OÜ Claris Properties hagi OÜ Drevor Properties vastu võlgnevuse ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 10.05.2024 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
OÜ Drevor Properties apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
32 823,74 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja): OÜ Claris Properties (registrikood 11243591), lepinguline esindaja vandeadvokaat Asso Prii Kostja (apellant): OÜ Drevor Properties (registrikood 11283656), lepinguline esindaja Anto Variku
Asja läbivaatamine
12.09.2025 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 10.05.2024 otsuse resolutsioon vaidlustatud osas muutmata, muutes otsuse põhjendusi.
2.Harju Maakohtu 10.05.2024 otsus on jõustunud osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 111 334,08 eurot, intressi 10 864,40 eurot ja viivise põhivõlalt 111 334,08 eurot alates 01.11.2021 kuni põhinõude täitmiseni.
Jätta apellatsioonimenetluse kulud OÜ Drevor Properties kanda.
5.Rahuldada osaliselt OÜ Claris Properties taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks ja määrata OÜ Drevor Properties poolt OÜ-le Claris Properties apellatsioonimenetluses hüvitatavateks menetluskuludeks 4241 eurot (sisaldab käibemaksu).
6.Mõista OÜ-lt Drevor Properties OÜ Claris Properties kasuks välja apellatsiooniastme menetluskulude hüvitis 4241 eurot. Nimetatud summalt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni maksta võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist.
2-21-12530 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.OÜ Claris Properties esitas 10.08.2021 OÜ Drevor Properties vastu hagi (mida täiendas 12.05.2023). Hageja palus kostjalt hageja kasuks välja mõista 152 590,84 eurot, mis koosneb suulistest laenulepingutest tulenevast põhivõlast 141 726,44 eurot ja intressivõlast 10 864,40. Samuti palus hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras põhivõlalt 141 726,44 eurot alates 01.11.2021 kuni põhinõude täitmiseni. Alternatiivselt palus hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja kirjalikust laenulepingust tuleneva põhivõla 91 649,3 eurot ja sellelt intressi ning viivise.
2.Hageja on kostja osanik alates 20.10.2006 kuni käesoleva ajani ning on andnud kostjale suuliste, tähtajatute laenulepingute alusel laene kinnisvaraarenduste elluviimiseks Piira külas, Vinni vallas, Lääne-Virumaal. Laenusid ega laenuintresse ei ole tagasi makstud. Laenud on väljastatud järgnevate ülekannetega: 08.12.2006 10 000 Eesti krooni (EEK) (639,12 eurot) selgitusega „loan for investment“ (tõlge: laen investeeringuteks); 19.12.2006 632 000 EEK-i (40 392,16 eurot) selgitusega „saldo loan for investment in Piira Rakvere“ (tõlge: saldolaen investeeringuks Piiras Rakveres); 19.01.2007 100 000 EEK-i (6391,16 eurot) selgitusega „saldo loan for investment in Piira Rakvere“ (tõlge: saldolaen investeeringuks Piiras Rakveres); 05.12.2007 500 000 EEK-i (31 955,82 eurot) selgitusega „loan from shareholder“ (tõlge: laen osanikult); 02.09.2008 283 537 EEK-i (18 121,32 eurot) selgitusega „Saldo of of 2" rise of equity“ (tõlge: 2. kapitali kaasamise saldo); 04.03.2009 192 000 EEK-i (12 271,04 eurot) selgitusega „equity for 2009“ (tõlge: kapital 2009. aastaks); 16.04.2010 500 000 EEK-i (31 955,82 eurot) selgitusega „loan from shareholder 32 000?“ (tõlge: osaniku laen 32 000?). Kokku tegi hageja kostjale pangaülekannetega laenude väljamakseid 141 726,44 eurot.
3.Laenude tagastamise tähtaegasid kokku ei lepitud, kuna ei olnud teada, milline on üldse Piira arendusprojekti täielik rahavajadus, millal arendusprojekt valmib ning millal projekt maha müüakse. Hageja ei ole hagiavalduse esitamise hetkeni laenulepinguid üles öelnud ja esitab laenulepingute ülesütlemise teate koos hagiavaldusega ning loeb selle kostjale hagiavaldusega kätte toimetatuks hetkest, mil kostja saab kätte hagiavalduse koos lisadega. Laenulepingud lõppesid seega 31.10.2021 ning laenulepingute alusel antud laenud koos intressidega muutusid sissenõutavaks alates 01.11.2021.
