Eesistuja Liis Arrak, liikmed Maris Kuurberg ja Kairi Piirisild
Otsuse tegemise aeg ja koht
13.05.2024, Tallinn
Kohtuasja number
2-21-19263
Kohtuasi
Osaühingu UniversalExports hagi IPEC AS-i vastu osaühingu osade omandiõiguse üleandmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 14.10.2022 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Osaühingu UniversalExports apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
160 000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant) Osaühing UniversalExports (registrikood 10991799), lepingulised esindajad vandeadvokaat Paul Künnap ja vandeadvokaat Marcus Niin Kostja (vastustaja) IPEC AS (Norra Kuningriigi registrikood 982359694), lepingulised esindajad vandeadvokaat Erki Vabamets ja vandeadvokaadi abi Martin Järve
Menetluse liik
Asja läbivaatamine 02.04.2024 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Võtta uue tõendina vastu Osaühingu UniversalExports 12.04.2024 menetlusdokumendile lisatud Stars En Prix Osaühingu juhatuse 11.04.2024 otsus (lisa 1). Jätta vastu võtmata Stars En Prix Osaühingu müügiprogrammis osalenud ostjate kinnitused (lisad 2–4).
3.2.Kohustada IPEC AS-i sõlmima käsutustehing, millega IPEC AS annab Osaühingule UniversalExports üle Stars En Prix Osaühingu osa omandi nimiväärtusega 200 eurot, mis vastab 2,72% Stars En Prix Osaühingu osakapitalile. Asendada IPEC AS-i vastav tahteavaldus kohtuotsusega.
2-21-19263
3.3.Kohustada IPEC AS-i andma enda väärtpaberikonto haldurile korraldus Stars En Prix Osaühingu 2,72% osa nimiväärtusega 200 eurot ülekandmiseks 160 000 euro makse vastu Osaühingu UniversalExports väärtpaberikontole nr 99100434943. Asendada IPEC AS-i vastav tahteavaldus kohtuotsusega.
3.4.Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud IPEC AS-i kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Osaühing UniversalExports (hageja, osanik, ostja) esitas 08.12.2021 Harju Maakohtule IPEC AS (kostja, osanik, müüja) vastu hagi, milles palus kohustada kostjat andma hagejale üle Stars En Prix Osaühingu (SEP, osaühing) osa nimiväärtusega 200 eurot, mis vastab 2,72%-le osaühingu osakapitalist, ja andma väärtpaberikonto haldurile korraldus selle osa ülekandmiseks hageja väärtpaberikontole 160 000 euro suuruse makse vastu ning asendada kostja vastav tahteavaldus kohtuotsusega.
1.1.Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja SEP osanikud: hagejale kuulub osa nimiväärtusega 120 eurot ja kostjale osa nimiväärtusega 200 eurot, lisaks on osaühingul veel 22 osanikku (kokku 24 osanikku). Osaühingule kuulub 56% MarkIT Holding Aktsiaseltsi (MarkIT, aktsiaselts) aktsiatest. Kuna osaühingul ei ole iseseisvat majandustegevust, sõltub osaühingu osade väärtus aktsiaseltsi väärtusest. Kostja seaduslik esindaja HER oli MarkIT Norra juhataja, kes soovis ametisuhte lõpetamise tõttu väljuda kontsernist ning võõrandada kostjale kuuluva osaluse. Selleks sõlmisid hageja ja kostja 05.07.2020 osa müügilepingu (leping), millega kostja kohustus võõrandama talle kuuluva osa hagejale ning hageja kohustus tasuma selle eest 160 000 eurot. Osa võõrandamiseks tuli anda hiljemalt 31.12.2020 väärtpaberikonto haldurile korraldus osa hagejale ülekandmiseks. Pooled välistasid lepingu p-s 4.2 kummagi poole õiguse lepingust taganeda. Müügitehing pidi vastama SEP põhikirjale ja osanike lepingule, mis nägid ette, et enne osa võõrandamist tuleb sellest teavitada osaühingu juhatust, kes otsustab, kas omandab ise osa või pakub seda teistele osanikele (nn osa müügiprogramm). Kostja oli müügiprogrammist teadlik ning nõustus sellega. Osaühingu juhatus pakkus 07.01.2021 osa teistele osanikele ostmiseks ning osanike rohkuse tõttu võttis müügiprogramm aega neli kuud. Kostja ei esitanud enne müügiprogrammi alustamist vastuväiteid selle kohta, et müügilepingu
2-21-19263 täitmine ei pruugi toimuda enne 31.12.2020, ning nõustus sisuliselt täitmistähtaja pikenemisega. Kostja andis teada, et täitmine võib toimuda ka 30.06.2022. Osaühing teavitas 26.04.2021 osanikke müügiprogrammi lõpuleviimisest ning andis teada, et osa ülekanded tehakse Eesti väärtpaberite registris 26.04.2021 ja 07.05.2021. Kostja keeldus 11.05.2021 osa võõrandamast ning esitas müügilepingust taganemise avalduse, tuginedes sellele, et ta ei teadnud lepingu sõlmimise ajal osa väärtust ning kostja ei täitnud lepingut tähtaegselt (31.12.2020). Hageja nõudis 27.09.2021 müügilepingu täitmist ning andis selleks kostjale täiendava tähtaja 04.10.2021. Hageja on proovinud korduvalt kostjaga kokkuleppele jõuda, kuid kostja keeldub lepingut täitmast. Hageja nõue muutus sissenõutavaks pärast müügiprogrammi läbiviimist (26.04.2021), hiljemalt aga pärast täitmiseks antud täiendava tähtaja möödumist (04.10.2021).
1.2.Hagejal on võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 2 alusel õigus nõuda kostjalt lepingu p-dest 2.1, 2.3 ja 2.4 tuleneva kohustuse täitmist, s.o osa omandi üleandmist ning selleks väärtpaberikonto haldurile vastava korralduse andmist. Kostja tahteavaldus tuleb tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 alusel asendada.
1.3.Kostjal ei ole alust keelduda täitmisest, sest hageja on olnud kogu aeg valmis ostuhinna tasuma.
1.4.Kostja ei ole müügilepingust kehtivalt taganenud. Pooled välistasid lepingu p-s 4.2 lepingust taganemise õiguse. Taganemisõiguse välistamine ei ole tühine, sest see ei piira ebamõistlikult kummagi lepingupoole õigusi, kuna saab rakendada teisi õiguskaitsevahendeid. Mõlemad pooled võtsid riski, et neil tuleb lepingut täita sõltumata müügieseme väärtuse muutumisest. Kokkulepe pidi kaitsma mh kostjat osa väärtuse järsu languse eest olukorras, kus MarkIT aktsiate väärtus oli epidemioloogilise kriisi tõttu languses (II kvartali käive langes 31%). Ka juhul, kui taganemise õiguse välistamine oleks tühine, ei olnud kostjal VÕS § 116 lg 1 alusel õigust lepingust taganeda, sest hageja ei ole lepingut oluliselt rikkunud. Hageja oli valmis tasuma ostuhinna ning kostja ei esitanud enne 31.12.2020 väärtpaberikonto haldurile osa ülekandmise korraldust. Kostja jaoks ei olnud 31.12.2020 määrava tähtsusega. Lepingust taganemiseks ei anna alust ka kostja ebaõige väide, et ta ei teadnud osa väärtust. Kuna SEP ega MarkIT ei ole börsil noteeritud, saab hind kujuneda poolte kokkuleppel. Pooled leppisid kokku hinnas 160 000 eurot, mis oli mõistlik. Seejuures oli kostja seaduslik esindaja kontserni siseringis ning kursis MarkIT arengutega ning tal oli võimalik tutvuda selle majandusliku seisuga ja seeläbi väärtusega.
1.5.Kostja ei ole müügilepingut kehtivalt tühistanud. Kostja ei saanud olla osa väärtuse osas eksimuses TsÜS § 92 lg-te 1 ja 2 tähenduses, st tal ei saanud olla ebaõiget ettekujutust. Tegemist oli kokkuleppelise hinnaga. Samuti kostja teadis või pidi teadma SEP ja MarkIT finants- ja majandusnäitajaid. Olles SEP osanik ja kontserni juhtivtöötaja, oli tal õigus osaühingult teavet saada ning tutvuda avalike andmetega. Juhul, kui kostja ei teadnud SEP või MarkIT majandusnäitajaid, oleks ta pidanud end sellega kurssi viima. Kostja seaduslik esindaja oli ka varem kontsernis aktsiad ostnud. Ka juhul, kui kostja oli eksimuses, ei saa ta sellele tugineda, sest kandis TsÜS § 92 lg 5 järgi eksimuse riisikot. Ostjal ei lasu müüja teavitamise kohustust, see lasub müüjal.
2-21-19263
1.6.Hageja nõue on kooskõlas hea usu põhimõttega ja müügilepingut saab täita sõltumata sellest, et müügiprogrammis osalesid ka teised osanikud. Pärast müügiprogrammi läbiviimist saab osa teistele osanikele üle anda müügilepingu pooleks olnud osaniku vahendusel. SEP põhikiri on selles osas paindlik.
1.7.Osa üleandmiseks ei ole äriseadustiku (ÄS) § 168 lg 1 p 10 järgi koosmõjus ÄS § 181 lg-ga 4 vaja osanike üldkoosoleku otsust. Viidatud sätted ei kohaldu, sest lepingu poolteks ei ole osaühing ja tema juhatuse liige (juhatuse liikmega seotud ühing). Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
2.1.Kostja vastuväidete kohaselt ei saa hageja nõuda lepingu täitmist, sest kostja taganes VÕS § 116 lg 1 alusel hageja olulise rikkumise tõttu 11.05.2020 avaldusega müügilepingust. Kostja taganes lepingust, sest hageja jättis osa omandiõiguse tähtaegselt üle andmata, viivitas kohustuse täitmisega ning eksitas kostjat müügilepingu hinna aluseks olevate asjaoludega. Kostja ei nõustunud tähtaja pikendamisega ega müügiprogrammi läbiviimisega ning küsis hagejalt korduvalt müügilepingu täitmise ajakava kohta, sh nii enne 31.12.2020 kui ka pärast seda. Kostja andis korduvalt hagejale täitmiseks täiendava tähtaja, sh andis kostja nõusoleku pikendada täitmise tähtaega kuni 30.06.2022, kuid üksnes koos ostuhinna muutmisega. Hageja ei vastanud sellele ettepanekule. Kuna hageja viivitas täitmisega üle viie kuu, ei olnud kohustuse täitmise nõue enam kostja jaoks tõsiseltvõetav. Lepingu p-s 4.2 sisalduv lepingust taganemise keeld on VÕS § 106 lg 2 järgi tühine. Lepingus ei lepitud kokku muid õiguskaitsevahendeid, sh leppetrahvi. Fikseeritud hinnaga täitmise nõue ei olnud pärast viivitust ja osa väärtuse muutumist enam tõsiseltvõetav ja kaitset pakkuv õiguskaitsevahend. Seega oli taganemine ainuke mõistlik õiguskaitsevahend, mida kostja sai kujunenud olukorras kasutada ja mis pakkus talle kaitset.
2.2.Alternatiivselt tühistas kostja 11.05.2021 avaldusega lepingu olulise eksimuse tõttu TsÜS § 92 alusel. Pooled leppisid osa väärtuses kokku, lähtudes sellest, et MarkIT väärtus on 10 miljonit eurot. 08.05.2021 saatis müügiprogrammis osalenud osanik Eternity Assets OÜ teistele osanikele teate, et tühistab oma osade pakkumise, kuna SEP juhatuse liige AA on teda osade väärtuse osas eksitanud: MarkIT väärtus oli juba 2019 tegelikult 30 miljonit eurot, mitte 10 miljonit eurot. Selle peale teatas teine osanik, et osaühingu aruandlus ei ole olnud piisav. Kostja ei oleks sõlminud hagejaga müügilepingut ostuhinnaga 160 000 eurot, kui ta oleks lepingu sõlmimise ajal teadnud, et MarkIT väärtus oli 30 miljonit eurot, mitte 10 miljonit eurot, mis oli hinnakokkuleppe aluseks. Hageja seaduslik esindaja AA, kes oli ühtlasi SEP ja MarkIT seaduslik esindaja (juhatuse liige), oleks pidanud osanikke, sh kostjat teavitama MarkIT tegelikust väärtusest. AA kasutas oma positsiooni ära ja hoidis teisi osanikke teadlikult MarkIT tegeliku väärtuse osas eksimuses.
