Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

selgitusega „equity for 2009“ (tõlge: kapital 2009. aastaks); 16.04.2010 pangaülekandega 31 955,82 eurot (500 000 krooni) selgitusega „loan from shareholder 32 000?“ (tõlge: osaniku laen 32 000?). Kokku tegi hageja kostjale pangaülekannetega laenude väljamakseid summas 141 726,44 eurot. Eesti kroonides väljastatud laenud on arvestatud ümber eurodesse vahetuskursiga 15.6466. Seega on poolte vahel sõlmitud iga makse teostamisel suulised, tähtajatud laenulepingud (edaspidi laenulepingud). Laenude väljastamise tingimused - iga osaniku poolt väljastatav laenusumma, makse teostamise aeg ja intress - lepiti kokku osanike ja kostja juhatuse liikmete osavõtul toimunud koosolekutel või telefonivestlustes igakordselt enne laenu väljamakse sooritamist. Laenude tagastamise tähtaegasid kokku ei lepitud, kuna ei olnud teada, milline on üldse Piira arendusprojekti täielik rahavajadus, millal arendusprojekt valmib ning millal projekt maha müüakse. Hageja ei ole hagiavalduse esitamise hetkeni laenulepinguid üles öelnud ja esitab laenulepingute ülesütlemise teate koos hagiavaldusega ning loeb selle kostjale hagiavaldusega kätte toimetatuks hetkest, mil kostja saab kätte hagiavalduse koos lisadega. Laenulepingud lõppevad 31.10.2021 ning laenulepingute alusel antud laenud koos intressidega muutuvad sissenõutavaks alates 1.11.2021. Kostja juhatuse liikmeteks olid M D (kuni 2.10.2006), A.X (alates 02.10.2006) ning M.Z (alates 20.10.2006). Kostja juhatuse liikmeteks olid laenude väljastamise perioodil V P ja A P. Laenude andmise osas toimusid vestlused ja kokkulepped peamiselt M.Z ja A.X-i ning V P vahel (mõnikord võis vestlustes osaleda ka A P). Kostja on saadud rahaülekanded laenuna enda raamatupidamises kajastanud. Kostja pearaamatu väljatrükist perioodi 1.01.2005 – 31.12.2008 kohta, mis kajastab raamatupidamiskontot: „KONTO 2424 võlad Claris Properties OÜ-le“ nähtub, et kostja on enda raamatupidamisprogrammis kajastanud seitsmel erineval kuupäeval laenu saamist hagejalt kokku 2 510 000 EEK-i. Eelnevast nähtub, et kostja võlgnevused hageja ees on suuremad kui hageja on hagiavalduses nõudnud. Kostja tegelik koguvõlgnevus hageja ees on 3 485 537 krooni (2 510 000 + 975 537) (222 766,42 eurot). VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Hageja on hagiavalduses esitatud intressinõudes lähtunud intressimäärast 2%. Sama intressimäära on kostja kajastanud majandusaasta aruannetes omanikelt võetud laenude intressimäärana. Kostja bilansi väljatrükist seisuga 20.08.2013 nähtub, et kostja on enda bilansis kajastanud muude pikaajaliste võlgade all võlgnevust Claris Properties OÜ-le summas 222 766,42 eurot. Samuti kajastab bilanss intressivõlgnevust hageja ees 47 509,66 eurot. Seega on kostja euro täpsusega võtnud laenuna arvele kõik hageja poolt talle tehtud laenu väljamaksed. Kostja bilansi väljatrükist seisuga 25.08.2017 perioodi 1.01.2016- 31.12.2016 kohta nähtub, et kostja on enda bilansis kajastanud muude pikaajaliste võlgade all võlgnevust Claris Properties OÜ-le summas 149 066,42 eurot. Kostja on võrreldes 20.08.2013 bilansiga osa laenuvõlgnevusest (222 766,42 eurot) hagejale kandnud aga „Muude reservide“ alla summas 73 700 eurot. Kokku moodustavad summad täpselt kostja laenuvõlgnevuse kogusumma. 20.08.2017 trükitud bilanss kajastab intressivõlgnevust hageja ees summas 67 836,33 eurot. Kostja on pidanud võimalikuks tagastada enda juhatuse liikmetega seotud osanike laenusid ja intresse. Kostja 2016. aasta bilansi kohaselt on tehtud laenutagastusi M.Z ja A.X-iga seotud äriühingule Erel Property Management OÜ – tagastatud on võlgnevus 78 839,60 eurot ning intressivõlg 27 556,57 eurot. Samuti on tasutud 22 020,40 euro ulatuses võlgnevusi Erel Group AS-i ees, mis on seotud M.Z-iga. Hageja taotleb viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates laenunõude sissenõutavaks muutumisest kuni selle täieliku tasumiseni. Kui kohus ei mõista hageja kasuks välja põhinõudena 152 590,84 eurot, mis koosneb suulistest laenulepingutest tulenevast laenunõudest 141 726,44 eurot ja intressinõudest 10 864,40 eurot ja viivisenõudest või hageja esimene alternatiivne nõue mõista kostjalt hageja kasuks välja 26.09.2006 laenulepingust ja selle 1.01.2009 lisast tulenev laenunõue 91 649,3 eurot, intressinõue 62379,45 eurot, viivisenõue 14 501,93 eurot ning edasiulatuvalt viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras ei kuulu täielikult või osaliselt rahuldamisele, siis palub hageja alternatiivselt rahuldada hagi