4.Kostja on saadud raha kajastanud enda raamatupidamises laenuna. Kostja pearaamatu väljatrükist perioodi 01.01.2005–31.12.2008 kohta, mis kajastab raamatupidamiskontot „KONTO 2424 võlad Claris Properties OÜ-le“, nähtub, et kostja on enda 2
2-21-12530 raamatupidamisprogrammis kajastanud seitsmel erineval kuupäeval laenu saamist hagejalt kokku 2 510 000 EEK-i. Kostja tegelik koguvõlgnevus hageja ees on 3 485 537 EEK-i (2 510 000+975 537) (222 766,42 eurot). Kostja bilansi väljatrükist seisuga 25.08.2017 perioodi 01.01.2016–31 .12.2016 kohta nähtub, et kostja on enda bilansis kajastanud muude pikaajaliste võlgade all võlgnevust hagejale 149 066,42 eurot. Kostja on võrreldes 20.08.2013 bilansiga osa laenuvõlgnevusest, s.o 73 700 eurot, kandnud „Muude reservide“ alla.
5.Hageja lähtus intressimäärast 2%. Sama intressimäära on kostja kajastanud majandusaasta aruannetes omanikelt võetud laenude intressimäärana. Kostja vastuväited
6.Kostja vaidles hagile alguses vastu, kuid hiljem nõustus osaliselt hagiga.
7.Hageja on kostja üheks osanikuks ning talle kuulub kostja osa nimiväärtusega 871 eurot, mis moodustab 33,6% kogu kostja 2600 euro suurusest osakapitalist. Kostja osanikele oli enne projektiga alustamist teada, et vastavas asukohas on kinnisvaraprojekti arendus ja selle hilisem realiseerimine seotud kõrgendatud riskidega. Kuigi kostja asutamise ajal oli toimumas kiire majanduskasv, siis oli krediidiasutustelt projektide finantseerimiseks laenu saamine raskendatud. Seetõttu otsustasid kostja osanikud projekti rahastada omavahenditest ning kostja osanikud võtsid kohustuse projekti allutatud laenude abil finantseerida ning sõlmisid kostjaga allutatud laenukohustusega laenulepingud.
8.Hageja on nõude alusena väitnud, et on laenusuhte alusel teinud kostjale kokku seitse rahalist ülekannet kokku summas 141 726,44 eurot ning poolte vahel sõlmiti enne iga väljamakse teostamist suulised ja tähtajatud laenulepingud. Kostja arvates ei ole eluliselt usutav, et hageja andis kostjale laenu suuliste laenulepingute alusel. Poolte vahel sõlmiti 26.09.2006 „Mezzanine Financing Agreement“, mis oma olemuselt on allutatud laenukohustusega sõlmitud laenuleping. Vastavalt 26.09.2006 sõlmitud laenulepingu p-le 1.1 kohustus hageja perioodil 26.09.2006 kuni 31.12.2007 andma kostjale kinnisvaraprojektide arenduseks laenu kokku 2 512 500 EEK-i (160 578,01 eurot). Pooled sõlmisid 01.01.2009 laenupingu lisa nr 1, mille p-i 1.1 kohaselt kohustus hageja andma kostjale täiendavalt laenu 2 985 855 EEK-i (190 830,91 eurot) perioodil 01.01.2009 kuni 31.12.2009 ning kõik ülejäänud 26.09.2006 sõlmitud laenulepingu tingimused jäid poolte suhtes ka edasiselt kehtima. Laenulepingu p-i 3.2 kohaselt kuulus hageja poolt kostjale osanikuna antud laen tagastamisele laenulepingu sõlmimisest viie aasta pärast või alternatiivselt alles pärast kõikide kolmandate osapoolte nõuete rahuldamist.
9.02.04.2024 kohtuistungil võttis kostja omaks, et viis pangaülekannet: 08.12.2006 639,12 eurot, 19.12.2006 40 392,16 eurot, 19.01.2007 6391,16 eurot, 05.12.2007 31 955,82 eurot ja 16.04.2010 31 955,82 eurot on antud suuliselt sõlmitud laenulepingute alusel. Kostja vaidles vastu põhivõlalt intressi ja viivise nõudele. Samuti vaidles kostja vaidles vastu kahe pangaülekande – 02.09.2008 ja 04.03.2009 – laenulepinguna käsitamisele. Kostja väitel on nende ülekannete puhul tegemist osakapitali suurendamiseks tehtud maksetega. Maakohtu otsus ja põhjendused
10.Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 152 590,84 eurot, millest põhivõlg on 141 726,44 eurot ja intress 10 864,40 eurot. Samuti mõistis maakohus hageja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlalt 141 726,44 eurot alates 01.11.2021 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud jättis maakohus kostja 3
2-21-12530 kanda ja määras hageja menetluskulud kindlaks ning mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskulude hüvitisena välja 19 130 eurot ja sellelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
11.Pooled vaidlevad, kas hageja andis kostjale laenu 02.09.2008 ülekandega 18 121,32 eurot ja 04.03.2009 ülekandega 12 271,04 eurot ning kas nendelt summadelt tuleb maksta intressi ja viivist. Kostja võttis omaks, et ülejäänud maksed on tehtud suuliste laenulepingute alusel. Seega kuulub 111 334,08 eurot hagejale tagastamisele.
12.Tõendatud on, et osanike antavate rahasummade suuruse ja tasumise tingimused lepiti kokku juhatuse koosolekutel. Antud asjaolu on tõendatud kostja juhatuse liikme RL 05.04.2010 allkirjastatud juhatuse koosoleku otsuste kokkuvõttega. Maakohus hindas kostja pearaamatu väljatrükki perioodi kohta alates 01.01.2005 kuni 31.12.2008 ning kostja bilansi väljatrükke seisuga 01.04.2010, 20.08.2013 ja 25.08.2017 ning leidis, et kostja on võtnud raamatupidamisdokumentides laenuna arvele kõik hageja poolt tehtud pangaülekanded, sealhulgas ka 02.09.2008 ja 04.03.2009 tehtud ülekanded. Kostja bilansi väljatrükist seisuga 20.08.2013 nähtub, et kostja on bilansis kajastanud muude pikaajaliste võlgade all võlgnevust hagejale kokku 222 766,42 eurot ning intressivõlgnevust hageja ees kokku 47 509,66 eurot. Kostja bilansi väljatrükist seisuga 25.08.2017 nähtub, et kostja on bilansis kajastanud muude pikaajaliste võlgade all võlgnevust hagejale 149 066,42 eurot. Kostja on võrreldes 20.08.2013 bilansiga osa laenuvõlgnevusest (222 766,42 eurot) kandnud hagejale „Muude reservide“ alla (73 700 eurot). Kokku moodustab kostja laenuvõlgnevus 222 766,42 eurot (149 066,42+73 700). Kuna muude reservide moodustamise otsust vastu võetud ei ole, on kostja oma raamatupidamises kajastanud ebaõigesti osa hageja antud laenust muude reservide all. Samuti ei ole suurendatud kostja osakapitali. Maakohus leidis, et eeltoodud tõenditega on kogumis tõendatud, et hageja poolt 02.09.2008 ja 04.03.2009 kostjale üle kantud summad on käsitatavad laenuna VÕS § 398 lg 1 tähenduses. Laenulepingud olid tähtajatud ja hageja on need üles öelnud. Kostja ei ole tõendanud, et hageja antud laenude puhul oli tegemist nn allutatud laenudega. Kostja ei tõendanud, et poolte vaheline laenusuhe põhines 26.09.2006 kirjalikult sõlmitud laenulepingul.
13.Hageja esitatud tõenditega on tõendatud, et pooltel oli kokkulepe laenudele 2% intressimäära kohaldamiseks. Põhjendatud on ka hageja viivise nõue alates 01.11.2021 VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras. Apellatsioonkaebus
14.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ulatuses, millega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja 30 392,36 eurot ja sellelt summalt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lause nimetatud määras alates 01.11.2021 kuni põhinõude täitmiseni ning teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Samuti palub kostja muuta seoses sellega menetluskulude jaotust.
15.Maakohus luges tõendatuks, et osanike antavate rahasummade suuruse ja tasumise tingimused lepiti kokku juhatuse koosolekutel ning rahasummade tagastamise tähtaegasid eelkirjeldatud dokumentidest nähtuvalt kokku ei lepitud. Paraku jääb otsuses toodud põhjendus arusaamatuks, kuna hageja poolt tehti maksed kapitali suurendamiseks eelnevalt juba 02.09.2008 ja 04.03.2009, mis ei oma 15.04.2010 osanike koosolekuga ja sellel vastu võetud otsustega mingit seost.
