E. B. kaebus kohutäitur Mati Roodese 09.10.2023 otsusele täiteasjas nr xxx
Menetlustoiming
Kaebuse lahendamine
Menetlusosalised
Avaldaja: (isikukood: xxx); Puudutatud isik I: kohtutäitur Mati Roodes Puudutatud isik II: Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu.
RESOLUTSIOON
1.Jätta E. B. kaebus Tallinna kohtutäitur Mati Roodese 09.10.2023 otsusele täiteasjas nr xxx rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud avaldaja E. B. kanda. Rahaliselt kindlaks määratavaid menetluskulusid tsiviilasjas ei ole. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võivad menetlusosalised esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD
1.E. B. esitas 19.10.2023 Harju Maakohtule kaebuse kohtutäitur Mati Roodese 09.10.2023 otsusele täiteasjas nr xxx. Kohus võttis 01.11.2023 määrusega kaebuse menetlusse. Avaldaja nõue ja põhjendused
Avaldaja tõi välja järgmised faktilised asjaolud: − Võlgnik E. B. suhtes alustati täitemenetlust sissenõudja Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu) avalduse alusel 23.10.2017.
− Täitmisele kuuluvaks lahendiks on Harju Maakohtu 16.03.2016 otsus kriminaalasjas xxx. Nõude sisu on menetluskulud. Nõude suurus menetluse alustamisel oli 2 147,00 eurot, millele lisanduvad kohtutäituri tasud summas 566,40 eurot (koos käibemaksuga 20%). − Täitedokumendiks olev Harju Maakohtu otsus jõustus 25.08.2016, mil Riigikohus oma määrusega jättis E. B. kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. − Kaebaja hinnangul tulnuks täitemenetlus lõpetada 25.08.2023 seoses aegumisega, kuivõrd kohtuotsuse jõustumisest möödus 7 aastat. − 28.08.2023 esitas võlgnik kohtutäiturile taotluse lõpetada täitemenetlus väljamõistetud menetluskulude osas ning vabastada tema pension ja pangakonto (SEB pank) aresti alt, sest rahalise karistuse ja varalise karistuse ning menetluskulude sissenõuded, mis on pööratud täitmisele, aeguvad, kui nõuet ei ole sisse nõutud seitsme aasta jooksul kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuotsus jõustus 25.08.2016, järelikult on möödunud 7 aastat ning otsust enam täita ei saa ega tohi. Võlgniku hinnangul täitmise aegumine peatunud ega katkenud ei ole. − Kohtutäitur saatis 05.09.2023 võlgnikule vastuse selgitades, et täiteasja lõpetada ei saa, kuivõrd nõue ei ole aegunud põhjusel, et aegumine oli mingil ajaperioodil peatunud. − 15.09.2023 esitas E. B. kaebuse kohtutäituri 05.09.2023 vastuse (toimingu) peale. − 19.09.2023 saatis kohtutäitur menetlusosalistele täiteasjas nr xxx teate kaebuse läbivaatamise kohta 28.09.2023 kell 10:00 kohtutäitur Mati Roodese büroos asukohaga xxx. − Sissenõudja saatis kohtutäiturile oma seisukoha 19.09.2023 e-kirjaga. Sissenõudja esindaja vastas 19.09.2023 e-kirjaga kohtutäiturile: Kuna täitemenetluse lõpetamise/mitte lõpetamise kohustus on kohtutäituri otsustuspädevuses ja kui isik ei ole nõus, siis pöördugu kohtusse. Meie seisukoht on, kui nõue saadeti täitmisele, siis algab aegumise tähtaeg. Aga seadust tõlgendatakse mitmeti ja meie ei ole kohtumõistjad. − Vaidlustatud otsuse sai võlgnik kätte 10.10.2023, seega kaebuse esitamise tähtaeg on 20.10.2023 ja kaebus on kohtusse esitatud tähtaegselt.
3.Avaldaja palub tühistada kohtutäitur Mati Roodese 09.10.2023 otsus täiteasjas nr xxx ja menetluskulud jätta kohtutäituri kanda. Kohtutäituri seisukoht
4.Kohtutäitur leiab, et avaldaja kaebuse tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata ning jääb oma 26.08.2021 otsuses nimetatud seisukohtade juurde ja palub kohtul nendega arvestada.