eelnevalt rahuldamata osas TsMS § 369 alusel enne nõuete sissenõutavaks muutumist ning mõista kostjalt hageja kasuks välja 26.09.2006 laenulepingust ning selle 1.01.2009 lisast tulenev laenunõue 91 649,3 eurot alates selle sissenõutavaks muutumisest ja intress määras viis (5) protsenti aastas alates laenude väljastamisest kuni laenunõuete sissenõutavaks muutumiseni ning viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras tasumata laenunõude jäägilt alates selle sissenõutavaks muutumisest kuni selle täieliku tasumiseni. II alternatiivse nõude esitab hageja juhuks, kui kohus peaks tuvastama, et poolte vahel oli sõlmitud 26.09.2006 laenuleping ja selle 1.01.2009 lisa, kuid laenu- ja intressinõuded ei ole muutunud sissenõutavaks. Hageja on 20.02.2023 menetlusdokumendis kirjeldanud, et 26.09.2006 laenulepingus ja selle 1.01.2009 lisas toodud laenude väljamakseperioodidel sai hageja anda kostjale nende dokumentide alusel laenu kokku 91 649,3 eurot. 26.09.2006 laenulepingus (p 1.4) oli kokku lepitud intressimääraks 5% aastas ning intressi tasumise kohustus saabus koos laenu tagasimaksmise kohustusega (sissenõutavaks muutumisega) (p 3.2). Seega taotleb hageja: a) intressi väljamõistmist alates iga laenumakse teostamisest kuni laenunõuete sissenõutavaks muutumiseni. Laenulepingu p 3.2. kohaselt muutuvad laenu- ja intressinõuded sissenõutavaks, kui kõik projektiga seotud kolmandate isikute (pangad, ehitajad, töövõtjad, arhitektid, maaklerid, notarid jne) on rahuldatud. Kuna II alternatiivne nõue on esitatud olukorraks, kus kohtu hinnangul ei ole nõuded sissenõutavaks muutunud, siis ei ole nõude esitamise seisuga ka intressinõuded sissenõutavaks muutnud. Seisuga 20.02.2023 oli jooksva intressi suuruseks 71 243,07 eurot. b) 26.09.2006 laenulepingust ja selle 1.01.2009 lisast tulenevate laenunõuete summas 91 649,.3 eurot väljamõistmist alates nende sissenõutavaks muutmisest. Laenulepingu p 3.2. kohaselt muutuvad laenu- ja intressinõuded sissenõutavaks, kui kõik projektiga seotud kolmandate isikute (pangad, ehitajad, töövõtjad, arhitektid, maaklerid, notarid jne) nõuded on rahuldatud. Kostja vastuväidete kokkuvõte Vastuväidete kohaselt asutati kostja 28.08.2006 osanike kokkuleppel eesmärgiga välja arendada ja realiseerida kinnisvaraprojekt (korterelamu) xxx. Hageja on kostja üheks osanikuks ning talle kuulub kostja osa nimiväärtusega 871,00 eurot, mis moodustab 33,6% kogu kostja 2600,00 euro suurusest osakapitalist. Kostja osanikele oli enne projektiga alustamiselt teada, et vastavas asukohas on kinnisvaraprojekti arendus ja selle hilisem realiseerimine seotud kõrgendatud riskidega. Kuigi kostja asutamise ajal oli toimumas kiire majanduskasv, siis oli krediidiasutustelt projektide finantseerimiseks laenu saamine raskendatud. Seetõttu otsustasid kostja osanikud projekti rahastada omavahenditest ning kostja osanikud võtsid kohustuse projekti allutatud laenude abil finantseerida ning sõlmisid kostjaga allutatud laenukohustusega laenulepingud. Hageja on nõude alusena väitnud, et on laenusuhte alusel teinud kostjale kokku seitse rahalist ülekannet kokku summas 141 726,44 eurot ning poolte vahel sõlmiti enne iga väljamakse teostamist suulised ja tähtajatud laenulepingud, mille ta ütles hagiavalduses üles. Kostja arvates ei ole eluliselt usutav, et hageja andis kostjale suuliste laenulepingute alusel ilma tagatiseta ning lahtistel tingimustel pikema perioodi vältel laenu korduvalt nii suures ulatuses. Kostja on seisukohal, et tegemist on allutatud laenudega, mille puhul on kesksel kohal kohustuse täitmise tingimused, mitte selle andja. Riigikohus on otsuses 3-2-1-114-00 tunnistanud poolte poolt lepinguga kokkulepitud allutatud laenu rahuldamisjärku, mis oli antud asjas pärast pankrotiseaduses toodud rahuldamisjärke. Sellele otsusele tuginedes võib järelda, et pooled saavad kokkuleppega kehtestada nõuetele pankrotiõigusega ettenähtud nõuete rahuldamise järkudest erineva korra vähemalt niivõrd, kui võlausaldaja nõue asetatakse kokkuleppel seadusega sätestatust tahapoole. Sellele järeldusele tuginedes võib öelda, et Eestis saab sõlmida jõustatavaid laenude allutamise kokkuleppeid. Planeeritud kinnisvaraprojektid realiseerusid poolikult hageja tegevusetuse tõttu, kes ei täitnud 26.09.2006 sõlmitud laenulepingust ja selle 01.01.2009 sõlmitud lisast nr 1

