lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-23-16353/15

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 10.05.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-23-16353/15
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
10.05.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1040
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 168 lg 6Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhulTsMS § 174 lg 2Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 177 lg 4Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 187 lg 6Menetlusabi taotluse lahendamine

Lahendi tekst

Riigi Teataja

VIRU MAAKOHUS

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Õigeksvõtuotsus Kohtuasja number

2-23-16353

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. mai 2024, Jõhvi

Kohtunik

nende Heleen Jääger

Kohtuasi

A. K.i hagi A. S.i vastu kahju hüvitamiseks ja viivise saamiseks

Tsiviilasja hind

861,25 eurot

Menetlusosalised esindajad

ja

Hageja A. K. (isikukood

XXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Margus Kiir Kostja A. S. (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega A. K.i hagi A. S.i vastu kahju hüvitamiseks ja viivise saamiseks.
2.Mõista A. S.ilt A. K.i kasuks välja kahjuhüvitis 770 eurot.
3.Mõista A. S.ilt A. K.i kasuks välja viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras 770 euro suuruselt põhinõudelt alates 20. novembrist 2023 kuni kohtuotsuse täitmiseni.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 16.09.20262-25-22841/7Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 14.09.20262-26-3957/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.09.20262-26-107656/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 11.09.20262-26-103337/9Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 10.09.20262-26-11847/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.09.20262-26-3957/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsMS § 4 lg 3Menetlusõiguste käsutamine
TsMS § 468 lg 1Viivitamatu täidetavus tagatiseta
TsMS § 633 lg 7Apellatsioonkaebuse vorm ja sisu
4.
Jätta menetluskulud A. S.i kanda.
5.Määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus. Mõista A. S.ilt A. K.i kasuks välja menetluskulud 791 eurot (koos käibemaksuga).
6.Kohustada A. S.i tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
7.Tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 632 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg 7). 2-23-16353

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta tähtaja kestel tegema menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA KOHTU SEISUKOHT

1.A. K. (hageja) esitas 20. novembril 2023 Viru Maakohtule A. S.i (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 770 eurot ning viivise põhinõudelt alates hagi esitamisest. Hagiavalduse kohaselt lõhkus kostja hagejale kuuluva sõiduki viis küljeklaasi. Hagejal kulus sõiduki varasemaga samaväärsesse seisundisse viimiseks 770 eurot. Kostja keeldus kahju kohtuvälisest hüvitamisest.
2.Kostja vastas hagile 11. jaanuaril 2024, märkides, et tunnistab hagejale kahju tekitamist 770 euro ulatuses ning tegi ettepaneku sõlmida kompromiss ja leppida kokku hüvitise tasumises maksegraafiku alusel. Kostja märkis ka, et hageja menetluskulud peaks jääma tema enda kanda, sest kostja võttis kohe hagi õigeks ega andnud hagejale põhjust hagi esitamiseks. Seejuures viitas kostja TsMS § 168 lg-le 6.
3.Kohus andis pooltele võimaluse esitada allkirjastatud kompromiss, kuid pooled seda ei teinud.
4.Kohus rahuldab A. K.i hagi A. S.i vastu õigeksvõtul põhineva otsusega.
5.Kostja võib kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõuet tunnustada, s.o hagi õigeks võtta. Muus kui abielu- ja põlvnemisasjas ning mitme kostjaga menetluses on kohus üldjuhul õigeksvõtuga seotud. Hageja nõude õigeksvõtmisel rahuldab kohus hagi. Seejuures ei hinda kohus nõude õiguslikku põhjendatust materiaalõigusest lähtudes. Kui õigeksvõtt avaldatakse eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata (vt TsMS § 4 lg 3, § 206 lg 1, § 394 lg 2 p 2, § 440 lg-d 1, 3 ja 4).
6.Hageja nõudis kostjalt 770 euro suuruse kahju hüvitamist ning viivist põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja tunnistas 11. jaanuari 2024. a vastuses, et on tekitanud hagejale kahju 770 euro ulatuses. Kohus leiab, et kostja on hagi õigeks võtnud. Kostja soovis esmajoones sõlmida küll kompromissi, kuid pooled kokkulepet ei saavutanud. Seejuures ei vastanud kostja ise hageja 26. jaanuari 2024. a vastuses esitatud ettepanekule. Samas on kostja tunnistanud hagejale kahju tekitamist 770 euro ulatuses ega ole vastuväiteid esitanud, sh kõrvalnõudele. Kostja vastuväited seonduvad üksnes menetluskulude jaotusega. Üksiti on kostja menetluskulude jaotamise taotluses viidanud hagi õigeksvõtmisega seotud TsMS sätetele. Seega pidi ta mõistma, et sisuliselt on tema vastuse näol tegemist õigeksvõtuga. Õigeksvõtu avaldus on esitatud eelmenetluses, mistõttu ei ole asja lahendamiseks vajalik korraldada kohtuistungit. Kostja käsutusõigust ei ole õigeksvõtmisel ka piiratud. Kohalduv õigus võimaldab hagi rahuldamisel mõista välja hageja kasuks kahjuhüvitise ja põhinõudelt arvestatava viivise. Hagi rahuldamine ei ole vastuolus avaliku korra või oluliste õiguspõhimõtetega. Kohus rahuldab seega hagi õigeksvõtul põhineva otsusega ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 770 eurot ning viivise 770 euro suuruselt põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
7.TsMS § 173 lg 1 järgi märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
8.Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. Üldjuhul kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti (vt TsMS § 162 lg 1). TsMS § 168 lg 6 võimaldab sellest üldpõhimõttest kõrvale kalduda ja jätta hageja menetluskulud tema enda kanda, kui kostja võtab hagi kohe õigeks ega ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Praegu ei ole sellise olukorraga tegemist. Asja materjalidest võib järeldada, et kostja andis oma käitumisega põhjuse hagi esitamiseks.

