2.Mõista kostjalt RV hageja Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja Tele2 Eesti AS ja SV vahel 09.02.2022 sõlmitud Tele2 lepingust tulenev võlgnevus 42,68 € ja sissenõutavaks muutunud viivised 8,06 €.
3.Mõista kostjalt RV hageja Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis alates 29.12.2023 kuni põhinõude 42,68 € jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks 0,05% päevas. Menetluskulude jaotus
1.Jätta hageja menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
2.Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 220 eurot.
3.Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis menetluskuludelt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebuse võib esitada ainult siis, kui on täidetud täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused - maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi
või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Nimetatud alustel võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.Hageja esitas 28.12.2023 hagi kostja vastu võla nõudes. Hageja palus kostjalt välja mõista Tele2 Eesti AS ja SV vahel 09.02.2022 sõlmitud Tele2 lepingust tulenev võlgnevus 42,68 € ja sissenõutavaks muutunud viivised 8,06 €, jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks väljamõistetavatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2.Kohus võttis hagi 10.01.2024 määrusega lihtmenetlusse.
3.Kostja vaidles 20.01.2024 vastuses hagile vastu, tuues välja Telia ei esitanud pärast Pärandaja surma 09.03.2023 nõudeid Kostjale väidetava võlgnevuse tasumiseks. Hageja ka ei võtnud Kostjaga ühendust ning ei teatanud üldse võlgnevuse olemasolust. 24.11.2023 a oli tehtud inventuur ning kohtutäiturile nii Telia kui ka Hageja ei ole esitanud andmed võlgnevuse kohta. PärS 143 lg 3 kohaselt vastutab üleskutsemenetluses tähtaegselt esitamata nõuete täitmise eest pärija pärast inventuuri tegemist üksnes ulatuses, milles ta on temale nõudest teatamise hetkel veel pärandvara arvel rikastunud. Kostja ei ole temale nõudest teatamise hetkel veel pärandvara arvel rikastunud. Kostja leiab, et Hageja tekitas menetluskulud endale pahatahtlikult. Kui Hageja ei teatanud Kostjat ja kohtutäiturit võlgnevuse olemasolust ning Kohtusse pöördumine ei olnud põhjendatud. Kompromissi korras oli Kostja nõus tasuma Hagejale ainult põhivõlgnevuse 42.68 eurot.
4.Hageja esitas seisukoha kostja hagivastusele 02.02.2024, tuues välja järgmist: − Võlgnevus Tele2 ees oli pärandajal, kes suri 09.03.2023. Tele2 nõue pärandaja vastu loovutas Tele2 hagejale 27.04.2023. Hageja sai teada Pärandaja surmast 23.11.2023. Hageja on saatnud kostja aadressile xxx 23.11.2023 võlateatise. Kostja poolt esitatud pärandvara inventuuri kohaselt korter aadressil xxx, kuhu oli saadetud võlateatis, oli pärandaja korteriomand. Seega sai kostja antud korteriomandi omanikuks ja temal oli võimalus tutvuda hageja võlateatisega. Ülaltoodu alusel ei nõustu hageja kostja seisukohaga, et hageja ei võtnud kostjaga ühendust ning ei teatanud üldse võlgnevuse olemasolust. − Hageja ei nõustu kostja seisukohaga PärS § 143 lg 3 osas. Pärandi inventuur ei tähenda, et pärandvara hulka kuuluvat kohustust ei pea täitma. Inventuur mõjutab ainult seda, kas kohustus täidetakse üksnes pärandina saadud vara arvelt või ka pärija muu vara arvelt (PärS § 143 lg 1). − Vastavalt pärandvara inventuurile kokku on Pärandajal jäänud kohustusi 09.03.2023 seisuga summas 8087,59 eurot ja vara väärtus on 21 300 eurot. Seega pärast Pärandaja kohustuste täitmist jääb kostjal 13 212,41 eurot. Hageja nõue kostja vastu on põhinõue
42,68 eurot, viivised 8,06 eurot, riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulu 420 eurot, kokku 570,74 eurot. Kostjale jäänud summa pärast inventuuris kirjeldatud kohustuste täitmist on piisav hageja põhinõude, viivise ja menetluskulude nõude kustutamiseks.
