Määruse tegemise aeg ja koht 11.06.2024, Tallinn Kohtuasja number
2-23-18249
Kohtuasi
Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi RVi vastu põhivõla ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 14.05.2024 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
RVi apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
58,53 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806), lepinguline esindaja Marjana Šestel Kostja RV (isikukood xxxxxxxxxx)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta RVi menetlusabi taotlus rahuldamata. Jätta RVi apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 14.05.2024 otsuse peale Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse võtmata. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud RVi kanda. Aktsiaseltsil PlusPlus Capital ei ole apellatsioonimenetluses tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Kaebuse põhjendamiseks
2-23-18249 või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 28.12.2023 Viru Maakohtule hagi RVilt (kostja) põhivõla 42,68 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 8,06 eurot ja viivise alates 29.12.2023 saamiseks määraga 0,5% päevas. Viru Maakohtu 08.01.2024 määrusega saadeti asi kohtualluvuse järgi lahendamiseks Harju Maakohtule.
1.1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Tele2 Eesti AS ja SV (pärandaja) erakliendi teenuste lepingu (leping), mille alusel Tele2 Eesti AS osutas SVile telekommunikatsiooniteenust (internetikasutus numbrile 58407545) (teenus). Pärandaja pidi lepingu kohaselt maksma Tele2 Eesti AS-ile teenuse eest 21 eurot kuus. Pärandaja jättis Tele2 Eesti AS-i asjaomased arved alates 01.11.2022 tasumata. Pärandajal oli Tele2 Eesti AS-ile tasumata kokku 60,22 eurot. Tele2 Eesti AS ütles lepingu üles alates 14.01.2023 ja loovutas nõuded pärandaja vastu hagejale.
1.2.Pärandaja suri 09.03.2023. Pärandaja ainus pärija on kostja. Hageja saatis kostjale 23.11.2023 võlateatise, millele kostja ei reageerinud.
2.Vastuseks kostja vastuväidetele märkis hageja, et ta sai pärandaja surmast teada 23.11.2023. Hageja saatis kostjale 23.11.2023 võlateatise. Pärandi inventuur ei tähenda, et pärandvara hulka kuuluvat kohustust ei pea täitma. Inventuur mõjutab ainult seda, kas kohustus täidetakse üksnes pärandina saadud vara arvelt või ka pärija muu vara arvelt (pärimisseaduse (PärS) § 143 lg 1). Ükski õigusnorm ei näe ette, et pärandvara nimekirja kandmata jäänud kohustus lõppeks. See oleks ka vastuolus pärimise korral toimuva üldõigusjärglusega. Pärandvara inventuuri kohaselt on pärandajal kohustusi 09.03.2023 seisuga 8087,59 eurot ja vara väärtus on 21 300 eurot. Pärast pärandaja kohustuste täitmist jääb kostjal vara väärtusega 13 212,41 eurot, mis on piisav, et täita hageja ees olevad kohustused. Kostja vastuväited
3.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
3.1.Kostja vastuväidete kohaselt ei esitanud Tele2 Eesti AS pärast pärandaja surma kostjale nõudeid ega teavitanud nendest. 24.11.2023 tehti pärandaja pärandvara inventuur. Tele2 Eesti AS ega hageja ei esitanud ka siis võlgnevuse kohta andmeid.
3.2.PärS 143 lg 3 kohaselt vastutab pärija üleskutsemenetluses tähtaegselt esitamata nõuete täitmise eest pärast inventuuri tegemist üksnes ulatuses, milles ta on temale nõudest teatamise hetkel veel pärandvara arvel rikastunud. Kostja ei ole talle nõudest teatamise hetkel pärandvara arvel rikastunud.
2-23-18249 Maakohtu otsus ja selle põhjendused
4.Harju Maakohus rahuldas 14.05.2024 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 42,68 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 8,06 eurot ja viivise alates 29.12.2023 kuni põhinõude 42,68 eurot tasumiseni viivise määraga 0,05% aastas. Menetluskulud jäid hageja kanda. Samuti määras maakohus kindlaks hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruse.
4.1.Maakohus tuvastas, et kostja on pärandaja pärandi vastu võtnud. Seega on pärandaja õigused ja kohustused kostjale PärS § 130 lg 1 alusel üle läinud. PärS § 130 lg 3 kohaselt on pärija kohustatud täitma kõik pärandaja kohustused. Hageja saatis kostjale 23.11.2023 teatise, millega andis kostjale tähtaja tasuda võlgnevus hiljemalt 30.11.2023. Seega on hageja enne hagi esitamist kostjat võlgnevusest teavitanud.
4.2.PärS § 143 lg 1 kohaselt on pärast inventuuri tegemist pärija vastutus pärandvaraga seotud kohustuste eest piiratud pärandvara väärtusega. PärS § 143 lg 3 järgi on pärija vastutuse ulatuseks pärast pärandvara inventuuri tegemist pärandvara tegelik väärtus. Juhul, kui pärast inventuuri tegemist selgub, et pärandajal on lisaks nimekirjas nimetule veel vara, tuleb see lisada nimekirjas toodule (pärandvara tegelik väärtus).
4.3.Pärandvara nimekirja kohaselt on pärandajal jäänud kohustusi 09.03.2023 seisuga 8087,59 eurot ja vara väärtus on 21 300 eurot. Seega jääb kostjale pärast pärandaja kohustuste täitmist 13 212,41 eurot. Hageja nõue ei ületa pärandvara väärtust. Seega on hageja õigustatud PärS § 143 lg 1 koosmõjus lg-ga 3 esitama kostja vastu nõude. Apellatsioonkaebus
5.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis. Alternatiivselt palub kostja tühistada maakohtu otsus menetluskulude jaotuse osas ja jätta need poolte endi kanda.
5.1.Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt ei täitnud maakohus selgitamiskohustust ja hindas tõendeid ebaõigesti. Kostja ei saanud kätte hageja võlateatist. Samuti ei teavitanud hageja oma nõudest kohtutäiturit, kes üleskutsemenetluse korraldas. Hageja põhjustas menetluskulud ise oma käitumisega, mistõttu menetluskulude kostja kanda jätmine on äärmiselt ebaõiglane.
5.2.Pärandvara hulka kuuluva korteriomandi väärtus on pärast pärandvara inventuuri oluliselt muutunud – korteriomandi väärtus ei ületa 8000 eurot. Kostja ei saanud esitada selle kohta tõendeid (nt hindamisakti), sest maakohus jättis selgitamiskohustuse täitmata. Kostja ei ole pärandvara arvel rikastunud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 21 alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.
2-23-18249
7.TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Hageja palus mõista kostjalt välja põhivõla 42,68 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 8,06 eurot ja viivise alates 29.12.2023 kuni põhivõla tasumiseni määraga 0,5% päevas. Hageja nõuded ei ületanud eelnevalt nimetatud piirmäärasid, seega oli tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes. Lihtmenetluse asjaks olemise kontroll tähendab menetluse esemeks olevale nõudele või nõuetele varalise väärtuse andmist (TsMS II komm (2017), § 405, p 3.2).
8.Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei ole andnud otsuses luba selle edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 8).
9.Riigikohus on selgitanud, et ringkonnakohus ei pea lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist TsMS § 637 lg 21 alusel pikemalt põhjendama, kui et määrusest oleks selgelt arusaadav, et kaebuse menetlemisest on keeldutud viidatud normi alusel ning põhjusel, et maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks ning maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, selgelt rikutud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid või et võimalikud minetused materiaalõiguse normi ebaõigel kohaldamisel, menetlusnormide järgimisel või tõendite hindamisel ei võinud oluliselt mõjutada maakohtu lahendit. Sisuliselt nõustub ringkonnakohus sel juhul maakohtu otsuse põhjendustega neid kordamata. Määruse pikemalt põhjendamise kohustus ei oleks kooskõlas menetlusökonoomiaga (RKTKm 10.4.2019, 2-17-13363, p 15).
