2-24-138/9 - Pankrotiõigus - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

Debitoorsed nõuded 30.06.2023 seisuga on võlgniku bilansis kajastatud debitoorseid nõudeid (ostjatelt laekumata arved) summas 123 643,91 eurot. Kuna võlgniku kogu raamatupidamise ja asjaajamise dokumentatsioon on ajutisele haldurile esitamata, ei ole käesoleval hetkel võimalik hinnata debitoorsete nõuete laekumise tõenäosust. Samuti ei ole võimalik hinnata bilansis toodud andmete õigsust (neid analüüsida). Kuivõrd haldurile ei ole teada, kes on bilansis kajastatud deebitorid, tuleb nende nõuete rahaliseks väärtuseks hinnata 0 eurot ning sellega ei saa arvestada kui varaga, mille arvelt kanda pankrotimenetluse kulusid ja rahuldada võlausaldajate nõudeid. Võlgnikule kuulub tütarettevõtja Medical Pharmacy Group Latvia SIA 100%-line osalus, 2800 osa. Tütarettevõte asutati 14.07.2017 ja registreeriti Läti registris 01.08.2017. Võlgniku bilansis on 30.06.2023 seisuga kajastatud nõue võlgniku tütarettevõtte vastu summas 5919,57 eurot. Vastavalt firmas.lv avaldatud infole on ettevõte registrist kustutatud 22.12.2022. Seega on see nõue lootusetu ning sellega ei saa arvestada kui varaga, mille arvelt saaks suurendada pankrotivara ning rahuldada võlausaldajate nõudeid. Nasdaq CSD SE Eesti filiaali andmetel on võlgniku nimel avatud väärtpaberikonto nr 99109793834, mille saldo 27.02.2024 seisuga oli 0 eurot. Võlgniku juhatuse liikmele P. R. on makstud kahel korral arusaamatu selgitusega makseid: 23.12.2022 summas 2000 eurot selgitusega varundus ja 15.11.2023 summas 5000 eurot selgitusega reserv. Võimalik, et võlgnikul on P. R. vastu nendest maksetest tulenev nõue. Materiaalne vara 31.07.2023 seisuga kajastub võlgniku bilansis materiaalne põhivara (masinad ja seadmed) soetusmaksumuses 216 645,63 eurot (kulum -88 777,84 eurot) ja muu materiaalne põhivara soetusmaksumuses 16 456,55 eurot (kulum -7123,02 eurot). Seega materiaalne põhivara on 31.07.2023 seisuga soetusmaksumuses kokku väärtusega 233 102,18 eurot. Saneerimismenetluses 31.01.2022 koostatud põhivara nimekirjas kajastub põhivara summas 708 904,12 eurot, sh materiaalne põhivara 342 159 eurot. Kas ja millist põhivara on perioodil 31.01.2022 kuni 31.07.2023 võõrandatud või soetatud, ei ole teada (põhivara (soetus) saldo vähenemine 109 057 euro võrra). Vaadates 31.01.2022 põhivara nimekirja on pigem tõenäoline, et selles on kajastatud ka jooksvat laojääki (toidulisandeid, vitamiine, erinevaid kiirteste), aga põhivara koosneb tootmis- ja laboriseadmetest ning kontoriinventarist. Juba 2022. aasta alguses on võlgniku ajutine haldur Tiia Kalaus tsiviilasjas nr 2-21-16515 hinnanud arvutipargi jms väärtuseks 0 eurot (vara on soetatud 2015-2017, sh enamus tootmisega seotud seadmed, hilisemad investeeringud on vähesed). Ajutisele haldurile teadaolevalt asub võlgniku võimalik vara (valmistoodangu jääk ja seadmed) üürileandja Osaühingu Prategli Invest ruumides (kontori- ja tootmispind kokku netopinnaga 363,4 m2) aadressil xxxxxxx-xxxxxxxxxxxx. Võlgnevuse tõttu keelas üürileandja võlgnikul alates 17.01.2023 