Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi Kxxxxx Sxxxxx vastu võla väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
676,47 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (rk 11919806) Hageja lepinguline esindaja Jekaterina Lumiste Kostja Kxxxxx Sxxxx (ik xxxxxxxxxxx)
Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista Kxxxxx Sxxxxxxx Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja:
2.1.põhivõlg 415,71 eurot, intress 47,64 eurot, lepingu haldustasu 11,60 eurot, viivis 186,76 eurot ja sissenõudmiskulu 30 eurot;
2.2.viivis tasumata põhivõlalt alates 11.05.2024 kuni põhivõla tasumiseni 21,70% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega (186,76 eurot) mitte enam kui põhivõla 415,71 euro ulatuses.
5.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda käesoleva otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
6.Määrata kindlaks, et Kxxxxx Sxxxxxx tuleb tasuda Aktsiaseltsile PlusPlus Capital käesoleva otsuse resolutsiooni p-s 2 välja mõistetud summade, viivise ning menetluskulude ja nendelt arvestatava viivise katteks vähemalt 200 eurot kuus alates käesoleva otsuse jõustumise kuule järgnevast kuust kuni võla täieliku tasumiseni. Kõik maksed peavad olema tasutud jooksva kuu viimaseks kuupäevaks.
Edasikaebamise kord ja tähtaeg Ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas Tartu Maakohtule 10.03.2023 hagiavalduse Kxxxxx Sxxxxx (kostja) vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla 415,71 eurot, intressi 47,64 eurot, lepingu haldustasu 11,60 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 81,31 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot ning viivise alates 11.03.2023 kuni põhinõude täitmiseni 21,70% aastas, ent koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja, Voodike.ee (müüja) ja Esto AS (faktoor) 09.09.2020 järelmaksulepingu nr 37681948512 koos lisadega, millega faktoor andis kostjale laenu kauba omandamiseks müüjalt. Pooled kinnitasid lepingus kauba maksumuse 431 eurot. Kostja kohustus tagastama laenu 431 eurot vastavalt maksegraafikule 20,44 euro suuruste osamaksetena iga kuu 15-ndaks kuupäevaks alates 15.10.2020 kuni 15.09.2024. Lepinguga lepiti kokku aastases intressimääras 21,70% aastas ning tulenevalt lepingu tingimustest võrdub viivisemäär intressiga. Lisaks leppisid pooled kokku igakuises haldustasus 2,90 eurot kuus. Kostja ei tasunud maksegraafikujärgseid osamakseid alates 15.10.2021 osamaksest. Vastavalt lepingu tingimuste puntkile VII 4.2 teavitas faktoor 01.04.2022 kostjat lepingu ülesütlemisest, kui kostja ei tasu võlga hiljemalt 15.04.2022. Kuna kostja võlga tähtpäevaks ei tasunud, ütles faktoor 16.04.2022 lepingu üles. 17.05.2022 loovutas faktoor lepingust tulenevad nõuded hagejale. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d kostjalt võlgnevust sisse nõudma. Hagejal on tekkinud sissenõudmiskulud järgmiselt: 18.05.2022 meeldetuletuskiri 20 eurot, 29.07.2022 meeldetuletuskiri 5 eurot ning 05.10.2022 meeldetuletuskiri 5 eurot. Kokku on hageja sissenõudmiskulud 30 eurot. Hageja teatas, et on nõus kostja pakutud maksegraafikuga.
KOSTJA VASTUVÄITED
2.Kostja ei ole hagile vastu vaielnud. Kostja saatis kohtule e-kirja, milles teatas, et ta soovib võlgnevuse tasuda maksegraafiku alusel. Kostja suudab hagejale maksta 200 eurot kuus.
KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED
3.Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada.
4.Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: • kostja, müüja Voodike.ee ja Esto AS sõlmisid 09.09.2020 järelmaksulepingu nr 37681948512, millega Esto AS andis kostjale laenu 431 eurot kauba omandamiseks müüjalt; • kostja ei tasunud lepingujärgseid makseid alates 15.10.2021 osamaksest; • Esto AS saatis kostjale 01.04.2022 lepingu ülesütlemise teate, milles andis täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 15.04.2022. Kuna kostja võlga tähtpäevaks ei tasunud, ütles Esto AS 16.04.2022 lepingu üles; • Esto AS loovutas oma nõuded 17.05.2022 hagejale, millest kostjale teatati.
5.Hageja on palunud kostjalt välja mõista põhivõla 415,71 eurot, intressi 47,64 eurot, lepingu haldustasu 11,60 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 81,31 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot ning viivise alates 11.03.2023 kuni põhinõude täitmiseni 21,70% aastas, ent koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.
6.VÕS § 402 lg 1 kohaselt sõlmisid Esto AS ja kostja tarbijakrediidilepingu, mille alusel kostja sai krediiti 431 eurot. Kohtule on esitatud lepingudokumendid ning Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehed. Kostja ei ole vaidlustanud laenu saamist, krediidilepingu ülesütlemist ega nõude loovutamist.
