Aktiva Finance Group OÜ hagi E. P. vastu võla nõudes 5174,71 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema (Julianuse Õigusbüroo OÜ) Kostja: E. P. (isikukood xxxxxxxxxxx)
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus (lihtmenetlus)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista kostjalt hageja kasuks välja Placet Group OÜ ja kostja vahel 13.04.2022 sõlmitud krediidikonto lepingust nr KK3796765 tulenev põhivõlg 243,84 eurot ja kohtuotsuse tegemise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 6,23 eurot perioodi 16.12.202313.05.2024 eest.
3.Mõista kostjalt hageja kasuks välja Placet Group OÜ ja kostja vahel 13.04.2022 sõlmitud krediidikonto lepingust nr KK3796765 tulenevad tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed kogusummas 1860 eurot edasiulatuvalt igakuiste osamaksetena järgmiselt: 15.05.2024 60 eurot 15.06.2024 60 eurot 15.07.2024 60 eurot 15.08.2024 60 eurot 15.09.2024 60 eurot 15.10.2024 60 eurot 15.11.2024 60 eurot 15.12.2024 60 eurot 15.01.2025 60 eurot 15.02.2025 60 eurot 15.03.2025 60 eurot 15.04.2025 60 eurot 15.05.2025 60 eurot 15.06.2025 60 eurot 15.07.2025 60 eurot
4.Mõista kostjalt välja hageja kasuks käesoleva otsuse resolutsioonis p 3 märgitud tulevikus sissenõutavaks muutuvalt võlalt viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras alates tagasimakse sissenõutavaks muutumisest. Iga tagasimakse muutub sissenõutavaks tagasimakse tähtpäevale järgnevast päevast.
5.Jätta rahuldamata hageja põhivõla nõue 898,11 euro ulatuses, intressinõue 375,87 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja hagi esitamise seisuga (13.12.2023) sissenõutavaks muutunud viivise nõue 539,88 euro ulatuses;
6.Jätta hageja menetluskulud 45,86% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 54,14% ulatuses hageja kanda.
7.Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 419,62 eurot. Kostjal rahaliselt kindlaksmääratavaid menetluskulusid ei ole.
8.Mõista kostjalt välja hageja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt (419,62 eurot) viivis alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras.
9.Toimetada kohtuotsus kostjale kätte teadaande avaldamisega Ametlikes Teadaannetes. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse esitamise järel seisukoha selle lubatavuse osas ning võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 637 lg 21).
ASJAOLUD
1.Hageja esitas Harju Maakohtule 13.12.2023 hagi kostja vastu järgmiste nõuetega:
1.1.Välja mõista kostjalt hageja kasuks Placet Group OÜ ja E. P. vahel 13.04.2022 sõlmitud krediidikonto lepingust nr KK3796765 tulenev põhivõlgnevus 3001,95 eurot, intress 375,87 eurot, sissenõudmiskulud 50,00 eurot ja hagi esitamise seisuga (13.12.2023) sissenõutavaks muutunud viivis 546,11 eurot;
1.2.Välja mõista kostjalt hageja kasuks hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis lepingust nr KK3796765 tulenevalt põhinõudelt 3001,95 eurot alates 14.12.2023 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras, so 40,00% aastas, kuni põhivõla tasumiseni.
2.03.04.2024 esitas hageja alternatiivse nõude palub välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuvad tagasimaksed vastavalt hageja poolt uuesti määratud tagasimaksetele (maksegraafikule (dtl 247).
3.Hageja toob välja, et nõude aluseks on Placet Group OÜ ja kostja vahel 13.04.2022 sõlmitud krediidikonto leping nr KK3796765, mille alusel võimaldati kostjale krediiti summas 3000,00 eurot. Lepingu krediidi kulukuse määraks on 48,08%. Esialgne võlausaldaja on omandanud teabe, mis võimaldas hinnata, kas kostja on võimeline krediidilepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma. Esialgne võlausaldaja hindas kostja krediidivõimelisust ja andis kostjale piisavaid selgitusi, et kostja saaks hinnata, kas pakutav tarbijakrediidileping vastab tema vajadustele ja finantsolukorrale (leping ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht – Lisa 1). Kostja poolt edastatud andmete põhjal oli kostja laenuvõimeline lähtudes vastutustundliku laenamise põhimõtetest. Seega lepingujärgsed igakuine osamakse/tagasimaksed olid kostjale jõukohased. Esialgne võlausaldaja oli veendunud, et kostja suudab lepingust tulenevaid kohustusi täitsa. Lepingu sõlmimisel ei tekkinud esialgsel võlausaldajal kahtlust, et kostja võib olla maksevõimetu. Esialgne võlausaldaja on hinnanud kostja krediidivõimelisust põhjalikult ja jõudnud positiivsete otsuseni. Kostja on sõlminud lepingu ja kinnitanud, et lepingu tingimused on arusaadavad. Kostja puhul on tegemist teovõimelise subjektiga, kes saab aru oma tegudest ja peab kandma oma tegude tagajärgi. Kostja kohustus lepingust tulenevad kohustused täitma vastavalt esialgse võlausaldaja poolt esitatud arvete alusel (Lisa 7). Lepingu ülesütlemise seisuga so 30.06.2023 oli kostjal tagastamata krediit summas 3001,95 eurot. Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 40,00% aastas. Lepingu ülesütlemise seisuga so 30.06.2023 oli kostjal tagastamata märtsi 2023, aprilli 2023, mai 2023 ja juuni 2023 (Lisa 7 lk 10) intressid kokku summas 375,87 eurot (89,42+94,52+97,54+94,39). Tulenevalt eeltoodust moodustub intressinõue summas 375,87 eurot. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Esialgne võlausaldaja saatis 15.06.2023 kostjale ülesütlemise hoiatuse (tähtajaga 29.06.2023), milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks (Lisa 2) vastavalt VÕS § 416 lg-le 1. Kuna kostja ei tasunud lepingust tulenevat võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles esialgne võlausaldaja 30.06.2023 lepingu üles (Lisa 2). Lepingu ülesütlemise seisuga so 30.06.2023 oli kostjal tagastamata 15.04.2023, 14.05.2023 ja 14.06.2023 maksed. Lepingu alusel nõuab hageja viivist tekkinud põhivõla summalt 3001,95 eurot lepingu ülesütlemise järgnevast päevast alates so 1.07.2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani so 13.12.2023 laenuintressi aastase määraga võrdses määras so 40,00% aastas kooskõlas lepingu Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe punktiga 3., lepingu üldtingimuste punktiga 5.1. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja esitab viivise arvestuse lisana (Lisa 8). Tulenevalt