ruumidesse sisenemise ning võlgnikule kuuluv vara jäi üüripinnale. Üürileping on sõlmitud 01.11.2019 tähtajaga viis aastat kuni 31.10.2024, üür 2107,72 eurot kuus ning lisaks tuli tasuda kõrvalkuludena elektrienergia, vee, kanalisatsiooni ning kütte eest. Üürileandja kasutab võlgniku inventari suhtes üürileandja pandiõigust. Võlgnik ega üürileandja ei ole ajutisele haldurile esitanud üüripinnal oleva vara nimekirja. Võlgniku nõukogu esimees S. U. on ajutisele haldurile telefoni teel selgitanud, et üüripinnal asuvad võlgniku tootmisseadmed, millest osa on suured ja raskekaalulised. Kuna seadmed on ammu soetatud (võivad olla amortiseerunud ja ka moraalselt vananenud) ning osaliselt tellitud eritellimusena spetsiifilise toodangu valmistamiseks, võib olla nende tulemuslik müük mõistliku aja jooksul keeruline. Seadmete demontaaži ja ladustamisega kaasneksid ilmselt ka märkimisväärsed demonteerimise ja hoiustamise kulud. Arvestades materiaalse vara soetamise aega ning tõenäolist amortiseerumist ja moraalset vananemist, hindab ajutine haldur selle vara tõenäoliseks müügihinnaks pankrotimenetluses mitte rohkem kui 5% soetusmaksumusest, so 11 700 eurot. Kuna üürileandja kasutab üürileandja pandiõigust, saab sellest kasutada

pankrotimenetluse üldiste kulude katteks mitte rohkem kui 10%, so 1170 eurot. Samas tuleb arvestada sellega, et pankroti väljakuulutamisel on pankrotipesal vajalik koheselt hakata kandma vara säilitamise kulusid, on võimalik, et lisanduvad transpordi- ja müügikulud. Üürileandja ruumides asuva võlgniku laojäägi tänane maksumus ja säilimisaeg on teadmata. Võttes arvesse, et toidulisandite ja vitamiinide müügil müüakse suures ulatuses ka nn usaldust, ei pea ajutine haldur sellise kaubajäägi tulemusliku võõrandamise tõenäosust suureks ning hindab selle väärtuse olematuks ehk 0 eurot. Seega saab käesoleval hetkel arvestada, et materiaalse vara arvelt saab tulevikus kanda pankrotimenetluse kulusid umbes 1170 euro ulatuses ning seda üksnes juhul, kui üürileandjaga saab sõlmida mõistliku kokkuleppe vara säilitamiseks selle müügiperioodi jooksul. Immateriaalne vara 30.06.2023 bilansis kajastab võlgnik immateriaalset põhivara 444 800 eurot (ilmselt soetusmaksumuses). Immateriaalse vara detailid kajastuvad 31.01.2022 põhivara nimekirjas. Suurima väärtusega varaks on Meravita ja Terviseraadio veebilehtede arendused (programmikood), kokku väärtusega 223 354 eurot. Ajutise halduri valduses ei ole nende põhivarade soetusdokumente, kuid ilmselt on tegemist aastaid tagasi tehtud arenduskuludega. Lisaks on põhivara nimekirjas mitmed kaubamärgid, retseptid ja Terviseportaali võõrkeelsed arendused. Vastavalt Patendiameti andmebaasile on võlgniku nimele registreeritud üheksa kaubamärki, nt Meravita, Pohmu, tervisekonverents.ee, terviseraadio.ee, Ammuu, Unex. Kaubamärgid olid peaasjalikult vitamiinide ja toidulisandite nimetused. Võlgnik enam ei tegutse (terviseraadio.ee on siiski veebis leitav) ja turuosa on võtnud üle teised tootjad. On vähetõenäoline, et võimalik sama valdkonna (välismaine) vitamiinitootja, kellel on olemas juba