tulenevat kohustust, mis tekitas hageja ja kostja osanike vahel tülisid ja tegi võimatuks kostja majandustegevuse läbiviimise vastavalt esialgselt kavandatud äriplaanile. Kostja selgitab, et poolte vahel sõlmiti 26.09.2006 „Mezzanine Financing Agreement“, mis oma olemuselt on allutatud laenukohustusega sõlmitud laenuleping. Vastavalt 26.09.2006 sõlmitud laenulepingu punktile 1.1. kohustus hageja perioodil 26.09.2006 kuni 31.12.2007 andma kostjale kinnisvaraprojektide arenduseks laenu kokku 2 512 500,00 krooni ehk 160 578,01 eurot. Pooled sõlmisid 01.01.2009 laenupingu lisa nr 1, mille punkti 1.1. kohaselt kohustus hageja andma kostjale täiendavalt laenu summas 2 985 855,00 krooni ehk 190 830,91 eurot perioodil 01.01.2009 kuni 31.12.2009 ning kõik ülejäänud 26.09.2006 sõlmitud laenulepingu tingimused jäid poolte suhtes ka edasiselt kehtima. Laenulepingu punkti 3.2. kohaselt kuulus hageja poolt kostjale osanikuna antud laen tagastamisele viie aasta pärast laenulepingu sõlmimisest või alternatiivina alles pärast kõikide kolmandate osapoolte nõuete rahuldamist. Laenulepingu ja selle lisa allkirjastas hageja juhatuse liige V P (juhatuse liige alates 15.09.2006) ning eluliselt ei ole usutav, et ta ei mäletaks laenulepingu ja selle lisade sõlmimist ning nende tingimusi nii suurte laenusummade puhul. Kostja on seisukohal, et hagejal ei ole hagi esitamise ajal kostja vastu sissenõutavaks muutunud nõuet ning hageja on nõude eseme ja aluse osas esitanud kohtule teadlikult valeandmeid. 2.04.2024 toimunud kohtuistungil võttis kostja põhinõudena omaks, et viis pangaülekannet 08.12.2006 summas 639,12 eurot, 19.12.2006 summas 40 392,16 eurot, 19.01.2007 summas 6 391,16 eurot, 05.12.2007 summas 31 955,82 eurot ja 16.04.2010 summas 31 955,82 eurot on suuliselt sõlmitud laenulepingut kokku, kuid vaidles vastu põhinõuetelt intresside ja viiviste nõudele. Kostja vaidles vastu kahe pangaülekande - 02.09.2008 ja 04.03.2009 – laenulepinguna käsitlemisele ning nendelt intresside ja viiviste väljamõistmisele. Kohtuotsuse põhjendused Pooltel ei ole vaidlust alljärgnevate asjaolude üle:  kostja asutati 28.08.2006 osanike kokkuleppel eesmärgiga välja arendada ja realiseerida kinnisvaraprojekt (korterelamu) xxx;  hageja on kostja osanikuks alates 20.10.2006 ning talle kuulub kostja osa nimiväärtusega 871,00 eurot, mis moodustab 33,6% kogu kostja 2600,00 euro suurusest osakapitalist;  hageja on teinud kostjale pangaülekannetega makseid kokku 141 726,44 eurot (639,12 eurot + 40 392,16 eurot + 6 391,16 eurot + 31 955,82 eurot + 18 121,32 eurot + 12 271,04 eurot + 31 955,82 eurot);  maksete eesmärk oli kinnisvara arendusprojekti elluviimine xxx, sh osaühingule sellega kaasnevate administratiivkulude katmine.  Eesti kroonides väljastatud summad on arvestatud ümber eurodesse vahetuskursiga 15,6466;  kirjalikke laenulepinguid pooled pangaülekannetega tehtud maksete kohta kokku 141 726,44 eurot, sõlminud ei ole;  hageja tehtud pangaülekanded 08.12.2006 pangaülekandega 639,12 eurot (10 000 krooni) selgitusega „loan for investment“ (tõlge: laen investeeringuteks); 19.12.2006 pangaülekandega 40 392,16 eurot (632 000 krooni) selgitusega „saldo loan for investment in Piira Rakvere“ (tõlge: saldolaen investeeringuteks Piiras Rakveres); 19.01.2007 pangaülekandega 6 391,16 eurot (100 000 krooni) selgitusega „saldo loan for investment in Piira Rakvere“ (tõlge: saldolaen investeeringuteks Piiras Rakveres); 05.12.2007 pangaülekandega 31 955,82 eurot (500 000 krooni) selgitusega „loan from shareholder“ (tõlge: laen osanikult) ja 16.04.2010 pangaülekandega 31 955,82 eurot (500 000 krooni) selgitusega „loan from shareholder 32 000?“ (tõlge: osaniku laen 32

 

000?) põhinevad suulisetel laenulepingutel; laenulepinguid ei ole kuni hagi esitamiseni üles öeldud; kostja ei ole hagejale pangaülekannetega kantud summasid tagastanud ega nendelt intresse maksnud.

Pooled vaidlevad selle üle:  kas 08.12.2006, 19.12.2006, 19.01.2007, 05.12.2007 ja 16.04.2010 suuliselt sõlmitud laenulepingute osas sõlmiti ka intressi kokkulepe ja kas laenudelt tuleks arvestada viivist;  kas hageja 02.09.2008 pangaülekandega 18 121,32 eurot (283 537 krooni) selgitusega „Saldo of of 2" rise of equity“ (tõlge: 2. kapitali kaasamise saldo) ja 04.03.2009 pangaülekandega 12 271,04 eurot (192 000 krooni) selgitusega „equity for 2009“ (tõlge: kapital 2009. aastaks) kantud summad on käsitletavad laenuna ning kas nendelt summadelt tuleks maksta intresse ja viivist. Vastavalt TsMS §-le 230 lg 1 peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Kuna kostja võttis kohtuistungil omaks, et hageja tehtud pangaülekanded 08.12.2006 summas 639,12 eurot (10 000 krooni) selgitusega „loan for investment“ (tõlge: laen investeeringuteks); 19.12.2006 summas 40 392,16 eurot (632 000 krooni) selgitusega „saldo loan for investment in Piira Rakvere“ (tõlge: saldolaen investeeringuteks Piiras Rakveres); 19.01.2007 summas 6 391,16 eurot (100 000 krooni) selgitusega „saldo loan for investment in Piira Rakvere“ (tõlge: saldolaen investeeringuteks Piiras Rakveres); 05.12.2007 summas 31 955,82 eurot (500 000 krooni) selgitusega „loan from shareholder“ (tõlge: laen osanikult) ja 16.04.2010 summas 31 955,82 eurot (500 000 krooni) selgitusega „loan from shareholder 32 000?