2-21-4670/16 - Võlaõigus - Kahju õigusvastane tekitamine - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

Hageja 16.06.2021. a seisukoht Kostja vastusest jääb arusaamatuks, mis osas ja millega seoses kostja tema vastu esitatud nõuetega ei nõustu. Vastuses kostja ei selgitanud, miks ta tema vastu esitatud haginõuetega ei nõustu. Lisaks ei toonud kostja ära mingeid vastuväiteid tema vastu esitatud haginõuetele. Kostja, tema vastusest lähtudes, hagis avaldatud fakte ei vaidlusta. Kostja osalust toimunud avariis ei eita, samuti ka seda, et hageja sõidukile tekitati kahju. Samuti ei vaidlusta kostja faktiliselt tema vastu avaldatud nõuete summat. Kostja vaid avaldas kahtlust sõiduki kahjustuste kohta, mis olid saadud avarii tulemusel. Kuid ei toonud ära ühtegi konkreetset fakti. Niisiis ei ole võimalik kostja vastusest mõista, millega nimelt ta ei nõustu ja millega põhistab oma mittenõustumist. Hagejale ei ole arusaadavad kostja avaldused punktides nr-d 1 ja 2. Kostja vastusest ei ole aru saada, kuidas on sõiduki remondiarve nr XXX, samuti sõiduki kindlustuse andmed seotud eseme vaidlusega. Vastusest ei ole aru saada, kas kostja taotleb nende dokumentide esitamist kohtule või mitte. Kostja ise mingeid selgitusi avaldustele ei esita. Hagejale jäävad arusaamatuks kostja avaldused punktides nr-d 4 ja 5. Nende sisust tulenevalt tahab kostja esitada hagejale küsimusi tema tervise kohta. Neid küsimusi tahab kostja esitada kohtuistungi käigus. Jääb arusaamatuks, mis eesmärki kostja taotleb. Kas kostja poolt kirjutatut tuleb vaadelda vastunõuetena hageja vastu ning kas kostja vastust kohtule tuleb vaadelda kohtuistungi läbiviimise taotlusena. Hageja leiab, et kui kostja tahab avaldada hageja vastu vastunõuded, tuleb tal sellest ka selgelt teatada. Kostja peab esitama kohtule vastavasisulise hagiavalduse ja tema poolt avaldatud haginõuete tõendused. Kohtusse pöördudes esitas hageja kõik temal olevad dokumendid, mis kinnitavad tema poolt avaldatud nõudeid. - Politsei- ja Piirivalveameti otsus väärteoasjas nr 2330,20,000639. Sellest tuleneb, et kostja 15.02.2020, olles alkoholjoobes, provotseeris liiklusõnnetuse. Väärteoasjas leidsid nimetatud faktid kinnituse. Kostja süü liiklusõnnetuses on tuvastatud. Kostja tegevuse tulemusel hageja sõidukile KIA SPORTAGE, registrinumber. XXX kahju. Sõiduk oli kahjustatud ja vajas remonti. Hageja oli sunnitud kandma auto remondiga seotud kulusid.

