aega, kui kulub muul õigusteadmistega lepingulisel esindajal (RKTKo 28.11.2018, 2-17-10348, p 16). Lihtsamate kaasuste puhul on õigustatud madalam tunnihind ning hiljutises kohtupraktikas on õiguslikult mittekeerulise vaidluse puhul peetud põhjendatuks tunnitasu suurusega 160 eurot (TlnRnKm 15.11.2022, 2-21-16365, p 20). Vaidlust ei saa olla selles, et kostjat esindas vandeadvokaat, kellel on kulunud ajaliselt maa- ja ringkonnakohtus esindamiseks kauem, kui seda mitte-advokaadist hageja esindaja puhul.
6.3.Hageja leiab, et kostja esitatud ajaline maht on oluliselt ülepaisutatud.
6.3.1.Maakohus ei ole analüüsinud piisava põhjalikkusega kostja menetluskulude nimekirja. Eluliselt ei ole usutav, et menetluskulude nimekirja esitamine võtab maakohtus aega 30 minutit ja ringkonnakohtus 20 minutit. Maakohus on leidnud, et kostja märgitud aeg (30 minutit) on üleliigne arvestades, et kostjale oli tekkinud neli kulurida. Ometi on pidanud maakohus mõistlikuks ringkonnakohtus menetluskulude nimekirja esitamiseks 20 minutit, kui on selge, et see põhineb samal põhjal, mis on esitatud maakohtusse. Seega tuleks sellele toimingule kulunud aega vähendada 0,2 tunni võrra.
6.3.2.Maakohus ei ole vähendanud kostja esindaja 08.12.2023 seisukohale kulunud ajakulu. Kostja esindaja on märkinud 08.12.2023 seisukoha koostamise ajakuluks 7 tundi ja 45 minutit, st 07.12.2023 on kostja koostanud seisukohta 4 tundi ja 45 minutit. 08.12.2023 on kostja seisukohta koostanud, allkirjastanud ja e-toimikusse laadinud 3 tundi. Viidatud seisukoht põhines suures osas lühikeste väidete kaupa toodud seisukohtadel ja väidetel. Sisulist teksti oli ca 4 lk. Selline ajakulu ei ole põhjendatud ning tegemist pole ka eriliselt keeruka seisukohaga. Kostja on tuginenud kõikides kohtuastmetes eelkõige sellele, et nõue on 3
2-22-130765 aegunud. Seega ei olnud kostjal vaja 08.12.2023 esitatud seisukohas esitada seisukohti ning hinnanguid selle kohta, kas poolte vahel oli kehtiv leping ja leppetrahvikokkuleppe olemasolu, kas leppetrahv toimetati mõistlikul ajal kätte ning samuti puudus vajadus esitada taotlus leppetrahvinõude vähendamiseks. Seetõttu vähemalt pool kulunud ajast on ebavajalik. Hageja hinnangul on põhjendatud ajakulu nimetatud toimingule 2,5 tundi.
6.3.3.Sealhulgas on hageja 29.04.2025 seisukohas toonud välja, et 05.12.2023 menetlustoimingu ajakulu tuleks vähendada 0,5 tunni võrra, 08.01.2024 menetlustoimingu ajakulu 0,5 tunni võrra, 06.02.2024 menetlustoimingu ajakulu 1 tunni võrra, 07.02.2024 menetlustoimingu ajakulu 1,5 tunni võrra, 04.03.2024 menetlustoimingu ajakulu 0,3 tunni võrra ning 24.04.2024 menetlustoimingu ajakulu 1 tunni võrra.
7.Kostja vaidleb kaebusele vastu ja leiab, et see pole lubatav. Hageja ei ole taotlenud maakohtu määruse tühistamist ega konkreetse ja lubatava uue määruse tegemist. Järelikult on hageja määruskaebus perspektiivitu. Määruskaebusest ei nähtu, et hageja oleks välja toonud maakohtu poolt kaalumispiiride ületamise. Järelikult ei saa ringkonnakohus sekkuda. Kostja menetluskulud tervikuna on põhjendatud ning esindamisega seotud kulu vastab mõistlikule keskmisele sarnase õigusteenuse hinnale. Ainetu on hageja võrdlus enda menetluskuludega apellatsiooniastmes. Apellandil ongi tavapäraselt suuremad menetluskulud.
8.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
9.Tallinna Ringkonnakohus jättis 17.04.2025 määruskaebuse käiguta ning kohustas hagejat täpsustama määruskaebuse taotlust ning konkreetselt esile tooma (summaliselt), missugust lahendit ringkonnakohtult taotletakse. Hageja esitas 29.04.2025 vastavad täpsustused.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10.Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 659 ja TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta määruskaebus rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata. TsMS § 659 ja § 654 lg 6 kohaselt nõustub ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
11.Ringkonnakohus märgib, et jättis 17.04.2025 määruskaebuse käiguta ning kohustas hagejat täpsustama määruskaebuse taotlust ning konkreetselt esile tooma (summaliselt), missugust lahendit ringkonnakohtult taotletakse. Hageja on 29.04.2025 vastavad täpsustused esitanud. Seega on hageja määruskaebuses esinenud puudused kõrvaldanud ning määruskaebus on lubatav.
