Aktiva Finance Group OÜ hagi M P vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
2726,27 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (kuni 27.02.2023 nimega Osaühing Aktiva Finants; registrikood: 10746479; asukoht: Toompuiestee 35, Põhja-Tallinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond) lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Kostja: M P (isikukood: xxx; elukoht: xxx)
Menetlemise viis
Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 3)
RESOLUTSIOON
Rahuldada osaliselt Aktiva Finance Group OÜ hagi M P vastu.
Välja mõista M P-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks Swedbank AS ja kostja vahel 28.02.2019 sõlmitud laenulepingust nr 19-019871-VL tulenev võlgnevus kokku 2333,92 eurot (millest 1796,92 eurot põhivõlgnevus; 84,33 eurot intress, 417,67 eurot põhivõlalt perioodi 22.01.2022 kuni 01.03.2023 eest sissenõutavaks muutunud viivis, 35 eurot sissenõudmiskulud).
Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi M P vastu sissenõudmiskulude 15,00 euro väljamõistmiseks.
Välja mõista M P-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks sissenõutavaks muutunud viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 1796,92 eurot) alates 02.03.2023 kuni otsuse tegemiseni, so kuni 09.05.2024 k.a summas 449,36 eurot.
Välja mõista M P-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis määras 21% aastas arvestatuna võla põhiosalt (s.o 1796,92 eurot) alates 10.05.2024 kuni põhinõude täitmiseni.
Menetluskulud jätta 99,45% ulatuses M P kanda ja 0,55% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda.
Määrata Aktiva Finance Group OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 555 eurot (hagi esitamisel tasutud riigilõiv 385 euro, 150 eurot hageja
Tsiviilasi nr 2-22-142161 lepingulise esindaja tasu, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud), millest 551,95 eurot mõista M P-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja.
Väljamõistetud menetluskuludelt on M P kohustatud tasuma Aktiva Finance Group OÜ-le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale tagaseljaotsuse teinud kohtule kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415 lg 1). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt (TsMS § 415 lg 1 p 1), kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt (TsMS § 415 lg 1 p 2), tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS § 415 lg 1 p 3). Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (TsMS § 415 lg 2). Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik (TsMS § 416 lg 2), sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS-s või a/a EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) AS-s LHV Pank, märkides selgituseks: kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7). Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Osaühing Aktiva Finants esitas 02.11.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 2265,24 euro saamiseks. Kohus tegi 08.11.2022 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 31.01.2023
2 (7)
Tsiviilasi nr 2-22-142161 maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Aktiva Finance Group OÜ (kuni 27.02.2023 nimega Osaühing Aktiva Finants) esitas 01.03.2023 Pärnu Maakohtule hagiavalduse M P vastu põhivõlgnevuse 1796,92 euro, intressi 84,33 euro, sissenõudmiskulude 50,00 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 417,67 euro ja täiendavate viivise väljamõistmiseks alates 02.03.2023 kuni põhinõude summas 1796,92 eurot täitmiseni lepingujärgses määras 21% aastas. Samuti palus hageja välja mõista kostjalt tasutud riigilõiv 385,00 eurot ning õigusabikulud 527,00 eurot. Esitatud asjaolude kohaselt Swedbank AS (laenuandja) ja kostja sõlmisid 28.02.2019 laenulepingu nr. 19-019871-VL, mille alusel väljastati kostjale laenu summas 2600,00 eurot. 22.08.2019 sõlmisid pooled laenulepingu nr. 19-019871-VL lisa, mille sõlmimise hetkeks oli kostjal tagastamata põhiosa summas 2477,22 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi 30.09.2019 kuni 29.02.2024. Kostjalt on toimunud laekumisi põhiosa katteks summas 803,08 eurot, seega on põhiosa võlgnevus summas 1796,92 eurot. Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 21% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus alates 30.10.2021 kuni 30.12.2021 summas 84,33 eurot. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid pärast lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes VÕS 1132 lg 2 sätestatust. Hageja sissenõudmiskulud on 50,00 eurot: 24.05.2022 tasulise kirja saatmine 25 eurot; 16.06.2022. tasulise kirja saatmine 5 eurot; 26.09.2022 tasulise kirja saatmine 5 eurot ning muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot (nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud). Hageja nõuab kostjalt viivist põhivõla summalt 1796,92 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 22.01.2022 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 01.03.2023 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 21% aastas summas 417,67 eurot. Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka viivis perioodi eest alates hagi esitamisest kohtule kuni põhinõude täitmiseni. Swedbank AS loovutas 23.05.2022 kostja vastased nõuded OÜ-le Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
2.Kohtu nõudel hageja 08.01.2024 selgitas, et hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid pärast lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes VÕS 1132 lg 2 sätestatust ning lepingu tingimuste punktist 8.2. Lepingu nr 19-019871-VL krediidi kulukuse määr on 23,560% ning milliseid andmeid on krediidiandja krediidi kulukuse määra arvestamisel kasutanud. Laenuandja on väljastanud kostjale laenu vastutustundliku laenamise põhimõtteid järgides. Laenuandjal on olemas tegevusluba ning allub otseselt Finantsinspektsiooni järelevalve alla. Tüüptingimused olid mitmekordselt kontrollitud nii Tarbijakatseameti kui ka Finantsinspektsiooni poolt. Laenu andmine toimub sise-eeskirjade alusel. Laenuandja on hinnanud kõiki Finantsinspektsiooni vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmise juhendi punkte sh hinnanud, kas klient on võimeline tagastama laenu oma sissetulekute arvelt (võttes arvesse kliendi sissetulekute suurust). Kui taotluse täitmisel esitas kostja laenuandjale ebaõigeid andmeid, ei saa laenuandjale ette heita vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist. Laenuandja on hinnanud kostja krediidivõimelisust tema Swedbanki konto, väljastamisele eelnenud 6 kuu väljavõtte laekumiste põhjal võttes arvesse laenuvõtja igakuiseid püsikulusid laenu teenindamise piirmäära arvutamisel. Lepingute väljastamisele eelnenud 6 kuu jooksul laekus laenusaaja kontole sissetulek tööandajalt keskmiselt 939 eurot. Igakuised kohustused väljaspool Swedbanki enne lepingu sõlmimist puudusid. Igakuised kohustused Swedbanki ees enne 3 (7)
Tsiviilasi nr 2-22-142161 kõnealuse lepingu sõlmimist oli väikelaenu kohustused: 19-012418-VL kuumakse 18,42 eurot; 18-079523-VL kuumakse 110,68 eurot; 18-135877-VL kuumakse 14,10 eurot; krediitkaardi kuumakse 72,00 eurot; uue lepingu 19-019871-VL kuumakse 71,73; kokku kohustused kuus on 286,93 eurot. Maksehäired krediidi väljastamise ajal puudusid. Lepingust tulenev igakuine makse ja igakuised muud krediidikohustused moodustasid ca 30,6% laenusaaja igakuisest keskmise sissetuleku suurusest. Swedbanki poolt VÕS §-s 4034 sätestatud kohustuste täitmist kinnitab asjaolu, et laenuvõtja täitis lepingutest tulenevaid kohustusi ca 3 aastat. Lepingu alusel oli tarbija maksmisega viivituses alates, s.o 30.10.2021 osamaksest kuni 30.12.2021 osamakseni. Kostja oli viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega. Maksetega viivitamise tõttu, enne lepingu ülesütlemist, saatis 3.01.2022 laenuandja kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse. Ülesütlemise hoiatus sisaldus nii täiendava tähtaja andmine kuni 20.01.2022 kui ka pakkumine läbirääkimisteks. Kostja hoiatusele ei reageerinud ja leping öeldi üles 21.01.2022.