4
2-21-12530
16.Samuti on arusaamatu, kuidas tõendab kostja pearaamatu väljatrükk hageja poolt 02.09.2008 ja 04.03.2009 laenu andmist. Kohus jõudis järeldusele, et kostja on võtnud raamatupidamisdokumentides laenuna arvele kõik hageja poolt tehtud pangaülekanded, sealhulgas ka 02.09.2008 ja 04.03.2009 tehtud maksed. Kostja selgitab, et on kajastanud need maksed vastavalt raamatupidamise nõuetele bilansis korrektselt nõuetena, mitte laenudena. Raamatupidamislikult ei ole igasugune nõue käsitatav laenuna.
17.Hagejal võib teoreetiliselt olla kostja vastu alusetust rikastumisest tulenev nõue, millist nõuet hageja kostja vastu esitanud ei ole. Kostja selgitab, et seoses kostja negatiivse omakapitaliga otsustasid kostja osanikud 2008. a ja 2009. a juhatuse ettepanekul, et vajalik oleks osanike laenud konverteerida osakapitaliks ja teha äritegevuse jätkamiseks osakapitali täiendavad sissemaksed. Paraku jäid vastavad toimingud osanike erimeelsuste tõttu siiski teostamata, kuid hagejale tema poolt tehtud osakapitali suurendamise makseid ei tagastatud.
18.Kostja on seisukohal, et suulise laenulepingu tõlgendamisel, eriti juhul kui muid tõendeid ei eksisteeri, tuleb eelkõige lähtuda ülekande selgitusest. Vastustaja seisukoht
19.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
20.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, muutes kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p-ga 2 1 osaliselt kohtuotsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
21.Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 111 334,08 eurot, intressi 10 864,40 eurot ja viivise põhivõlalt 111 334,08 eurot alates 01.11.2021 kuni põhinõude täitmiseni. Selles osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 järgi jõustunud.
22.Pooled vaidlevad selle üle, kas 02.09.2008 ja 04.03.2009 andis hageja kostjale laenu (kokku 30 392,36 eurot) või oli tegemist kostja osakapitali suurendamiseks tehtud maksetega. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga hagi rahuldamise osas ja leiab, et maakohtu lõppjäreldus on õige, kuid osaliselt on maakohus hinnanud tõendeid ebaõigesti. Nimelt on maakohus ebaõigesti leidnud, et 15.04.2010 kostja osanike koosolek ja kostja pearaamatu väljatrükk seisuga 21.08.2008 tõendavad kostjale 02.09.2008 ja 04.03.2009 laenu andmist. Ringkonnakohus märgib, et kostja 15.04.2010 osanike koosolek toimus pärast vaidlusaluste maksete tegemist ja sellel koosolekul ei ole poolte väidetest nähtuvalt tagasiulatuvalt mingeid otsustusi tehtud. Seisuga 21.08.2008 tehtud kostja pearaamatu väljatrükk ei kajasta 02.09.2008 ja 04.03.2009 kostjale laenu andmist. Samas ei ole selline tõendite ebaõige tõendite hindamine toonud kaasa ebaõiget lahendit ja ringkonnakohus jätab viidatud põhjendused maakohtu otsuse põhjendustest välja. Muus osas ei ole maakohus tõendeid ebaõigesti hinnanud, menetlusnorme rikkunud ega materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud ning ringkonnakohus nõustub nende põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Järgnevalt vastab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse väidetele.
23.Kostja hinnangul ei ole 02.09.2008 ja 04.03.2009 maksete puhul kostjale laenu andmine tõendatud. Kostja põhiline argument on see, et kui ülejäänud maksete puhul oli makse selgituses viide laenule, siis vaidlusaluste puhul see nii ei ole. Viide on hoopis osakapitali 5
2-21-12530 suurendamisele. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et käesoleval juhul on kostjale 02.09.2008 ja 04.03.2009 laenu andmine tõendamata.