eeltoodust moodustub hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 546,11 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist lepingu alusel tekkinud põhinõudelt 3001,95 eurot kuni sellekohase tasumiseni alates 14.12.2023 laenuintressi aastase määraga võrdses määras so 40,00% aastas. Hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hageja esitab kostjale saadetud kirjad (Lisa 9). Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid pärast lepingu lõppemist lähtudes VÕS § 1132 lg 2 sätestatust ja lepingu üldtingimuste punktist 5.3. Hageja sissenõudekulude summa 50,00 eurot kujunemine: 13.07.2023 tasulise kirja (Lisa 9 lk 1) saatmine 25 eurot; 16.08.2023 tasulise kirja nr 3452044 (Lisa 9 lk 3) saatmine 5 eurot; 23.08.2023 tasulise kirja nr 3453864 (Lisa 9 lk 4) saatmine 5 eurot; muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot* (Lisa 10). *makseviivitusega tingitud muud kulud sisaldavad: - nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; - kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; edastatud kirjade kulu; - võlgnikule tehtavate kõnede kulud; - võlanõude avaldamisega tehtud kulud (vt Lisa 5). Hageja väitel loovutas esialgne võlausaldaja 4.07.2023 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid. Kostjale teatati nõude loovutamisest 4.07.2023 edastatud e-kirjaga.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Kohtuotsuse tegemise eeldused Kostjale on hagi ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud teadaande avaldamisega Ametlikes Teadaannetes (kätte toimetatuks loetud 20.01.2024). Kohus võttis 16.04.2024 määrusega menetlusse hageja alternatiivse nõude mõista välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad tagasimaksed ning toimetas määruse koos hageja poolt esitatud menetlusdokumendiga kostjale kätte Ametlike Teadannete kaudu (kätte toimetatuks loetud 02.05.2024). Kostja hagile vastanud ei ole.
5.Kas leping on sõlmitud ja kehtis
5.1.See, kas leping on sõlmitud, on õiguslik hinnang. Pooled peavad kohtu ette tooma faktiväited tahteavalduste tegemise kohta, mille pinnalt kohus saab anda hinnangu, kas leping on sõlmitud. Lepingu kehtivust hindab kohus omal algatusel, st kohus peab kontrollima, ega tarbijakrediidileping ei ole näiteks vorminõude järgimata jätmise tõttu tühine. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1). Hageja peab hagi nõude alusena tõendama, et tarbija on teinud VÕS § 404 kohase (st vastavas vormis ja sisuga) tahteavalduse ning krediidiandja andis tarbijale lepingudokumendi püsival andmekandjal. Hageja peab seega tõendama millal, millisel viisil ja mis sisuga tahteavalduse tarbija järelmaksulepingu sõlmimiseks tegi ning millal ja mis viisil hageja tarbijale lepingudokumendid püsival andmekandjal esitas.
5.2.Hageja selgitab, et Placet Group OÜ ja kostja vahel sõlmitud krediidikonto leping nr KK3796765 on sõlmitud 13.04.2022 sidevahendi abil so interneti, vahendusel sõlmitud laenulepinguga, mida ei allkirjastata poolte poolt eraldi. Taotlus on esitatud elektrooniliselt Placet Group OÜ kodulehe vahendusel (smsraha.ee). Hageja selgitab, et lepingu sõlmimiseks tuli kostjal lisaks isiku tuvastamisele, mis on antud juhult toimunud Omniva vahendusel, end registreerida Placet Group OÜ koduleheküljel ning taotluse esitamisel pidi kostja eelnevalt täitma ankeedi oma andmetega, tutvuma lepingu tingimustega, neid kinnitama, peale mida tekkis võimalus Placet Group OÜ-le taotlus esitada. 13.04.2022 taotles E. P. krediidikonto (taotluse nr KK3796765) krediidilimiidiga 3 000 eurot. www.laen.ee veebilehel registreerimise kuupäev: 13.04.2022 kell: 14:41, registreerimise IP 81.90.125.3. 01.02.2022. a on isik tuvastatud läbi iDenfy näotuvastuse. 13.04.2022 klient sisselogis www.laen.ee veebilehele Mobiil-ID kadu. Taotluse esitamisel süsteem küsib nii PIN 1-te kui ka PIN2-te. Hageja väitel on Placet Group OÜ kostjale enne lepingu sõlmimist (s.o 13.04.2022) saatnud süsteemi kaudu e-kirjaga Euroopa Tarbijakrediidi infolehe (dtl 143) ning seejärel lepingu personaalsed tingimused ja üldtingimused (dtl 147). Dokumendid olid edastatud kostja poolt Placet Group OÜ-le antud e-posti aadressile xxx. Kuna Placet Group OÜ andmebaas on süstematiseeritud, siis kogu vajalik informatsioon edastatakse kostjale automaatselt andmebaasi kaudu.
5.3.Kohus leiab, et hageja on kohtu ette toonud faktiväited ning esitanud tõendid, mille pinnalt kohus saab lugeda tõendatuks, et kostja tegi tahteavalduse laenu saamiseks ning krediidiandja edastas talle lepingudokumendid püsival andmekandjal ning et lepingudokumendid sisaldasid VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teavet. Seega oli leping sõlmitud nõutud vormis (sidevahendite teel) ja sisaldas nõutud andmeid.