5.Tulenevalt eeltoodust palub kohtutäitur jätta seega avaldaja 19.10.2023 kaebuse täielikult rahuldamata ja jätta menetluskulud tema kanda. Sissenõudja seisukoht
6.Sissenõudja tõi välja, et avaldaja leiab, et kohtutäitur on ajanud segi karistuse täitmisele pööramise aegumise ja riigi kasuks väljamõistetud menetluskulude sissenõudmise aegumise, samuti karistuse täitmisele pööramise aegumise tähtajad ja menetluskulude sissenõudmise aegumise tähtajad. Puudutatud isik II ei nõustu avaldaja seisukohtadega. Täitemenetluseseadustiku (edaspidi TMS) § 210 on sätestatud, et kohtuotsusega kohaldatud kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalasjas muude avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete täitmisele kohaldatakse käesoleva seadustiku § 204 lõikes 2, § 205 lõikes 1 ning §-des 207 ja 208 sätestatut. TMS § 207 lg 1 näeb ette, et kohtutäitur lõpetab täitemenetluse rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudes täitmise aegumise tõttu, kui rahalist karistust või varalist karistust ei ole sisse nõutud KarS §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. Seega kohaldub menetluskulude hüvitamise nõudele sama aegumistähtaeg nagu ka rahalisele karistusele. Puudutatud isik II viitas ka Tallinna Ringkonnakohus (tsiviilkolleegium) 28.06.2023 kohtumäärusele tsiviilasjas nr xxx, millest tulenevalt on puudutatud isik II seisukohal, et
kohtutäituri 09.10.2023 täiteasjas nr xxx tehtud otsus on õiguspärane ja 16.03.2016 kohtuotsusega kriminaalasjas nr xxx (jõustunud 25.08.2016) menetluskulude sissenõudmine ei ole aegumise aegunud.
7.Sissenõudja tõi välja ka, et avaldaja on seisukohal, et sissenõudja ja kohtutäitur on teadlikult venitanud täitemenetluse alustamisega ja pikendanud sellega kunstlikult aegumistähtaega. Puudutatud isik II sellega ei nõustu ja on seisukohal, et kuni selle ajani, mil kohus on rahalise karistuse tasumise tähtaega pikendanud või määranud kindlaks tähtaja karistuse osa tasumiseks ja see tähtaeg pole veel saabunud, puudub alus kohtuotsuse täitmisele pööramiseks. Teisisõnu ei ole selle aja vältel alust pidada rahalise karistuse nõuet sissenõutavaks. Seega tuleb kohtuotsuse täitmise aegumine ajavahemiku vältel, mille jooksul peab süüdimõistetu rahalise karistuse tasuma osade kaupa, kuni otsuse täitmisele pööramiseni, lugeda KarS § 82 lg 2 p 3 tähenduses peatunuks. Kuivõrd kriminaalmenetluse seadustikus ja täitemenetluse seadustikus puudub täpsem sellekohane regulatsioon, tõlgendatakse, et KarS § 66 lg 1 alusel ajatatud rahalise karistuse puhul on kohtul jõustunud kohtuotsusest tuleneva korra ja tähtaegade eiramisel otsuse täitmisele pööramise küsimuse lahendamisel avaram otsustusulatus. Arvestades, et süüdimõistetu osas on karistust eelnevalt täiendavalt individualiseeritud, on kohtul õigus otsustada, kas juhtudel, mil isik rikub karistuse ositi tasumise kohustust, tuleb kohtuotsus täitmisele pöörata koheselt rikkumise ilmnemisel (nt ühe osa tähtaegselt tasumata jätmisel) või alles pärast rahalise karistuse tasumiseks antud lõpptähtaja möödumist. KarS §-s 82 sätestatud tähtajad hakkavad sellisel juhul kulgema otsuse täitmisele pööramisest või rahalise karistuse tasumiseks antud lõpliku tähtaja möödumisest. Käesoleval juhul on Harju Maakohus 16.03.2016 kriminaalasjas nr xxx tehtud lahendis määranud, kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Sellest tulenevalt puudus sissenõudjal alus otsuse täitmisele pööramiseks enne kohtuotsuses määratud tähtaja möödumist s.o 25.08.2017. Avaldaja seisukoht kohtutäituri ja sissenõudja seisukohale
8.Avaldaja teatab, et ta jääb enda kaebuses esitatud seisukohtade juurde ja leiab, et kohtutäituri poolt esitatud seisukohad ei anna alust täitemenetluse jätkamiseks ning avaldaja kaebus kuulub rahuldamisele.