23.1.Hageja kandis kostja pangakontole 02.09.2008 283 537 EEK-i (18 121,32 eurot) selgitusega „Saldo of of 2" rise of equity“ ja 04.03.2009 192 000 EEK-i (12 271,04 eurot) selgitusega „equity for 2009“ (I kd tl 13 ja 14). Ehkki maksete selgitused viitavad osakapitali (omakapitali) tõstmisele, siis üksnes maksete selgitusest ei piisa järeldamaks, et tegemist oli poolte tahtega osakapitali suurendamiseks. Kõigepealt märgib ringkonnakohus, et osakapitali suurendamise otsust ei ole käesolevas asjas esitatud ja kostja märkis apellatsioonkaebuse p-s 6 ka ise, et osakapitali suurendamine jäi teostamata. Lisaks ei ole kostja tõendanud, et pooled leppisid kokku osakapitali suurendamises ning et vaidlusalused maksed tehti sellel eesmärgil. Seoses sellega ei ole ka usutav, et hageja tegi kostjale laenu andes vahepeal (enne viimast laenumakset) ka kaks makset osakapitali suurendamiseks. Poolte esile toodud asjaoludest nähtuvalt oli tegemist kinnisvara projektide rahastamise vajadusega ja kostja on ise märkinud, et selleks oli vajalik osanikelt kaasata rahalisi vahendeid, kuna krediidiasutustelt oli projektide finantseerimiseks laenu saamine raskendatud. Seega oli kostja eesmärk saada projektide rahastamiseks krediiti, mitte suurendada osakapitali.
23.2.Teiseks kinnitavad kostja bilansi väljatrükid seisuga 01.04.2010, 20.08.2013 ja 25.08.2017, et tegemist oli kostjale laenu andmisega. Kostja ei nõustu sellega, et kostja bilanss kajastab laenuna ka 02.09.2008 ja 04.03.2009 ülekannetega kostjale kantud raha. Kostja bilansi väljatrükist seisuga 20.08.2013 nähtub, et kostja on enda bilansis pikaajaliste võlgnevuste all kajastanud muude pikaajaliste võlgade all võlgnevust hagejale kokku 222 766,42 eurot (3 485 537 EEK) (I kd tl 197–198). Kostja arvates ei ole iga pikaajalise võlgnevuse puhul tegemist laenuga, kuna selle kirje all võib kajastada ka muid pikaajalisi nõudeid. Ringkonnakohus nõustub kostja käsitlusega, kuid leiab, et kostja ei ole selgitanud, millised muud pikaajalised nõuded hagejal kostja vastu on. Samuti kajastab bilanss intressivõlgnevust hageja ees kokku 47 509,66 eurot (I kd tl 197–198). Hageja tõi maakohtus esile, et lähtudes intressivõlgnevuse suurusest (mis ületab kordades 2% määras intressiarvestust), on kostja arvestanud intressi ka 02.09.2008 ja 04.03.2009 tehtud maksetelt. Kostja ei ole sellele hageja väitele vastuväiteid esitanud ega maakohtu otsust intressi väljamõistmise osas vaidlustanud. Kostjale makstud summadelt intressi arvestamine osutab ringkonnakohtu hinnangul sellele, et kostja käsitas kõiki hagejalt saadud makseid laenudena.
23.3.Kostja tugines menetluse alguses (27.08.2021 määruskaebuses ja kostja 24.03.2022 vastuses hagile) sellele, et hageja andis kostjale laenu kirjaliku 26.09.2006 laenulepingu alusel (laenusumma oli 2 512 500 EEK-i, s.o 160 578,01 eurot, mida suurendati 01.01.2009 190 830,91 euro võrra). Seega nähtub kostja väidetest, et kostja pidas kirjaliku laenulepingu alusel antud laenuna silmas ka 02.09.2008 ja 04.03.2009 tehtud makseid.
24.Eeltoodust tulenevalt ei anna apellatsioonkaebuse väited alust vaidlustatud osas maakohtu otsuse tühistamiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
25.Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.
26.Tulenevalt sellest, et maakohus on menetluskulud rahaliselt kindlaks määranud, teeb seda apellatsioonkaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus. TsMS § 174 lg 1 järgi määrab
6
2-21-12530 menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
27.Hageja esitas 23.09.2025 ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, milles palub hüvitada apellatsioonimenetlusega seoses kantud menetluskulud kokku 5256 eurot (käibemaksuga). Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepinguline esindaja osutanud hagejale apellatsioonimenetluses õigusabi 21 tunni ja 30 minuti ulatuses tunnihinnaga 200 eurot (lisandub käibemaks). Kostja ei esitanud hageja menetluskulude suuruse kohta vastuväiteid.