12.Ringkonnakohus selgitab, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsustus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 18.12.2012, 3-2-1-171-12, p 13). Menetluskulude hindamisel tuleb eelkõige arvestada sellega, milliseid vajalikke menetlustoiminguid pidi esindaja antud kohtuvaidlusega seoses tegema ja kui palju pidi esindaja töötama selleks, et menetlusosalise huvid saaksid kohtus kaitstud ning kas väljamõistetav esindaja kulu on vastavuses tegelikult menetlusosalise esindamiseks tehtud tööga. Kohtul on võimalik menetluskulude suuruse põhjendatuse ja vajalikkuse osas hinnang anda lähtudes toimikus sisalduvatest materjalidest, kui palju on esitatud, koostatud, 4
2-22-130765 analüüsitud erinevaid menetlusdokumente või tõendeid, kui kaua on kestnud kohtuvaidluse ajal kohtuistungid. Ringkonnakohus saab kontrollida eelkõige seda, kas maakohus on õigust õigesti kohaldanud. Üldjuhul ringkonnakohus maakohtu antud hinnangut esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta ümber ei hinda. Erandjuhul on see võimalik vaid siis, kui maakohtu hinnang on ilmselgelt põhjendamatu.
13.Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole kostja menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel kostja lepingulise esindaja menetlustoimingutele kulunud tööaja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel ületanud diskretsioonipiire.
13.1.Hageja on pidanud 08.12.2023 menetluskulude nimekirja koostamiseks põhjendatud ajakuluks 0,3 tundi, mis on suurem kui maakohtu poolt 08.12.2023 menetluskulude nimekirja koostamiseks põhjendatuks peetud ajakulu. Maakohus on lugenud 08.12.2023 menetluskulude nimekirja koostamise põhjendatud ajakuluks 0,25 tundi, s.o 15 minutit. Seega on maakohus 08.12.2023 menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu juba vähendanud, sh suuremas määras, mistõttu on hageja sellekohased määruskaebuse väited asjakohatud.
13.2.Hageja leiab, et 07.12.2023 ja 08.12.2023 tehtud menetlustoimingud seoses kostja seisukohtade koostamise, allkirjastamise ja e-toimikusse laadimisega on põhjendatud 2,5 tunni ulatuses. Maakohus on pidanud nimetatud toimingutele kulunud ajakulu põhjendatuks täies ulatuses, s.o 7 tunni ja 45 minuti ulatuses. Ringkonnakohus hagejaga ei nõustu. Toimiku materjalidest nähtub, et aegumise vastuväide on esitatud seoses kostja asendamisega ning ka apellatsiooniastmes on pooled vaielnud selle üle, kas ja millal võis hageja nõude aegumine peatuda uue kostja suhtes. Põhjendamatuks ei saa pidada vastuväidete esitamist hagile olukorras, kus need on esitatud juhuks, kui kohus ei nõustu kostja käsitlusega aegumisest ning leiab, et leppetrahvinõue ei ole aegunud. Arvestades kostja 08.12.2023 menetlusdokumendi sisu ja mahtu (12 lk) ning vaidluse keskmist keerukust ei ole maakohus ületanud diskretsioonipiire, pidades kostja 07.12.2023–08.12.2023 seisukohtade koostamisele kulunud aega tervikuna põhjendatuks. Ringkonnakohus märgib, et maakohus hindab menetlusosaliste menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust ning see ei ole sõltuvusse seatud vastaspoole menetluskulude vajalikkusest ega põhjendatusest või vastaspoole menetlustoimingutele kulunud ajast.
13.3.Muude kostja esindaja tehtud menetlustoimingute osas ei ole hageja esitanud põhjendusi, miks on hageja hinnangul maakohus ületanud kostja menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel diskretsioonipiire. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja ülejäänud toimingud, millele hageja on oma 29.04.2025 seisukohas hinnangu andnud, on põhjendatud ning vajalikud ja vastavad kostja poolt esitatud menetlusdokumentide sisule ja mahule. Maakohus ei ole kostja menetluskulude vajalikkusele ja põhjendatusele hinnangu andmisel ületanud diskretsioonipiire.
14.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus ületanud ka diskretsioonipiire, kui on leidnud, et kostja lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasuks saab pidada 190 eurot, millele lisandub käibemaks. Maakohus on viidanud asjakohasele Riigikohtu praktikale ning võtnud arvesse nii tsiviilasja keerukust, materjale ja menetluse käiku ning asjaolu, et kostjat esindas lepingulise esindajana vandeadvokaat. Ringkonnakohtu hinnangul on samuti kostja lepingulise esindaja tunnitasu määr kohane ega ületa vandeadvokaadi keskmist tasumäära sarnase keerukusega asja puhul. Määruskaebuse väited ei anna alust kostja lepingulise esindaja tunnitasu määra vähendamiseks.
5
2-22-130765
15.Eeltoodust tulenevalt ei ole maakohus kostja menetluskulude kindlaksmääramisel diskretsioonipiire ületanud ning määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks.
16.Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).
17.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.