2.3.Juhul, kui kostja ei ole müügilepingust kehtivalt taganenud, ei ole hagejal õigust nõuda lepingu täitmist, sest täitmine on VÕS § 108 lg 2 p 1 tähenduses võimatu. Kuigi pooled sõlmisid omavahel osa müügilepingu, teatas hageja 02.12.2020, et tal tuleb enne täitmist teavitada teisi osanikke ja uurida, kas nad soovivad tehinguga ostjate või müüjatena liituda. 27.12.2020 teatas kostja, et teiste osanike ostusoovid ei muuda müügilepingut, kuid
2-21-19263 see võib tähendada, et lisaks hagejale osaleb ostjana ka mõni teine osanik, sh tegelikult ostab osad ära osaühing ja müüb need siis huvitatud osanikele. 07.01.2021 saatis SEP seaduslik esindaja osanikele teate, et kostja soovib müüa oma osa, mida pakutakse müügiks kõigile osanikele. 26.04.2021 teatas SEP seaduslik esindaja, et osanike ostusoovid on kokku kogutud ja tehingukorraldused tuleb teha osaühinguga. Pärast lepingust taganemise avalduse saamist vabandas hageja 19.05.2021 tekkinud viivituse pärast ja märkis, et kuigi algselt kavandas hageja müügilepingut hageja ja kostja vahel, oleks õige teha müügitehing nii, et kostja müüb osa osaühingule, kes müüb selle siis osanikele edasi. Samas oli kostja sõlminud müügilepingu hagejaga, mitte osaühinguga. Kostja ei teadnud lepingut sõlmides müügiprogrammist ega sellest, et tehing tehakse osaühinguga või selle kaudu. Poolte leping ei ole kooskõlas ühingu põhikirja p-s 6.1 ja osanike kokkuleppe p-s 4 ettenähtud müügiprogrammiga, mille kohaselt pidid ostjaks olema teised osanikud või ühing ise. Juhul, kui hageja nõuab müügilepingu täitmist endale, pidi hagejal olema selleks ÄS § 168 lg 1 p 10 järgi koosmõjus ÄS § 181 lg-ga 4 osaühingu osanike, mitte juhatuse nõusolek, sest hageja on 100% osaühingu juhatuse liikme AA kontrolli all olev ettevõte. Osanike otsuse puudumise tõttu on täitmine võimatu.
2.4.Juhul, kui kostja ei ole müügilepingust kehtivalt taganenud ja müügilepingu täitmine ei ole võimatu, on müügilepingu täitmise nõudmine vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja ei saa nõuda lepingu täitmist, kuna ta on ise põhjustanud müügilepingu tähtaegse täitmata jätmise. Lisaks kasutas hageja seaduslik esindaja teiste osanike vastu ära oma positsiooni SEP ja MarkIT juhatuse liikmena ning hoidis neid teadlikult teadmatuses SEP tegeliku väärtuse osas. Seetõttu ei vastanud osa ostuhind juba lepingu sõlmimise ajal selle tegelikule väärtusele. Lisaks on MarkIT väärtus pärast müügilepingu sõlmimist mitmekordselt kasvanud. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Harju Maakohus jättis 14.10.2022 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust.
3.1.Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud: -
hageja ja kostja on Stars En Prix OÜ (SEP) osanikud, kokku on 24 osanikku; kostjale kuulub osa nimiväärtusega 200 eurot; SEP on MarkIT Holding AS-i valdusfirma, kellel puudub sisuline majandustegevus ja kellele kuulub ligi 56% MarkIT-st; AA on nii MarkIT, SEP kui ka hageja juhatuse liige; hageja ja kostja sõlmisid 05.07.2020 osa müügilepingu, millega kostja kohustus müüma talle kuuluva osa 160 000 euro eest hagejale; lepingu sõlmimise põhjuseks oli kostja seadusliku esindaja HERi, kes oli MarkIT Norra juhataja, koostöö lõpetamine MarkIT-ga; lepingu p 1 järgi pidi see olema kooskõlas SEP põhikirja ja osanike lepinguga; lepingu p 2.4. teisele lausele tuli osa kanda müüja väärtpaberikontolt üle ostja väärtpaberikontole hiljemalt 31.12.2020, kusjuures müüja pidi andma oma väärtpaberikonto haldurile korralduse kanda osa üle ostja väärtpaberikontole tehinguna, mis tehakse põhimõttel „väärtpaberiülekanne makse vastu“ väärtuspäevaga T+0, ning ostja pidi andma oma väärtpaberikonto haldurile korralduse kanda ostuhind müüja pangakontole ja võtta osa ostja väärtpaberikontol vastu tehinguna, mis toimub põhimõttel“ väärtpaberiülekanne makse vastu“ väärtuspäevaga T+0;
2-21-19263 -
-
-
-
-
SEP põhikirja p 4.1 järgi tuleb osanikul osa võõrandamiseks saada ühingu nõusolek, esitades taotluse juhatusele. Kui ühingul on kehtiv tagasiostuprogramm ja piisavalt vabu vahendeid, otsustab juhatus osa tagasiostu, muul juhul pakub juhatus osa müügiks teistele osanikele; SEP osanike lepingu p 4.1 järgi nõustuvad osanikud, et juhul, kui osanik soovib äriühingu osa või sellest osa müüa, peaks ta esmalt esitama programmiga seotud avalduse. Kui vahendid ei ole kõigi taotlejate jaoks piisavad, uurib ühing p 4.1.2 kohaselt, kas teised osanikud sooviksid äriühingus veel osasid soetada. Sel juhul lubab äriühing nimetatud osanikel osta osasid, mille äriühing on programmi raames tagasi ostnud, ja saadud tulu kasutatakse programmi rahastamiseks edasise tagasiostmise eesmärgil. Kui vahendid ei ole piisavad, jaotatakse programmi vahendid nii, et kõigepealt rahastatakse kõiki tagasioste, mille summa on alla 5000 euro, ja seejärel kasutatakse ülejäänud vahendeid tagasiostudeks teistelt osalevatelt osanikelt proportsionaalselt tagasiostetavate osade arvuga. Äriühing ostab iga osa tagasi, nagu programmis on ette nähtud. Kui osasid soovib osta rohkem osanikke kui neid on ülalpool täpsustatud programmi raames saadaval, võivad nad p 4.1.3 järgi osta osasid proportsionaalselt oma osalusega äriühingus; pooled pidasid pärast lepingu täitmise tähtpäeva 31.12.2020 kirjavahetust, kuid ei jõudnud lepingu täitmiseni; AA pöördus 07.01.2021 kõigi SEP osanike poole teatega, et kostja soovib müüa oma osa, selgitas müügiprogrammi toimumisprotsessi ning pakkus kõigile osanikele võimalust omandada kostjale kuuluv osa; sellega algas osanike vahelise lepingu järgne müügiprogramm; hageja ei avaldanud müügiprogrammi raames ostusoovi; kostja tegi 11.05.2021 müügilepingu ülesütlemise (taganemise) avalduse, milles märkis taganemise põhjusena, et ta sai 08.05.2021 Eternity Assets OÜ e-kirjast teada, et hageja juhatuse liige eksitas teda MarkIT aktsiate väärtuse kaudu SEP osade väärtusest ning jättis kostjale tegeliku väärtuse avaldamata, kuigi see oli talle teada, samuti et hageja ei ole tähtaegselt (31.12.2020) täitnud oma kohustust (tasunud ostuhinda); hageja selgitas 19.05.2021 kostjale, et müügilepingut saab täita nii, et kostja müüb oma osa SEP-le ja SEP müüb ostetud osa, jagades selle eelnevalt osadeks, omakorda SEP osanikele edasi; hageja nõudis 22.06.2021 e-kirjas lepingu täitmist endale, mitte SEP-le; hageja esitas 27.09.2021 kostjale osa üleandmiseks (lepingu täitmiseks) nõudekirja, millele kostja vastas 04.10.2021.
3.2.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt võisid pooled lepingu p 6.1 kohaselt muuta lepingut kirjalikult või elektrooniliselt digiallkirjaga ning pooled ei ole sellises vormis müügilepingu täitmistähtaega pikendanud. Pooled ei ole saavutanud kokkulepet. Poolte kirjavahetusest nähtub, et kostja küsis korduvalt lepingu täitmise tähtpäeva järele ja hageja andis erinevaid lubadusi. Kostja pakkus 28.12.2020 e-kirjas täitmise tähtajaks 29.01.2021, samuti 30.06.2022, kuid viimast üksnes tingimusel, et müügilepingu hind oleks arvestatud MarkIT 2021 väärtuselt. Seega oli kostja nõus tähtaega pikendama tingimusel, et muudetakse ka ostuhinda. Hageja ei vastanud sellele pakkumisele.
3.3.Kuna hageja ületas tähtaega, viivitas täitmisega ja ei teavitanud kostjat MarkIT väärtusest, rikkus hageja VÕS § 116 lg 1 tähenduses oluliselt müügilepingut ning kostjal oli õigus lepingust taganeda.
2-21-19263 Kuigi lepingu p 4.2 järgi ei või lepingupool lepingut ühepoolselt lõpetada, on see lepingupunkt VÕS § 106 lg 2 alusel tühine. Kuna pooled ei leppinud lepingus kokku teisi õiguskaitsevahendeid (nt leppetrahv), on lepingu p 4.2 lepinguosalisi äärmiselt piirav ning selle puhul on eriti oluline järgida lepingus sätestatud täitmise tähtaega. Arvestades müügilepingus fikseeritud hinda ja täitmise tähtaega, saaks kostjale kaitset pakkuda vaid kohustuste täitmise nõue ja lepingust taganemine. Arvestades seda, et kostja nõudis korduvalt lepingu täitmist, kuid hageja viivitas täitmisega üle viie kuu, ei saanud kohustuse täitmise nõue olla kostja jaoks enam kaitset pakkuv õiguskaitsevahend. Seadusjärgse viivise nõue ei oleks proportsionaalne ja piisav. Hageja ei ole toonud esile mõjuvaid põhjuseid, mis õigustaksid lepingu tähtaegselt täitmata jätmist, mh ei õigusta seda SEP põhikirjast ja osanike lepingust tulenevad võimalikud müügiprogrammi toimingud. Lepingust ei tulene, et see allub müügiprogrammile. Ka juhul, kui lepingu p 1 lisati lepingusse põhjusel, et tuleks läbida müügiprogramm, jääb arusaamatuks, miks alustati müügiprogrammi kui ajamahuka protsessi läbiviimist alles 07.01.2021, mitte pärast lepingu sõlmimist. Tähtsust ei ole sellel, kas hagejal oli lepingu täitmise tähtpäeval raha ostuhinna tasumiseks. Tähtis on see, et hageja ei ole lepingut täitnud. Hageja ei ole tõendanud, et kostjale oli osa väärtus teada ja hageja oli teinud kõik endast oleneva, et osanikke väärtusest teavitada. Seega müüs kostja osa, mille väärtusest ei olnud hageja seaduslik esindaja, kes oli samal ajal ka MarkIT ja SEP juhatuse liige, kostjat teavitanud. Kostja seadusliku esindaja isikuomadustel ja teadmistel ei ole asjas tähtsust. Tähtaja ületamine, edasine täitmisega viivitamine ja MarkIT väärtusest teavitamata jätmine on VÕS § 116 lg 2 p-de 1, 2 ja 5 tähenduses olulised rikkumised. Kostja andis 27.12.2020– 24.03.2021 e-kirjades hagejale lepingu täitmiseks korduvalt täiendavaid tähtaegu, kuid hageja ei täitnud müügilepingut.