5.4.Tarbijakrediidi leping kehtib, kui krediidi kulukuse määr jäi lubatud maksimaalse määra piiresse. Hageja on välja toonud, et lepingu krediidi kulukuse määraks on 48,08%. Kohus tuvastas, et sellisena oli see kirjas lepingus ja tarbijakrediidi teabelehes. Lepingu sõlmimise ajal, 13.04.2022, oli maksimaalne määr 50,85%, seega maksimaalset määra ei ületatud.
6.Kas laen on tarbija kasutusse antud Et hageja saaks põhivõlga tagasi nõuda, peab hageja olema kohtu ette toonud, et ta on kostjale krediidi kasutusse andnud (vastasel juhul ei saaks olla ka tagasi maksmise kohustust). Tegemist on hageja nõude eeldusega, st asjaoluga, mille kohtu ette toomine on hageja ülesanne. Hageja väidab hagis, et lepingu alusel võimaldati kostjale krediiti summas 3000 eurot ning toonud esile hagiavalduse lisast 6. rea, mille kohaselt 8. juulil 2022 kl 16.40 on tehtud pangaülekanne 3000 eurot. Edasi väidab hageja, et lepingu ülesütlemise seisuga so 30.06.2023 oli kostjal tagastamata krediit summas 3001,95 eurot ning viitab hagi lisaks olevale arvele, milles on rida „Kasutatud limiit seisuga 30.09.2022 3001 eurot“. 03.04.2024 seisukohas märgib hageja, et lisast 6 on täheldatav kuupäeva ja kellaaja täpsusega kuna krediit on kostja taotluses märgitud arveldusarvele kantud. Kohus ei saa aru, kui lepingu järgi oli krediidilimiit 3000 eurot, siis kuidas sai olla lepingu järgne tagastamata laenusumma 3001,95 eurot, st rohkem kui oli lepingujärgne krediidilimiit. Kohus saab aru, et tegemist oli korduvkasutatava krediidilimiidiga, mida sai uuesti kasutusse võtta peale põhiosa tagastamist, ent kohtu hinnangul neist mitte suuremas ulatuses. Teisisõnu, lepingujärgse krediidilimiidi mõte peaks olema selles, et maksimaalne võlgnetav põhivõlg saab olla lepingus kokku lepitud summa. Kohus palus hagejal selgitada, mida kujutab endast lisa 6, sest kohus ei saa aru, mis dokument see selline on ega saa seetõttu hinnata selle kui tõendi usaldusväärsust. Hageja dokumendi olemust täiendavalt ei selgitanud.
Hageja toob välja, et kostja taotles laenu kandmist arveldusarvele XXXXXXXXXXXXX. Hageja on esitanud ka kostja konto väljavõtte (dtl 158). Kohus märgib, et konto väljavõte on laenu andmise eelse perioodi kohta ega saa seega tõendada laenu väljamaksmist. Küll aga saab see tõendada, et tegemist oli kostja kontoga. Hageja ei ole seega tõenditega tõendanud, et kostja sai 3000 eurot. Lihtmenetluses võib hageja selgitused arvestada tõendiks. Kohus arvestab hagi lisas 6 (dtl 64) esitatud faktiväited seega tõendiks ning loeb tõendatuks, et kostja sai 8. juulil 2022 kl 16.40 enda kontole 3000 eurot.
7.Nõude loovutamine Kohus selgitab, et selle kontrollimine, kas nõue on loovutatud, on oluline selleks, et tuvastada, kas hagi on esitanud võla sissenõudmise õigust omav isik. Kui nõue ei ole loovutatud, võiks algne võlausaldaja tulla uuesti sama nõudega kohtusse. Tarbijat nõude loovutamisest teavitama kohustab aga VÕS § 412. Hageja on esitanud faktiväite, et esialgne võlausaldaja loovutas 4.07.2023 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid. Hageja toob välja, et vastavalt VÕS § 168 lg-le 2 peab senine võlausaldaja uuele võlausaldajale tema nõudmisel andma tõendi, mis kinnitab nõude loovutamist. Nimetatud tõendi – teatise nõude loovutamise kohta - on hageja väitel esialgne võlausaldaja hagejale andnud. Hageja väitel tõendab kohtule esitatud teatis (13.12.2023 hagiavalduse Lisa 3) nõude loovutamisest muu hulgas seda, et esialgne võlausaldaja on kostjale teatanud lepingutest tulenevate nõuete loovutamisest uuele võlausaldajale, s.o hagejale. Hageja selgitab, et vorminõuet loovutamise teatele kehtestatud ei ole. Võlgniku jaoks on oluline asjaolu, et võlausaldaja on vahetunud ning et loovutamine on toimunud. Hageja märgib, et TsÜS § 79 tulenevalt ei pea nimetatud teatis olema omakäeliselt allkirjastatud. Kostjale on aga edastatud loovutamise teatis, mille allkirjastamine ei ole vajalik. Kohus selgitab, et sõltumata sellest, millised on nõude loovutamise tõendi vorminõuded, hindab kohus kohtule esitatud tõendite usaldusväärsust. Seega kui hageja esitab kohtule pdf formaadis ilma allkirja vms kinnituseta (nt digitempel) faili, milles on kirjas tekst, mis on läbivalt ühesugune kõigis hageja tsiviilasjades (nii sisult kui teksti liigenduselt) ning seda sõltumata sellest, kes oli algne krediidiandja, siis tekib kohtul küsimus antud tõendi usaldusväärsusest. Hageja toob välja, et VÕS § 170 kohaselt kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Kohus juhib hageja tähelepanu, et VÕS § 170 tagajärgede saabumiseks peaks tarbijat nõude loovutamisest teavitama algne võlausaldaja. Antud juhul on hageja esitanud kohtule väidetavalt algse võlausaldaja poolt kostjale saadetud kirja. Seejuures ei ole hageja esitanud faktilisi asjaolusid selle kohta, millal, mis viisil ja kuhu algne võlausaldaja väidetava kirja kostjale saatis. Hageja väitel teatati kostjale nõude loovutamisest ka 4.07.2023 e-kirjaga. Hageja on kopeerinud kõnealuse e-kirja enda vastuse dokumenti (dtl 131). Kopeeritud tekstist nähtub, et e-kirja on saatnud Julianus Inkasso. Kirjas on viide laenulepingu numbrile, kirja saatja on märgitud uue võlausaldaja esindajana. Eeltoodule vaatamata peab kohus eluliselt usutavaks, et algne võlausaldaja on hagejale nõude loovutanud. Seda seetõttu, et hageja valduses on kohtule esitatud dokumendid – leping, arved, kostja konto väljavõte. Hagejal pidi olema õiguslik alus nende dokumentide omandamiseks,
mistõttu loeb kohus lihtmenetluses tõendatuks, et nõude on hagejale loovutatud. Samuti on hageja esitanud menetluse käigus algse võlausaldaja e-kirja hageja esindajale (dtl 157), milles algse võlausaldaja töötja selgitab kostjaga sõlmitud lepingu asjaolusid. Sellest e-kirjast nähtub, et algse võlausaldaja töötaja mh ka kinnitab nõude loovutamist („teile müüdud põhiosa 3001,95 koosneb /../“).