“ (tõlge: osaniku laen 32 000?) põhinevad suulisetel laenulepingutel, siis rahuldab kohus hagi laenulepingute põhinõuete osas VÕS § 108 lg 1 alusel tõenditele tuginemata ja mõistab välja 111 334,08 eurot. VÕS § 398 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Hageja on hagiavalduses esile toonud, et ta on kostjale andnud laenu ülekannetega 02.09.2008 summas 18 121,32 eurot (283 537 krooni) selgitusega „Saldo of of 2" rise of equity“ (tõlge: 2. kapitali kaasamise saldo) ja 04.03.2009 summas 12 271,04 eurot (192 000 krooni) selgitusega „equity for 2009“ (tõlge: kapital 2009. aastaks) (I kd lk 13, 14). Hageja on hagiavalduses esile toonud, et kõigi seitsme pangaülekandega tehtud laenu väljastamise tingimused sh iga osaniku poolt väljastatav laenusumma, makse teostamise aeg ja intress, lepiti kokku osanike ja kostja juhatuse liikmete osavõtul toimunud koosolekutel või telefonivestlustes igakordselt enne laenu väljamakse sooritamist. Antud asjaolu on tõendatud kostja juhatuse liikme M.Z 5.04.2010 allkirjastatud juhatuse koosoleku otsuste kokkuvõttega (I kd lk 188-190 koos tõlkega), mis on adresseeritud kostja osanikele sh hagejale. 5.04.2010 toimunud koosoleku otsustest nähtuvalt on koosolekul kohal viibinud kõik osanike, sh hageja, esindajad. Juhatuse liige M.Z on teinud osanikele ülevaate 5.04.2010 toimunud koosolekust, millel tutvustati Piira arendusprojekti seisu, anti osanikele teada, et kuuest üksusest kolm on välja üüritud ja peetakse läbirääkimisi neljanda üle, et üürnike kavatsus on oma üksused osta, et otsustati kaasata osanikelt täiendavat rahastust summas 1 500 000 EEK-i (96 000 eurot), mis jaotati proportsionaalselt. Summa eesmärgiks oli Piira projektiga seotud

laenukohustuste vähendamine panga ees summas 1 350 000 krooni ning kostja administratiivsete kulude katmine summas 150 000 krooni. Koosolek kiitis otsuse ühehäälselt heaks ning üleandmine tuli teostada hiljemalt 15.04.2010. Dokumendile lisatud tabelist pealkirjaga „Piira laenuolukord“ nähtub, et selles on kajastatud iga osaniku poolt kostjale sooritatava makse suurus ning, et hageja kohta on märgitud 502 500 kr (32 170 EUR). Eeltoodud koosoleku otsusega langeb kokku 16.04.2010 tehtud hageja ülekanne 500 000 EEK-i selgitusega „loan from shareholder 32 000?“ (tõlge: osaniku laen 32 000?) (I kd lk 15). Seega saab lugeda tõendatuks, et osanike antavate rahasummade suuruse ja tasumise tingimused lepiti kokku juhatuse koosolekutel. Rahasummade tagastamise tähtaegasid eelkirjeldatud dokumentidest nähtuvalt kokku ei lepitud. Hageja esitatud kostja pearaamatu väljatrükist raamatupidamisprogrammist HansaWorld SBE 21.08.2008 kell 11:46 perioodi 1.01.2005 – 31.12.2008, mis kajastab väljatrüki tegemise seisuga raamatupidamiskonto: „KONTO 2424 Võlad Claris Properties OÜ-le“ sisu nähtub, et antud perioodil on kostja enda raamatupidamisprogrammis kajastanud seitsmel erineval kuupäeval laenu saamist hagejalt selgitustega „Laenu saamine Cl“ kokku 2 510 000 EEK-i (I kd lk 194). Eelnevast nähtub, et kostja on võlgnevusi hageja ees kajastanud laenuna ning, et hageja on kostjale tegelikkuses rohkem laene andnud (26.09.2006 - 201 000 EEK, 17.10.2006 - 67 000 EEK ning 12.12.2006 -1 000 000 EEK), kui hageja on hagiavalduses nõudnud. Hageja hagis esile toodud pangaülekannete summad ja kuupäevad kattuvad hagiavalduses esitatud maksetega (8.12.2006, 19.12.2006, 19.01.2007, 5.12.2007). Hageja on välja toonud ka kostja tegeliku koguvõlgnevuse hageja ees kokku 3 485 537 krooni (2 510 000 + 975 537 / 222 766,42 eurot), mis kujunes kuni 21.08.2008 raamatupidamiskonto väljavõttes kajastatud maksetele, lisanduvate maksetega, mis on tehtud pärast 21.08.2008 kuupäeva ehk 02.09.2008 - 283 537 krooni, 04.03.2009 - 192 000 krooni, 16.04.2010 - 500 000 krooni, kokku 975 537 krooni. Kostja bilansi väljatrükist raamatupidamisprogrammist HansaWorld SBE 21.08.2008 kell 11:19 seisuga 1.04.2010 nähtub, et kostja on bilansis kajastanud muude pikaajaliste võlgade all (bilansi lk 23) võlgnevust hagejale summas 2 985 537 krooni (raamatupidamiskonto 2424). Väljatrüki tegemise ajal ei olnud sooritatud 16.04.2010 laenumakset 500 000 krooni. Kostja bilansist nähtub, et see kajastab intressivõlgnevust hageja ees 242 856,86 krooni, millest saab järeldada, et poolte vahel eksisteeris laenusuhe ja kostja pidi laenusummadelt maksma intressi (I kd lk 195-196). Kostja bilansi väljatrükist raamatupidamisprogrammist HansaWorld SBE 20.08.2008 kell 13:07 seisuga 20.08.2013 nähtub, et kostja on bilansis kajastanud muude pikaajaliste võlgade all (bilansi lk 3) võlgnevust hagejale summas 222 766,42 eurot (3 485 537 / 15,6466) (raamatupidamiskonto 2424). Samuti kajastab ka see bilanss intressivõlgnevust hageja ees summas 47 509,66 eurot (I kd lk 197-198). Kostja bilansi väljatrükist raamatupidamisprogrammist HansaWorld SBE 25.08.2017 kell 11:57 seisuga 25.08.2017 perioodi 1.01.2016 - 31.12.2016 