3.4.Kostja on 11.05.2021 avaldusega müügilepingu kehtivalt tühistanud, sest tehing oli tehtud olulise eksimuse mõjul TsÜS § 92 tähenduses. Kuna SEP osad ja MarkIT aktsiad ei ole börsil noteeritud või vabalt kaubeldavad, saab nende hind kujuneda üksnes poolte kokkuleppel. See ei vabasta AAa kohustustest jagada osanikele teavet ühingu väärtuse kohta. Ainuüksi osanikuks olemine, isiku üldised teadmised ja isikuomadused ning osaniku aktiivsus üldkoosolekutel ei anna osa omanikule teadmist ühingu väärtusest, kui juhatus seda infot osanikele ei jaga. Kostjal ei olnud võimalik enne lepingu sõlmimist 05.07.2020 analüüsida alates 01.07.2020 kättesaadavat SEP eestikeelset 2019. a majandusaasta aruannet. Hageja ei ole tõendanud, et AA andis osanikele teada MarkIT tegelikust väärtusest, ega selgitanud, miks ta ei edastanud selle aruande andmeid kostjale enne lepingu sõlmimist. Kostja varem osadega tehtud tehingud ei anna teavet osa väärtuse kohta hiljem tehtud tehinguks.
3.5.Hageja ei saa nõuda VÕS § 108 lg 2 p 1 järgi müügilepingu täitmist, sest täitmine on võimatu. Hageja nõuab lepingu täitmist endale, kuid lepingut ei ole võimalik täita, sest see on vastuolus SEP põhikirjaga. SEP põhikirja p 4.1 järgi on osa ostjaks teised osanikud. Hageja ei osalenud ostjana müügiprogrammis, samuti saaks müügiprogrammi kohaselt olla ostjaks SEP, mitte hageja.
3.6.Olukorras, kus hageja on viivitanud müügilepingu täitmisega ja viivitamisest tulenevalt on müügieseme hind oluliselt muutunud, on lepingu täitmise nõue, st osa võõrandamine 2020 juulis kokkulepitud hinnaga, viivitust kompenseerimata, vastuolus hea usu põhimõttega VÕS
2-21-19263 § 6 tähenduses. VÕS § 101 lg 3 järgi ei või võlausaldaja tugineda kohutuse rikkumisele ega kasutada õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille riisikot ta kannab. Kuna hageja väitel allus leping müügiprogrammile, kuid hageja ei ole osalenud ostjana müügiprogrammis, on hageja käitunud ka vastuoluliselt ja hea usu põhimõtte vastaselt, mille puhul ei peaks hagejale andma õiguskaitset.
3.7.Hagi rahuldamata jätmise korral jäävad menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Apellatsioonkaebus
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda koos kohustusega tasuda menetluskulude hüvitiselt seaduses sätestatud määras viivist.
4.1.Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt asus maakohus vääralt seisukohale, et kosjal oli õigus ja alus lepingust taganeda.
4.1.1.Kostja ei saanud lepingust taganeda, sest pooled leppisid lepingu p-s 4.2 kokku lepingust taganemise keelus. See kokkulepe ei ole VÕS § 106 lg 2 alusel tühine, sest seadus ei keela õiguskaitsevahendite kasutamist piirata. Arvestades seda, et pooled on võrdsetel positsioonidel majandus- ja kutsetegevuses tegutsevad isikud, kes avaldasid lepingut sõlmides teadlikult vastavat tahet, ning kokkulepe välistab ühetaoliselt mõlema lepingupoole taganemisõiguse, aga ka seda, et muude seadusest tulenevate õiguskaitsevahendite kasutamist ei ole piiratud või välistatud, ei ole taganemiskeeld tühine. Kostjal oli huvi leppida kokku taganemiskeeld, sest MarkIT majandustulemused olid languses ning täitmine pidi toimuma alles kuue kuu möödudes. Maakohus leidis vääralt, et peale taganemise ei taga ükski õiguskaitsevahend kostjale proportsionaalset ja piisavat kaitset. Kostjal on hageja vastu rahalise kohustuse täitmise nõue VÕS § 108 lg 1 tähenduses. Kuigi pooled ei olnud leppinud kokku leppetrahvis, oli kostjal VÕS § 115 lg 1 alusel õigus nõuda ka selle kohustuse rikkumise tõttu kahju hüvitamist, samuti VÕS § 113 lg 1 alusel viivist. Ebaõige on maakohtu järeldus, justkui vastutaks hageja ka müügieseme väärtuse tõusu eest. Hageja sellist riski ei kanna ning seda ei saa arvestada õiguskaitsevahendite piisavuse hindamisel. Fikseeritud hind kaitseb ostjat eseme väärtuse tõusu ning müüjat selle languse eest. Sellest ei teki aga kummalgi õigust kasutada õiguskaitsevahendeid.
4.1.2.Ka juhul, kui lepingu p 4.2 on tühine, asus maakohus vääralt seisukohale, et mõjuva põhjuseta raha maksmise kohustuse täitmisega viivitamine ja müügieseme väärtusega eksitamine andis kostjale alust lepingust taganeda. Seda järeldades jättis maakohus hageja tõendid hindamata ning kohaldas vääralt VÕS § 116 lg-t 1. Maakohus jättis arvestamata, et tehingu iseloomust ning kostja käitumisest tulenevalt ei olnud täitmise tähtpäev ega hageja viivitus kostjale olulised. Hagejal oli viivituseks mõjuv põhjus (müügiprogrammi läbimine) ning kostja teadis seda. Müügiprogrammi tõttu lepingu täitmise riski kandsid nii hageja kui ka kostja. Maakohus hindas vääralt poolte e-kirjavahetust ja järeldas vääralt, et kostja andis hagejale täiendavaid tähtaegu lepingu täitmiseks. Maakohus leidis vääralt, justkui ei oleks kokkulepitud hind olnud õiglane, ning et hagejal oli kohustus teavitada müüjat müügieseme väärtusest. Hagejal ei ole ostjana sellist kohustust,
2-21-19263 seega ei saanud hageja seda ka rikkuda. Kostjal oli võimalik saada teavet SEP-lt. Maakohus jättis hindamata tõendid, mis kinnitasid, et kostja teadis SEP osa väärtusest.
4.2.Maakohus asus vääralt, hageja väiteid ja tõendeid arvestamata seisukohale, et kostja on lepingu TsÜS § 92 lg 1 alusel olulise eksimuse tõttu tühistanud. Maakohus jättis tuvastamata viidatud sätte kohaldamise eeldused ning jaotas vääralt tõendamiskoormuse. Kostjal lasus kohustus tõendada TsÜS § 92 kohaldamise eelduseks olevaid asjaolusid, kuid kostja ei ole seda teinud, sh ei ole kostja tõendanud, et hind oli ebaõiglane, ega seda, et hagejal oli kohustus teavitada kostjat müügieseme või MarkIT turuväärtusest. Hagejalt (ostjalt) ei saa mõistlikult oodata, et ta teavitab kostjat (müüjat) müügieseme turuväärtusest. Maakohus jättis tähelepanuta hageja väited TsÜS § 95 kohaldamise kohta. Maakohus ei ole selle sätte kohaldamise eeldusi tuvastanud.
4.3.Maakohus leidis vääralt, et hagejal ei ole VÕS § 108 lg 2 alusel õigust nõuda lepingu täitmist, sest see on vastuolus lepingu p-ga 1 ja SEP põhikirjaga. Asjaolu, et ka SEP-il võis müügiprogrammi raames tekkida nõue kostja vastu, ei välista hagejale müügilepingust tuleneva nõude täitmist. Müügiprogramm ei välista müügilepingust tulenevat täitmisnõuet. Müügiprogrammi aluseks saab olla müügileping ühe osanikuga.
4.4.Maakohus asus vääralt seisukohale, et hageja täitmisnõue ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega. Seda järeldades jättis maakohus poolte vahelised õigused ja kohustused kvalifitseerimata ega selgitanud välja, millist kohustust hageja rikkus, ning arvestamata, et hagejal ei lasunud müügilepingu ega seaduse järgi vastutust müügieseme väärtuse tõusu eest. Müügieseme väärtuse muutus ei annaks alust hinda tõsta või alandada. Kostjal on võimalik kasutada õiguskaitsevahendeid, mis heastavad rahalise kohustuse täitmisega viivitamise. See, et eseme väärtus on tõusnud, ei anna alust välistada lepingu täitmise nõuet. Arusaamatu on maakohtu etteheide hageja vastuolulise käitumise kohta. Vastustaja seisukoht
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja nõustus maakohtu järeldustega ja jäi maakohtus esitatud seisukohtade juurde. Menetluse edasine käik
6.Tallinna Ringkonnakohus arutas 02.04.20224 kohtuistungil mh pooltega küsimust, kas lepingu sõlmimiseks on ÄS § 149 lg 3 ja põhikirja p 6.1 järgi olemas SEP pädeva organi nõusolek, ning andis hagejale võimaluse täpsustada vajadusel nõusolekut puudutavas osas haginõuet või esitada nõusolekut kinnitavad tõendid. Lisaks palus ringkonnakohus 05.04.2024 kirjas pooltel esitada seisukoha SEP põhikirja p 6.1 tõlgendamise kohta ning selgitas hagejale vajadust nõuet käsutustehingu osas täpsustada, kui see ei sisaldu 05.07.2020 lepingus.
7.Hageja esitas 12.04.2024 täpsustatud sõnastusega nõude, selgitas, et leping on käsitatav üksnes müügilepinguna ja osa käsutamiseks on põhikirja p 6.1 järgi vaja juhatuse, mitte osanike otsust. Hageja esitas uue tõendina SEP juhatuse liikme 11.04.2024 nõusoleku osa võõrandamiseks hagejale ning hagejalt müügiprogrammis osalenud osanikele, samuti müügiprogrammis osalenud osanike nõusoleku sel viisil osade võõrandamiseks.
8.Kostja selgitas 19.04.2024 seisukohas, et leping sisaldas müügilepingut ning põhikirja p 6.1 järgi oli osa võõrandamiseks vaja osanike, mitte juhatuse otsust. Kostja vaidles 06.05.2024
2-21-19263 seisukohas vastu hageja uute tõendite vastuvõtmisele, sest need ei kinnita asjaolu, mille tõendamiseks andis ringkonnakohus hagejale täiendava tähtaja. Esimene tõend (juhatuse nõusolek) ei kinnita, et müügilepingu sõlmimise ajal oli vastav nõusolek olemas. Teised tõendid (osanike nõusolekud) kinnitavad asjaolu, millel ei ole asjas tähtsust. Lisaks on tõendid intellektuaalselt võltsitud (tagantjärgi koostatud).
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi rahuldada ja maakohtu otsus tühistada. Ringkonnakohus saab teha asjas ise uue otsuse, millega rahuldab hagi. Maakohtu otsuse tühistamise tõttu tuleb TsMS § 173 lg 3 I lause järgi muuta ka menetluskulude jaotust.
10.Ringkonnakohus arvestab vaidlust lahendades SEP juhatuse 11.04.2024 antud nõusolekut poolte 05.07.2020 lepingu täitmiseks ning võtab selle uue tõendina TsMS § 652 lg 1 p 2 ja lg 3 p 2 alusel vastu. Ülejäänud hageja 12.04.2024 menetlusdokumendile lisatud tõendid, s.o SEP müügiprogrammis osalenud ostjate kinnitused, jätab ringkonnakohus vastu võtmata, sest ostjate kinnitusel ei ole asjas tähtsust TsMS § 238 lg 1 tähenduses.
