2-23-132659
Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Ülle Raag
Otsuse tegemise aeg ja koht
13.05.2024. a, Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-23-132659
Tsiviilasi
TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal hagiavaldus Txxxx Kxxxx vastu võla nõudes
Hagihind
1167,82 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (registrikood: 14304235; asukoht: Vabaõhumuuseumi tee 1, Tallinn, 13521 Harju maakond); Hageja esindaja: Sigrid Rahkema (Julianuse Õigusbüroo OÜ; e-post: [email protected]); Kostja: Txxxx Kxxxx (isikukood:xxxxxxxxxxxx; aadress: xxxxxxxxxx, xxxxxxxxx linn,xxxxxxxxxxxvald, xxxxxxxxxxxa maakond; e-post:.
Menetluse liik
Kohus teeb TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud hagile
1 (5)
2 (5)
Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt. 16.01.2024. a esitatud hagi asjaolude kohaselt on kostja Txxxx Kxxxx sõlminud hagejaga 22.01.2021. a järelmaksulepingu nr 7077225659, mille alusel sai kostja sai kauba maksumusega summas 367,74 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel (osamakse 15,89 eurot) ning perioodil 10.02.2021. a - 10.03.2026. a. Lisaks sõlmis kostja hagejaga 14.03.2021. a järelmaksulepingu nr 7080536005, mille alusel sai kostja kauba maksumusega 371,94. Kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel (osamakse 16,08 eurot) ning perioodil 10.04.2021. a - 10.05.2026. a. Hageja kontrollis enne lepingute sõlmimist kostja krediidivõimelisust. Lepingus nr 7077225659 oli kokkulepitud krediidi kulukuse määraks 40,74% ning lepingus nr 7080536005 on selleks määraks 40,69%. Kostja ei täitnud lepingust nr 7077225659 tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis hageja 10.03.2023. a kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse. Kostjale anti täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kostja võlgnevust ei likvideerinud ning hageja ütles 25.03.2023. a lepingu üles. Ka ei täitnud kostja lepingust nr 7080536005 tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Hageja saatis 10.03.2023. a kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse ning andis võlgnevuse tasumiseks täiendava tähtaja. Kostja võlgnevust ei tasunud ning hageja ütles 25.03.2023. a lepingu üles. Põhinõude katteks on toimunud laekumisi vastavalt summas 12,38 eurot ja 2,85 eurot. Põhinõue on seega kokku 724,45 eurot. Mõlemas poolte vahel sõlmitud lepingus on pooled kokku leppinud intressi määras 36,62% aastas, s.o 0,102% päevas. Intressi võlgnevus lepingu nr 7077225659 puhul on kostjal alates 23.osamaksest, s.o 10.12.2022. a. Seega on intressi võlgnevus 32,34 eurot. Lepingu nr 7080536005 puhul on intressi võlgnevus alates 21.osamaksest, s.o 10.12.2022. a ning summas 33,73 eurot. Kokku intressi võlgnevus 66,07 eurot. Hageja nõuab põhinõudelt (724,45 eurot) viivist alates lepingute ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o alates 26.03.2023. a ning määras 24,15% aastas. Hagiavalduse esitamise eseisuga on sissenõutavaks muutunud viivis summas 142,34 eurot. Hageja taotleb edasiulatuva viivise väljamõistmist lepingujärgses määras (24,15% aastas) kuni põhinõude täitmiseni. Lisaks taotleb hageja VÕS § 1132 lg 2 alusel sissenõudmiskulude hüvitamist kokku summas 60 eurot. Kummagi lepingu puhul summas 30 eurot. Hageja on lepingu nr 7077225659 puhul saatnud 3 tasulist kirja, s.o 10.05 (15 eurot), 26.06 (5 eurot) ja 17.07.2023.a (5 eurot). Lisanduvad muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot. Lepingu nr 7080536005 puhul on tasulised kirjad saadetud 25.04 (15 eurot), 30.05 (5 eurot) ja 17.07.2023. a (5 eurot). Lisanduvad muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot. Kohus leiab, et hageja põhinõue on õiguslikult põhjendatud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sel päeval. VÕS § 401 lg 1 sätestab, et krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Kuna kostja ei ole hagile