väljakujunenud ostjaskond ning oma kaubamärgid, oleks huvitatud võlgniku kaubamärkide omandamisest. Samuti on Eesti toidulisandite turul suur hulk samalaadsete toodete pakkujaid, kes on huvitatud enda väljatöötatud kaubamärkide arendamisest ja turundamisest. Ajutise halduri hinnangul on immateriaalse vara väärtus bilansis selgelt ülehinnatud. Võlgniku koduleht xxxxxxxxxxx ei tööta ning tarkvara ja kaubamärgid ei oma praegusel ajahetkel müügiväärtust. Suurima kaubamärgi investeeringuna on kajastatud Meravita maksumusega 11 610 eurot. Sellel kaubamärgil võib olla mingi müügiväärtus, hinnanguliselt kuni 10 000 eurot. Ajutine haldur peab kogu ülejäänud immateriaalset põhivara pankrotimenetluse mõistes väärtusetuks. Seda ei ole ilmselt võimalik tulemuslikult müüa. Aastaid tagasi tehtud ITlahendused on tõenäoliselt moraalselt vananenud. Samuti ei ole teada, kas ja kuidas on need dokumenteeritud ning kas programmi kood on üleüldse säilinud. Transpordiameti andmetel võlgnikule registreerimisele kuuluvaid sõidukeid ei kuulu ja ei ole kuulunud. Elamu- ja Ehitisregistri andmete kohaselt võlgnik registreeritud vara ei oma. Vastavalt kinnistusraamatu andmetele võlgnikule kinnisasju ei kuulu ega ole kuulunud. Kokku on võlgniku vara väärtus seega umbes 24 500 eurot (sh võimaliku üürileandja pandiga koormatud vara). Vara väärtus, mida saab kasutada pankrotimenetluse kulude katteks, on raha pangakontodel 2961,76 eurot. Ülejäänud vara müügiperiood ja rahaline tulem on praegusel hinnangul määramatu. Seega sellega ei saa arvestada kui rahaga, mille arvelt saaks kanda pankrotimenetluse kulusid (eelkõige kohe tasumist vajavaid vara ladustamise ja müügi kulusid). Võlgniku kohustused Võlgnik ei ole ajutisele haldurile esitanud andmeid kohustuste kohta. Võlgnikul oli saneerimismenetluses esitatud andmetel 01.03.2022 seisuga teadaolevalt kohustusi investorite ees põhivõlana 1 654 655 eurot ja kõrvalkohustustena 402 162,92 eurot, kokku 2 056 817,92 eurot. Pangakontode väljavõtetest nähtuvalt ei ole võlgnik oma võlgasid pärast saneerimist oluliselt vähendanud. Pigem on kohustused kasvanud. Laekumised on toimunud näiteks firmalt Pre.IPO.Capital AS (seotud isik) vähemalt summas 22 500 eurot (2022. aastal).

Nõuete kogusumma on 01.03.2022 seisuga võrreldes seoses lisanduvate intressidega käesoleval hetkel oluliselt suurem. Ajutine haldur on suurematele võlausaldajatele saatnud päringud. Aruande koostamise hetkeks on päringule vastanud UGR varad OÜ, kes on teatanud, et nende põhinõudele 150 000 eurot lisandub intress 69 470,55 eurot, kokku nõue 219 470,55 eurot. Investorlepingutest tulenevad nõuded kokku koos intressidega 2 056 817,92 eurot on 01.03.2022 seisuga võrreldes samuti pigem suurenenud kui vähenenud. Pangakontode väljavõtete põhjal ei ole võlgnik kohustusi hankijate ees (28.02.2022 seisuga 112 858,49 eurot) oluliselt vähendanud. Maksu- ja Tolliameti nõue 25.03.2024 seisuga oli kokku 71 552,19 eurot. Nõue tuleneb tasumata käibemaksust, tulu- ja sotsiaalmaksust, töötuskindlustus- ja kogumispensionimaksest, erijuhtude tulumaksust ja intressist. Võla