9.Avaldaja on seisukohal, et olukorras, kus võlgnik jättis tasumata juba esimese igakuise makse ja sealt edasi kõik ülejäänud maksed, ei saa rääkida 7 aasta pikkuse aegumistähtaja peatumisest, vaid sissenõudjal olnuks kohustus koheselt 7 peale esimese, teise jne makse mittelaekumisel esitada avaldus võlgniku vastu täitemenetluse alustamiseks. Avaldaja on seisukohal, et sissenõudja eesmärk on võlgnikku kahjustada kunstliku täitemenetluse venitamisega. Avaldaja leiab jätkuvalt , et kohtutäitur on ajanud segi karistuse täitmisele pööramise aegumise ja riigi kasuks väljamõistetud menetluskulude sissenõudmise aegumise, samuti karistuse täitmisele pööramise aegumise tähtajad ja menetluskulude sissenõudmise aegumise tähtajad. Avaldaja rõhutab, et tegemist ei ole rahalise karistusega, vaid välja mõistetud menetluskuludega ja avaldajat ei saa kohelda isikuna, keda just kui olnuks karistatud rahalise karistusega.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
10.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, on seisukohal, et E. B. kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
11.Kohus vaatab esitatud kaebuse läbi tulenevalt TsMS § 475 lg 1 p-st 15 hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt,
arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. TsMS § 477 lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas kohtuistungi pidamise kohustust seadus ette ei näe, mistõttu kohus lahendab asja kirjalikus menetluses.
12.TMS § 218 lg 1 sätestab, et kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Tallinna kohtutäitur on teinud 09.10.2023 otsuse, millega jättis avaldaja kaebuse rahuldamata. Avaldaja esitas Harju Maakohtule kaebuse 19.10.2023. Seega on kaebus esitatud õigele maakohtule ning tähtaegselt. Kohus selgitab, et kontrollib vaid kaevatava otsuse seaduslikkust, mistõttu tuleb kohtul lähtuda selle otsuse tegemise aluseks olnud kaebusest ning käesolevas avalduses esitatud nõudest. Kohus selgitab, et kohtutäituri otsuse õiguspärasusele hinnangu andmisel saab kohus anda õigusliku hinnangu, kas kohtutäituri tegevus oli kaebuses vaidlustatud ulatuses ja kohtutäiturile esitatud kaebuse menetlemise ajal õiguspärane või mitte.
13.Avaldaja on seisukohal, et täiteasjas xxx täitmisel olev põhinõue (kriminaalasjas nr xxx välja mõistetud menetluskulud) on aegunud, kuna nõuet ei ole sisse nõutud seitsme aasta jooksul kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuotsus jõustus 25.08.2016, järelikult on möödunud 7 aastat ning otsust enam täita ei saa ega tohi. Võlgniku hinnangul täitmise aegumine peatunud ega katkenud ei ole.
14.Kohus on seisukohal, et kohtutäitur on viidatud normi õigesti kohaldanud ning põhjendatult jätnud E. B. kaebuse rahuldamata.
15.Kohus juhib avaldaja tähelepanu TMS §-le 210, mille kohaselt kohaldatakse kohtuotsuse või -määrusega kohaldatud kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalasjas muude avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete täitmisele TMS-s § 204 lõikes 2, § 205 lõikes 1 ning §-des 207 ja 208 sätestatut.
16.TMS §207 lg 1 kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudes täitmise aegumise tõttu, kui rahalist karistust või varalist karistust ei ole sisse nõutud KarS §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul.
17.KarS § 82 lg 5 järgi aegub täitmisele pööratud rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõue, kui rahalist karistust või varalist karistust ei ole sisse nõutud seitsme aasta jooksul kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Täitmise aegumine peatub võlgniku vangistuses viibimise ajaks.