vastanud, siis saab TsMS § 407 lg 1 alusel lugeda kostja poolt omaksvõetuks hageja poolt esitatud faktilised asjaolud, sh asjaolu, et kostja on TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal sõlmitud lepingut rikkunud ja ei ole lepingust tulenevat kohustust täitnud, s.o ei ole tasunud nõuetekohaselt laenu osamakseid vastavalt koostatud maksegraafikule. Muu hulgas saab lugeda kostja poolt omaksvõetuks asjaolu, et tal on lepingu alusel tasumata põhivõlg kokku summas 724,45 eurot (355,36+369,09). Kohus peab intressinõuet summas 66,07 eurot (32,34+33,73) põhjendatuks. Põhjendatud on
3 (5)
ka viivisenõue määras 24,15% aastas. Kohtuotsuse tegemise aja seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis lepingu nr 7077225659 puhul 97,49 eurot ning lepingu nr 7080536005 puhul 101,26 eurot. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja alates 14.05.2024. a viivise põhivõlalt 355,36 eurot ja põhivõlalt 369,09 eurot määras 24,15% aastas kuni põhivõla täitmiseni. Hageja taotleb kostjalt sissenõudmiskulu summas 60 (30+30) eurot väljamõistmist. VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja pärast lepingu lõppemist nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hagiavaldusele lisatud tõendite kohaselt on kostjale saadetud võlateatised järgmiselt. Hageja on lepingu nr 7077225659 puhul saatnud 3 tasulist kirja, s.o 10.05 (15 eurot), 26.06 (5 eurot) ja 17.07.2023.a (5 eurot). Lisanduvad muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot. Lepingu nr 7080536005 puhul on tasulised kirjad saadetud 25.04 (15 eurot), 30.05 (5 eurot) ja 17.07.2023. a (5 eurot). Lisanduvad muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot. Kohus peab vajalikuks märkida, et VÕS § 1132 lg 2 hõlmab kõikvõimalikke võla sissenõudmiseks tehtavaid toiminguid, mitte ainult meeldetuletuskirjade saatmist, mistõttu ei saa põhjendatuks pidada ka muid makseviivitusega tekkinud kulusid. Seega on põhjendatud nõue summas 50 eurot (25+25). Menetluskulude jaotus Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulu kokku 976 (280+696) eurot. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on hageja hagiavalduste esitamisel tasunud riigilõivu kokku 280 eurot. See on TsMS § 138 lg-te 1, 2 järgi põhjendatud menetluskulu. Menetluskuluks on ka maksekäsu kiirmenetluse kulu kokku 20 eurot (TsMS § 4842). Kulu saab pidada põhjendatuks. Kohus leiab aga, et hageja lepingulise esindaja tasu on põhjendatud üksnes osaliselt. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja ilmselgelt ülepaisutatud. Asja materjalidest nähtub, et esindaja õigusabi osutamine on seisnenud hagiavalduse koostamises ja esitamises ning sellele eelnenud dokumentide komplekteerimises ja analüüsis. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole tegemist õiguslikult keeruka nõudega, mille vormistamine eeldaks suurt ajakulu ja mahukat tõendite kogumist. Tegemist on nn masshagiga, mis sisaldab õiguslikus osas standardteksti. Hagejal ei olnud põhjust esitada nõudeid eraldi hagiavaldustena ning seeläbi suurendada menetluskulusid. Ka on põhjendamatu hageja esindaja tunnihind õigusteenuse osutamisel, s.o 169 eurot/tund. Hageja esindaja puhul on tegemist juristiga ning arvestades ka asja lihtsakoelisust ei saa põhjendatud tunnihinnaks pidada rohkem, kui 120 eurot/tund. Kohus peab põhjendatud esindaja kuluks mõlema hagiavalduse koostamisel kokku 240 eurot.
4 (5)
Eeltoodu alusel loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks hageja menetluskuluks kokku summas 540 eurot, sh nõuete esitamisel tasutud riigilõiv summas 280 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja tasu summas 240 eurot. Arvestades hageja taotlust, tuleb TsMS § 177 lg 4 järgi lahendis märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja hagile ei vastanud ja kostjal asja menetlusega seoses menetluskulusid ei ole tekkinud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.