11.Arvestades seda, et ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi apellatsioonkaebuse lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused nende asjaolude tõendamise menetluse õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nende uut tuvastamist vajalikuks, võtab ringkonnakohus vaidluse lahendamisel aluseks ja tuvastab täiendavalt järgmised asjaolud: -
-
Äriregistri väljavõtte kohaselt on Stars En Prix OÜ-l (SEP) 24 osanikku, sh hageja ja kostja; hagejale kuulub osa nimiväärtusega 120 eurot ja kostjale kuulub osa nimiväärtusega 200 eurot ja (I kd, tl 6–7 pöördel); SEP põhitegevusalaks on muude mujal liigitamata finantsteenuste osutamine (I kd, tl 6–7 pöördel); SEP on MarkIT Holding AS-i valdusfirma, kellel puudub sisuline majandustegevus ja kellele kuulub ligi 56% MarkIT-st (poolte omaksvõtt); SEP 23.04.2020 kinnitatud põhikirja p 6.1 järgi tuleb osanikul osa võõrandamiseks saada Ühingu nõusolek, esitades taotluse juhatusele. Kui ühingul on kehtiv tagasiostuprogramm ja piisavalt vabu vahendeid, otsustab juhatus osa tagasiostu, muul juhul pakub juhatus osa müügiks teistele osanikele; põhikirja p 6.2 järgi ei kehti osa kolmandale isikule võõrandamisel seadusjärgne ostueesõigus ning osa või selle osa võib kolmandale isikule üle anda üksnes juhul, kui Ühing on loobunud tagasiostust ning osanikud on 2/3 enamusega kõikidest Ühingu osade antud häältest otsustanud anda nõusoleku sellisele osa üleandmisele; põhikirja p 6.3 järgi võib Ühingu juhatus Ühingu oma osasid üle anda isikutele, kes töötavad või on muul viisil MarkIT Holding AS-i või tema grupiettevõtete teenistuses vastavalt osanike koosoleku poolt vastuvõetud juhistele (I kd, tl 14–15 pöördel); hageja juhatuse liikmeks on AA, kes on ühtlasi ka Stars En Prix OÜ ja MarkIT Holding AS juhatuse liige (poolte omaksvõtt); kostja juhatuse liikmeks on HER, kes oli ühtlasi MarkIT kontserni kuuluva Norra Kuningriigi äriühingu juhatuse liige, kuid lõpetas 31.07.2020 koostöö MarkIT kontserniga (I kd, tl 12–13 pöördel; poolte omaksvõtt); 14.11.2016 võttis H. E. R kostja seadusliku esindajana ühendust AAga ning avaldas soovi osta MHlt Flim Service OÜ-le kuuluvaid SEP osasid, Flim Service OÜ tegi 01.12.2016 ettepaneku müüa osad hinnaga 155 000 eurot, kostja kinnitas 01.02.2017,
2-21-19263
-
-
-
-
-
et on nõus ostma osad hinnaga, mis vastab 1,5%-le MarkIT aktsiate väärtusest (10 miljonit eurot) ning kostja ja Flim Service OÜ sõlmisid 13.02.2017 lepingu, mille alusel müüs Flim Service OÜ kostjale SEP osad hinnaga 155 000 eurot (I kd tl 156– 161, 168–172, 181–182, 183–190);HER 25.06.2019 e-kirjast AAle nähtub, et AA oli teinud talle ettepanku, mille osas oli H. E. R positiivselt meelestatud ning tegi vastuettepaneku, et pakub SEP osa müügioptsiooni, mis põhineb MarkIT väärtusel vähemalt 14 miljonit eurot, täitmise aeg 31.01.2020–31.12.2020. AA vastas 26.06.2019 e-kirjas, et SEP investeering oli MH pakutud tehing, mille H. E. R tegi omal soovil ja kus olid mõned keerulised asjaolud, kuid AA avaldas püüdu saavutada väljumine 14 miljoni euro suuruse väärtuse juures, mis kujutab endast ka kasumit, kuna sisenemine oli 10 miljoni euro väärtuse juures (I kd, tl 75–76); 18.06.2020 allkirjastas AA MarkIT 2019 konsolideeritud majandusaasta aruande, mille lisas 10 (immateriaalne põhivara) on vara kaetava väärtuse testi järgi märgitud ettevõtte väärtuseks (tarkvara + firmaväärtus) 30,73 miljonit eurot (I kd, tl 96–125 pöördel, täpsemalt tl 114–115); AA saatis H. E. Rile 05.07.2020 kell 21.05 osa müügilepingu projekti ning kell 21.53 puhta ja koos märkmetega versiooni ja pakkus selle pinnalt arutamist; H. E. R nõustus lepinguga, märkides, et vajab abi praktilise poole pealt. Ta nõustus, kui AA aitab tehinguga seotud dokumentidega ja võtab initsiatiivi arvelduskuupäeva osas (I kd, tl 147; 194–197); hageja ja kostja allkirjastasid 05.07.2020 müügilepingu; lepingu p 1 järgi oli lepingu eesmärgiks sätestada tingimused, mille alusel müüb kostja hagejale oma osa, ning tehing pidi olema kooskõlas SEP põhikirja ja osanike lepinguga; lepingu p-de 2.1 ja 2.2 kohaselt müüs kostja hagejale talle kuuluva osa ning hageja pidi tasuma ostuhinna 160 000 eurot samal ajal osa üleandmisega kooskõlas lepingu p-ga 2.4; lepingu p 2.4 kohaselt tuli osa kanda müüja väärtpaberikontolt üle ostja väärtpaberikontole hiljemalt 31.12.2020, kusjuures müüja pidi andma oma väärtpaberikonto haldurile korralduse kanda osa üle ostja väärtpaberikontole tehinguna, mis tehakse põhimõttel „väärtpaberiülekanne makse vastu“ väärtuspäevaga T+0, ning ostja pidi andma oma väärtpaberikonto haldurile korralduse kanda ostuhind müüja pangakontole ja võtta osa ostja väärtpaberikontol vastu tehinguna, mis toimub põhimõttel“ väärtpaberiülekanne makse vastu“ väärtuspäevaga T+0; lepingu p-s 4.2 välistasid lepingupooled kõik õigused lepingu ühepoolseks lõpetamiseks (I kd, tl 8–11); H. E. R küsis 01.12.2020 e-kirjas AAlt, kas müügilepingut täidetakse nii nagu kokku lepitud, ning palus anda teavet ajakava ja kavandatava protsessi kohta, millele AA vastas 02.12.2020: „Kavatseme lepingut täita nii, nagu kokku leppisime. Kõigepealt teavitame kõiki osanikke ja vaatame, kas nad soovivad ostjate või müüjatena ühineda. Teen seda järgmise nädala alguses. Vastuste põhjal teatan tehingu ajad ja üksikasjad“. Selle peale vastas H. E. R omakorda: „Tänan teabe eest. Siis tean, mis ja millal juhtub“ (I kd, tl 23–24); H. E. R küsis 20.12.2020 e-kirjas uuesti ülevaadet osa müügilepinguga seotud protsessi kohta, millele AA vastas 25.12.2020 e-kirjas: „Kahjuks esineb väike viivitus. Enne edasiliikumist olid veel mõned toiminguid, mille pidime lõpetama, et korraldada SEP 2020. aasta osade väljalaskmine. Püüame siiski kiireima võimaliku tempoga edasi liikuda. Teatan osanikele tehingust 28.12.2020. Seejärel on neil 14 päeva aega reageerida ja pärast seda on meil võimalik tehing sõlmida /.../“ ning 27.12.2020 e-kirjas: „Arvan, et saame tehingu viia lõpule jaanuaris. /.../ Helistame siis, kui teiste osanike seisukohad on selged. See ei muuda meie tehingut. See võib tähendada, et peale minu osaleb tehingus ostjana ka mõni teine osanik. Tehnilises mõttes ostab Stars
2-21-19263
-
-
-
-
-
-
-
-
-
En Prix Teie osad ühe tehingu raames ja müüb need seejärel edasi järgmistele osanikele. Kui teisi huvitatuid ei ole, siis ostan need üksnes mina“ (I kd, tl 29–32); AA saatis 25.12.2020 e-kirja vandeadvokaadile P. Künnap, milles ta soovis konsulteerida SEP põhikirja ja osanike lepingu valguses tehingu tegemist kostjaga, et rääkida läbi pärast uut osanike lepingut kokkulepitud reeglid, et kõik oleks korrektne (II kd, tl 3); H. E. R küsis 28.12.2020 e-kirjas: „Kas saame siis kokku leppida, et uus viimane ja lõplik maksekuupäev on 29.01.2021. Saan pakkuda veel omalt poolt lõpptähtaja pikendamist 30. juunini 2022, kuid siis peaks hind põhinema 2021. aasta aruannete alusel tehtud sisemisel hindamisel“ (I kd, tl 29–32); hageja ei vastanud sellele; AA saatis 07.01.2021 kõigile SEP osanikele e-kirja, milles teatas, et IPEC AS on pöördunud SEP juhtkonna poole sooviga müüa 200 SEP osa (2,85% SEP osakapitalist ja 1,6% MarkIT Holding AS-i aktsiakapitalist) hinnaga 160 000 eurot; praegu ei finantseerita SEP tagasiostuprogrammi, mistõttu ei saa osalust selle raames tagasi osta; SEP küsib osanikelt, kas nad sooviksid äriühingu osasid samal hinnatasemel omandada või müüa; vastused peaksid jõudma juhatuseni 15.01.2021 (I kd, tl 25–26 pöördel); 11.01.2021 teatas MH, et soovib samal hinnatasemel müüa kõik oma osad ning 15.01.2021, et soovib müüa 72 SEP osa ning tõstatas küsimuse, kuidas väärtuse hindamist arvestati, ning kas on võimalust saada osade eest rohkem (I kd, tl 27–28; II kd, tl 12–13); H. E. R küsis 04.02.2021 e-kirjas AAlt, kas müügilepingu teemal on uudiseid, mille peale AA vastas 05.02.2021 e-kirjas: „Olen suhelnud osanikega. Oleme valmis ostma ja likviidsus Teie lahkumiseks on tagatud. Edastan tehingu üksikasjad järgmisel nädalal“ (I kd, tl 25–26 pöördel); H. E. R palus 18.02.2021 e-kirjas uuesti end kurssi viia, sest ei olnud saanud vastust, mille peale AA tänas 21.02.2021 e-kirjas kannatlikkuse eest ja andis teada, et nüüd on kõik üksiksasjad kinnitatud, saate juhised järgmise nädala jooksul; HER tuletas küsimust meelde ka 01.03.2021, 05.03.2021 ja 24.03.2021 (I kd, tl 63–66); AA saatis 26.04.2021 SEP osanikele e-kirja, milles tänas tehingutaotluste ja vastuste eest ning lisas manuses kokkuvõtte, jaotuse ja sõlmitavad tehingud ning märkis, et tehingud tehakse ajavahemikul 26.04–07.05 (I kd, tl 33–34); 26.04.2021 edastatud tehinguid puudutava lisa kohaselt avaldasid osa müügisoovi kostja, Eternity assets OÜ ja Soltan Endre Sipos (kokku 296 osa) ning ostusoovi kaheksa osanikku (Osaühing BARCELONETA, Osaühing Marcus-Cega, OSAÜHING WILTORD, osaühing Enro Balti, Temasek OÜ, Mitja Marenče, Froget & B ja Tamm Konsultatsioonid OÜ) (I kd, tl 149); 08.05.2021 saatis Mikko teistele osanikele kirja, milles teatas, et lõpetab Eternity assets OÜ-le kuuluvate osade müügiprotsessi, kuna avastas, et tema pakkumine põhines MarkIT valel hindamisel – MarkIT 2019. aasta lõpus oli MarkIT juhatuse sisemine hinnang 30 miljonit eurot, mitte 10 miljonit eurot, mis nähtub MarkIT majandusaasta aruande 10. lisast (I kd, tl 67–68); H. E. R andis 11.05.2021 e-kirjas AAle ja teistele osanikele teada, et jätab ära osade müügi ja lõpetab poolte vahel sõlmitud müügilepingu, sest AA eksitas teda osade väärtuse kohta teavet andes ning 31.12.2020 makse tegemise asemel pöördus AA pärast maksetähtaja möödumist SEP osanike poole ja pakkus osasid osanikele müügiks. Mh märkis H. E. R, et talle lubati 2021 alguses, et tehing toimub veebruarismärtsis, kuid lõpuks määrati aprillis tehingute lõpuleviimise tähtpäevaks 07.05.2021 ning alles tähtaja viimase päeva pärastlõunal pöördus MarkIT töötaja tema poole tehinguks vajalike andmete saamiseks (I kd, tl 35–36 pöördel);
2-21-19263 -
-
-
AA vabandas 19.05.2021 e-kirjas H. Ri ees tehingu arvukate viivituste pärast ning selgitas, et algselt kavatses ta teha tehingu otse hagejale ja seejärel müüa teistele osanikele vastavalt nende soovidele, see oleks olnud kiirem viis ja igaüks oleks saanud osad vastavalt reeglitele, kuid edasise uurimise ja juriidilise nõuande põhjal oleks see olnud vale ja rikkunud põhikirja. Seetõttu saame teha ainult nii: IPEC SEP-le ja SEP osanikele. Ühtlasi tuletas AA H. E. Rile meelde, et viimase selge soov oli töösuhte lõppemisel SEP-st lahkuda ning lepiti kokku, et väljumine toimub sisenemishinnaga, mistõttu ei ole arutelu õiglase väärtuse üle asjakohane (I kd, tl 71–72); AA selgitas 19.05.2021 e-kirjas osanikele, et kostja osa müüakse hagejaga sõlmitud lepingu alusel 10 miljoni euro suuruse väärtuse hindamise põhjal, väärtuse hindamise tulemus on seesama, mille põhjal HE ostis Mlt osad, et saada osanikuks; omavahel lepiti kokku, et HELahkub SEP-st sama hinna eest, mille eest ta osanikuks sai (I kd, tl 37–38); AA palus 22.06.2021 e-kirjas kostjalt pangaandmeid tehingu lõpuleviimiseks 25.06.2021, alternatiivselt ajavahemikul 28.06.2021–02.07.2021 (200 osa hinnaga 160 000 eurot); hageja lepinguline esindaja saatis 27.09.2021 kostjale osa üleandmiseks nõudekirja, milles palus kostjal edastada väärtpaberikonto haldurile hiljemalt 04.10.2021 tehingukorralduse (I kd, tl 39–42); Osaühingu DSVH 2021. a majandusaasta aruande lisa 5 kohaselt omandas osaühing 2021. aastal Eternity assets OÜ osaluse soetusmaksumusega 70 000 eurot (II kd, tl 148–167); PS (PhD) arvamuse kohaselt ei olnud MarkIT omakapitali õiglane turuväärtus 28.01.2022 seisuga väiksem kui 61 miljonit eurot ega suurem kui 149 miljonit eurot ning lõplik hinnang väärtuse kohta on ca 87,4 miljonit eurot (II kd, tl 130–132); 11.04.2024 võttis SEP juhatus (AA) vastu otsuse, millega andis nõusoleku kostjale kuuluvate osade võõrandamiseks hagejale ning hagejale nõusoleku samade osade võõrandamiseks osade ostusoovi avaldanud osanikele vastavalt müügiprogrammi lõpetamisel määratud proportsioonile (Osaühing BARCELONETA, Osaühing Marcus-Cega, OSAÜHING WILTORD, osaühing Enro Balti, Temasek OÜ, Mitja Marenče, Froget & B ja Tamm Konsultatsioonid OÜ) (II kd, tl 185–186).