2-21-4670 Kostja naasis tuttavate juurest, ootas Hiiemetsa peatuses, nö sissesõidutasku piires bussi, kus tavaliselt peatub ühissõiduk Kostjal olid helkurid ja taskulambiga mobiiltelefon selleks, et anda märku bussipeatamiseks. Äkiliselt sai kostja tugeva löögi parema käe piirkonda, kaotas teadvuse ning kui toibus, siis avastas helkurite ja mobiiltelefoni kadumise. Tunnistaja ülekuulamise protokollist tuleneb, et lumesaju ajal, ööajaliselt pimedal ajal, kasutades lähitulesid, st. intensiivse vastutuleva liikluse tingimustes, liikus autojuht (hageja) kiirusega vähemalt 80-85 km/h. Seega, ei ole välistatud, et liiklusõnnetus leidis aset siis, kui roolis olev hageja lähenes ettevaatamatult sõidutee ääre juurde ning omapoolse tähelepanematuse tulemusena riivas liikuva sõidukiga bussipeatuses viibivat jalakäijat. Vastavalt ravidokumentidele on kostja hematoom lokaliseerunud parema küünarvarre ülemises kolmandikus, aga hageja sõiduki väljuvate osade vigastused on samuti lokaliseeritud paremalt poolelt. Kostja toimetati kiirabiga SA Narva Haigla EMO-sse. Kostja on haginõuete õiguslikele aluste vastu. Hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid, vastavalt millele on kostja kohustatud hüvitama hagejale kahju. Kostjal ei ole kunagi olnud hagejaga lepingulisi suhteid, mille kohaselt temale oleks pandud kahju hüvitamise kohustus. Kahju hüvitamiseks pöördus hageja vahetult kostja poole ilma kindlustusfirma osavõtuta. Samuti on kostjal vastuväited hüvitamisele kuuluva summa kohta. Kostja on seisukohal, et remondimaksumuse kalkulatsiooni on alusetult arvestatud “deformeeritud tiiva vahetus“, ,,kriimustuste eemaldamine“. Kalkulatsioon koostati pool aastat hiljem peale liiklusõnnetust. Kalkulatsioonis märgitud telefonil OÜ D s kohta keegi midagi ei tea. Kostja on seisukohal, et hagi peab olema läbi vaadatud kohtistungil osapoolte osavõtul. Kohtuistungi käigus kavatseb kostja kavatseb kasutada väärteomenetluse materjalides olevaid tõendeid: autojuhi ja kaasreisija esialgsed tunnistusi, liiklusõnnetuse skeemi, sõiduki ülevaatust. Seoses sellega taotleb kostja kohtu ees PPA Ida Prefektuuri Narva osakonna väärteomenetluse 2330.20,000639 materjalide väljanõudmist ja lisamist hagimaterjalide juurde. Kostja taotleb tunnistajana L K (XXX) väljakutsumist. Tunnistaja võib kinnitada kohtule, et ta saatis kostjat bussipeatuseni. Kostja riietel oli 2 helkurit, samuti oli kostja käes taskulambiga mobiiltelefon

2-21-4670 kostja alkoholjoobes olles liiklusõnnetuse. Väärteoasja nr. 2330,20,000639 leidsid ülalkirjeldatud faktid oma tõendused, kostja süü liiklusõnnetuse toimepanemises oli tuvastatud ja tõestatud. Kostja tegevuse tulemusel tekitati hageja sõidukile KIA SPORTAGE, registreerimisnumber XXX , kahju. Mille tulemusel sai hageja sõiduk vigastada ja vajas remonti. Hageja oli sunnitud kandma sõiduki remondiga seotud kulusid. Mis tähendab, et kostja tegevuse tulemusel oli hageja sõidukile tekitatud materiaalne kahju. Niisiis vastavalt VÕS § 1043 sätetele, on hagejale kahju tekitanud kostja kohustatud selle kahju hüvitama. Kuna on süüdi kahju tekitamises. Politsei- ja Piirivalveameti otsusest tuleneb, et kostja viibis alkoholjoobe seisundis. Omamata endal helkurit, astus ta sõiduteele, kus jäigi auto alla. Seega rikkus kostja jämedalt liikluseeskirju. Mistõttu vastavalt VÕS § 1045 lg 1 p 7 p 8 sätetele, tuleb kostja tegevust pidada seadusevastaseks. Hageja saatis kohtule andmed selle kohta, milliseid kulusid tuli tal kanda temale kuuluva sõiduki remondiks. Kohtule esitati OÜ D arve nr. XXX. Selles on selgelt märgitud, millised tööd tehti hageja sõidukiga KIA SPORTAGE. Samuti