kohta nähtub, et kostja on bilansis kajastanud muude pikaajaliste võlgade all (bilansi lk 3) võlgnevust hagejale 149 066,42 eurot (raamatupidamiskonto 2424). Ka nähtub bilansist, et kostja on võrreldes 20.08.2013 bilansiga osa laenuvõlgnevusest (222 766,42 eurot) kandnud hagejale „Muude reservide“ alla summas 73 700 eurot (bilansi lk 4). Kokku moodustavad summad kostja laenuvõlgnevuse kogusumma 222 766,42 eurot / 3 485 537 krooni (149 066,42 + 73 700) (I kd lk 18-19). Seega on kostja võtnud raamatupidamisdokumentides laenuna arvele kõik hageja poolt tehtud pangaülekanded, nii need, mille kostja omaks võttis kui ka 02.09.2008 ja 04.03.2009 tehtud ülekanded. Hageja on põhistanud audiitorettevõtja AS BDO Eesti veebilehel avaldatud artikli põhjal, et „Muude reservide“ näol on tegemist ÄS § 176 lg 11 viidatud omakapitalikoosseisus kajastatava bilansireaga,

mis on eraldiseisev seaduses sätestatud kohustuslikust reservkapitalist. Omakapitaliinstrumendina saaks laenunõudeid muude reservide (raamatupidamise seaduse lisa 1) all kajastada ainult juhul, kui a) selliste reservide moodustamine on põhikirjas ette nähtud, b) osanikud on vastu võtnud otsuse muude reservide moodustamiseks ning c) laenuandja on loovutanud laenunõude tingimuslikult äriühingule. Loodav omakapitalireserv (muu omakapitali reserv) peab täitma omakapitaliinstrumendi tunnuskriteeriumid ning äriseadustiku nõuetest lähtuvalt peab selle reservi loomise ja kasutamise kord olema reguleeritud äriühingu põhikirjas. Omakapitalis kajastamise seisukohalt on oluline, et omakapitalireservi moodustav/suurendav rahaline või mitterahaline sissemakse peab olema äriühingule üle antud ja sellelt ei tohi arvestada üleandja kasuks intresse (I kd lk 199-200). Kuna hageja on kinnitanud, et ta ei ole osanikuna allkirjastanud otsust muude reservide moodustamiseks, et ta ei ole loovutanud oma nõuet kostjale, et kostja põhikirja p 2.3. näeb ette ainult reservkapitali moodustamise, mitte muid reserve ning, et kostja osakapitali ei ole äriregistrist nähtuvalt suurendatud (I kd lk 6, 201202), siis asub kohus seisukohale, et kostja on oma raamatupidamises kajastanud ebaõigesti osa hageja antud laenust muude reservide all. Kostja ei ole hageja toodud asjaolusid tõendatult ümber lükanud. Seega loeb kohus eeltoodud tõenditega kogumis tõendatuks, et hageja 02.09.2008 pangaülekandega 18 121,32 eurot (283 537 krooni) selgitusega „Saldo of of 2" rise of equity“ ja 04.03.2009 pangaülekandega 12 271,04 eurot (192 000 krooni) selgitusega „equity for 2009“ kantud summad on käsitletavad laenuna VÕS § 398 lg 1 tähenduses. Kostja ei ole tõendanud oma vastuväiteid, et hageja antud laenude puhul oli tegemist nn allutatud laenudega, kuna sellekohaseid kokkuleppeid või osanike otsuseid või muid tõendeid allutatud laenulepingute sõlmimise kohta kohtule esitatud ei ole. Riigikohus on 17.05.2017 tehtud lahendis asjas 3-2-1-45-17 (p 12) leidnud, et suulise laenulepingu puhul saab eeldada tähtajatut laenulepingut ning seega peab laenusaaja sellise laenulepingu korral tõendama, et laenuleping oli tähtajaline ja milline oli laenu tagastamise tähtaeg. Kuna tõenditest nähtuvalt ei ole ühegi laenusumma puhul märgitud pangaülekannete selgitustes, 5.04.2010 juhatuse otsuses ega muudes tõendites maksete tagastamise tähtaega, siis asub kohus seisukohale, et hageja on tõendanud hagiavalduses esile toodud väidet, et tegemist oli tähtajalt sõlmitud laenulepingutega, mille ta 10.08.2021 ülesütlemise teadetega üles ütles (I kd lk 16-17). Kostja ei ole oma väiteid selle kohta, et poolte vaheline laenusuhe põhines 26.09.2006 kirjalikult sõlmitud laenulepingul, kuna hageja esitas 04.05.2022 menetlusdokumendis TsMS § 277 lg 1 alusel kostja esitatud laenulepingu koopiale ehtsuse vastuväite ja põhistas seda dokumendil olevate allkirjade erinevusega lepingu lehekülgedel ning sarnasuse puudumisega alla kirjutanud isikute allkirjadega. Kohus selgitas kostjale 27.01.2023 eelistungil, et kirjaliku laenulepingu koopia ehtsuse kontrollimiseks tuleks läbi viia ekspertiis, esitada kohtule vastav taotlus, lepingu originaal ja võrdlusmaterjal. Kuivõrd kostja 26.09.2006 kirjaliku laenulepingu ehtsust originaallepinguga ega eksperthinnanguga ei tõendanud, siis jätab kohus 26.09.2006 kirjaliku laenulepingu koopia TsMS § 277 lg 1 alusel tõendina arvesse võtmata. VÕS § 397 lg 1 esimese lause kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. VÕS § 397 lg 2 kohaselt kui intressimäär ei ole lepingus kokku lepitud, eeldatakse, et selleks on harilik määr, mis on tavaline sama liiki laenude puhul ajal ja kohas, millal ja kus laen saadi, hariliku määra puudumisel aga käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud määr. Hageja on hagiavalduses esitatud intressinõudes lähtunud intressimäärast 2% ning põhistanud sellise intressimäära kohaldamist sellega, et sama intressimäära on kostja kajastanud majandusaasta aruannetes omanikelt võetud laenude intressimäärana. Nii nähtuvad kostja intressivõlad hagejale 2%-s intressimääras 2019.a kostja