alguskuupäev 10.05.2021. Võlausaldaja R. T. on ajutisele haldurile esitanud 18.05.2022 tagaseljaotsuse tsiviilasjas nr 222-2538, millega mõisteti võlgnikult R. T. kasuks välja 11 916,82 eurot. Saneerimisnõustajal on võlgniku vastu 7200 euro suurune nõue, mis tuleneb tasumata saneerimisnõustaja tasust. Vastavalt töötamise registrile on võlgnikul kehtiv tööleping seitsme töötajaga, kaasa arvatud P. R. . Üks tööleping on peatatud seoses lapsehoolduspuhkusega. Ajutine haldur on töötajatega suhelnud, aga täpne saamata jäänud summa pole selgunud. Kogutud infofragmentide põhjal võib võlgniku olulisim laenuandja olla võlgniku suuromanik xxxxxxxxxxxxxxxxx x (pankrotis), kes võttis üle võlgniku kohustusi ning omakorda konverteeris saadud nõuded võlgniku vastu omakapitaliks (omakapitali puudujäägi katmiseks). Täpsemad andmed praegu puuduvad. Võlgnikul on kohustusi kokku ligikaudu 2 250 000 eurot. Võlgniku majandustegevus, raamatupidamine ja maksejõuetus Võlgniku peamine tegevusala oli toidulisandite arendamine, tootmine ja müük. Põhiliselt tegutseti kaubamärgi Meravita nime all. 2017-2019 korraldati investeeringute kaasamine era- ja juriidilistele isikutele investeerimislaenude lepingute alusel. Aktsiakapitali ja investeeringute rahastuse abil kasvas aastatel 2018-2020 müügitulu. 2021. ja 2022. majandusaastal müügitulu järsult langes. 2020. aasta lõpu seisuga oli Meravita tootevalikus 99 toodet ja 38 tervisepaketti. Tervisepakette müüsid läbi Meravita terviseportaali kliendihalduse spetsialistid. Tooteid müüdi ka Rimis, Selveris, Coopis, Prismas ja teistes suuremates kettides ning apteekides nagu Apotheka, Benu, Südameapteek, Euro Apteek. 2020. aastal alustati uue teenusega, kus Vitastiq PRO seadme abil sai mõõta kliendi vitamiinide ja mineraalide taset. Võlgnik on oma majandusaasta aruandes teatanud, et äriplaan ja kaasatud investeeringute tootlikkus sai tugeva tagasilöögi Covid-19 pandeemiaga seoses kehtestatud piirangutega alates 2020. aasta jaanuarist. Piirangud suurendasid võlgniku kahjumit nii tootmis- kui ka plaanilistes müügiprotsessides. Seoses piirangutega jaekaubandusele vähenes müügikäive kõigi võlgniku lepinguliste edasimüüjate juures. Sealjuures jäid kehtima varasemalt võetud lepingulised kohustused jaekaubanduskettide ees. Kuna võlgniku toodang oli partii- ja kehtivuskuupäeva põhine, tuli palju kaupa utiliseerida ja maha kanda (2021. aastal summas 61 741 eurot). Võlgniku hinnangul avaldasid kehtestatud piirangud mõju ka telefonimüügile. 2020. aastal suleti Telemarketingi osakond Tartus ja seitse töötajat koondati, millega kaasnesid omakorda kulutused töötajatele makstavate hüvitiste ja nendelt arvestatud maksude näol. Võlgnikul tekkis võlgnevus Maksu- ja Tolliameti ees. 28.06.2021 arestis Maksu- ja Tolliamet võlgniku arvelduskontod ning võlgniku nõuded kolmandate isikute vastu. Seega müügi tulem laekus otse maksuametile maksuvõlgade katteks. Võlgnikul puudus üheksa kuud arvelduskontode käsutamise võimalus. Võlgnik ei suutnud enam teenindada ei ärilisi võlgnevusi ega ka investeerimislepingutega võetud kohustusi.