12.Pooled ei vaidle selle üle, et nad leppisid 05.07.2020 kokku, et kostja müüb hagejale talle kuuluva SEP osa ja kohustub selle omandiõiguse hagejale hiljemalt 31.12.2020 üle andma ning hageja kohustub samal ajal osa omandiõiguse üleandmisega tasuma kostjale 160 000 eurot. Hageja nõuab kostjalt osa omandiõiguse üleandmiseks vajaliku käsutustehingu tegemiseks ning 160 000 euro vastu kostja osa tema väärtpaberikontole ülekandmiseks vajalike tahteavalduste tegemist. Seega nõuab hageja kostjalt 05.07.2020 lepingust tulenevate kohustusete täitmist VÕS § 108 lg 2 alusel. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja peab oma lepingust tulenevat kohustust täitma, sh kas kostja on lepingu ühepoolse taganemisavaldusega kehtivalt VÕS § 116 lg 1 alusel koosmõjus VÕS § 186 p-ga 5 lõpetanud või lepingu olulise eksimuse tõttu TsÜS § 92 alusel kehtivalt tühistanud, mis vabastab ta lepingust tulenevate kohustuste, sh osa üleandmise kohustuse täitmisest. Juhul, kui leping ei ole lõppenud või tühistatud, vaidlevad pooled selle üle, kas lepingu täitmine on VÕS § 108 lg 2 p 1 tähenduses võimatu või tuleks VÕS § 108 lg 2, mis annab hagejale täitmisnõude kostja vastu, jätta hea usu põhimõttest tulenevalt VÕS § 6 lg 2 alusel kohaldamata. Seega leiab kostja, et erinevatel põhjustel ei pea ta lepingust tulenevat osa hagejale üleandmise kohustust täitma.
13.Kolleegiumi hinnangul on hageja VÕS § 108 lg 2 alusel esitatud lepingust tuleneva osa üleandmise kohustuse täitmise nõue põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada.
2-21-19263 Kostjal on lepingu p 2 ja VÕS § 208 lg 1 alusel, koosmõjus lg-ga 3, kohustus anda hagejale üle talle kuuluv SEP osalus (osad nimiväärtusega 200 eurot, 2,72% SEP osakapitalist), sh sõlmida osa üleandmiseks käsutusleping ning teha väärtpaberikonto haldurile korraldus osa ülekandmiseks hageja väärtpaberikontole 160 000 euro suuruse makse vastu. Hageja saatis 27.09.2021 kostjale osa üleandmiseks nõudekirja, milles andis kostjale täiendava tähtaja osa võõrandamiseks ning palus kostjal edastada väärtpaberikonto haldurile hiljemalt 04.10.2021 tehingukorralduse, kuid kostja ei ole hageja nõuet täitnud. Seega rikub kostja talle lepingust tulenevat osaluse üleandmise kohustust ning hagejal on VÕS § 108 lg 2 alusel õigus nõuda kostjalt lepingust tuleneva kohustuse täitmist. Osa üleandmiseks on lisaks müügilepingule vajalik ka kehtiv käsutustehing. Seejuures saab hageja nõuda kostjalt müügilepingu alusel väärtpaberite üleandmiseks käsutustehingu sõlmimist ja selleks kostja tahteavalduse asendamist, samuti väärtpaberiülekandeks korralduse andmist ning selleks vajaliku kostja tahteavalduse asendamist kohtulahendiga (vt ka RKTKo 22.02.2012, 3-2-1-163-11, p 34; RKTKo 23.10.2013, 3-2-1-96-13, p-d 32 ja 37; RKTKo 05.12.2012, 3-2-1-142-12, p 34, 35). Siinses asjas täpsustas hageja vastavalt ülal viidatud Riigikohtu praktikale ringkonnakohtu menetluses oma nõuet ning palus kohustada kostjat tegema tahteavalduse nii osa üleandmiseks vajaliku käsutustehingu tegemiseks kui ka andma väärtpaberikonto haldurile vastav korraldus. Selliselt on hageja taotlus selge ja täidetav.
14.Kuigi kostja on esitanud menetluses mitmeid alternatiivseid vastuväiteid lepingu täitmisele, ei anna ringkonnakohtu hinnangul ükski neist alust jätta hagi rahuldamata.
14.1.Kolleegiumi hinnangul asus maakohus ekslikult seisukohale, et hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt lepingust tulenevate kohustuste täitmist, sest kostja on lepingust kehtivalt taganenud.
14.1.1.Esmalt märgib ringkonnakohus, et maakohus leidis vääralt, et lepingu p-s 4.2 sisalduv kokkulepe, mille kohaselt ei olnud kummalgi lepingupoolel õigust lepingut ühepoolselt lõpetada, on VÕS § 106 lg 2 alusel tühine.
14.1.1.1.VÕS §-s 116 sätestatud lepingust taganemise õigus on üldjuhul dispositiivne, st pooled võivad seda mh piirata või selle välistada, kui säilivad mõistlikud õiguskaitsevahendid. Ka VÕS § 106 lg 1 järgi võivad võlgnik ja võlausaldaja eelnevalt kokku leppida kohustuse rikkumise eest vastutuse välistamises või piiramises ning selline kokkulepe on VÕS § 106 lg 2 järgi tühine üksnes siis, kui sellega välistatakse vastutus või piiratakse seda kohustuse tahtliku rikkumise puhuks, samuti kokkulepe, mis võimaldab võlgnikul täita kohustuse oluliselt erinevana võlausaldaja poolt mõistlikult eeldatust või mis muul viisil ebamõistlikult välistab vastutuse või piirab seda. Siinsel juhul on kostja hinnangul lepingu p 4.2 tühine põhjusel, et see välistab või piirab ebamõistlikult hageja vastutust. Ringkonnakohtu hinnangul see nii ei ole. Esmalt tuleb arvestada, et lepingu p 4.2 välistas ühetaoliselt nii kostja kui ka hageja ühepoolse lepingu lõpetamise õiguse juhul, kui teine pool rikub lepingut. Seega välistasid pooled kostja õiguse taganeda lepingust, kui hageja jätab ostuhinna tasumata, aga ka hageja õiguse taganeda lepingust, kui kostja jätab osad hagejale üle andmata, samuti muude lepingust tulenevate kohustuste rikkumise puhuks. Sisuliselt leppisid pooled kokku selles, et ka juhul, kui üks pool rikub oluliselt lepingut, ei saa kumbki pool vabastada end ühepoolse avaldusega lepingu täitmise kohustusest.
2-21-19263 Selline kokkulepe piirab küll lepingut rikkunud lepingupoole suhtes õiguskaitsevahendite kasutamist, kuid sellist piirangut ei saa pidada üldjuhul ebamõistlikuks, sest lepingu teisel poolel on õigus kasutada lepingut rikkunud poole suhtes kõiki ülejäänud seaduses sätestatud õiguskaitsevahendeid. Kuigi pooled välistasid lepingu p-s 4.2 kummagi lepingupoole ühepoolse lõpetamise õiguse, ei ole pooled välistanud ega piiranud teiste kohustuste täitmisega viivitamise või muude rikkumiste puhuks seaduses ettenähtud õiguskaitsevahendite kasutamist, sh VÕS § 113 lg 1 alusel viivise nõudeõigust ja VÕS § 115 alusel kahju hüvitamise nõudeõigust. Sellest, et pooled ei leppinud kohustuse täitmisega viivitamise puhuks kokku kõrgemas viivisemääras või leppetrahvi tasumise kohustuses, ei saa järeldada, et kohustuse täitmisega viivitava lepingupoole vastutus on ebamõistlikult välistatud või piiratud. Kahtlemata tagaks kõrgem viivisemäär ja lepingus ettenähtud leppetrahvinõue VÕS § 158 tähenduses viivitusega kaasneda võiva kahju lihtsustatud korras sissenõudmise, kuid sellise kokkuleppe puudumine ei aseta teist lepingupoolt sedavõrd halvemasse õiguslikku olukorda võrreldes sellega, milline on tema õiguslik olukord seadusjärgsete õiguskaitsevahendite kasutamise võimaluse korral, et pidada lepingu ühepoolse lõpetamise välistamist VÕS § 106 lg 2 tähenduses ebamõistlikuks. Kõrgendatud viivisemäära ja leppetrahvi eesmärgiks on üksnes lihtsustada kohustuse rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamise nõude maksmapanekut. Lõppastmes on aga lepingupoolel ka kõrgendatud viivisemääras ja leppetrahvis kokku leppimata jätmise korral õigus nõuda kahju hüvitamist, mis asetab lepingupoole olukorda, kus ta oleks olnud, kui teine lepingupool ei oleks lepingut rikkunud. Samuti on muude rikkumiste, sh teabe andmise kohustuse rikkumise puhul taganemisõiguse välistamise korral lepingupoolel võimalik saada kaitset eelkõige VÕS § 115 alusel kahju hüvitamise nõude kaudu. Lepingust taganemise välistamise korral ei saa lepingupool teise lepingupoole olulise lepingurikkumise korral küll ühepoolse tahteavaldusega vabastada end lepingu täitmise kohustusest ja peab lepingut täitma, kuid olukorras, kus talle tekib teise lepingupoole kohustuse rikkumise tõttu kahju, on tal võimalik nõuda teiselt poolelt kahju hüvitamist. Seega on lepingupoole käsutuses seaduse alusel õiguskaitsevahendid, mis tagavad talle mõistliku kaitse. Õiguskaitsevahendite valik on küll piiratud, kuid need tagavad piisava kaitse.