7.Kohtul on kohustus kontrollida omal algatusel tehingu tühisuse aluseid. Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt on kohtul omal algatusel kohustus kontrollida, kas tarbijaga sõlmitud lepingu teatavad tingimused on ebaõiglased. Samuti tuleb kohtul omal algatusel kontrollida kohustusliku teabe esitamise kohustuse täitmist ning teha järeldused, mis tulenevad siseriikliku õiguse alusel selle kohustuse rikkumisest. Kohtul on ka kohustus omal algatusel kontrollida, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust. Riigikohus asus tsiviilasjas nr 2-21-13098 24.11.2023 tehtud lahendis seisukohale, et kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS § 1 lg 4), millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele.
8.VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Laenulepingu kohaselt oli krediidi kulukuse määraks 60,68 % aastas. Eesti Panga veebilehel avaldatud andmete kohaselt oli tarbimislaenude krediidi kulukuse määraks lepingu sõlmimise ajal 20,52 % aastas. Kostjale väljastatud krediidi kulukuse määr ei ületanud seega tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
9.VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiasutuste seaduse (KAS) § 83
lg-st 3 tulenevalt on krediidiandja põhikohustuste sisu krediidivõtja vastu hinnata viimase krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et laenu ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda tasuda jooksvast sissetulekust või tagasi maksta muust eluks otseselt mittevajalikust varast, tagades sellega, et laenuvõtja ei satu “laenuorjusse”, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene ja muutuda maksejõuetuks (vt Riigikohtu 19.02.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-13, p 21). Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tuleb tõendada hagejal. Hageja on selgitanud, et Esto AS tegi päringu Creditinfo andmebaasi ning päringu vastusest nähtuvalt ei olnud laenu taotlemise hetkel kostja kohta avaldatud aktiivseid maksehäireid. Eesti pensionikeskuses andmete kohaselt oli kostja sissetulek 1531,35 eurot. Kohus leiab, et arvestades krediidisumma suurust ja laenuperioodi oli kostja laenuvõime hindamiseks piisav päringu tegemine Creditinfo andmebaasi ning pensionikeskusse.
10.Kostja ei tasunud lepingujärgseid makseid alates 15.10.2021 osamaksest. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et järelmaksulepingust tulenev tasumata põhivõlg on 415,71 eurot ning kuni lepingu ülesütlemiseni tasumata intress on 47,64 eurot ja lepingu haldustasu 11,60 eurot. VÕS § 402 lg 1, § 101 lg 1 p 1 alusel tuleb kostjalt nimetatud summad hageja kasuks välja mõista.
11.Hagejal on õigus nõuda kostjalt VÕS § 113 alusel viivise tasumist. Praegusel juhul on lepingus kokku lepitud, et viivist arvestatakse VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause järgi, s.o intressimääraga võrdses määras, intressimäär on 21,70% aastas ning viivise määr on 0,06% päevas. Kuivõrd lepingujärgne intressimäär on suurem kui VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud intressimäär, kohaldub VÕS § 113 lg 1 kolmas lause ja viivist tuleb arvestada lepinguga ette nähtud intressimääras, s.o 21,70% aastas. Kostjal tuleb tasuda alates lepingu lõppemisest 16.04.2022 kuni kohtuotsuse kuulutamiseni viivist 186,76 eurot. TsMS § 367 alusel mõistab kohus välja ka edasiulatuva viivise, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhivõla ulatuses.
12.Hageja palub kostjalt VÕS § 1132 lg 2 alusel välja mõista sissenõudmiskulud 30 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 1 näeb ette, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Seega on kostjal kohustus tasuda hagejale ka sissenõudmiskulu 30 eurot.
13.Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hageja on menetluskuludena kandnud maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot, õigusabikulu 420 eurot ja riigilõivu hagilt 175 eurot. Riigilõiv on vältimatu ja põhjendatud kulu. Arvestades nõude olemust, hagiavalduse tüüpvormi ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks hageja lepingulise esindaja ajakulu 2 tunni ulatuses ja õigusabikulu 240 eurot (s.h käibemaks). Sellele lisandub TsMS § 4842 alusel maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Seega on hageja hüvitatavateks menetluskuludeks kokku 435 eurot.
14.Otsuse täitmise korra kindlaksmääramine TsMS § 445 lg 1 järgi võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja. Kohus leiab, et otsuse täitmise korra kindlaks määramine ei ole poolte huvidega vastuolus. Kostja on teatanud, et ta ei suuda võlasummat korraga
maksta. Hageja on nõus kostja pakutud maksegraafikuga, mille kohaselt tasub kostja hagejale võla katteks 200 eurot kuus. Esimene makse tuleb teha kohtuotsuse jõustumise kuule järgneval kuul. Kostjal tuleb tasuda hagejale vähemalt 200 eurot kuus seni, kuni on tasutud kohtuotsusega välja mõistetud võlgnevus, menetluskulud ja viivised, mis on arvestatud alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohus selgitab kostjale, et tasumisele kuuluv viivise summa on võimalik arvutada veebilehel https://www.viivisekalkulaator.ee/debt.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.