8.Vastutustundliku laenamise kohustuse täitmine
8.1.VÕS § 4034 kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijakrediidi andmisel järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja hindama selle teabe alusel tarbija krediidivõimelisust. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Selleks on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed: a. tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); b. tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); c. tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); d. tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5); e. krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist (KAVS § 49 lg 1 p 6). Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister, pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest kohtadest saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 4034 lg 3). Seejuures saab krediidiandja nõuda tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte, pangakonto väljavõte, rahvastikuregistri väljavõte jms). Krediidiandja ei või soodustada ega julgustada tarbijat tema krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikku teavet esitamata jätma. Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. KAVS § 48 tuleneb, et laenuotsuse tegemise aluseks olnud andmed tuleb dokumenteerida ja säilitada (krediiditoimik). Seega tuleb krediidiandjal andmete säilitamise korraldamisel läbi mõelda, kuidas andmeid koguda ja salvestada selliselt, et need oleksid hiljem kasutatavad tõendina, st omaksid tõendi kvaliteeti, sisaldades tõendamiseseme jaoks kõiki vajalikke andmeid. Kui krediidiandja seda ei tee, võtab krediidiandja ise endale riski, et tema nõude õiguslik alus jääb tõendamata ning nõue rahuldamata.
8.2.Hageja toob välja, et vastavalt VÕS § 4034 lg-le 2 omandab esialgne võlausaldaja muuhulgas kostja varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta taotluses (Lisa 4 lk 1) esitatud andmete ja kogutud andmete alusel. Hageja toob seejuures seisukohas esile (dtl 123) „Taotluse andmed „Sissetulekud“ töötasu 2000. Finantskohustused Tühi. Majapidamiskulud 300 eurot, Kuumakse 160 eurot.“ Mõned leheküljed edasi (dtl 128) toob hageja esile „Sissetulekud Töötasu 3068,42, Finantskohustused laen.ee 101.37 ja tarbijalaen/väikelaen 261.73, majapidamiskulud 500.“ Ning on seejuures esitanud tabeli „Kliendi tulude ja kulude kogusumma 02.02.2022 (tabelis august
2021 – kuni veebruar 2022. Võrreldes pangakonto väljavõttel (dtl 158-217) kostja tulusid tabelis (dtl 127) märgitud tuludega, on tabelis tuluks märgitud töötasu ja see on igakuiselt sama, mis pangakonto väljavõttel. Kokku on töötasu 15 572,41 eurot, 6 kuu keskmine töötasu on 2595,40 eurot. Hageja märgib (dtl 126), et esialgne võlausaldaja on teada saanud, et kostja igakuine keskmine sissetulek oli 2000,00 eurot, väljaminekud 0,00 eurot ja elamiskulud 300,00 eurot (Lisa 4 lk 5). Esialgne võlausaldaja on arvestanud kõik kostja kulud ning taotleva laenu osamakse (160,00 eurot) tuludest maha ning teada saanud, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 1540,00 eurot (2000,00-0,00-300,00-160,00). Samas on hageja esitanud read (dtl 128) „Laenuotsus 2045.32 = 3068,42 – 363,10 – 500 – 160. Administraator Süsteem rahuldas krediidikonto taotluse KK3796765 (13-04-2022) põhjusel: Reserv 2045.32 eurot Taustakontroll korras“. Hageja on seega esitanud kahed vastukäivad andmed ja arvutused selle kohta, millise sissetulekuga algne krediidiandja kostjale laenu andmisel arvestas, kas 100, 2000 või 3068,42 euroga ning millised olid arvestatud majandamiskulud ja finantskohustused. Ka kostja enda poolt esitatud finantskohustuste andmete osas on hageja esitanud erinevaid andmeid (dtl 235 esitatu kohaselt on kostja justkui esitanud oma töötasuks 100 eurot ning finantskohustusteks laen.ee summa 101,37). Kohus on seisukohal, et hageja ei ole esitanud usaldusväärset teavet selle kohta, millised andmed kostja ise esitas algsele krediidiandjale laenu taotlemisel. Hageja väitel on esialgne võlausaldaja selgitanud (dtl 127): KK3796765 lepingu sõlmimisel 13.04.2022 hinnati kliendi krediidivõimekust kasutades kliendi poolt esitatud andmeid kulude ning kohustuste 15 kohta (Lisa 7), kliendi pangakonto väljavõte (Lisa 5) analüüsi ning 01.02.2022 maksehäirete päringuid (Lisa 8). Manusesse on lisatud E. P. ́i poolt edastatud andmed kulude ja tulude kohta, E. P. ́i pangakonto väljavõte, 01.02.2022 maksehäirete päringud ning lepingu KK3796765 krediidivõimekuse arvutuskäik (Lisa 9). 5. Kuna KK3796765 taotluses creditinfo.ee, taust.ee, elamisloa kontroll, maksuamet, Ametlikud teadaanded, kinnisvararegister päringu tulemused on koos kliendi üldandmetega võib järeldada, et need päringud on tehtud võlgniku kohta. 