majandusaasta aruandest (aruande lk 11, I kd lk 25), kostja 2016.a bilansist (I kd lk 18-19), 20.08.2013 väljatrükitud bilansist (I kd lk 198). 25.08.2017 väljatrükitud bilansist nähtuvalt on real 2664 intressivõlg hagejale 67 836,33 eurot (I kd lk 19). Kostja 2016. aasta majandusaasta aruandes on kajastatud laenudena omanikelt 402 641 eurot ja näidatud 2%-ne intressimäär (I kd lk 208). Kostja on 2016. aasta bilansist nähtuvalt tagastanud juhatuse liikmetega seotud osanike laenusid 78 839,60 eurot ja intresse 27 556,57 eurot Erel Property Management OÜ-le, mis äriregistri väljavõtte kohaselt kuulub Erel Group OÜ-le ja Eventus Capital OÜ-le, millega on seotud M.Z ja A.X ning 22 020,40 eurot Erel Group AS-ile, mis on seotud M.Z-iga (I kd lk 19, 38-40, 53-54, 55-57). Hageja esitatud 16.02.2023 väljavõttega Eesti Panga statistikamoodulist on tõendatud, et Eesti mittefinantsettevõtetele antud laenude intressimäärad tegevusalade lõikes perioodil 1.01.2018 – 31.10.2021 on pikaajaliste laenude üle 1 aasta, intressimäär valdkonnas „kinnisvaraalane tegevus“ 2% v.a 12.2018 mis oli 1,98% ning ka 3% (I kd lk 211-214). Seega asub kohus seisukohale, et hageja on esitatud tõenditega kogumis tõendanud, et pooltel oli kokkulepe laenudele 2% intressimäära kohaldamiseks aga ka seda, et 2%-ne intressimäär oli tavaline sama liiki laenude puhul samal ajal ja kohas. Järelikult kuulub hageja intressinõue 10 864,40 eurot täies ulatuses rahuldamisele. VÕS § 398 lg 1 kohaselt, kui laenu tagastamise aega ei ole kokku lepitud, võib laenuandja nõuda laenu tagastamist pärast laenulepingu ülesütlemist. Nii laenuandja kui laenusaaja võivad tähtajatu laenulepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kaks kuud. Laenulepingute ülesütlemise teatega, mille hageja esitas koos hagiavaldusega, on tõendatud laenulepingute ülesütlemise teate esitamine ja selle kätte toimetatuks lugemine kostjale koos hagiavaldusega. Teate järgi lõppesid laenulepingud 31.10.2021 ning laenulepingute alusel antud laenud koos intressidega muutusid sissenõutavaks alates 1.11.2021. Vastavalt VÕS § 8 lg 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 3 kohaselt tuleb kohustus täita kohustuse täitmiseks antud mõistlikult vajaliku aja möödudes. VÕS § 76 lõikest 3 tulenevalt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmist, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust. Kuna kostja ei ole laenulepingute alusel antud laene ega intresse tagastanud, siis on ta oma kohustust rikkunud ja hageja võib nõuda nende väljamõistmist eeltoodud sätete alusel. VÕS § 101 lg 1 p 6 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja on esitanud viivise nõude VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 141 726,44 eurot alates 1.11.2021 kuni põhinõude täitmiseni. Kuna kohus tuvastas eelpool, et kostja on oma kohustusi laenusummade mittetagastamise ja laenudelt intresside välja maksmata jätmisega rikkunud, siis on hageja viivisenõue põhjendatud ja kuulub VÕS § 113 lg-s 1 teise lause ja TsMS § 367 alusel täies ulatuses rahuldamisele ja kostjalt väljamõistmisele. TsMS § 423 lg 1 p 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. TsMS § 424 lg-d 1-3 sätestavad, et hageja võib hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Hagi tagasivõtmine ja kostja nõusolek hagi tagasivõtmiseks avaldatakse kohtule kirjalikult või protokollitakse. Kohtule esitatud hagi tagasivõtmise avaldus toimetatakse kätte kostjale, kui tagasivõtmiseks on vajalik tema

nõusolek. Kui kostja ei esita vastuväidet avalduse kättetoimetamisest alates kümne päeva jooksul, loetakse et ta on nõusoleku andnud. 2.04.2024 toimunud kohtuistungil võttis hageja seoses sellega, et kostja võttis viis suuliselt sõlmitud laenulepingut omaks, hagiavalduses esitatud kaks alternatiivset nõuet tagasi. Hageja alternatiivsete nõuete tagasivõtmise avaldus protokolliti. Kostja hageja avaldusele vastuväidet ei esitanud. Seega tuleb jätta läbi vaatamata hageja alternatiivsed nõuded mõista kostjalt välja kirjalikust laenulepingust tuleneva laenunõudena 91 649,3 eurot, intressinõudena 62 379,45 eurot, viivisenõudena 14 501,93 eurot ning alates nõude esitamisest (20.02.2023) edasiulatuvalt viivis laenunõudelt 91 649,3 eurot VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras ning mõista kostjalt välja 26.09.2006 laenulepingust ning selle 1.01.2009 lisast tuleneva laenunõudena 91 649,3 eurot alates selles sissenõutavaks muutumisest intress määras viis (5) protsenti aastas kuni 26.09.2006 