3.Pärnu Maakohus võttis 10.01.2024 hagiavalduse menetlusse ning kostjale toimetati hagimaterjalid ja kohtumäärus kätte isiklikult 20.04.2024. Kostjale vastamiseks määratud 14päevane tähtaeg lõppes 06.05.2024 kell 24:00 (TsÜS § 136 lg 8). Kostja vastust kohtule esitanud ei ole.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.
5.Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus tagaseljaotsuse tegemisel subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise otsustamine), lähtudes sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et kostja on need omaks võtnud (TsMS § 407 lg 1 teine lause) (vt RKTKm nr 3-2-1-152-06, p 14). Seadus ei näe ette võimalust, et tagaseljaotsus võiks olla õiguslikult vähem põhjendatud kui tavaline kohtuotsus (vt RKTKm nr 3-2-1-21-17, p 17).
6.Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause kohaselt omaksvõetud asjaoludel ei ole kostja kohaselt täitnud võlausaldajaga 28.02.2019 sõlmitud laenulepingust nr 19-019871-VL tulenevaid rahalisi kohustusi, mistõttu on esialgne võlausaldaja lepingud üles öelnud. Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel tuleneb kostja vastu esitatud nõue laenulepingust võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 mõistes. VÕS § 396 lg 1 järgi laenulepingust tulenevaks laenuandja põhikohustuseks on anda laenusaajale rahasumma, laenusaaja põhikohustus on tagasi maksma sama rahasumma. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Swedbank AS andis laenulepingu nr 19-019871-VL alusel kostjale laenu ning kostja kohustus tagastama laenu koos intressiga maksegraafiku alusel. Kostja on põhiosa katteks teostanud makseid summas 803,08 eurot ning ei ole täitnud Swedbank AS-ga sõlmitud lepingust tulenevat rahalist kohustust. VÕS § 100 sätestab kohustuse rikkumise mõiste, mille kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on nõuded omandanud loovutamise teel. Vastavalt VÕS § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku 4 (7)
Tsiviilasi nr 2-22-142161 nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Lähtudes eeltoodust kohus rahuldab hageja nõude põhivõlgnevuse 1796,92 euro väljamõistmiseks kostjalt.
7.VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg-d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4. Krediidiandjate ja- vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja. Kuivõrd võlausaldaja loovutas nõude hagejale, tuli hagejal vastavad asjaolud hagiavalduses esile tuua.
8.Krediidiandja on kohtu hinnangul piisavalt kogunud andmeid kostja krediidivõime kohta ja seda kohase hoolsusega hinnanud. Krediidiandja on hinnanud kostja krediidivõimelisust tema Swedbanki konto alusel krediidi väljastamisele eelnenud 6 kuu väljavõtte laekumiste põhjal, võttes arvesse laenuvõtja igakuiseid püsikulusid laenu teenindamise piirmäära arvutamisel. Lepingute väljastamisele eelnenud 6 kuu jooksul laekus laenusaaja kontole sissetulek tööandajalt keskmiselt 1677 eurot. Samuti tegi krediidiandja päringud maksehäireregistrisse ning võttis arvesse kostja olemasolevad kohustused krediidiandja ees.
9.VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Swedbank AS ja kostja on laenulepingu sõlmimisel intressimääras kokku leppinud. Kostja intressivõlgnevused kuni lepingute ülesütlemiseni on hagis esitatud asjaoludel laenulepingu alusel 84,33 eurot. Kohus rahuldab hageja nõude intressi 84,33 euro väljamõistmiseks kostjalt.