14.1.1.2.Siinsel juhul oli tegemist äriühingu osade müügilepinguga, millele pidi ligi kuue kuu jooksul järgnema osade käsutamine ja vastavate tehingute tegemine väärtpaberikontode haldurite vahendusel. Ringkonnakohtule ei ole teada, millistel kaalutlustel leppisid pooled lepingu täitmiseks kokku pikema tähtaja, kuid selle üheks põhjuseks võis olla asjaolu, et müügilepingu sõlmimise järel oli vaja teha täiendavaid toiminguid osade ülekandmiseks, milleks oli vaja kindlust, et pooled ei või ühepoolselt lepingut lõpetada. Samuti saab asjas tuvastatud asjaoludest järeldada, et pooltel oli selge huvi selle vastu, et kostja kindlasti võõrandaks MarkIT kontsernist lahkumise järel talle kuuluva SEP osaluse, sh ka siis, kui üks lepingupool peaks lepingut oluliselt rikkuma. SEP põhikirja p 1.3 järgi oli SEP peamiseks tegevuseks MarkIT aktsiatesse investeerimine ning MarkIT äri ja väärtuse jälgimine, juhtimine ja kasvatamine, seejuures oli põhikirja p-de 5 ja 6 järgi SEP osanike ring üldjuhul piiratud MarkIT-ga seotud isikutega ning osa võõrandamine osanike või MarkIT-ga seotud isikute ringist väljapoole osanike kontrolli all (I kd, tl 14–15 pöördel). Seda, et kostja MarkIT-st väljumise tõttu oli osade võõrandamine oluline, kinnitab mh ka kostja seadusliku esindaja H. E. Rdi 05.07.2020 e-kiri, milles ta märgib: „Minu jaoks on oluline ka lõpetamislepinguga seotud väljumine SEP-ist. See ei ole sinu ja SEP jaoks hea, kui ma jääks osanikuks (I kd, tl 194–195).
2-21-19263 Arvestada tuleb ka seda, et SEP osade võõrandamisel ei olnud taganemisõiguse piiramine tavatu. Sarnane välistus sisaldus ka lepingus, millega kostja ostis Flim Services OÜ-lt vaidlusalused osad, üksnes selle erisusega, et lepingust taganemine oli lubatud juhul, kui osanikud teostavad ostueesõigust (I kd, tl 183–190).
14.1.1.3.Eeltoodut arvestades ei ole ringkonnakohtul alust järeldada, et kahe äriühingu vahel sõlmitud osa müügilepingust taganemise õiguse välistamine piiras ebamõistlikult hageja vastutust. Kostjal on jätkuvalt õigus nõuda hagejalt VÕS § 108 lg 1 alusel lepingust tuleneva rahalise kohustuse täitmist ning selle täitmisega viivitamise tõttu VÕS § 113 lg 1 alusel viivist, aga ka muu lepingust tuleneva kohustuse rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamist VÕS § 115 alusel, mis tagab kostjale piisava õiguskaitse. Seejuures ei ole kostja õiguskaitsevahendite tõhusust hinnates tähtsust asjaolul, kas ja mil viisil on lepingu eseme väärtus vahepeal muutunud.
14.1.2.Ka juhul, kui pooled ei oleks lepingu p-s 4.2 välistanud lepingu ühepoolse lõpetamise õigust või vastav kokkulepe oleks tühine, ei saaks kostja 11.05.2020 avalduses esile toodud põhjuseid arvestades pidada lepingust taganemist kehtivaks, sest lepingust taganemise materiaalsed eeldused ei olnud VÕS § 116 lg 1 tähenduses täidetud.
14.1.2.1.Lepingupool võib lepingust VÕS § 116 lg-te 1 ja 2 järgi taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud, sh kui 1) kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud; 2) rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu; 3) kohustust rikuti tahtlikult või raske hooletuse tõttu; 4) kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi; 5) teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida. Siinsel juhul lõpetas kostja 11.05.2021 e-kirjas tehtud avaldusega poolte lepingu eelkõige seetõttu, et AA eksitas teda osade väärtuse kohta teavet andes ning 31.12.2020 makse tegemise asemel pöördus AA pärast maksetähtaja möödumist SEP osanike poole ja pakkus osasid osanikele müügiks. Mh märkis H. E. R, et talle lubati 2021 alguses, et tehing toimub veebruaris-märtsis, kuid lõpuks määrati aprillis tehingute lõpuleviimise tähtpäevaks 07.05.2021 ning alles tähtaja viimase päeva pärastlõunal pöördus MarkIT töötaja tema poole tehinguks vajalike andmete saamiseks. Seega heitis kostja AAle ette eelkõige osade väärtuse aluseks olevate õigete andmete avaldamata jätmist (valede andmete avaldamist) enne lepingu sõlmimist, samuti lepingust tuleneva kohustuse tähtaegselt täitmata jätmist ning müügiprogrammi alustamise tõttu lepingu täitmisega jätkuvalt viivitamist.
14.1.2.2.Ringkonnakohtu hinnangul võib lepingu sõlmimise eel teavitamiskohustuse rikkumine anda iseenesest alust lepingust taganeda, kuid siinses asjas ei ole kostja tõendanud, et hageja rikkus teavitamiskohustust viisil, mis annab alust pidada hageja rikkumist oluliseks rikkumiseks VÕS § 116 lg-te 1 ja 2 tähenduses. Kuigi hagejale etteheidetud teabe andmata jätmine või eksitava teabe andmine toimus enne lepingu sõlmimist ja on käsitatav VÕS § 14 lg-s 2 sätestatud lepingueelsetel läbirääkimistel teabe andmise kohustuse rikkumisena, tuleb pooltevahelist suhet vaadelda ühtse lepingulise suhtena, mille sisuks on lisaks lepingust tekkinud kohustustele ka kohustused, mis on
2-21-19263 tekkinud enne lepingu sõlmimist. Seega võis kostja lepingu eel tekkinud kohustuste rikkumisest pärast lepingu sõlmimist teada saades iseenesest kasutada lepingu rikkumise puhuks ettenähtud õiguskaitsevahendeid, sh taganeda lepingust (vt RKTKo 27.05.2015, 3-21-43-15, p 14). Ühtlasi võis kostja sel põhjusel lepingu olulise eksimuse või pettuse tõttu tühistada, seejuures oli kostjal õigus valida, kas ta taganeb lepingust või tühistab selle (VÕS I komm (2016), § 14, p 4.7). Kostja 11.05.2021 e-kirja sõnastus viitab ringkonnakohtu hinnangul pigem sellele, et kostja soovis müügi ära jätta ja lõpetas ühepoolselt lepingu, st taganes lepingust VÕS § 116 tähenduses, mitte ei tühistanud seda (vt I kd, tl 35 pöördel: „I cancel the sale of my SEP shares and also terminate the sale-purchase agreement“). Lepingu lõpetamise ajendiks oli kostja 11.05.2021 e-kirja sisu arvestades eelkõige asjaolu, et 08.05.2021 saatis teine osanik, kes oli müügiprogrammis soovinud müüjana osaleda, SEP juhatusele ja osanikele kirja, milles teatas, et lõpetab talle kuuluvate osade müügiprotsessi, kuna avastas, et tema pakkumine põhines MarkIT valel hindamisel, viidates MarkIT 2019. a majandusaasta aruande 10. lisast nähtuvale hinnangule. Sellest tulenevalt tekkis kostjal arusaam, et AA on eksitanud teda SEP osade väärtuse aluseks olevate andmete avaldamisel. Seega heidab kostja hagejale ette seda, et hageja seaduslik esindaja AA teadis enne 05.07.2020 lepingu sõlmimist, et MarkIT väärtus on suurem kui 10 miljonit eurot, kuid ei teavitanud sellest kostjat. Iseenesest saab lugeda, et hageja teadis enne kostjaga lepingu sõlmimist MarkIT 2019. a majandusaasta aruandes sisalduvaid andmeid. Kuna AA oli MarkIT juhatuse liikmena majandusaasta aruande 18.06.2020 allkirjastanud, siis oli talle aruandes sisalduv teada ning hageja teadmist SEP osa väärtust mõjutavatest asjaoludest saab TsÜS § 123 lg 1 järgi hinnata AA kui hageja juhatuse liikme teadmisest lähtudes. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole aga kostja tõendanud, et hageja rikkus teabe andmise kohustust. Kostja ei ole tõendanud, et pooled leppisid osa müügihinnas kokku, tuginedes MarkIT aktsiate väärtusele. Kostja tegi 25.06.2019 e-kirjas ettepaneku, et pakub SEP osa müügioptsiooni, mis põhineb MarkIT väärtusel vähemalt 14 miljonit eurot, mille peale AA avaldas 26.06.2019 e-kirjas püüdu saavutada väljumine 14 miljoni euro suuruse väärtuse juures, kuid tõi esile kostja sisenemisel esinenud keerukused ja selle, et sisenemine oli 10 miljoni euro väärtuse juures (I kd, tl 75–76). Seega on pooled pidanud võimalikuks lähtuda MarkIT väärtusest, milleks kostja pidas 14 miljonit eurot, kuid see, millest lähtudes tegelikult osa hind kokku lepiti, ei ole kohtule teada. Müügiprogrammi läbiviimise järel on AA tuletanud 19.05.2021 e-kirjas kostjale meelde, et vastavalt kokkuleppele pidi kostja väljumine toimuma sisenemishinnaga (I kd, tl 71–72). Nii poolte 05.07.2020 kui ka kostja ja Flim Services OÜ vahel sõlmitud osade müügilepingus kokku lepitud hind on sisuliselt sama suur (160 000 eurot ja 155 000 eurot). Seega ei saa poolte e-kirjavahetusest järeldada, et pooled leppisid müügihinnas kindlasti kokku selliselt, et tuginesid MarkIT aktsiate väärtusele. Poolte vahel võis olla ka kokkulepe, et kostja väljub sisuliselt sisenemishinnaga. Ka juhul, kui pooled pidasid õigeks määrata hinna MarkIT aktsiate väärtuse alusel ja pidasid aktsiate väärtuseks 10 miljonit eurot, ei ole kostja esile toonud ja tõendanud, et MarkIT aktsiate tegelik väärtus oli oluliselt suurem, hageja teadis seda ning jättis sellest kostjale lepingueelsetel läbirääkimistel teada andmata. Siinses asjas on küll tõendatud, et AA allkirjastas enne 05.07.2020 MarkIT 2019. a majandusaasta aruande, mille kohaselt on
2-21-19263 MarkIT hinnanud oma immateriaalse põhivara (tarkvara+firma väärtus) jääkmaksumuseks 31.12.2019 seisuga 22 740 329 eurot ning vara kaetava väärtuse testi tulemusel selle kaetavaks väärtuseks 30,73 eurot (I kd, tl 114–115), kuid ainuüksi MarkIT majandusaasta aruandesse märgitud immateriaalse põhivara hinnangulise bilansilise ja kaetava väärtuse alusel ei saa kohus järeldada, milline oli 31.12.2019 seisuga SEP-le kuuluvate MarkIT aktsiate väärtus ning sellest tulenevalt SEP osade väärtus. Arvestades kõiki MarkIT peamisi finantsnäitajaid, sh vara (sh immateriaalset põhivara) ja kohustusi kokku, oli MarkIT omakapital 2019. a majandusaasta aruandes kajastatu kohaselt 12 514 927 eurot (I kd, tl 99 pöördel). Kaudselt kinnitab sarnast väärtust ka asjaolu, et Osaühingu DSVH 2021. a majandusaasta aruande lisa 5 kohaselt omandas osaühing 2021. aastal Eternity assets OÜ osaluse soetusmaksumusega 70 000 eurot (II kd, tl 148–167). Arvestades seda, et Eternity assets OÜ on samuti SEP osanik, kellele kuulub 72 euro suuruse nimiväärtusega osalus (I kd, tl 7 pöördel), saab sellest kaudselt järeldada, et 2021. a omandas Osaühing DSVH SEP osaluse Eternity assets OÜ osaluse omandamise kaudu. Arvestades majandusaasta aruandesse märgitud Eternity assets OÜ soetusmaksumust ja eeldades, et Eternity assets OÜ-le ei kuulunud muud olulist vara peale SEP osade, ei saanud Eternity assets OÜ-le kuuluva SEP 72 osa väärtus olla suurem kui 70 000 eurot, mis teeb SEP ühe osa väärtuseks maksimaalselt 972 eurot (70 000:72). Selline osa väärtus on sarnane poolte 05.07.2024 lepingus kokkulepitud hinnale (160 000 : 200 = 800). Seega ei ole kostja tõendanud, et MarkIT aktsiate ja ühes sellega ka müügilepingu esemeks olnud SEP osade tegelik väärtus oli lepingu sõlmimise ajal, s.o 05.07.2020 oluliselt suurem kui 10 miljonit eurot, mistõttu ei saa hagejale ette heita kostjale osade väärtuse kohta tõese teabe andmise kohustuse rikkumist.