laenulepingust ning selle 1.01.2009 lisast tuleneva laenunõude sissenõutavaks muutumiseni summalt 639,12 eurot alates 8.12.2006, summalt 40 392,16 eurot alates 19.12.2006, summalt 6391,16 eurot alates 19.01.2007, summalt 31 955,82 eurot alates 05.12.2007, summalt 12 271,04 eurot alates 04.03.2009 ja viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras tasumata laenunõude jäägilt alates selle sissenõutavaks muutumisest kuni selle täieliku tasumiseni. Vastavalt TsMS § 426 lg 1 loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi täies ulatuses, siis tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 2570 eurot. Hageja esitatud menetluskulude nimekirja järgi on hageja lepingulise esindaja osutatud õigusabikulude suuruseks 13 772,50 eurot, millele lisandub käibemaks kuni 31.12.2023 tekkinud kuludelt summas 2424,5 eurot (20% määraga) ning alates 1.01.2024 tekkinud kuludelt summas 363 eurot (22% määraga) summas 2787,51 eurot, kokku koos käibemaksuga 16 560 eurot. Õigusabikulude kujunemine on alljärgnev: 02.08.2021 hagiavalduse koostamine 2h 15m 160,00 360,00 2h 15m 360,00; 03.08.2021 hagiavalduse koostamine 3h 00m 160,00 480,00 3h 00m 480,00; 09.08.2021 hagiavalduse koostamine 3h 15m 160,00 520,00 3h 15m 520,00; 11.08.2021 kohtumäärusega tutvumine ja analüüs 0h 30m 160,00 80,00 0h 30m 80,00; 12.08.2021 päring kinnistusraamatusse (hüpoteek) ja suhtlemine kliendiga 0h 15m 160,00 40,00 0h 15m 40,00; 06.09.2021 määruskaebusega tutvumine, analüüs, suhtlus kliendiga 1h 15m 160,00 200,00 1h 15m 200,00; 08.09.2021 määruskaebuse osas seisukoha koostamine ja esitamine 1h 45m 160,00 280,00 1h 45m 280,00; 25.01.2022 Riigikohtu 24.01.2022 määrusega tutvumine (kostja kaebuse tagastamine) 0h 15m 170,00 42,50 0h 15m 42,50; 11.02.2022 kostja taotluse analüüs, suhtlus kliendiga ning seisukoha koostamine (tagatis) 2h 45m 170,00 467,50 2h 45m 467,50; 15.02.2022 15.02 kohtumäärusega tutvumine, suhtlemine kliendiga 0h 15m 170,00 42,50 0h 15m 42,50; 28.02.2022 menetluskulude tagatise info edastamine kohtule 0h 15m 170,00 42,50 0h 15m 42,50 02.05.2022 hagi vastuse analüüs, suhtlus kliendiga, tõendite kogumine, vastuse koostamine 6h 30m 170,00 1 105,00 6h 30m 1 105,00; 09.01.2023 suhtlus kohtuga seoses istungiajaga 0h 15m 190,00 47,50 0h 15m 47,50; 16.01.2023 16.01 eelistungiks ettevalmistus ja osalemine 3h 15m 190,00 617,50 3h 15m 617,50; 19.01.2023 ülevaade kliendile 16.01 istungist, nõupidamised 1h 00m 190,00 190,00 1h 00m 190,00; 01.02.2023 nõupidamine kliendiga, tõendite hankimine ja analüüs 2h 30m 190,00 475,00 2h 30m 475,00; 07.02.2023 täiendavate tõendite kogumine ja analüüs, tõlke korraldamine, seisukoha koostamine, alternatiivsete nõuete esitamine 8h 00m 190,00 1 520,00 8h 00m 1 520,00; 15.02.2023 täiendavate tõendite kogumine ja analüüs, tõlke korraldamine, seisukoha koostamine, alternatiivsete

nõuete esitamine 8h 00m 190,00 1 520,00 8h 00m 1 520,00; 20.02.2023 täiendavate tõendite kogumine ja analüüs, suhtlus kliendiga, täienduste, nõuete, taotluste ja seisukoha esitamine 4h 45m 190,00 902,50 4h 45m 902,50; 09.05.2023 21.04.2023 kohtumäärus (kohtunõude täitmine) 3h 45m 190,00 712,50 3h 45m 712,50; 30.10.2023 30.10 kohtuistungiks ettevalmistus ja osalemine istungil 3h 00m 190,00 570,00 suhtlus kliendiga seoses istungiga 0h 30m 190,00 95,00 3h 30m 665,00; 01.11.2023 suhtlus A V (kompromiss) 0h 15m 190,00 47,50, taotlus 30.10.2023 istungi protokolli parandamiseks 0h 15m 190,00 47,50 0h 30m 95,00; 02.11.2023 nõupidamine kliendiga seoses kompromissiga ja menetluse edasise käiguga 2h 15m 190,00 427,50 2h 15m 427,50 09.11.2023 nõude tasaarvestuse küsimused (A. V teavitus nõude loovutamisest Drevorile) 1h 00m 190,00 190,00 1h 00m 190,00; 20.11.2023 kliendi poolt esitatud täiendavate materjalidega tutvumine (võimalik nõude tasaarvestus kostja poolt) 0h 30m 190,00 95,00 0h 30m 95,00; 27.11.2023 suhtlus kliendiga seoses menetlusega 0h 45m 190,00 142,50 0h 45m 142,50; 29.11.2023 tõlke korraldamine 0h 30m 190,00 95,00 0h 30m 95,00; 04.12.2023 5.12 kohtuistungiks ettevalmistamine 1h 15m 190,00 237,50 1h 15m 237,50; 06.12.2023 protokolliga tutvumine 0h 15m 190,00 47,50 0h 15m 47,50; 11.12.2023 taotlus kohtule 1h 45m 190,00 332,50 1h 45m 332,50; 23.01.2024 kohtumäärusega tutvumine ja suhtlus kohtu (istungiaeg) ja kliendiga 0h 15m 200,00 50,00 0h 15m 50,00; 24.03.2024 25.03 istungiks ettevalmistus ja osalemine 3h 15m 200,00 650,00 3h 15m 650,00; 25.03.2024 ülevaade kliendile 25.03 istungist, nõupidamised 0h 30m 200,00 100,00 0h 30m 100,00; 26.03.2024 suhtlus kliendiga seoses menetlusega, suhtlus A V seoses võimalike kokkulepetega 1h 15m 200,00 250,00 1h 15m 250,00; 01.04.2024 02.04 kohtuistungiks ettevalmistus, osalemine istungil ning suhtlus kliendiga (ülevaade istungist) 3h 00m 