10.Arvestades maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus ringkonnakohtu hinnangul otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ega rikkunud menetlusõiguse norme viisil, mis võinuks tuua kaasa ebaõige otsuse.
10.1.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostjal tuleb pärijana täita hageja ees olevad kohustused. PärS § 143 lg 1 kohaselt on pärast inventuuri tegemist pärija vastutus pärandvaraga seotud kohustuste eest piiratud pärandvara väärtusega. PärS § 143 lg 3 kohaselt vastutab üleskutsemenetluses tähtaegselt esitamata nõuete täitmise eest pärija pärast inventuuri tegemist üksnes ulatuses, milles ta on temale nõudest teatamise hetkel veel pärandvara arvel rikastunud. Pärija vastutab üleskutsemenetluses tähtaegselt esitamata nõuete täitmise eest küll piiratult, kuid kostja on esitanud pärandvara inventuuri akti, millest nähtub, et pärandaja kohustused olid oluliselt väiksemad, kui vara (korteriomandi väärtus) (dtl 85–90). Pärandvara väärtus katab ära ka hageja nõude – pärast pärandaja kohustuste täitmist jääb pärandvara väärtuseks 13 212,41 euro (= 21 300 – 8087,59, s.o pärandvara hulka kuuluva korteriomandi väärtus – pärandvara hulka kuuluvad kohustused). PärS § 143 lg 3 mõte ei ole välistada pärast üleskutsemenetlust kõikide esitamata jäänud kohustuste täitmine.
10.2.Maakohtu selgitamiskohustus ei hõlma nõuet selgitada kostjale, milliseid vastuväiteid tal võib olla võimalik hageja nõudele esitada ja milliste tõenditega oma vastuväiteid tõendada. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Seega ei oleks maakohus saanud osundada korteriomandi väärtuse võimalikule muutumisele. Kostja tõi maakohtu menetluses ise korteriomandi väärtuse esile, esitades dokumendi pärandvara inventuuri läbiviimise kohta. Sellest on maakohus otsuse tegemisel ka
2-23-18249 lähtunud. Apellatsioonkaebuses ei ole kostja väitnud, et korteriomandi väärtus oleks vähenenud pärast maakohtu otsuse tegemist.
10.3.Eelneva põhjal ei ole ringkonnakohtul ka alust leida, et maakohus oleks eksinud menetluskulude jaotamisel. TsMS § 162 lg-st 1 tuleneva üldpõhimõtte järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
11.Eelnevast tulenevalt jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 alusel menetlusse võtmata. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust muuta maakohtu otsuse resolutsiooni.
12.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 1 järgi apellandi kanda. Kuna vastustajal (hagejal) ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule kostjal hagejale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.
13.Kuna eeltoodu kohaselt ei ole alust arvata, et kostja kavaldatav menetluses osalemine on edukas, ei oleks alust rahuldada ka kostja menetlusabi taotlust.
13.1.TsMS § 181 lg 1 järgi antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Seejuures eeldatakse TsMS § 181 lg 2 järgi menetluses osalemise edukust, kui taotlus, mille esitamiseks menetlusabi taotletakse, on õiguslikult veenvalt põhjendatud ja faktiliselt põhistatud. Praegusel juhul ei ole ülaltoodud põhjendustel alust arvata, et kostja menetluses osalemine oleks edukas, mistõttu ei ole alust rahuldada ka tema taotlust vabastada ta menetlusabi korras riigilõivu tasumisest.
13.2.Kuigi praeguses asjas ei ole kostja riigilõivu tasunud ja tema menetlusabi taotluse rahuldamiseks ei ole alust, ei palu ringkonnakohus menetlusökonoomia kaalutlustel kostjal riigilõivu tasuda, s.o apellatsioonkaebuse puudust (TsMS § 637 lg 1 p 3) enne menetlusse võtmise otsustamist kõrvaldada, sest apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral oleks kostjal õigus TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi nõuda apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv tagasi.
14.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
15.TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt võib hageja esitada määruskaebuse Riigikohtule.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.