10.VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. VÕS § 1132 lg 3 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja saata esimese tasulise meeldetuletuskirja kõige varem seitsme päeva möödumisel lepingu lõppemisest. Teise ja kolmanda tasulise kirja võib võlausaldaja saata kõige varem seitsme päeva möödumisel eelmise kirja saatmises. Hagiavalduse kohaselt vastavalt VÕS § 1132 lg 2 ning lepingu punktist 8.2 on hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub kohustus hüvitada laenulepingust nr 19-019871-VL mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. Hageja on esitanud laenulepingu nr 19-019871-VL alusel nõude sissenõudmiskulude hüvitamiseks kokku 50 eurot. Hageja põhjendab sissenõudmiskulusid järgmiselt: kostjale edastati kokku kolm tasulist kirja kogumaksumusega 35 eurot (25€+5€+5€) ning muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot (nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine 5 (7)
Tsiviilasi nr 2-22-142161 telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud). Kohus leiab, et hagejal ei ole õigust nõuda võlgnikult sisuliselt oma bürookulude ja igapäevase tegevuse kulude hüvitamist. Seega on põhjendatud laenulepingu nr 19-019871-VL alusel sissenõudmiskulud summas (25€ + 5€ + 5€) 35,00 eurot.
11.VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hageja ei ole hagis esitanud asjaolusid, milliste alusel peaks või saaks kohus asuda seisukohale, et tegemist ei olnud tarbijalepinguga. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 101 lg 2 esimene lause sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on viivisenõuded esitanud selliselt, et kuni hagi esitamiseni nõuab hageja viiviseid kindla summana ja alates hagi esitamisest protsendina. Hageja nõuab laenulepingu nr 19-019871-VL alusel kostjalt viivist, mis on arvestatud põhivõlgnevuselt lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 21% aastas ajavahemiku eest 22.01.2022 kuni 01.03.2023 summas 417,67 eurot. Alates 02.03.2023 hageja nõuab viivist kogu põhivõlgnevuselt 1796,92 eurot lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 21% aastas. Kohus rahuldab hageja viivisenõuded.
12.Tulenevalt hageja nõudest ja TsMS § 367 mõistab kohus viivise alates 02.03.2023 kuni otsuse tegemiseni välja kindla summana, so 449,36 eurot (1796,92€ x 21% / 365kp x 435kp perioodi eest 02.03.2023-09.05.2024).
13.TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 385,00 eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus.
14.Hageja taotleb lisaks riigilõivule esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 527 eurot (ilma käibemaksuta). Hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja maksnud esindajale tasu 527 eurot (ilma käibemaksuta). Julianus Õigusbüroo OÜ osutab teenust 169 eur/h ilma käibemaksuta. Samuti palub hageja hüvitada maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu. 6 (7)
Tsiviilasi nr 2-22-142161 Riigikohus on 06.05.2015 lahendi p-s 14 asjas 3-2-1-4-15 asunud seisukohale, et kohus teeb kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta, hinnates eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust. Üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kolleegiumi hinnangul peaksid avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Kohus leiab, et esindaja ajakulu 3 tundi summas 507,00 eurot ei ole selles asjas põhjendatud ega vajalik. Tegemist on trafaretsete hagiga, hagist ei nähtu analüüsi, asjas puudub keeruline õiguslik vaidlus ja kohtuistungeid ei ole toimunud. Kohtu hinnangul on hageja esindaja vajalik ajakulu kokku 1,5 tundi. Kohus leiab, et hageja mitte-advokaadist esindaja tasumäär 169 eurot/tunnis on põhjendamatu. Riigikohus on küll varasemates lahendites pidanud põhjendatuks advokaadi tunnitasuks 153 eurot, kuid kohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem muuhulgas põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti ei olnud käesolev vaidlus õiguslikult keerukas. Arvestades asja sisu peab kohus põhjendatud tasumääraks 100 eurot/tunnis, mistõttu kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud hüvitamisele kokku 150 eurot (1,5h x 100€) ilma käibemaksuta. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse menetluskulude katteks.
15.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehakse. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt, 99,45% ulatuses, mistõttu jätab kohus hageja menetluskuludest 551,95 eurot kostja kanda ja ülejäänud menetluskulud hageja enda kanda. Kohus jätab kostja kanda tema enda võimalikud kulud, kostja ei ole faktiliselt menetluses osalenud ning eelduslikult ei ole tal kulusid tekkinud.
16.TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu Kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.