6. Laenuotsuse tegemisel Laenu TL3769437 kuumakse 101,37 oli arvesse võetud. Samuti 02.02.2022 konto väljavõte käigus Placet Group OÜ poolt oli tuvastatud BB Finance OÜ tarbimislaen, mis oleme laenu väljastamisel ka arvesse võtnud kuumaksega 261,73 eurot. Hageja väitel kostja krediidivõimelisuse hindamisel võtab esialgne võlausaldaja arvesse kostja poolt esitatud teavet, teostab päringuid (hageja seisukohas järgnevad kopeeritud kuvatõmmise read; sama esitatud ka eraldi pdf failina, dtl 56). Kohus juhib tähelepanu, et kopeeritud ridadest ei nähtu peale rahvastikuregistri päringu, kelle kohta need päringud on tehtud. Lisaks juhib kohus tähelepanu, et kaks väidetavat päringut, Creditinfo.ee ja Taust.ee on kuupäevaga 1.02.2022, ehk siis 2,5 kuud enne hageja poolt väidetud kostja laenutaotluse esitamist. Penisoniregistri ja Maksu- ja Tolliameti kohta on kirjas, et päringut ei ole teostatud. Hageja väitel lähtudes maksehäireregistri informatsioonist ei olnud lepingu sõlmimise kuupäeval kostjal ühtegi aktiivset maksehäiret. Hageja on esitanud seejuures kuvatõmmise „Nõuded taust.ee-s“, millest nähtuvad 2023 a kuupäevadega nõuded, kuid ei nähtu, kelle kohta. Ilmselgelt ei ole antud päring tehtud enne laenu väljastamist, sest enne laenu väljastamist tehtud päring ei saaks kajastada 2023. a tekkinud nõudeid. Hageja on esitanud kostja konto väljavõtte perioodi 06.08.2021-02.02.2022 kohta. Kohus tuvastas sellest, et hageja poolt välja toodud tabel kostja tuludega (dtl 127) vastab kostja poolt saadud töötasule. Arusaamatuks jääb aga tabelis toodud kulude arvestus. Kohus võttis kolm kuud (üle ühe kuu) ning arvestas konto väljavõtte alusel välja, et augustis 2021 sai kostja palka 900,56
eurot, ent tema väljaminekud augustis olid kokku 1535,4 eurot + 320 eurot maksed Trustly kaudu, kokku = 1855,4 eurot. Oktoobris 2021 sai kostja palka 2749,11 eurot, ent tema väljaminekud oktoobris olid 3594,24 eurot + 425 eurot maksed Trustly kaudu + 130,81 eurot makse BB Finance OÜ-le = kokku 4150,05 eurot. Detsembris 2021 sai kostja palka 3773,59 eurot ning tema väljaminekud olid detsembris 3286,37 eurot + 1090 € maksed Trustly kaudu + 130,81 eurot makse BB Finance OÜ-le = kokku 4507,18 eurot. Seega nähtub kostja konto väljavõttest, et kuigi kostja sai korralikku palka, olid tema igakuised väljaminekud sissetulekutest oluliselt suuremad. Seejuures on teadmata, mille katteks kostja tegi Trustly makseid; teatavasti on Trustly tuntud selle poolest, et selle kaudu tehtud ülekannete kirjetest ei nähtu ei makse saaja ega selgitus. Konto väljavõttelt nähtub ka vaid üks regulaarne majandamiskulu – sideteenuse arve, kuid ei nähtu eluasemekulusid. Mis tekitab küsimuse, et kuidas selgitas algne krediidiandja välja majandamiskulude koosseisu ja kontrollis seda. Väidetavalt kostjalt kogutud andmetes ei ole selle kohta selgitusi, on vaid rida „majandamiskulud“. Hageja on tuginenud ka sellele, et tarbija peaks esitama õigeid andmeid. Hageja väidetest võib aru saada nii, et laenu taotlemisel finantskohustuste väli oli tühi; samas on algne krediidiandja hagejale selgitanud, et võttis arvesse nii enda poolt varem kostjale antud laenu kui üht teist teadaolevat finantskohustust. Seega ilmselgelt ei saanud algne krediidiandja tugineda eeldusele, et laenu taotlemisel esitati õigeid ja täielikke andmeid. Samamoodi ei saa krediidiandja tugineda laenutaotluses toodud majapidamiskulude vms elamiskulude suurusele, kui konto väljavõttelt nähtuvad teistsugused summad. Antud juhul oli kostjalt küsitud konto väljavõte ning sellelt oli võimalik kokku arvutada, kui palju kostja igakuiselt on kulutanud. Krediidiandjal oleks põhjendamatu lähtuda eeldusest, et tarbimislaenu võtmisel tarbija muudab drastiliselt oma senist ostukäitumist ja tarbimisharjumusi ning hakkab kulutama kümnetes kordades vähem. Tarbimislaenu olemuslik eesmärk ongi veel rohkem tarbimist võimaldada. Lisaks oli algsele krediidiandjale teada, et kostjal on juba kaks tarbimislaenu. Kohus ei nõustu eeltoodust tulenevalt hagejaga selles, et kostja poolt edastatud andmete põhjal oli kostja laenuvõimeline lähtudes vastutustundliku laenamise põhimõtetest. Olukorras, kus kostja elas selgelt igakuiselt üle oma võimete, oli võtnud juba mitu tarbimislaenu ning kasutas maksete tegemiseks maksetehingu andmeid varjata võimaldavat Ttrustly makseid, ei nõustu kohus järeldusega, et krediidiandja sai olla veendunud, et lepingujärgsed tagasimaksed olid kostjale jõukohased ning et kostja suudab lepingust tulenevaid kohustusi täita. Kohtu hinnangul on antud juhul asjakohane tsiteerida Riigikohut, kes märkis: „Kokkuvõttes on krediidiandja kohustuseks hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (vt RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710/105, p 25.3)“. Kohus leiab, et krediidiandja rikkus kostjale krediidi andmisel vastutustundliku laenamise kohustust seeläbi, et andis laenu inimesele, kes selgelt elas üle võimete, kasutades ka juba kahte tarbimislaenu. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral saab võlausaldaja nõuda jätkuvalt intressi VÕS § 94 sätestatud määras, kuid mitte muid tasusid
8.3.Hageja viitab, et Finantsinspektsioon on välja andnud vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmise juhendi (Lisa 6). Kohus juhib tähelepanu, et hageja viidatud juhend on kehtestatud Finantsinspektsiooni juhatuse 01.12.2010 otsusega ning viimati täiendati seda 2016 otsusega. Kohus juhib tähelepanu, et Finantsinspektsioon on hiljem, 22.03.2021.a otsusega otsustanud Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) juhendi „Suunised laenude väljastamise ja jälgimise kohta“ kohaldamise Eestis. Seega tulnuks lähtuda hilisemast juhendist, mis nõude aluseks olnud lepingu sõlmimise ajal oli juba vastu võetud.
9.Lepingu üles ütlemine Hageja toob välja, et esialgne võlausaldaja saatis 15.06.2023 kostjale ülesütlemise hoiatuse (tähtajaga 29.06.2023), milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks (Lisa 2) vastavalt VÕS § 416 lg-le 1. Kuna kostja ei tasunud lepingust tulenevat võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles esialgne võlausaldaja 30.06.2023 lepingu üles (Lisa 2). Lepingu ülesütlemise seisuga so 30.06.2023 oli kostjal tagastamata 15.04.2023, 14.05.2023 ja 14.06.2023 maksed. Hageja on esitanud kostjale saadetud ülesütlemise hoiatuse e-kirja (dtl 51), sellest nähtub saatmise kuupäev, saatja, saaja, viide lepingu numbrile ja manuses üles ütlemise eest hoiatav kiri. Kirjas on viidatud, et kui kostja võlgnevust ei tasu, loeb esialgne krediidiandja lepingu lõppenuks alates 30.06.2023. E-kiri on kostjale saadetud lepingus välja toodud e-postiaadressile. Hageja märgib, et juhul, kui kohus leiab, et esialgne võlausaldaja on rikkunud lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet, tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud summa 2103,84 eurot (3000 - 896,16). Arvestades kõik kostja laekumised põhinõude katteks, ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 30.06.2023 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud kostja maksetega viivituses.
10.Põhivõlg Hageja selgitab, et kostja kohustus lepingust tulenevad kohustused täitma vastavalt esialgse võlausaldaja poolt esitatud arvete alusel (13.12.2023 hagiavalduse Lisa 7) ning lepingu ülesütlemise seisuga so 30.06.2023 oli kostjal tagastamata krediit summas 3001,95 eurot. Tulenevalt eeltoodust on hageja põhivõla nõue 3001,95 eurot. Tulenevalt sellest, et kohtu hinnangul ei laenanud algne krediidiandja vastutustundlikult, ei rahulda kohus hageja nõuet täielikult. Hageja nõude saab rahuldada VÕS § 4034 lg 7 ulatuses, arvestades, et poolte vahel oli laenuleping, kohus luges tuvastataks et laen on kostja kasutusse antud, kostja ei ole laenu täielikult tagastanud, hageja on seaduse kohaselt määranud tagasimaksed uuesti, uuesti määratud tagasimaksetest osa on sissenõutavaks muutunud ning hagejal on TsMS § 369 kohaselt alust eeldada, et võlgnik ei pruugi tulevikus sissenõutavaks muutuvaid kohustusi õigeaegselt täita. Hageja esitas ka nõude ümberarvestuse VÕS § 4034 lg 7 alusel ning määras tagasimaksed uuesti (dtl 247). Hageja toob välja, et kostjalt toimus laekumisi esialgsele võlausaldajale perioodil 4.10.2022 kuni lepingu ülesütlemiseni s.o 30.06.2023 kokku 896,16 eurot. Kui kohus leiab, et esialgne võlausaldaja on rikkunud lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet, tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud summa 2103,84 eurot (3000 - 896,16). Kuivõrd kohus asus seisukohale, et algne krediidiandja ei laenanud vastutustundlikult ning hageja ümberarvestuse kohaselt oli lepingu üles ütlemine toimetu, saab kohus välja mõista kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud tagasimaksed. Ülejäänud tagasimaksed saab kohus, vastavalt hageja täiendavalt esitatud alternatiivsele nõudele, välja mõista edasiulatuvalt TsMS § 369 alusel.