5.13.02.2024 esitatud täiendavas seisukohas jäi kostja varasemalt esitatud seisukoha juurde, kuid lisas, et on väär hageja väide, et kostjal oli võimalus tutvuda hageja võlateatisega ning hageja on oma tegevusega ise põhjustanud menetluskulud, mistõttu ei ole õiglane jätta menetluskulud kostja kanda.
6.Hageja jäi 29.02.2024 seisukohas hagiavalduses ja 29.02.2024 vastuses esitatud seisukohtade juurde ning leiab, et nõue kostja vastu on tõenditega tõendatud ja tuleb rahuldada hagiavalduse resolutsiooni esitatud nõuete ulatuses.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused kostja poolt vaidlustatud osas, märkimisega. TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-23-16, p 16).
8.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus põhjendab seda alljärgnevaga.
9.Hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista Tele2 Eesti AS ja SV vahel 09.02.2022 sõlmitud Tele2 lepingust tulenev võlgnevus 42,68 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 8,06 eurot lähtuvalt asjaolust, et SV suri 09.03.2023 ning kostja on SVi pärija. Kostja hinnangul on tema vastutus PärS 143 lg 3 alusel piiratud ning kuivõrd kostja ei ole temale nõudest teatamise hetkel veel pärandvara arvel rikastunud, tuleks nõue jätta rahuldamata. Kostja on nõus põhinõude tasumisega, kuid mitte menetluskulude tasumisega, kuivõrd need on hageja põhjendamatult tekitanud.
10.Poolte vahel on vaidlus asjaolus, kas kostjatel on peale pärandvara inventuuri läbiviimist kohustust täita nõudeid, mis on üleskutsemenetluses hageja poolt jäänud tähtaegselt esitamata.
11.VÕS § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.
12.PärS § 130 lg 1 lähevad pärandi vastuvõtmisega pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. Lg 3 tulenevalt on pärija kohustatud täitma kõik pärandaja kohustused. PärS § 119 tulnevalt on pärandist loobumise tähtaeg kolm kuud. Tähtaeg hakkab kulgema hetkest, kui pärija saab teada või peab teada saama pärandaja surmast ning oma pärimisõigusest. Puudub vaidlus, et kostja on pärandaja pärandi vastu võtnud. Seega on SVi õigused ja kohustused üle läinud kostjale.
13.Kohtule nähtub tõenditest, et hageja 23.11.2023.a dateerituna saatnud kostjale teatise, milles andis tähtaja tasuda võlgnevused hiljemalt 30.11.2023.a, seega on hageja enne hagiavalduse esitamist teavitanud kostjat võlgnevuse olemasolust.
14.Kostja on esitanud vastuväite, millest nähtuvalt on kohtutäitur Andrei Kreki poolt 24.11.2024 koostatud SVi pärandvara nimekiri, millest ei nähtu hageja poolt esitatud nõuet. Kostja on seisukohal, et ta ei vastuta nõude eest, kuna see on üleskutsemenetluses hageja poolt jäänud tähtaegselt esitamata.
15.Pärandvara inventuuri läbiviimise kord ja tähtajad on sätestatud PärS § 139, mille lg 5 kohaselt koostatakse inventuuri käigus pärandvara nimekiri, kuhu kantakse kõik pärandi avanemise ajal olemasolevad päritavad asjad ning õigused ja kohustused, samuti nende tähistamiseks ning väärtuse kindlakstegemiseks vajalik kirjeldus ja hinnang. Pärandvara nimekiri esitatakse notarile. PärS § 140 lg 1 kohaselt tuleb pärandaja kohustuste kindlakstegemiseks inventuuri käigus viia läbi üleskutsemenetlus.