14.1.2.3.Kuigi kostja väitel rikkus hageja lepingut ka sellega, et ei täitnud oma lepingust tulenevat kohustust lepingus kokkulepitud tähtaja jooksul, s.o hiljemalt 31.12.2020, ning viivitas jätkuvalt kohustuse täitmisega, ei saa hageja viivitust pidada praegusel juhul selliseks lepingurikkumiseks, mis oleks andnud kostjale alust lepingust taganeda. Esmalt märgib kolleegium, et üldjuhul ei saa lepingust tuleneva kohustuse tähtaegselt täitmata jätmist pidada selliseks lepingurikkumiseks, mis annaks alust ilma täiendavat tähtaega andmata lepingust taganeda. Siinsel juhul ei ole aga kostja andnud hagejale lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks täiendavat tähtaega, mis edutul möödumisel oleks kostja saanud lepingust VÕS § 116 lg 2 p 5 alusel taganeda. Kuigi kostja küsis alates 2020 detsembri algusest kuni 2021 märtsi lõpuni AAlt järjepidevalt tehingu täitmise aja kohta, ei ole kostja kordagi nõudnud hagejalt lepingust tuleneva ostuhinna tasumise ja väärtpaberikonto haldurile vastava korralduse andmise kohustuse täitmist ega andnud hagejale nende kohustuste täitmiseks VÕS § 114 järgi täiendavat tähtaega. Poolte ülal viidatud kirjavahetus kinnitab, et kostja küsis küll korduvalt AAlt, millal saab tehing lõpule viidud, ja AA lubas korduvalt erinevate tähtaegade jooksul müügiprogrammi toiminguid ja tehingu ettevalmistused ära teha, kuid sellest ei saa järeldada, et kostja andis hagejale täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks. Kostja on üksnes soovinud teada, millal saab tehing lõpule viidud, kuid ei ole sarnaselt hageja 27.09.2021 nõudekirjale andnud hagejale lepingu p 2.4 järgi tähtaega väärtpaberikonto haldurile korralduse andmiseks ega nõudnud ka muul viisil kindlaks kuupäevaks lepingu lõpuleviimist. Kostja e-kirjadest ei nähtu ka seda, et kostja oleks andnud hagejale tähtaja kohustuste täitmiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa asjaolusid koosmõjus arvestades pidada hageja viivitust lepingu täitmisel ka olemuselt selliseks oluliseks rikkumiseks, mis annaks õiguse lepingust VÕS § 116 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel ilma täiendavat tähtaega määramata taganeda. Viidatud sätete alusel taganemiseks peaks kostja olema jäänud hageja viivituse tõttu olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, või oleks lepingus kokkulepitud täitmise
2-21-19263 tähtaja järgimine pidanud lepingust tulenevalt olema kostja huvi püsimise eelduseks täitmise vastu. Siinsel juhul ei ole kostja toonud esile ega tõendanud asjaolusid, millest saaks seda järeldada. Kuigi üldjuhul on äriühingu osaluse võõrandamise korral müüjal õigustatud huvi saada osaluse võõrandamise eest hinda, mis vastab maksimaalselt osade väärtusele osade omandi üleandmise ajal, olid siinsel juhul pooled leppinud kokku osade võõrandamiseks vajalike toimingute tegemise pikema aja jooksul. Kostja 25.06.2019 e-kirjast nähtub, et kostja pakkus 2019 peetud lepingueelsetel läbirääkimistel MarkIT väärtuselt 14 miljonit eurot arvutatava hinna alusel osade võõrandamise lepingu täitmise ajaks 31.01.2020–31.12.2020 (I kd, tl 75– 76). Pooled sõlmisid osade müügilepingu 05.07.2020 ja leppisid kokku täitmise tähtajas kuni 31.12.2020. Seega on kostja pakkumist tehes ja lepingut sõlmides aktsepteerinud seda, et osade müügihind määrakse kindlaks oluliselt varasema aja seisuga, kui toimub lepingu täitmine. Seega ei pidanud kostja lepingut sõlmides esmatähtsaks seda, et osade hind vastaks osade üleandmise ajal osade väärtusele. Arvestades asjas tuvastatud asjaolusid, oli kostja primaarne soov ja huvi väljuda MarkIT kontsernist ja sellest tulenevalt võõrandada talle kuuluvad SEP osad (H. E. Ri 05.07.2020 e-kiri, I kd, tl 194–195), st tegemist ei olnud tavapärase osade müügilepinguga, mille puhul on ainumäärav osa õiglane hind. Sellest tulenevalt ei saanud ringkonnakohtu hinnangul kostja pärast lepingus kokkulepitud täitmise tähtaja möödumist kaotada huvi lepingu täitmise, s.o osade võõrandamise vastu. Samuti ei saanud kostja viivituse tõttu jääda ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, st viivituse tõttu ei olnud tal enam võimalik lepinguga soovitud eesmärki saavutada. Kostja ei ole toonud esile ega tõendanud asjaolusid, millest saaks järeldada, et lepingu täitmise tähtaeg oli talle sedavõrd oluline, et selle ületamisega kaasneb automaatselt huvi kaotus täitmise vastu. Huvi kaotust ei kinnita ka kostja käitumine pärast 31.12.2020. Kuna kostja küsis alates 2020 detsembrist kuni 2021 märtsi lõpuni järjepidevalt tehingu lõpuleviimise kohta, siis oli kostjal selgelt jätkuv huvi lepingu täitmise vastu vähemalt kuni 2021 märtsi lõpuni. Kostja väljendas huvi kaotust alles 11.05.2021 e-kirjas pärast seda, kui tal oli tekkinud kahtlus, et ostuhind on lepingus ebaõiglase suurusega. Selleks ajaks oli aga hageja pakkunud kostjale juba ajavahemikul 26.04.2021 e-kirjas täitmist ning kostjal oli palutud 07.05.2021 edastada tehingu lõpuleviimiseks vajalikud andmed. Olukorras, kus hagejapoolne viivitus oli lõppenud ning kostja oli ise jätnud 07.05.2021 vajalikud andmed tehingu lõpuleviimiseks edastamata, ei olnud kostjal enam õigust hageja viivituse tõttu lepingust taganeda. Sellises olukorras ei oleks lepingust taganemine hageja viivitusele tuginedes olnud enam hea usu põhimõttega kooskõlas.
14.1.3.Ülaltoodut arvestades ei ole kostja kehtivalt lepingust taganenud, mistõttu ei vabastanud kostja 11.05.2020 e-kirjas tehtud avaldus kostjat VÕS § 188 lg 2 järgi lepingust tulenevate kohustuste, sh osa üleandmise kohustuse täitmisest.
14.2.Edasi märgib kolleegium, et hageja nõude rahuldamata jätmiseks ei anna alust ka kostja väited lepingu tühistamise kohta. Maakohus asus ekslikult seisukohale, et hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt lepingust tulenevate kohustuste täitmist, sest kostja on lepingu olulise eksimuse tõttu kehtivalt tühistanud.
14.2.1.Nagu ülal (p 13.1.2.2) märgitud, saab kostja 11.05.2020 avaldust pidada lepingust taganemise avalduseks, mitte olulise eksimuse tõttu lepingu tühistamise avalduseks. Seega ei ole kostja teinud sellise sisuga avaldust, mida saaks pidada lepingu tühistamise avalduseks.
2-21-19263
14.2.2.Juhul, kui pidada kostja 11.05.2020 avaldust lepingu tühistamise avalduseks, ei ole kostja toonud kohtu ette ja tõendanud asjaolusid, mis kinnitaksid, et kostjal oli õigus leping olulise eksimuse tõttu tühistada. Eksimus on TsÜS § 92 lg 1 järgi ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest, seejuures on tehing tehtud TsÜS § 92 lg 2 järgi olulise eksimuse mõjul, kui eksimus tehingu tegemisel oli sellise tähtsusega, et tehingu teinud isikuga sarnane mõistlik isik ei oleks samasuguses olukorras tehingut teinud või oleks selle teinud oluliselt teistsugustel tingimustel. Olulise eksimuse mõjul tehtud tehingu võib TsÜS § 92 lg 3 järgi tühistada, kui: 1) eksimuse põhjustasid tehingu teise poole poolt teatavaks tehtud asjaolud või asjaoludest teatamata jätmine, kui asjaolude teatavakstegemine oli vastavalt hea usu põhimõttele nõutav; 2) tehingu teine pool teadis või pidi eksimusest teadma ja eksinud poole eksimusse jätmine oli vastuolus hea usu põhimõttega; 3) tehingu teine pool lähtus tehingu tegemisel samadest ekslikest asjaoludest, välja arvatud juhul, kui teine pool oleks asjaoludest õiget ettekujutust omades võinud eeldada, et eksinud pool oleks eksimusest teades tehingu siiski teinud. Tehingu teinud isik ei või tehingut TsÜS § 92 lg 5 järgi tühistada, kui ta vastavalt tehingu tegemise asjaoludele ja tehingu sisule kandis eksimuse riisikot. Siinses asjas väidab kostja, et ta ei teadnud lepingu sõlmimise ajal MarkIT aktsiate tegelikku väärtust, sest AA ei teavitanud teda sellest enne lepingu sõlmimist, ning MarkIT aktsiate tegelikku väärtust teades oleks ta müünud SEP osad hagejale teistsuguse hinnaga. Iseenesest võivad sellised asjaolud anda alust lepingu tühistamiseks olulise eksimuse mõjul, kuid praegusel juhul ei ole kostja tõendanud, et MarkIT aktsiate väärtus erines oluliselt lepingu aluseks võetud väärtusest ning AA jättis hageja seadusliku esindajana kostjale teada andmata MarkIT tegeliku väärtuse (vt ülal p 13.1.2.2).
14.2.3.Arvestades seda, et kostja ei ole ülaltoodu kohaselt lepingut TsÜS § 92 alusel olulise eksimuse tõttu tühistanud või ei olnud tal lepingu tühistamiseks alust, kehtib poolte 05.07.2020 leping hoolimata kostja 11.05.2021 e-kirjas tehtud avaldusest jätkuvalt ning hagejal on õigus nõuda selle täitmist.