28.Hageja menetluskulude nimekirja järgi kulus hageja lepingulisel esindajal: maakohtu otsusega tutvumisele ja kliendiga suhtlemisele 45 minutit; menetluskulude tagatise taotluse koostamisele 30 minutit; apellatsioonkaebusega tutvumisele ja kliendiga suhtlemisele 1 tund; suhtlemisele kliendiga 30 minutit ja täiendava hagi tagamisega seoses kliendiga suhtlemisele 2 tundi ja 15 minutit; e-kirjavahetusele kliendiga 45 minutit; apellatsioonkaebuse vastuse koostamisele ja kliendiga suhtlemisele 6 tundi ja 30 minutit; kohtule kirja koostamisele 15 minutit; taotluse koostamiseks kohtule (osalise jõustumismärkega otsuse väljastamiseks) 45 minutit; menetlusliku olukorra selgitamiseks kliendile ja infovahetuseks (sh kohtuliku hüpoteegiga koormatud kinnisasjade osas täitemenetluse läbiviimise küsimused); 10.06.2025 täiendava hagi tagamise taotluse koostamisele 2 tundi ja 45 minutit; 12.06.2025 hagi tagamise määrusega tutvumisele, suhtlusele kliendiga ja täiendava hagi tagamise taotluse koostamisele 45 minutit; 13.06.2025 kohtumäärusega tutvumisele 15 minutit; kohtuistungiks ettevalmistumisele 1 tund ja 30 minutit, kohtuistungil osalemisele 30 minutit; menetluskulude nimekirja koostamisele ja esitamisele, sh suhtlusele kliendiga 30 minutit.
29.Kohus peab kontrollima menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust ka siis, kui teine pool ei esita menetluskulude kohta vastuväiteid. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud osaliselt põhjendamatud. Hageja soovis menetluskulude hüvitamist ka 10.06.2025 ja 12.06.2025 esitatud täiendavate hagi tagamise taotluste koostamise eest ning seoses sellega kliendiga suhtlemise ja kohtumäärustega tutvumise eest. Ringkonnakohus jättis hageja vastavad taotlused 11.06.2025 ja 13.06.2025 määrustega rahuldamata. Seega on hageja menetlustoimingud selles osas põhjendamatud, mistõttu ringkonnakohus ei arvesta hageja menetluskuludega 10.06.2025 täiendava hagi tagamise taotluse koostamisele (2 tundi ja 45 minutit), 12.06.2025 hagi tagamise määrusega tutvumisele, suhtlusele kliendiga ja täiendava hagi tagamise taotluse koostamisele (45 minutit) ning 13.06.2025 kohtumäärusega tutvumisele (15 minutit). Arvestades maakohtu otsuse, apellatsioonkaebuse ja vastuse sisu ja mahtu, on kolleegiumi hinnangul hageja lepingulise esindaja tehtud ülejäänud toimingud ja toimingutele kulunud aeg olnud põhjendatud ja vajalik. Seega on hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu kokku 17 tundi ja 45 minutit.
30.Menetluskulude nimekirja järgi on hageja esindaja tunnitasu 200 eurot (käibemaksuta), mis ei ületa vandeadvokaadi keskmist tasumäära sarnase keerukusega vaidluste puhul.
31.Hageja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu tuleb menetluskulud hüvitada käibemaksuga. Käibemaks kuni 30.06.2025 tekkinud kuludelt on 22% määraga ning alates 1.07.2025 tekkinud kuludelt 24% määraga. Seega tuleb toimingute osas kuni 30.06.2025 (15 tundi ja 15 minutit) arvestada käibemaksu 22%, mis moodustab kokku 3721 eurot, ja toimingute osas alates 01.07.2025 (2 tundi ja 30 minutit) 24%, mis moodustab kokku 520 eurot.
7
2-21-12530
32.Seega rahuldab ringkonnakohus hageja taotluse apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude hüvitamiseks osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja apellatsiooniastmes kantud õigusabikulud 4241 eurot (käibemaksuga).
33.Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.
(allkirjastatud digitaalselt)
8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.