16.PärS § 143 lg 1 kohaselt on pärast inventuuri tegemist pärija vastutus pärandvaraga seotud kohustuste eest piiratud pärandvara väärtusega. PärS § 143 lg 3 kohaselt vastutab üleskutsemenetluses tähtaegselt esitamata nõuete täitmise eest pärija pärast inventuuri tegemist üksnes ulatuses, milles ta on temale nõudest teatamise hetkel veel pärandvara arvel rikastunud. Kohus selgitab kostjale, et pärija vastutuse ulatuseks peale pärandvara inventuuri tegemist on pärandvara tegelik väärtus, seega juhul, kui peale inventuuri tegemist selgub, et pärandajal on lisaks nimekirjas nimetule veel vara, tuleb see lisada nimekirjas nimetatule (pärandvara tegelik väärtus).
17.Kohtule tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kokku pärandvara nimekirjas Pärandajal jäänud kohustusi 09.03.2023 seisuga summas 8087,59 eurot ja vara väärtus on 21 300 eurot. Seega pärast Pärandaja kohustuste täitmist jääb kostjal 13 212,41 eurot.
18.Kohtule nähtuvalt ei ületa hageja nõue pärandvara väärtust, seega on hageja õigustatud PärS § 143 lg 1 koosmõjus lg-ga 3 esitama kostja vastu nõude.
19.VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
20.Hageja nõuab kostjalt viivist lepingus kokkulepitud viivisemääras 0,05% aastas kokku summas 8,06 eurot.
21.Kuna hageja põhinõue on põhjendatud, on põhjendatud ka viivise nõue, mistõttu mõistab kohus välja kostjalt hageja kasuks sissenõutavaks muutunud viivise summas 8,06 eurot. Menetluskulud
22.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
23.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
24.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
25.Hageja on palunud kohtul mõista välja hüvitis tema poolt käesolevas tsiviilasjas kantud menetluskulude eest – maksekäsu kiirmenetluses ja hagimenetluses tasutud riigilõivud kogusummas 100 eurot ja hageja õigusabikulud summas 420 eurot.
26.Hageja on esitanud taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja kostjalt väljamõistmiseks. Taotluse kohaselt on hagejale osutatud õigusabiteenusele kulunud aega 3,5 tundi kogusummas 420 eurot tasumääraga 100.-/h+km 20%.
27.Hageja menetluskuludeks on tasutud riigilõiv kokku 100 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu näol on tegemist põhjendatud kuluga, mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele taotletud summas välja mõista.
28.Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on menetlusosalise kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui menetlusosaline ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (Riigikohtu 03.06.2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Hageja on palunud menetluskulud välja mõista käibemaksuga, kuivõrd ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, mistõttu mõistab kohus menetluskulud hageja kasuks välja käibemaksuga.
29.TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
30.Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hagejale osutatud õigusabi kokku 3,5 tundi. Hagejale osutas õigusabi jurist ning selle tunnitasumääraks on olnud 100 eurot + km 20%. Kohus leiab, et mitteadvokaadist õigusabi osutaja tunnitasumäär käesolevas tsiviilasjas on põhjendatud.
31.Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulisel esindajal kulunud 3,5 tundi hagiavalduse koostamise ja esitamisega seotud toimingutele. Kohus ei pea sellist ajamahtu menetluslikult lihtsas võlavaidluses põhjendatuks. Selliste toimingute eest loeb kohus vajalikuks ja põhjendatuks ajamahuks 1 tund. Seega on hagejale osutatud õigusabile kulunud põhjendatud ja vajalikus ulatuses aega kokku 1 tund. Arvestades õigusabiteenuse osutaja põhjendatud tasumäära 100 eurot tunnis, mille lisandub käibemaks 20%, määrab kohus põhjendatud ja vajalikuks hageja õigusabikulu summaks 120 eurot (käibemaksuga).
32.Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 220 eurot (so riigilõiv 100 eurot + õigusabikulud 120 eurot).
33.Vastavalt hageja taotlusele ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus käesolevas otsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
34.TsMS § 178 lg-st 1 nähtub, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
35.Vastavalt TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 ei anna kohus luba otsuse edasikaebamiseks. Nimetatud sätte kohaselt võetakse lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
(allkirjastatud digitaalselt) Hannes Olev kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.