14.3.Kolleegiumi hinnangul ei takista hageja lepingu täitmise nõude rahuldamist ka see, et pooled sõlmisid lepingu SEP põhikirja p-des 5 ja 6 sätestatud müügiprogrammi arvestamata. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu järeldusega, et see asjaolu muudab lepingu täitmise võimatuks VÕS § 108 lg 2 p 1 tähenduses.
14.3.1.Iseenesest on õige kostja väide, et pooled ei pidanud 05.07.2020 lepingut sõlmides silmas SEP põhikirja p-dest 5 ja 6 ja osanike lepingust tulenevat osade müügiprogrammi. Ainuüksi sellest, et lepingu p 1 II lause järgi pidi tehing olema kooskõlas SEP põhikirja ja osanike lepinguga, ei saa järeldada, et pooled sõlmisid lepingu teadmisega, et selle täitmiseks tuleb esmalt SEP-l läbi viia müügiprogramm. Juhul, kui pooled oleksid seda silmas pidanud, oleksid nad lepingus selgelt kokku leppinud seda arvestavas täitmise korras. Praegusel juhul see lepingu p-s 2 ei kajastu.
14.3.2.Müügiprogrammiga arvestamata jätmine ei tähenda siiski seda, et müügiprogrammi väliselt sõlmitud osade müügilepingu täitmine on siinsel juhul võimatu.
14.3.2.1.Iseenesest võib osaühingu põhikirjaga vastuolus oleva osade müügilepingu täitmine olla VÕS § 108 lg 2 p 1 tähenduses õiguslikult võimatu, st faktiliselt saab lepingupool osad teisele poolele küll üle anda, kuid kui see on õigusaktiga keelatud, ei saa teine pool nõuda selle kohustuse täitmist. Mh ei saa kohus kohustada osanikku osa võõrandama ka siis, kui osa
2-21-19263 võõrandamise tehing oleks ÄS § 149 lg 3 järgi tühine, st osa võõrandamiseks põhikirjas sätestatud täiendavad tingimused ei ole täidetud, sh ei ole selleks teiste osanike, juhatuse, nõukogu või muu isiku nõusolekut.
14.3.2.2.Siinses asjas nägi SEP põhikirja p 6 ette piirangud osade võõrandamisel: põhikirja p 6.1 järgi tuli osanikul osa võõrandamiseks saada Ühingu nõusolek, esitades taotluse juhatusele, ning kui ühingul oli kehtiv tagasiostuprogramm ja piisavalt vabu vahendeid, pidi juhatus otsustama osa tagasiostu, muul juhul pakkuma osa müügiks teistele osanikele; põhikirja p 6.2 järgi ei kehtinud osa kolmandale isikule võõrandamisel seadusjärgne ostueesõigus, kuid osa või selle osa võis kolmandale isikule üle anda üksnes juhul, kui Ühing loobus tagasiostust ning osanikud on 2/3 enamusega kõikidest Ühingu osade antud häältest otsustanud anda nõusoleku sellisele osa üleandmisele; põhikirja p 6.3 järgi võis Ühingu juhatus Ühingu oma osasid üle anda isikutele, kes töötasid või olid muul viisil MarkIT Holding AS-i või tema grupiettevõtete teenistuses, vastavalt osanike koosoleku poolt vastuvõetud juhistele. Seega pidi osade võõrandamine toimuma SEP kontrolli all ning osanik ei saanud vabalt võõrandada talle kuuluvat osa teisele osanikule või kolmandale isikule. Ringkonnakohtu algsetest kahtlustest hoolimata, saab kolleegiumi hinnangul mõista põhikirja p-s 6.1 sisalduvat I lauset „Osa võõrandamisel tuleb osanikul saada selleks Ühingu nõusolek, esitades taotluse juhatusele“ selliselt, et osa võõrandamiseks on vajalik SEP juhatuse, mitte SEP osanike nõusolek. Hoolimata põhikirja p-s 6.1 kasutatud ebatäpsest terminist „Ühing“, saab põhikirjas sätestatud osade võõrandamise piirangute eesmärki ja süsteemi arvestades järeldada, et SEP osade kolmandale isikule võõrandamiseks oli põhikirja p 6.2 järgi vajalik 2/3 osanike nõusolek, kuid osade osanike ringis võõrandamiseks piisas SEP juhatuse nõusolekust, sest osanikud kaasati müügiprotsessi. Seda kinnitab mh asjaolu, et juhatus võis põhikirja p 6.3 järgi ühingu oma osasid üle anda ka MarkIT kontserni töötajatele ja seotud isikutele. Põhikirja p 6 sätteid koosmõjus hinnates saab järeldada, et selle eesmärgiks oli osanike poolt kontrollida väljast uute osanike lisandumist osanike hulka, osanike puhul oli aga oluline tagada, et kõigil on võrdne võimalus osaleda müüdavate osade omandamisel, mida pidi korraldama SEP juhatus ning kes pidi andma sellest tulenevalt ka nõusoleku osade osanike vaheliseks võõrandamiseks.
14.3.2.3.Asjas tuvastatud asjaolude kohaselt ei ole kostja esitanud SEP juhatusele taotlust talle kuuluva osaluse võõrandamiseks. Selle asemel on kostja ja hageja sõlminud osade müügilepingu, kuid asjas ei ole esitatud tõendeid ka selle kohta, et kostja oleks esitanud 05.07.2020 sõlmitud müügilepingu alusel osade hagejale võõrandamiseks SEP juhatusele ühingu nõusoleku saamiseks taotluse. Samas pöördus AA kostja osade põhikirjajärgse võõramise korraldamiseks 25.12.2020 advokaadi poole (II kd, tl 3) ja olles hageja seadusliku esindajana teadlik kostja osade võõrandamise soovist, alustas AA SEP juhatuse liikmena 07.01.2021 müügiprogrammi, saates kõigile SEP osanikele e-kirja, milles teatas, et kostja on pöördunud SEP juhtkonna poole sooviga müüa 200 SEP osa hinnaga 160 000 eurot, mida ei finantseerita SEP tagasiostuprogrammi kaudu, ning palus osanikel teada anda, kas nad soovivad SEP osasid samal hinnatasemel omandada või müüa (I kd, tl 25–26 pöördel). Ühtlasi saatis AA 26.04.2021 osanikele info müügiprogrammis osalejate ja selle tulemuste kohta ning teatas, et tehingud saab teha ajavahemikus 26.04.2021–07.05.2021 (I kd, tl 33–34). Seega on SEP juhatus viinud kostjale kuuluvate osade põhikirjakohaseks võõrandamiseks läbi müügiprogrammi. Müügiprogrammi raames avaldas osa võõrandamise soovi kolm osanikku (kokku 296 osa) ning ostusoovi kaheksa osanikku, sh ei avaldanud hageja müügiprogrammi raames ostusoovi (I kd, tl 149). Küll aga andis SEP juhatuse liige AA ringkonnakohtu menetluse ajal 11.04.2024 nõusoleku kostjale kuuluvate osade võõrandamiseks 05.07.2020
2-21-19263 lepingu alusel hagejale ning hagejale nõusoleku samade osade edasi võõrandamiseks osade ostusoovi avaldanud osanikele vastavalt müügiprogrammi lõpetamisel määratud proportsioonile (II kd, tl 185–186). SEP juhatuse otsust ei saa pidada tagantjärgi koostatuks ega selle tõttu võltsituks, sest otsus on allkirjastatud 11.04.2024. Sellega on SEP juhatus sisuliselt kiitnud heaks kostja osade 05.07.2020 müügilepingu ning andnud nõusoleku selle lepingu alusel osade võõrandamiseks hagejale ja hageja kaudu müügiprogrammis osalenud osanikele, st olemas on juhatuse nõusolek osade võõrandamiseks, mille lõpptulemus vastab põhikirjas ettenähtud müügiprogrammile. Seda arvestades ei ole müügilepingu täitmine vastuolus SEP põhikirjaga ja sellest tulenevalt keelatud, st VÕS § 108 lg 2 p 1 tähenduses õiguslikult võimatu. Samuti ei oleks hageja ja kostja vahel sõlmitav osa käsutamise tehing ÄS § 149 lg 3 järgi tühine. Kuigi SEP juhatuse liige AA andis 11.04.2024 nõusoleku kostja osa võõrandamiseks hagejale, kelle juhatuse liikmeks on samuti tema ise, ei tähenda see seda, et nõusoleku oleks pidanud SEP juhatuse asemel AA huvide konflikti tõttu andma ÄS § 181 lg 4 alusel koosmõjus ÄS § 168 lg 1 p-ga 10 SEP osanikud või määrama nõusoleku andmiseks SEP esindaja. Ringkonnakohtu hinnangul ei kohaldu praegusel juhul viidatud sätted, sest tegemist on osaühingu juhatuse ühepoolse tahteavaldusega osanike vahelisele osade võõramise tehingule, mitte osaühingu ja tema juhatuse liikme vahel tehingu tegemisega.
14.3.3.Ülaltoodut arvestades ei ole 05.07.2020 lepingu täitmine, s.o osade hagejale üleandmine vastuolus SEP põhikirjaga ega sellest tulenevalt õiguslikult võimatu VÕS § 108 lg 2 p 1 tähenduses. Lepingu täitmiseks on olemas põhikirja p 6.1 kohane SEP juhatuse heakskiit, mistõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt lepingu täitmiseks osade üleandmiseks vajalike tahteavalduste tegemist.
14.4.Viimaks märgib kolleegium, et 05.07.2020 lepingu täitmise nõudmine VÕS § 108 lg 2 alusel ei ole vastuolus hea usu põhimõttega, mistõttu ei ole ringkonnakohtul alust jätta VÕS § 108 lg-t 2 kohaldamata ja hagi sel põhjusel rahuldamata. Võlasuhtele ei kohaldata VÕS § 6 lg 2 järgi seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Praegusel juhul ei ole kostja toonud esile ja tõendanud selliseid asjaolusid, mis annaksid alust järeldada, et poolte lepingu alusel osade hagejale üle andmine oleks hea usu põhimõttest tulenevalt vastuvõtmatu. Ülaltoodu kohaselt ei ole hageja seaduslik esindaja AA kasutanud ära oma positsiooni SEP ja MarkIT juhatuse liikmega ega jätnud kostjale MarkIT väärtust puudutavat teavet pahatahtlikult edastamata. Hageja on küll viivitanud müügilepingu täitmisega, kuid kohustuse täitmine on osaliselt viibinud ka seetõttu, et SEP juhatus pidi põhikirja kohaselt viima läbi müügiprogrammi. Seejuures on SEP pakkunud kostjale võimalust anda müügiprogrammi raames osad üle 26.04.2020–07.05.2020, st viivitus kestis ligi viis kuud. Kuigi nimetatud aja jooksul võis müügilepingu esemeks olnud osade väärtus muutuda, ei ole kostja tõendanud, et selle aja jooksul oleks osade väärtus kordades muutunud, mistõttu oleks osade üleandmine hagejale hea usu põhimõttest tulenevalt vastuvõtmatu. See, et osade väärtus on pärast hageja viivitust kohtumenetluse ajal oluliselt suurenenud (28.01.2022 seisuga on eksperdi hinnangul MarkIT väärtus 61 miljonit eurot kuni 149 miljonit eurot), ei anna samuti alust arvata, et müügilepingu täitmine on täna hea usu põhimõttest tulenevalt vastuvõtmatu. Osade väärtuse muutumine pärast seda, kui hageja lõpetas viivituse ja kostjal oli võimalik osade omand kokkulepitud hinna vastu 07.05.2020 üle anda, oli selgelt kostja enda risk.
2-21-19263
15.Ülaltoodud põhjendustel tühistab kolleegium maakohtu otsuse ja teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab hagi.
16.Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab hagi, jäävad poolte maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda. Lähtudes Riigikohtu 20. aprilli 2016. a otsuse nr 3-2-1-142-15 p-s 21 antud tõlgendusest ning TsMS § 177 lg-st 2, määrab asja lahendanud maakohus hüvitatavate menetluskulude suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.