200,00 600,00 3h 00m 600,00; 03.04.2024 menetluskulude nimekirja koostamine ja esitamine, sh suhtlus kliendiga 0h 45m 200,00 150,00 0h 45m 150,00 75h 00m 13 772,50 2. Hageja palub sõltumata hagi rahuldamise ulatusest jätta igal juhul kostja kanda menetluskulud, mis on tingitud menetluse venimisest (TsMS § 169), sh 30.10.2023 istungiga seotud kulud (vt hageja 11.12.2023 menetlusdokumendi p 4-5) ning 25.03.2024 istungiga seotud kulud. Samuti tuleb jätta kostja kanda kulud, mis on seotud hageja poolt 20.02.2023 esitatud alternatiivsete nõuete esitamise ja menetlemisega. Alternatiivsete nõuete esitamise tingis asjaolu, et kostja esitas menetluses hagiavaldusele vastuväite, mille kohaselt eksisteeris poolte vahel kirjalik laenuleping. Alternatiivsete nõuete tagasivõtmise tingis asjaolu, et kostja võttis suures osas omaks (25.03.2024 istung, helisalvestis alates 17:30 ning 02.04.2024 istung) hageja poolt 10.08.2021 esitatud hagiavalduses esitatud põhinõuded ning sellega loobus kirjaliku laenulepingu olemasolule rajanenud vastuväitest ning kinnitas poolte vahel eksisteerinud suulist laenulepingut, sh kinnitas kostja esindaja 02.04.2024 kohtuistungil, et kostja ei suutnud leida laenulepingute originaale. Alternatiivsete nõuete esitamise vajaduse tingi aga ainuüksi kostja väide, et eksisteerisid kirjalikud laenulepingud. Seoses sellega, s.o kostja käitumisest tingitult, langes ära vajadus alternatiivseid nõudeid menetleda ja lähtuvalt menetlusökonoomia põhimõttest võttis hageja alternatiivsed nõuded 02.04.2024 istungil tagasi. Sellises olukorras ei ole põhjendatud jätta alternatiivsete nõuete menetlemisega seotud hageja menetluskulusid kostjalt välja mõistmata ning kostja enda menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda (kostja ka ei esitanud seisukohta alternatiivsete nõuete osas, vaatamata kohtu poolt määratud korduvatele tähtaegadele). Hageja kinnitab, et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega (tsiviilasi nr 2-2112530) (TsMS § 176 lg 5). TsMS § 177 lg 4 alusel palub hageja, et kohus märgiks menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja ei ole käibemaksukohuslane ning tal ei ole võimalik saada tagasi tasutud käibemaksu, mistõttu on ta palunud õigusabikulud välja

mõista koos käibemaksuga. Kokku on menetluskulude suuruseks 19 130 eurot (16 560 + 2570). TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks riigilõiv. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 2570 eurot. Riigilõiv hagi esitamisel on hagejale vältimatult põhjendatud ja vajalik menetluskulu TsMS § 138 lg 2 ja RLS § 59 lg 1 alusel, kuivõrd riigilõivu mittetasumise korral kohus hagi menetlusse ei võta. Seega tuleb määrata riigilõivu suurus täies ulatuses menetluskuluks ja kuulub hagi rahuldamise tõttu kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Riigikohus on 14.04.2021 määruses tsiviilasjas nr 2-19-10324/42 muutnud varasemaid seisukohti ja leidnud, et ei ole põhjendatud siduda menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suuruse ülempiiri rangelt tsiviilasja hinnaga, vaid lähtuda tuleb eelkõige kuludest, mis menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha menetluses esindaja abil oma õiguste kaitseks vajalikud menetlustoimingud. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja tunnihind menetluse algusest kuni lõpuni 160-200 eurot/tund vastab kohtupraktikas aktsepteeritud määradele Eesti Advokatuuri liikmeks oleva lepingulise esindaja tunnitasule ega kuulu vähendamisele. Kohus, võttes arvesse hageja esindaja töömahtu hagiavalduses esile toodud suuliste laenulepingute sõlmimise asjaolude põhjendamiseks ning asjaolude tõendamiseks tõendite kogumiseks ja komplekteerimiseks, seoses kostja vastuväidete ja kohtu selgitustega alternatiivsete nõuete esitamiseks, nende põhjendamiseks ja asjaolude tõendamiseks tõendite kogumiseks, tõendite kogumahtu ja hagejapoolset analüüsi nende seostamiseks hageja nõudega, kostja vastuväidetes esile toodu ümberlükkamiseks vastuväidete analüüsi ja seisukohtade esitamist, korduvalt kohtu eelistungiteks ja kohtuistungiks valmistumist, istungitel viibimist ja kompromissläbirääkimiste pidamist kostja esindajaga, on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja ajakulu on täies ulatuses olnud vajalik ja põhjendatud. Seega tuleb määrata hageja menetluskulude suuruseks 19 130 eurot (käibemaksuga) (16 560 + 2570) ning see summa kostjalt täies ulatuses välja mõista. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg 4. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja kohtule menetluskulu nimekirja esitanud ei ole ja tsiviilasjast kostja menetluskulusid ei nähtu. Seega tuleb määrata kostja menetluskulude suuruseks 0 eurot.

/digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.