Hageja palus kostjal hüvitada kahju kohtuväliselt, kuid kostja seda ei teinud (vt hageja 2(3) 2-23-16353

26.jaanuari 2024. a vastuse lisa 1). Paljasõnalised on kostja väited, et ta soovis enne kohtusse pöördumist jõuda hagejaga hüvitise osas kokkuleppele. Hagejal tuli oma nõude maksmapanekuks pöörduda kohtusse ning kostja tunnustas hageja nõuet pärast hagi ja selle lisade ning menetlusse võtmise määruse kättesaamist. Seega tuleb menetluskulude jaotamisel lähtuda TsMS § 162 lg-s 1 sätestatud menetluskulude jaotamise üldpõhimõttest. Kuna otsus tehakse kostja kahjuks, kannab tema menetluskulud.
9.Kohus määrab TsMS § 174 lg 2 järgi kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja
26.jaanuaril 2024 esitatud menetluskulude nimekirja järgi on vandeadvokaadist lepinguline esindaja osutanud hagejale õigusabi 3,75 tundi tunnihinnaga 144 ja 150 eurot (koos käibemaksuga). Õigusabi maksumus on kokku 546 eurot (koos käibemaksuga). Hageja ei saa käibemaksu tagasi arvestada. Õigusabikulud hõlmasid hagiavalduse koostamist, kostja vastusega tutvumist, kliendiga kompromissi osas nõupidamist ning täiendava seisukoha koostamist. Kohus leiab, et taotluses esitatud õigusabikulud on hagi alust ja nõuet, kostja tegevust ning esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu arvestades põhjendatud ja vajalikud. Lepingulise esindaja tunnihind ei ületa sarnase õigusteenuse eest makstavat keskmist turuhinda. Hageja on vastavalt riigilõivuseaduse lg-le 1 ja lisale 1 tasunud hagi esitamisel 20. novembril 2023 riigilõivu 245 eurot. Ka tasutud riigilõiv on vajalik ning põhjendatud menetluskulu. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulude katteks kokku 791 eurot (koos käibemaksuga). Lisaks märgib kohus hageja taotlusel ja TsMS § 177 lg 4 alusel, et kostjal tuleb tasuda hüvitatavatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
10.Kohus tunnistab õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

(allkirjastatud digitaalselt) Heleen Jääger kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 10.09.20262-26-1730/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.09.20262-26-106189/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja