Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi E. R. vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
15 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Osaühing
EUROPARK
ESTONIA
(registrikood 10811490; asukoht Estonia pst 9, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond 10143) Hageja lepinguline esindaja Elari Arjakas (e-post [email protected]) Kostja: M. M. (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post: xxxx)
Asja läbivaatamine
Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada EUROPARK ESTONIA OÜ hagi M. M. vastu.
2.Välja mõista kostjalt M. M. hageja Osaühing EUROPARK ESTONIA kasuks võlgnevus summas 15 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
Välja mõista kostjalt M. M. hageja Osaühing EUROPARK ESTONIA kasuks menetluskuludena riigilõiv summas 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning lepingulise esindaja kulu summas 165 eurot, kokku 285 eurot.
5.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude hüvitamiseni tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud
materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED NING
MENETLUSE KÄIK
1.Osaühing EUROPARK ESTONIA esitas 09.11.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult M. P. 45 euro saamiseks. Kohus tegi 13.11.2023 võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik M. P. esitas 28.11.2023 nõudele vastuväite, kuivõrd leidis, et tema ei ole sõidukit parkinud. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 18.12.2023 hagi M. P.i vastu, mis võeti Harju Maakohtu 04.01.2024 määrusega menetlusse. Hageja palus kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevus summas 45 eurot, millest 30 eurot on leppetrahvi võlgnevus ja 15 eurot on sissenõudekulud, menetluskulud jätta kostja kanda.
2.Kostja M. P.i esitas vastuse hagile 21.01.2024. Kostja avaldas, et ei vaidle, et oli sõiduki xxxx vastutav kasutaja, kuid kostja ei ole hagis viidatud kuupäeval seda autot märgitud asukohta parkinud. Kostja M. P. esitas kirjavahetuse, kus M. M. kinnitas kostjale, et tema parkis seal ja sai ka selle parkimistrahvi. Kostja leidis, et hagi tuleks esitada M. M., mitte M. P.i vastu.
3.Kohus asendas 14.02.2024 määrusega hageja taotlusel menetluses senise kostja M. P. (isikukood xxxx, elukoht xxxx) kostjaga M. M. (isikukood xxxx, elukoht xxxx), luges hagi M. P.i suhtes tagasivõetuks ja jättis hagi M. P.i vastu läbi vaatamata.
4.Hageja esitas hagi kostja M. M. vastu, milles palus kostjalt mõista kostjalt hageja kasuks välja leppetrahvi võlgnevus summas 15 eurot. Samuti palub hageja jätta menetluskulud kostja kanda ning märkida lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus võttis hageja hagi kostja M. M. vastu menetlusse 16.02.2024 määrusega.
5.Hagiavalduse kohaselt taotleb OÜ EUROPARK ESTONIA M. M.lt leppetrahvi võlgnevuse sissenõudmist, sest: • Kostja oli sõiduki numbrimärgiga xxxx (edaspidi sõiduk) kasutaja leppetrahvi väljastamise ajal; • Sõidukit pargiti 15.04.2021 EP opereeritavale parkimisalale Maakri 34; • EP tuvastas kontrollimisel, et sõidukit oli pargitud parkimistingimusi rikkudes, kuna parkides ei olnud Sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat
• • • • •
•
parkimisautomaadist ostetud parkimispiletit ning mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud ka mobiilset parkimist. Järelikult parkis kostja parkimistingimusi rikkudes, jättes parkimise eest tasumata. Parkimistingimuste avaldamisega esitas EP omapoolse pakkumuse, mida EP on selgelt parkimistingimustes väljendanud; Parkimisega esitati nõustumus pakkumusele, mistõttu sõiduki parkimisega tekkis lepinguline suhe; Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi; Parkimislepingu rikkumise tõttu väljastatud leppetrahvinõue osaliselt käesoleva ajani tasumata; Kostja ei ole leppetrahvi vaidlustanud ettenähtud tähtaja jooksul, kuigi esitatud leppetrahviga mittenõustumisel võiks seda mõistlikult oodata. Samuti ei vastanud kostja kohtueelselt saadetud nõudekirjale. Kostja on pärast hagi esitamist tasunud 17.11.2023 leppetrahvi osaliselt.
6.Esialgse kostja vastu esitatud hagi esemeks oli leppetrahvinõue 1411 5042 1120 4381, maksetähtaeg 29.04.2021summas 30 eurot ja sissenõudmiskulu 15 eurot. Võlgnevuse katteks on kuupäeval 17.11.2023 laekunud 30 eurot. Kuivõrd võlgnevus on tasutud osaliselt, on hageja arvestanud tasutud 30 eurost 15 eurot sissenõudmiskulu katteks ja 15 eurot põhinõude ehk leppetrahvi katteks. Põhinõude jääk on 15 eurot. Hageja palub kostjalt nimetatud summa välja mõista ja kohtukulud jätta kostja kanda.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
7.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Kostja leiab, et on selle summa tasunud ammu enne hagi esitamist 16.11.2023. Kostja ei nõustu hagiavalduses toodud väitega, et tema tasutud 30-st eurost läks mingite kulude katteks. Hageja ei ole selgitanud ega tõendanud, mille alusel ja millisel kaalutlusel on ta leidnud, et just 15 eurot on tema sissenõudmiskulud. Hageja ei saa seda oma suva järgi otsustada, kui seadus annab selged juhised. Hageja hinnangul tuleb VÕS § 88 lg 6 ps-t 1, mille järgi tuleb esmalt lähtuda sellest, mida pool ise määrab, mille katteks ta on tasunud. Kostja maksekorralduse viitenumbriks on märgitud 1411504211204381, mille alusel arvutab hageja ise üksnes leppetrahvi mitte kõrvalkohustuste tasumist. Kostja jättis selgituse lahtri tühjaks ja märkis üksnes viitenumbri, et oleks üheselt selge, et tasus ainult viitenumbriga ühendatud kohustuse ehk leppetrahvi põhisumma. Seetõttu ei saa kostja tasutud summat lugeda mitte mingil juhul millekski muuks kui leppetrahvi tasumiseks.
8.Isegi, kui viitenumbri sidumine ei peaks mingil põhjusel näitama põhikohustust, siis tuleb lähtuda VÕS § 88 lg 6 p-st 1, mis sätestab, et kui pool ei ole määranud, mille katteks ta tasub, siis tuleb esmalt lugeda kaetuks sissenõutavaks muutunud kohustus. Pole kahtlust, et esimeses järjekorras muutub sissenõutavaks alati põhikohustus. Seega isegi, kui kostja selgitusest ei selguks, mille katteks ta ülekande tegi, on selle sätte alusel täidetud kostja põhikohustus ning nõue oli lõppenud juba enne hagi esitamist.
9.Hageja ei ole välja toonud milline tema (sissenõudmiskulu) nõue oli, millisest hetkest alates sissenõutavaks muutunud ja millise normi alusel. Alles seejärel saaks hinnata seda, kas seda võinuks kostja tasutud summast maha arvata või mitte.
10.Kolmandaks leiab kostja, et TsMS § 200 lg 1 järgi peab menetlusosaline kasutama oma õigusi heauskselt. Hageja iseteenindusest tehtud väljavõtte alusel on trahv tasutud. Seega on kogu hagis toodud konstruktsioon ilmselt hageja esindaja poolt pahatahtlikult
fabritseeritud. Kuidas hageja saab valetada kohtudokumendis, et pool trahvist on siiani üleval, kui hageja enda avalikul veebilehel on kirjas, et nõuet pole.
11.Eeltoodust tulenevalt palub kostja jätta hagi rahuldamata, kuna hagi on pahatahtlik. Nõue on kostja poolt täies ulatuses tasutud juba enne kostja vastu hagi esitamist. Kõik menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
12.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele.
13.Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt TsMS § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
14.Tulenevalt TsMS §-s 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3 500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7 000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.
15.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
16.Poolte vahel puudub vaidlus, et 15.04.2021, s.o leppetrahvi väljastamise ajal, oli sõiduki numbrimärgiga xxxx kasutajaks kostja. Vaidlust ei ole ka selles, et sõiduk numbrimärgiga xxxx parkis hagis nimetatud ajal ja kohas hageja poolt opereeritaval parkimisalale parkimistingimusi rikkudes, st parkimistasu maksmata jättes. Pooled ei vaidle ka selle üle, et parkimistingimuste rikkumise tõttu esitatud leppetrahvinõude alusel on kostja on hageja kostjale 16.11.2023 tasunud 30 eurot.
17.Pooled vaidlevad selle üle, kas selle 30 euro tasumisega saab lugeda kostja kohustuse täielikult täidetuks. Hageja leiab, et kuivõrd kostja tasus 30 eurot 16.11.2023 so pärast hagi esitamist, hageja on sellest summast 15 eurot arvestanud sissenõudekulude katteks ja 15 eurot leppetrahvi katteks, siis võlgneb kostja hagejale jätkuvalt 15 eurot. Kostja on seisukohal, et leppetrahv on täies ulatuses tasutud enne hagi tema vastu esitamist ning hagejal puudus õigus midagi sissenõudekulude katteks kinni pidada.
18.Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et hagejale tasutud 30 eurot on tasutud pärast kostja vastu hagi esitamist. Maksekäsu kiirmenetluse avaldus on esialgse kostja vastu esitatud 09.11.2023.Makseettepanek esialgse kostja suhtes on koostatud ja talle edastatud
13.11.2023. TsMS § 486 lg 2 järgi hagi loetakse hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Riigikohus on selgitanud, et „Ka juhul, kui menetlusosaline (kostja) kaasatakse menetlusse hiljem ja tuleb alustada asja läbivaatamist algusest peale, loetakse TsMS § 362 lg 1 järgi hagi esitamise ajaks hagi kohtusse jõudmise aeg, kui hagi on kostjale hiljem kätte toimetatud.“ RKTKo 3-2-1-105-10). Seega on käesoleva tsiviilasja alustamise aeg 09.11.2023 ja seega on kostja tasunud hagejale 30 eurot pärast hagi esitamist.
19.Lisaks leppetrahvile nõudis hageja kohtule esialgselt esitatud hagis parkimisetingimuste rikkujalt VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel sissenõudmiskulu summas 15 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 1 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot.
20.Hageja sisustab nimetatud nõuet transpordiametile ja rahvastikuregistrile saadetud päringutega ning nõudekirja saatmisega sõiduki omanikule/vastutavale kasutajale. Kohus nõustub, et nimetatud kulud on käesoleval juhul põhjendatud ka uue kostja suhtes. Ilma rahvastikuregistrile ja transpordiametile saadetud päringuteta oleks hagejal olnud võimatu selgitada välja sõiduki omanik ja tema kontaktandmed. Hageja on proovinud lahendada asja kohtuväliselt, edastades sõiduki omanikule nõudekirju. Nõudekirjade ärakirjadega on tõendatud, et hageja saatis vähemalt kahel korral nõudekirja sõiduki omaniku e-posti aadressile. Ilma sõidukiomaniku tuvastamiseta ei oleks selgunud ka uue kostja isik. Seega, kuivõrd hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist summas 15 eurot ning VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist kuni 15 eurot, on hageja sissenõudmiskulude nõue põhjendatud. Tegemist on mõistlike kuludega kahju hüvitamiseks seotud nõude esitamiseks.
21.VÕS § 88 lg 8 järgi kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Sama sätte lõike 9 kohaselt võlgnik ei või võlausaldaja nõusolekuta määrata kohustuse täitmiseks käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatust erinevat järjekorda. Kohus ei nõustu kostja käsitlusega selles, et kuivõrd kostja on maksekorraldusele märkinud viitenumbrina leppetrahvi numbri, tuleb seda lugeda tahte avaldamiseks tasuda ainult leppetrahv. Kohus märgib, et viitenumber võimaldab tuvastada konkreetse sõidukiga seotud nõudeid, pelgalt viide viitenumbrile ei tähenda seda, et võlgnik on sellega määranud millise kohustuse on ta täitnud. Kohus osundab, et juba esimeses meeldetuletuskirjas sõiduki omanikule on hageja palunud tasuda lisaks leppetrahvile ka sissenõudmiskirjadega kaasnev sissenõudekulu 10 eurot, teises meeldetuletuskirjas lisandus sissenõudekulu veel 5 eurot, kokku 15 eurot, kuid hageja viitas samale viitenumbrile 4800057. Et kostja on viitenumbrina märkinud leppetrahvi numbri, ei anna alust seda lugeda tahteavalduseks. Lisaks juhtis hageja juba nõudekirjas tähelepanu, et kohustuse mittekohasel täitmisel (osalise tasumise korral) arvestatakse esimeses järjekorras tasutuks sissenõudmiskulud, seejärel viivise võlgnevuse ning seejärel leppetrahvid, vastavalt nende ajalisele järjekorrale.
22.Kohus juhib tähelepanu, et kostjal on käesoleval juhul kohustus tasuda sissenõudmiskulud, kuivõrd hageja on kostja isiku väljaselgitamisega kandnud kulutusi. VÕS § 88 lg 9 ei võimalda võlgnikul ilma võlausaldaja nõusolekuta määrata VÕS § 88 lg 8 erinevat järjekorda. Võlausaldaja so hageja kostjale vastavat nõusolekut andnud ei ole.
Seega on hageja põhjendatult lugenud kostja tasutud 30 eurost 15 eurot sissenõudmiskulude katteks ja kostjal on leppetrahvist tasumata 15 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. Kostja viide hageja veebilehel olevale kinnitusele, et leppetrahv on tasutud ei ole asjakohane. Hinnates vaidluse asjaolusid on üheselt selge, et osa leppetrahvist on kostja poolt tasumata.
23.Ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada täies ulatuses ning kostjalt tuleb välja mõista tasumata leppetrahvi osa summas 15 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
24.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi täies ulatuses, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kostja kanda.
25.TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist.
26.Hageja esindaja esitas hagiavalduses avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks menetluskulude nimekirja. Avaldus vastab TsMS § 176 lg-te 1 ja 5 nõuetele. Avaldusest nähtub, et hageja on maksekäsu kiirmenetluses ja hagilt tasunud riigilõivu kokku 100 eurot ning kandnud lepingulise esindaja kulusid summas 220 eurot (käibemaksuta). Lisaks palub hageja mõista TsMS § 4842 alusel kostjalt välja 20 eurot kindlaksmääratud menetluskulu, mis on tekkinud maksekäsu kiirmenetluses. Hageja palub märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja kinnitab, et kõik märgitud kulud on seotud käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega.
27.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning p 2 kohaselt menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
28.Kohus selgitab, TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi (vt ka Riigikohtu 15.02.2012a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13, p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.
29.TsMS § 4842 kohaselt maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Kooskõlas TsMS§ 144 punktiga 1 on maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 172 lõikele 9 kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise korral võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot hüvitamise nõue on seega põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
30.Hageja on hagilt tasunud riigilõivu 100 eurot. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on põhjendatud, kuivõrd hagi võeti menetlusse ning rahuldati – tegemist on vältimatu kuluga. Eelpooltoodust lähtuvalt tuleb kostjal hagejale hüvitada avalduselt tasutud riigilõiv summas 100 eurot.
31.Kui menetlusosaline peab kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Põhjendatud ja vajalikus ulatuses kulude kindlaks tegemisel tuleb hinnata esindamisele kulunud aega (töötundide arv) ja eraldi ühe tööühiku hinda (tunnihind) (Riigikohtu 01.06.2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-16).
32.Hageja lepingulise esindaja ajakuluna on näidatud 2 tundi. Õigusabikulud on tekkinud käesolevas tsiviilasjas ning on seoses vastuväitega tutvumises, hagiavalduse ja lisade komplekteerimisega ja dokumentide esitamise ning riigilõivu tasumisega.
33.Riigikohus on varasemalt leidnud, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Riigikohus on 14.04.2021. a määruses tsiviilasjas nr 2-19-10324/42 muutnud varasemaid seisukohti ja leidnud, et ei ole põhjendatud siduda menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suuruse ülempiiri rangelt tsiviilasja hinnaga, vaid lähtuda tuleb eelkõige kuludest, mis menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha menetluses esindaja abil oma õiguste kaitseks vajalikud menetlustoimingud. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele.
34.Kohus, arvestades tsiviilasja keerukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu, leiab, et hageja menetluskulud esindajakulule on osaliselt ülemäärased. Hagiavalduse koostamine ning sellega seonduvate menetlustoimingute tegemine on menetluses eelduslikult kõige mahukam toiming, sest eeldab asjaolude ja tõenditega tutvumist, õigusliku positsiooni väljatöötamist, seisukohtade formuleerimist, kuid käesolevas asjas on põhjust eeldada, et tegu on standardse „täida-lüngad“ stiilis hagiga, mille koostamisele 2 tunni kulumine pole kohtu hinnangul põhjendatud. Kohus märgib ka, et sarnaseid hagiavaldusi on kohtule esitatud sadu kui mitte tuhandeid. Kohus leiab, et mõistlik aeg hagiavalduse koostamisele ning selle kohtusse esitamisega seonduvate toimingutele võiks olla 1 tund, vähendades ajakulu 1 tunni võrra. Lisaks on hageja pidanud tutvuma kostja vastuväidetega ja koostama täiendavalt ka menetlusdokumente, milles lükkas ümber kostja vastuväited. Kohtu hinnangul tuleb täiendavateks hageja menetlustoiminguteks arvestada 0,5 tundi. Kohtu hinnangul vastab tööaeg kokku 1,5 tundi
hageja poolt esitatud menetlusdokumentide sisule ja mahule ning on seeläbi põhjendatud ja vajalik.
35.Hageja esindaja ühe töötunni hind on 110 eurot. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 153 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14) ja kuni 170 eurot käibemaksuta (RKTKm 27.02.2017, 32-1-159-16, p 24). Riigikohus on rõhutanud ka, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi (3-2-1-115-14, p 14). Kohus leiab, et arvestades tsiviilasja keerukust, materjale ja menetluse käiku, on hageja lepingulise esindaja ühe töötunni hind 110 eurot põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt on hageja esindaja põhjendatud ja vajalik kulu maakohtus 165 eurot.
36.Kohus määrab hageja menetluskulude suuruseks kokku 285 eurot (riigilõiv, maksekäsu kiirmenetluse kulu, õigusabikulu).
37.Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda välja mõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
38.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.