Hageja on määranud tagasimaksed alates 15.10.2022 igakuiste maksetena 60 eurot kuus, viimane tagasimakse 15.11.2026. Kostja poolt tasutust (896,16 eurot) jätkub täielikult uue maksegraafiku 14 tagasimakseks ning osaliselt 15. osamakseks (summas 56,16 eurot). Uue maksegraafiku kohaselt on kostja võlgu alates 15. osamaksest (sellest võlgu 3,84 eurot), st alates 16.12.2023. Kohtuotsuse tegemise seisuga on sissenõutavaks muutunud 15. osamakse summas 3,84 eurot ning 2024. a jaanuari-aprilli osamaksed, seega kokku 243,84 eurot. Edasiulatuvalt mõistab kohus välja osamaksed 60 eurot kuus alates 15.05.2024 kuni 15.11.2026 (kokku summas 1860 eurot). Hageja on 03.04.2024 menetlusdokumendis märkinud, et 02.04.2024 seisuga on sissenõutavaks muutunud põhiosa summas 1920,00 eurot, kuid kuna kostja on tasunud põhiosa katteks 896,16 eurot moodustub võlgnevuses 02.04.2024 seisuga 1023,84 eurot (1920,00-896,16). Kohus selle arvestusega ei nõustu. Kuna kostja on tasunud põhiosa katteks 896,16 eurot, moodustub sissenõutavaks muutunud summa järgmiselt: 3000 – 896,16 = 2103,84 eurot, 02.04.2024 seisuga on sissenõutavaks muutunud 15. osamakse summas 3,84 eurot ning 2024. a jaanuari-märtsi osamaksed, seega kokku 183,84 eurot. Kohtuotsuse tegemise seisuga on sissenõutavaks muutunud 15. osamakse summas 3,84 eurot ning 2024. a jaanuari-aprilli osamaksed, seega kokku 243,84 eurot. Seega on võlgnevuse 3000 eurot tasumine arvestatud järgmiselt: -kohtuotsuse tegemise seisuga on kostja tasunud 896,16 eurot; -kohus mõistab kostjalt välja kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud põhiosa summa 243,84 eurot; -kohus mõistab kostjalt välja põhiosamaksed edasiulatuvalt alates kohtuotsuse tegemisest summas 1860 eurot.
11.Intress Hageja toob välja, et lepingu ülesütlemise seisuga so 30.06.2023 oli kostjal tagastamata märtsi 2023, aprilli 2023, mai 2023 ja juuni 2023 intressid kokku summas 375,87 eurot (89,42+94,52+97,54+94,39). Lepingus oli intressimäär 40% aastas. Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral saab intressi nõuda seadusjärgses määras. Kuni 2023. a 1. jaanuarini (millisesse aega jääb ka nõude aluseks oleva lepingu sõlmimise aeg) oli seadusjärgse intressi määr 0%. Seega jääb hageja intressinõue rahuldamata.
12.Viivis Lepingu alusel nõuab hageja viivist tekkinud põhivõla summalt 3001,95 eurot lepingu ülesütlemise järgnevast päevast alates so 1.07.2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani so 13.12.2023 laenuintressi aastase määraga võrdses määras so 40,00% aastas kooskõlas lepingu Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe punktiga 3., lepingu üldtingimuste punktiga 5.1. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Tulenevalt eeltoodust moodustub hageja arvutuste kohaselt hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 546,11 eurot.
Edaspidi nõuab hageja viivist lepingu alusel tekkinud põhinõudelt 3001,95 eurot kuni selle kohase tasumiseni alates 14.12.2023 laenuintressi aastase määraga võrdses määras so 40,00% aastas. Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral on hagejal õigus nõuda seaduse alusel viivist seadusjärgses viivisemääras (analoogselt VÕS § 4034 lg 7, mille kohaselt lepingus kokku lepitud intressimäär asendub seadusjärgse intressimääraga). Seadusjärgne viivise määr 01.07.2023-31.12.2023 oli 12% ja alates 01.01.2024 on 12,5%. Kohus arvestab viivist alates 16.12.2023 kuni kohtuotsuse tegemise päevani põhivõlalt 243,84 eurot vastavalt sissenõutavaks muutunud summadele järgmiselt: 16.12.2023 – 15.01.2024 oli võlgnevus 3,84 eurot; 3,84 eurolt arvestatud seadusjärgne viivis 31 päeva eest on 0,04 eurot; 16.01.2024 – 15.02.2024 võlg 60 + 3,84 eurot; 63,84 eurolt arvestatud seadusjärgne viivis 31 päeva eest on 0,68 eurot; 16.02.2024 – 15.03.2024 võlg 2 x 60 + 3,84 eurot, 123,84 eurolt arvestatud seadusjärgne viivis 29 päeva eest on 1,23 eurot; 16.03.2024 – 15.04.2024 võlg 3 x 60 + 3,84 eurot, 183,84 eurolt arvestatud seadusjärgne viivis 31 päeva eest on 1,95 eurot; 16.04.2024-13.05.2024 võlg 4 x 60 +3,84 eurot, 243,84 eurolt arvestatud seadusjärgne viivis 28 päeva eest on 2,33 eurot. Seega on kohtuotsuse tegemise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 6,23 eurot. Alternatiivse nõudega nõuab hageja edasiulatuvat viivist ka tulevikus välja mõistetavatelt osamaksetelt VÕS § 113 lg 1 lause 1 kohaselt. Kuivõrd ka vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral on võlausaldajal VÕS § 113 alusel õigus saada sissenõutavaks muutunud põhivõlalt viivist seadusjärgses viivisemääras, rahuldab kohus hageja edasiulatuva viivise nõude. Iga tagasimakse muutub sissenõutavaks tagasimakse tähtpäevale järgnevast päevast.
13.Sissenõudmiskulud Hagejal nõuab võla sissenõudmiskulusid pärast lepingu lõppemist lähtudes VÕS § 1132 lg 2 sätestatust ja lepingu üldtingimuste punktist 5.3. Hageja sissenõudekulude summa 50,00 eurot kujunemine: 13.07.2023 tasulise kirja (Lisa 9 lk 1) saatmine 25 eurot; 16.08.2023 tasulise kirja nr 3452044 (Lisa 9 lk 3) saatmine 5 eurot; 23.08.2023 tasulise kirja nr 3453864 (Lisa 9 lk 4) saatmine 5 eurot; muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot* (Lisa 10). *makseviivitusega tingitud muud kulud sisaldavad: - nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; - kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; - edastatud kirjade kulu; - võlgnikule tehtavate kõnede kulud; - võlanõude avaldamisega tehtud kulud (vt Lisa 5). Kuivõrd ümberarvestuse tõttu oli üles ütlemine toimetu, leping ei lõppenud ning hagejal ei ole ka alust nõuda peale lepingu lõppemist tehtud sissenõudmiskulude hüvitamist. Kohus ei saa arvestada saadetud meeldetuletuskirja ka lepingu kehtivuse ajal tehtud võla sissenõudmiskuluna, sest ümberarvestuse kohaselt jäi kostja võlgu alates 2023. detsembrist, väidetavad meeldetuletuskirjad saadeti aga varem. Seetõttu jätab kohus hageja sissenõudmiskulude hüvitamise nõude rahuldamata.
14.Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 172 lg 9 kohaselt, maksekäsu kiirmenetluse kulud kannab maksekäsu tegemise korral ja käesoleva seadustiku §-s 4881 sätestatud juhul võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (vt Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012 lahendit asjas nr 3-2-1-143-11, p 13). Hageja palub hagis mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud ja kostjalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Hageja on esitanud menetluskulude arvestuse 13.12.2023. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 595 eurot ja lepingulise esindaja õigusabi tasu 527 eurot (ilma käibemaksuta). Tsiviilasja hinnaks oli hagi esitamisel TsMS § 133 kohaselt 5174,71 eurot, millelt tuleb riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasuda riigilõiv summas 595 eurot. Seega on hagilt tasutud riigilõiv summas 595 eurot põhjendatud ja vajalik kulu. Hageja palub mõista kostjalt välja maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot. Tulenevalt TsMS § 4842 on lepingulise esindaja kulu maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot, põhjendatud ja vajalik. Hageja lepinguline esindaja on hagejale osutanud õigusabi 3 tundi tunnihinnaga 169 eurot kokku summas 527 eurot (ilma käibemaksuta) järgmiselt: -täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule 3 tundi. Kohus, tutvunud menetluskulude nimekirjaga, leiab, et menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingud on põhjendatud ja hageja esindamiseks kohtumenetluses vajalikud. Hagejat esindas menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 tingimustele vastav lepinguline esindaja, magistrikraadiga õigusteadmistega isik - jurist. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli esindaja tasumäär 169 eurot tunnis (ilma käibemaksuta). Riigikohus on varem pidanud põhjendatuks tunnitasu mh 120 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 02.10.2013 määrus nr 3-2-1-93-13), aga ka nt 170 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 16.04.2021 määrus nr 2-20-4817, p 20). Tallinna Ringkonnakohus on 28.02.2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-10648 punktis 57 märkinud, et mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud (vt Ringkonnakohtu lahend nr 2-19-110078, punkt 19). Tunnitasule hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Ringkonnakohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole. Kohtule on teada, et
tunnitasuga 120 eurot, millele lisandub vajadusel käibemaks, osutavad praeguses majanduslikus olukorras kohtus esindamise teenust nii mõnedki vandeadvokaadid. Kohus leiab, et ehkki pooltel on õigus kokku leppida endile sobivas õigusteenuse osutamise tunnihinnas, ei tähenda, et nimetatud kulu oleks põhjendatud jätta täies ulatuses vastaspoole kanda. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja märgitud teenustasu summas 169 eurot tund ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda ebamõistlikult kõrgeks. Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, on esindaja taotletud tunnitasu suurus kohtu hinnangul üle paisutatud. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja tunnitasu on ülemäärases suuruses võrreldes kohtupraktikas heakskiidetud Eesti Advokatuuri liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja tunnitasuga. Tegemist on hageja põhitegevuse standardse vaidlusega. Lähtudes mh mõistlikest turuhindadest ja kohtupraktikast, on põhjendatud tunnitasumäär kohtu hinnangul 120-122 eurot koos käibemaksuga sõltuvalt käibemaksu suurusest. Kuna hageja taotleb menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta, on hageja põhjendatud tunnihind 100 eurot ilma käibemaksuta. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul tegemist keskmise keerukusega varalise õigusvaidlusega. Hageja lepingulise esindaja töö sisaldas hagi esitamiseks alusdokumentidega tutvumist ja analüüsimist, hagiavalduse koostamist, lisade ettevalmistamist ja kohtule esitamist. Kohtu hinnangul on käesolevas asjas põhjendatud ajakulu hagimenetluses osalemisel 3 tundi, mis vastab ka menetlusse esitatud dokumentide ja nende lisade sisule ja mahu hulgale. Arvestades lepingulise esindaja põhjendatud tunnihinda, on hageja õigusabikulu kokku 320 eurot (3 tundi × 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot). Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 915 eurot, millest 595 eurot on riigilõiv ja 320 eurot on lepingulise esindaja kulu. Kostjale on hageja menetluskulude nimekiri kätte toimetatud 20.01.2024 väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostjale on 16.04.2024 kohtumäärusega antud tähtaeg hageja menetluskuludele vastuväite esitamiseks, kohtumäärus on kostjale kätte toimetatud 02.05.2024 väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja menetluskuludele, samuti ei ole kostja esitanud oma menetluskulude nimekirja. TsMS § 163 lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades, et kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb poolte menetluskulud jätta poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. 13.12.2023 esitatud hagi hind oli 5174,71 eurot. Kohus rahuldas hageja nõude põhivõla osas kokku summas 2103,84 eurot, põhivõlalt kohtuotsuse tegemise päevaga sissenõutavaks muutunud viivise perioodi 16.12.2023-13.05.2024 eest summas 6,23 eurot ja viivisenõude põhivõlalt (kokku 2103,84 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates tagasimakse sissenõutavaks muutumisest kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Seega kokku rahuldas kohus arvestuslikult hagi 2373,05 euro ulatuses (2103,84 + 6,23 + edasiulatuv viivis 1 aasta eest 262,98), mis on hagi esitamisel arvestatud hagihinnast (5174,71 eurot) 45,86%. Lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise proportsioonist jätab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel hageja menetluskulud 45,86% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 54,14% ulatuses hageja kanda. Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud ja kostjal rahaliselt kindlaksmääratavaid menetluskulusid ei ole.
Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 45,86% hageja põhjendatud menetluskuludest (915 eurot), millele vastab summa 419,62 eurot. Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb hagejal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 317 lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Maris Juha kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.