18.TMS § 210, § 207 lg 1 ja KarS § 82 lg 5 koosmõjust tulenevalt on KarS § 82 lg 5 rahalisele ja varalisele sissenõudele sätestatud aegumistähtaeg kohaldatav ka kohtuotsuse või määrusega välja mõistetud kriminaalmenetluse kulude täitmisele.
19.Tallinna Ringkonnakohus on oma 09.11.2018.a määruses ts asjas xxx p 12 märkinud, et kriminaalmenetluse kulude hüvitamise nõudele kohaldub sama aegumistähtaeg nagu rahalisele karistusele.
20.Kohus nõustub avaldajaga, et kuivõrd avaldajale tingimisi määratud karistust (vangistus) ei ole pööratud täitmisele, ei ole menetluskulude täitmise nõude aegumine tingimisi määratud karistusest lähtuvalt peatunud.
21.Küll aga juhib kohus avaldaja tähelepanu asjaolule, et lisaks KarS § 82 lg 5 teises lauses sätestatule, peatub täitmine veel KarS § 82 lg-s 2 sätestatud alustel. Muuhulgas peatub täitmine ajaks, mil isikule kohaldatud karistuse täitmisele pööramine on edasi lükatud või karistuse täitmise tähtaega on pikendatud (KarS § 82 lg 2 p 3). Eelnimetatut tuleb kohaldada ka menetluskulude nõude ositi maksmise võimaldamise korral. Seega peatus kohtuotsuse
täitmine ka kaebaja osas ajaks, mil tal võimaldati kohtuotsusega nõuet tasuda ositi, s.o 12kuuliseks perioodiks alates 16.03.2016 kohtuotsuse jõustumisest. 16.03.2016 kohtuotsus jõustus 25.08.2016 st menetluskulude tasumise nõude täitmise aegumine oli peatunud perioodiks 25.08.2016-25.08.2017. Kuna täitmine peatus nimetatud perioodil, tuleb 7 aastast aegumist hakata lugema alates 25.08.2017.a, s.o ajast, mil möödus E. B.lt väljamõistetud nõude tasumise lõpptähtaeg. Kohtuotsusega väljamõistetud menetluskulude nõue aegub seega eelduslikult (st juhul, kui ei esine teisi seaduses sätestatud peatumise aluseid) kõige varem 25.08.2024.
22.Kohus juhib tähelepanu, et kriminaalmenetluse kulude aegumise tähtaja kulgemine ei ole seotud sissenõudja poolt täitemenetluse algatamiseks avalduse esitamise kuupäevaga, millest lähtuvalt on avaldaja etteheited sissenõudjale nõude täitmise tähtaja teadliku venitamisega põhjendamatud. Täiendavalt juhib kohus avaldaja tähelepanu asjaolule, et Riigikohus on varasemalt märkinud, et KarS §-s 82 sätestatud tähtajad hakkavad ositi tasumise puhul kulgema tasumiseks antud lõpliku tähtaja möödumisest või otsuse täitmisele pööramisest (vt RKTKm 14.12.2011, nr 3-1-1-104-11, p 18). Kuivõrd lõpptähtaeg menetluskulude ositi tasumiseks oli 25.08.2017, hakkas nõude täitmise aegumise kulgemine nimetatud kuupäevast kulgema.
23.Eelnevast tulenevalt jätab kohus rahuldamata E. B. kaebuse kohutäitur Mati Roodese 09.10.2023 otsusele täiteasjas nr xxx.
24.Kõik määruses kajastamata dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
25.Kohus märgib kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane (TsMS § 172 lg 1). Kui menetluses osaleb üksnes avaldaja või kui kohus ei jäta menetluskulusid mõne teise menetlusosalise kanda, kannab avaldaja ise menetluskulud, muu hulgas oma kulud esindajale, ka juhul, kui tema avaldus rahuldatakse (TsMS 172 lg 2). Kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti (TsMS § 172 lg 10).
26.Kuivõrd kohus jätab kaebuse rahuldamata, jääb menetluskulu (avalduse esitamisel tasutud riigilõiv) jääb E. B. kanda. Muid menetluskulusid käesolevas tsiviilasjas menetlusosalised ei ole esitanud, mistõttu ei määra kohus kindlaks nende rahalist suurust.
27.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 ls 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). /allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.