Audiitor A. O. loobus 2020. majandusaasta aruande kohta arvamuse avaldamisest, kuna ei suudetud hankida piisavat asjakohast auditi tõendusmaterjali, mis annaks aluse avaldada raamatupidamise aastaaruande kohta audiitorarvamust. Võlgnik on koostanud 2020. majandusaasta aruande tegevuse jätkuvusest lähtudes, olgugi et võlgniku omakapital oli 31.12.2020 negatiivne. 2020. majandustegevuse tulem ei olnud vastavuses kavandatuga ning majandusaasta algul alanud ja aastaaruande kinnitamise ajal kestvas Covid-19 kriisis oli majandustegevus piiratud. Tegevuse jätkuvuse tagamise ja positiivse omakapitali saavutamise abinõusid ja kavasid on kirjeldatud aastaaruande lisades. Kirjeldatud kavad ja meetmed ei andnud audiitorile kindlustunnet, et need oleksid piisavad tagamaks võlgniku tegevuse jätkuvuse. Seega oli audiitori arvates võlgnik maksejõuetu juba 2020. aastal. 21.10.2021 esitas võlausaldaja OÜ VELBURG Tartu Maakohtule avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks. Tulenevalt investeerimislepingust nr L-I-2019/0036 võlgnes võlgnik võlausaldajale 29 427,14 eurot, mis muutus sissenõutavaks alates 30.07.2021. 01.03.2022 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-16515 lõpetati pankrotiavalduse menetlus, kuna võlausaldaja loobus 23.02.2022 toimunud kohtuistungil pankrotiavaldusest. Juba toonane ajutine haldur Tiia Kalaus tuvastas, et võlgnikul oli lühiajalisi kohustusi 2 030 173 eurot ja pikaajalisi kohustusi 149 225 eurot, kokku 2 179 398 eurot, aga võlgniku varad olid oluliselt väiksemad. 03.03.2022 esitas võlgnik kohtule saneerimisavalduse (tsiviilasi nr 2-22-3231). Kohus algatas 11.03.2022 saneerimismenetluse ja kinnitas 10.06.2022 määrusega võlgniku saneerimiskava, mille kohaselt rahuldatakse võlausaldajate põhinõuded 100% ja kõrvalnõuded 0%. Põhinõudeid võlgniku vastu peale ümberkujundamist oli 1 794 844,58 eurot. Investeerimislepingutest tulenev bilansiline kohustus saneerimismenetluse algatamise hetkel oli 1 442 053,83 eurot. Investeerimislaenude põhiosa tasumine oli saneerimiskava järgi planeeritud 2025-2029. Võlgnikul saneerimisperioodil käivet kasvatada ei õnnestunud ja müügitulu hoopis langes oluliselt. Hoolimata võlgniku poolsest intensiivsest kulude kokkuhoiu poliitikast ei õnnestunud saneerimiskava täita. 27.12.2023 võlgniku nõukogu otsusega tehti võlgniku juhatusele ülesandeks esitada kohtule avaldus saneerimismenetluse lõpetamiseks ja pankrotimenetluse algatamiseks. Võlgniku tegevus on lõppenud. Tal puudub juurdepääs oma tegevuskohaks olnud ruumidele, mille valduse võttis üle üürileandja. Võlgniku juhatuse liige P. R. on olnud ajutisele haldurile (ja nõukogu liikme S. U. sõnul ka temale alates 2024. aasta jaanuarist) kättesaamatu. Võlgnikul puudub faktiliselt juht. Võlgniku enamusaktsionär xxxxxxxxxxxxxxxxx x on pankrotis. Võlgliku olulisemad majandusnäitajad on olnud järgnevad: Aasta

poolaasta ning 2023. aasta juuli bilansi ja kasumiaruande. Võlgniku poolt on esitamata kõik küsitud andmed ja raamatupidamisdokumendid nagu raamatupidamise sise-eeskiri, käibeandmikud, pearaamatud, ostu- ja müügireskontrod, ostu- ja müügiarvete nimekirjad jms dokumendid. Ajutisele haldurile ei ole teada, kas raamatupidamist on viimastel aastatel nõuetekohaselt üldse peetud. Kuna viimane äriregistrile esitatud majandusaasta aruanne kajastab 2020. aastat, tuleb asuda seisukohale, et vähemalt selle ajani raamatupidamist on peetud. Viimase paari aasta jooksul (2022-2023) on võlgniku põhilised kulud olnud (pangakontodelt tehtud maksete põhjal) üürikulu, töötasude väljamaksmised, maksude tasumine Maksu- ja Tolliametile, trükkimisteenused ning ilmselt tooraine soetamine välismaistelt äriühingutelt. Mingeid maksete alusdokumente ajutise halduri valduses ei ole. Ajutise halduri hinnang võlgniku majanduslikule olukorrale on mitterahuldav. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kuna kohustused ületavad kordades olemasolevaid varasid ja võlgnik ei suuda tasuda sissenõutavaks muutunud kohustusi, on võlgnik maksejõuetu, seda nii bilansiliselt kui ka rahavooliselt. Täitemenetluse registri andmetel on võlgniku suhtes algatatud 13 täitemenetlust, neist aktiivseid menetlusi on üheksa. Ajutisele haldurile ei ole hetkel teada muid pooleliolevaid kohtuasju. Ajutisele haldurile kättesaadavate andmete põhjal ei esine võimalusi vara tagasivõitmiseks või -nõudmiseks. Raha on ära kulunud jooksvas majandustegevuses. Võimalikke raskeid juhtimisvigu (näiteks tegutsemine äriplaaniga, mille finantseerimine ei olnud tagatud) või kuriteo tunnustega tegusid tuleb põhjalikumalt analüüsida pankrotimenetluse käigus. Kui võlgniku raamatupidamisele ei õnnestu saada juurdepääsu, on vajalik raamatupidamise taastamine ning analüüs arvelduskontode väljavõtete ja muude võimalike kogutavate andmete põhjal. Maksejõuetuse tekkimise põhjused Kogutud informatsioonile tuginedes asub ajutine haldur seisukohale, et maksejõuetuse põhjuseks oli võlgniku läbikukkunud äriplaan ja ebaõnnestunud investeerimislepingutega kaasatatud kapitali kasutamine. Võlgnik värbas aktiivselt (nii tele- kui raadioreklaamides) investoreid ja korraldas investorkohtumisi. Müügitööd tehti läbi Investoriteliidu. Investoritele lubati globaalselt laieneda ning tagada finantsvabadus. Tegelikkuses ei tegutsenud võlgnik kogu oma tegutsemisaja kasumlikult, mingit laienemist ei toimunud, käivet ei kasvatatud ja aktsiatega börsile ei pääsetud. Võlgnikul puudus juba aastaid jätkusuutlikkus, toodete müügiga piisavat ärilist edu ei saavutatud, käibed oluliselt ei kasvanud, tegutseti investorite investeeritud vahendite najal. Kui uusi investeeringuid peale ei tulnud, ei olnud võlgnik enam võimeline tegutsema. Võlgniku äriplaan ei olnud koostatud piisavalt konservatiivselt. Äriplaan nägi ette toodete pikaajalise arendustegevuse, kuid ei olnud ette nähtud jätkuvat rahavoogu arendustegevuse rahastamiseks olukorras, kus teenitav tulu ei kata kõiki majandustegevuse ja arendusprojektide kulusid. Selline olukord ei saanud olla pikas perspektiivis jätkusuutlik. Ajutine haldur ei ole momendil tuvastanud maksejõuetuse põhjusena rasket juhtimisviga ega kuriteo tunnustega tegu. Pankrotiseaduse (PankrS) § 22 lg 5 mõttes on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu. Võimalik, et raamatupidamisandmete saamisel selgub täiendavaid andmeid, mida tuleks juhtimisvea või kuriteo kahtluse kontekstis analüüsida. Maksejõuetuks muutus võlgnik 2020. aastal. Pärast seda üritati maksejõuetuse püsivaks muutumist vältida saneerimisega, kuid saneerimiskava täita ei õnnestunud. Püsivalt maksejõuetuks muutus võlgnik 2023. aastal.