vigastuste kõrvaldamisega seotud tööde hind. Selle dokumendiga tõestab hageja, et sõiduki KIA SPORTAGE, registreerimisnumber XXX , remondikulud, s.t. vigastuste kõrvaldamine ja vigastatud osade vahetamine, moodustasid 1500 eurot. Hageja poolt kohtule esitatud dokumentidest tuleneb selgelt, et liiklusõnnetus toimus kostja süül. Tuvastati, et kostja tegevuse tulemusel sai kannatada hagejale kuuluv sõiduauto KIA SPORTAGE, registreerimisnumber XXX . Politsei- ja Piirivalveameti otsuses on selgelt loetletud need vigastused, millised hageja sõiduk sai avarii tulemusel. Saadud vigastuste loetelu, mis olid kõrvaldatud firma OÜ D poolt ja Politsei- ja Piirivalveameti otsuses fikseeritud vigastused on identsed. Seega tuleneb dokumentidest, et hageja kõrvaldas justnimelt need vigastused, mis olid saadud kostja poolt provotseeritud avarii tulemusel. OÜ D arve nr. XXX aga kinnitab, et hageja poolt kantud remondikulud moodustasid 1500 eurot. Hagejale jäävad arusaamatuks kostja avaldused temale tekitatud kahju hüvitamise osas. Vastuse sisust tulenevalt viitab kostja VÕS § 1057 sätetele. Varem avaldas kostja, et tahaks oma tervisega seotult esitada hagejale küsimusi. Seega jääb arusaamatuks, mis eesmärke kostja jälitab. Kas kostja poolt kirjutatut tuleb vaadelda hagejale vastunõuete esitamisena. Ning kas võib kostja vastust kohtule vaadelda kohtuistungi läbiviimise taotlusena. Omalt poolt leiab hageja, et kui kostja tahab esitada hageja vastu vastunõudeid, peab ta neid selgelt avaldama. Kostja peab esitama kohtule vastavasisulise hagiavalduse ja tõendused tema poolt avaldatud haginõuetele. Kuid hageja sooviks pöörata tähelepanu järgmisele faktile. Politsei- ja Piirivalveameti otsusest tuleneb, et kostja oli alkoholjoobes. Omamata endal helkurit, astus ta sõiduteele, kus jäigi auto alla. Millega rikkus jämedalt liiklusreegleid. Faktide põhiselt oli kokkupõrge provotseeritud kostja enda tegevusega, kes viibis sõiduteel pimedal ajal. Temale ei olnud kinnitatud taolistel juhtudel vajalikud helkurid, mis oleksid teistel liikluses osalejatel võimaldanud teda õigeaegselt näha ja kokkupuudet vältida.Kuna ta täiel määral ei juhtinud oma käitumist ja ei andnud aru oma tegevusele. Seoses sellega ja vastavalt VÕS § 1057 p 3 ja § 1045 lg 1 p 7 p 8 sätetele ei kanna hageja vastutust kotjale tekitatud kahju eest. Kõike ülaltoodut summeerides leiab, et kohtusse pöördumisel kooskõlas TsMS § 230 lg 1, VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 p 8 sätetega, tõestas hageja tema poolt hagis avaldatud nõuded. Kostja ise, kui vaadata tema täpsustatud vastust, vaidlustab ta hageja poolt hagis avaldatud fakte. Kostja ei eita oma osalust toimunud avariis ja seda, et hageja sõidukile oli tekitatud kahju. Samuti ei vaidlusta kostja tema vastu esitatud nõuete summat. Kostja vaid avaldas kahtlust avarii tulemusel sõidukile tekitatud vigastustes. Kuid ei esitanud ühtegi konkreetset fakti.

2-21-4670 Kooskõlas VÕS § 104 lg 1 sätetega oli kostja süü väärteoasja nr 2330,20,000639 raames tõestatud. Tuvastati, et liiklusõnnetus toimus kostja süül. Samuti tuvastati, et kostja tegevuste tulemusel sai vigastada hagejale kuuluv sõiduk KIA SPORTAGE. Re.nr. XXX . Sellega seotult, samuti vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 3, § 104 lg 1, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 ja p 8 sätetele palub hageja mõista kostjalt välja 1500 eurot. Kirjaliku menetluse määramine Arvestades asja olemust ja hagihinda ning et asjas oli juba määratud kohtuistung ja pooltele oli antud aeg täiendavate seisukohtade esitamiseks, määras kohus TsMS § 404 lg 1-3 alusel lahendada tsiviilasi kirjalikus menetluses. Kohus määras pooltele viimase tähtaja, mille jooksul võivad pooled esitada kohtule vajadusel seisukohti vastaspoole väidete kohta ning määras otsuse avalikult teatavakstegemise aja. Kohus andis pooltele tähtaja esitada kohtule menetluskulude nimekirjad. Kohus hoiatas, et seisukohtade esitamiseks antud tähtaja möödumisel ei võta kohus enam vastu ühtegi dokumenti. Kostja 10.04.2024 lõplik seisukoht Kostja toetab täies mahus varem kohtule esitatud ja väljendatud seisukohtasid. Palub kohtult võtta arvesse järgmised täiendavad tõendid: Tõendamaks hagisumma põhjendusi esitas hageja D OÜ plangil 18.08.2020 sularahaarve nr. XXX, remondisumma 1500 eurot, so juriidiliselt isikult, kes teostas temasõiduauto remonti. Kuid seda, kes oli kliendiks, ei ole arves märgitud. 11.10.2021 a. viis kostja esindaja isiklikult D OÜ juhatusele päringu palvega vastata küsimustele: kas hageja sõiduautot remonditi, millised tööd olid tehtud ning kas raha remondi eest laekus ettevõtte arveldusarvele. D OÜ esindaja selgitas, et autoremonditöid ei tehtud ning need ei ole põhikirja järgi ette nähtud. Hageja auto remonti ei kinnitanud. Raha hageja käest juriidilise isiku arveldusarvele pole laekunud. Vastus kirjalikule päringule tuleb peale kontrolli läbiviimist. 15.10.2021 a. meiliaadressile saabus vastus kelleltki M S , et sõiduauto XXX tuli meie juurde remonti, tehti loetleud remonditööd. Edasi kirjutas, et klient tasus teenuse eest (edasi käsikirjaliselt) “sularahas, loomulikult laekusid vahendid minu arvele, maksud tasutud”. Sellest vastusest jääb arusaamatuks, kes oli klient või maksja. Seega esitas hageja kohtule ja kostjale teadlikult petmise eesmärgil fiktiivsed dokumendid remondi maksumuse kohta, kasutades selleks D OÜ planke. Hageja 11.04.2024. a lõplik seisukoht Kohtule esitatud hageja lõplik seisukoht on sama sisuga kui varem kohtule esitatud hageja 25.10.2021 vastus. Eraldi soovib hageja peatuda kostja 10. aprilli 2024. a taotlusel. Koos taotlusega esitas kostja mitmeid dokumente, mis tema versiooni kohaselt tõendavad tal õigust ja hageja pettust. Hageja ei nõustu selle kostja väitega ning leiab, et kostja ise püüab kohut eksitada. Lisaks tõendavad kostja poolt kohtule esitatud dokumendid hageja nõuete põhjendatust.

Kohtuistungil teatas kostja kohtule, et kostja nõustub, et tema vastu põrkas auto. Kostja ei eita, et ta oli purjus, kuid ei olnud joobes, oli natuke alkoholi tarvitanud. Kostja eitab, et tema oli süüdi. Eeltoodust tulenevalt palub kostja jätta hageja hagiavaldus täielikult rahuldamata ja jätta kõik oma menetluskulud hageja kanda. Hageja vaidleb kostjale vastu. Seega puudub poolte vahel vaidlus ainult osas, et liiklusõnnetus toimus. Kostja oma osalust avariis ei eita ja seda, et hageja sõidukile oli tekitatud kahju. Haginõude kvalifitseerimine Hageja palub mõista kostjalt välja 1500 eurot vastavalt võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 101 lg 1 p 3, § 104 lg 1, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 ja p 8 sätetele. Kostja ei ole haginõuete õiguslike alustega nõus. Kostja ei ole kunagi olnud hagejaga võlaõiguslikes suhetes, seetõttu hagejapoolsed kahju hüvitamise nõuded, mis tulenevad kohustuse rikkumisest, on põhendamatud. Seega hagi ei saa olla rahuldatud hageja poolt märgitud õiguslikel alustel. Kohus kostja väitega ei nõustu. Vastavalt TsMS § 436 lg-le 7 ei ole kohus otsust tehes poolte esitatud õiguslike väidetega seotud. TsMS § 438 sätestab, et otsust tehes hindab kohus, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada. Kohus selgitab, et otsust tehes lähtub kohus poolte esitatud faktilistest asjaoludest ega ole seotud poolte esitatud õigusliku kvalifikatsiooniga. Seega kvalifitseerib kohus hageja nõude sõltumata poolte õiguslikest väidetest. Kohus peab hindama, kas hageja esitatud asjaolud võimaldavad lahendamist üksnes lepingulisel alusel või tuleb nõuet analüüsida ka lepinguvälisel alusel. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi on 11.12.2013. a kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p-s 24 selgitanud, et omandi kahjustamise korral saab kannatanu esitada varalise kahju hüvitamise nõudeid VÕS §-s 132 sätestatud ulatuses. VÕS § 132 kohaldamise eelduseks on kahju hüvitamise kohustuse olemasolu; selline kohustus võib tuleneda kahju õigusvastasest tekitamisest (VÕS § 1043 jj). VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati mh seadusest tuleneva kohustust rikkuva käitumisega. VÕS kommenteeritud väljaande kohaselt VÕS § § 1045 lg 1 p 5 osas, juhul kui omandiõiguse rikkumine seisneb asja hävitamise, kaotsimineku põhjustamises või kahjustamises, reguleerib varalise kahju hüvitamise ulatust VÕS § 132. VÕS kommenteeritud väljaande kohaselt VÕS § § 1045 lg 1 p

2-21-4670 7 kohta, seaduse all lg 1 p 7 tähenduses tuleb mõista mis tahes õigusnormi, millest tuleneb kahju tekitanud isikule kohustus käituda teatud viisil, sh teha teatud tegu või hoiduda teatava teo tegemisest. Käesoleval juhul leiab hageja, et kostja on süülise käitumisega põhjustanud hagejale varalise kahju. Kahju tekitati hageja omandis oleva sõidukile. Kohus leiab, et tegemist on lepinguvälise kahju tekitamisega ja hageja nõue võiks olla kvalifitseeritav VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 ja 7 alusel. Kahju nõude aluseks olevad asjaolud ja tõendid Kostja leiab, et hageja ei ole hagiavalduse aluseks olevaid asjaolusid tõendanud; kohtuvälise menetleja otsus ei tõenda, et hagejale kahju tekitajaks on kostja. Kohus ei ole kostja väidetega nõus. Hageja esitas kohtule väärteoasja nr 2330,20,000639 03.04.2020 otsuse (dtl. 6-8), mille kohaselt jalakäija A K olles alkoholijoobes seisundis, liikudes pimedal ajal maanteel ilma nõutava helkurita või valgusallikata, kaldus sõiduteele, kus sai löögi lähenevalt sõiduautolt KIA SPORTAGE reg.märgiga XXX , mida juhtis V P . Liiklusõnnetuse tagajärjel. Mootorsõiduki KIA SPORTAGE reg. märgiga XXX omanikule tekitatud varaline kahju, aga nimelt: esistange deformatsioon paremalt poolt, parema esitiiva deformatsioon, parempoolse esiukse ja tagaukse on värvikahjustused, katkine parempoolne tahavaatepeegel. Väärteoasja otsuse kohaselt, menetlusalune isik ise on tunnistanud, et ta oli tarvitanud alkoholi. Asjaolu, et A K liikus sõiduteel ilma helkurita või valgusallikata, mille tagajärjel toimus liiklusõnnetus on tõendatud tunnistajate ütlustega sündmuskohavaatlusega, isiku läbivaatusega. Kostjat karistati rahatrahviga liiklusseaduse (edaspidi LS) § 259 lg 2 p 1 ja 3 alusel. Otsus jõustus (kui kaebust ei esitata) 22.04.2020. Liiklusseaduse § 259 lg 2 p 1 ja 3 näeb ette jalakäija poolt liiklusreeglite rikkumise, kui see on toimepandud joobeseisundis ja sellega on tekitatud varaline kahju eest karistuse rahatrahvi kuni 100 trahviühikut. Seega leidsid väärteoasjas hageja poolt kirjeldatud faktid kinnitust. Kostja süü liiklusõnnetuses oli tuvastatud ja tõestatud. Kohtul puuduvad ka andmed, et kostja esitas kaebuse kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse, millega väärteoasja otsus oleks tühistatud.. Kohus nõustub hagejaga, et kostja süü oli väärteoasjas nr 2330,20,000639 tuvastatud. Samuti leidis tuvastamist, et kostja oli tarvitanud alkoholi ja et kostja liikus sõiduteel ilma helkurita või valgusallikata, mille tagajärjel toimus liiklusõnnetus. Samuti tuvastati, et kostja tegevuste tulemusel sai vigastada hagejale kuuluv sõiduk. Kahju nõude olemasolu ja suurus Kostjal hüvitamisele kuuluvat summat ei tunnista ja leiab ebatõenäoliseks, et kostjale otsasõidul hageja sõiduautoga tekitati mõlk tiivas, mis vajab täielikku väljavahetamist; tagavaate peegli de11

2-21-4670 formatsioon selle järgneva väljavahetamisega ning sõiduautoesimese ja tagumise ukse kriimustused. Äriregistri andmetel käesolev firma ei tegele sõiduauto remontimisega. Kostjal kahtlb, et arve on õige. Kostja arvates esitas hageja kohtule ja kostjale teadlikult petmise eesmärgil fiktiivsed dokumendid remondi maksumuse kohta, kasutades selleks D OÜ planke. Kohus kostja vastuväidetega ei nõustu. Hageja esitas kohtule OÜ D arve nr XXX sõiduki remondi eest (dtl. 9), mille kohaselt hageja poolt kantud remondikulud moodustasid 1500 eurot, s.o esitiiva värvimine ja vahetamine, paigaldus – 700 eurot, peegel – 380 eurot ja esitiib – 170 eurot, kokku 1250 eurot, millele lisandub käibemaks 250 eurot. TsMS § 293 lg esimese I lause kohaselt on kohtul menetlusosalise taotlusel õigus küsida eksperdi arvamust asjas tähtsate ja eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks. Kohus leiab, et kui kostjal oli hüvitamisele kuuluva summa ja arve osas vastuväiteid, peab kostja tõendama neid asjaolusid, millele tema nõuded ja vastuväited tuginevad (TsMS § 230 lg 1). Kostjal oli ka võimalus esitada kohtule taotlus ekspertiisi tegemiseks remondi ulatuse ja maksumuse kohta. Ekspertiisi taotlus ja muud taotlused on jäetud kostja poolt kohtule esitamata. Kohus ei saa omal algatusel ilma poole taotluseta määrata ekspertiisi hagi menetluses (TsMS § 5 lg 1). TsMS § 277 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline esitatud dokumendi ehtsuse vaidlustada ja taotleda, et kohus dokumenti tõendina ei arvestaks, kui ta põhistab dokumendi võltsituse. Kohus leiab, et kostja dokumendi (s.o OÜ D arve nr. XXX) võltsitust ei põhjendanud. Kohus nõustub ka hagejaga, et äriühingu tegevusalad äriregistris ei pruugi olla ammendavad ning et raamatupidamiseseaduse kohaselt arve allakirjutamist ei nõuta. Kostja esitas kohtule vastuse (dtl. 65), mille kohaselt 15.10.2021 a. kostja meiliaadressile saabus vastus kelleltki M S , et sõiduauto XXX tuli meie juurde remonti, teostati remonditööd, mida oli loetlenud. Edasi kirjutas, et klient tasus teenuse eest (edasi käsikirjaliselt) “sularahas, loomulikult laekusid vahendid minu arvele, maksud tasutud”. E-kirjale on lisatud ka OÜ D esindaja poolt allkirjastatud arve nr XXX (dtl. 66), mille kohaselt on arve makstud sularahas 18.08.2020. Kohus tuvastas, et äriregistri andmete kohaselt on M S OÜ D s juhatuse liige ja osanik. Samadel andmetel on OÜ D meiliaadress XXX üks D OÜ kontaktaadresse. Seega sai kostja 11.10.2021. a päringule D OÜ seadusliku esindaja 15.10.2021. a. avastuse. Kohus leiab, et D OÜ tunnistas vastuses sularaha arve nr XXX ehtsust. Samuti tunnistas ta tööde tegemist, tööde loetelu ja asjaolu, et tööde eest tasuti. OÜ D kinnitas vastuses tööde valmimist, nende mahtu, maksumust ja tasumist. Kohus tuvastas, et väärteoasja otsuses olid loetletud vigastused, mida sõiduk avariis sai („Mootorsõiduki KIA SPORTAGE reg. märgiga XXX omanikule tekitatud varaline kahju, aga nimelt: esistange deformatsioon paremalt poolt, parema esitiiva deformatsioon, parempoolse esiukse ja tagaukse on värvikahjustused, katkine parempoolne tahavaatepeegel“). OÜ D arve kohaselt moodustasid hageja poolt kantud remondikulud 1500 eurot, s.o esitiiva värvimine ja vahetamine, paigaldus – 700 eurot, peegel – 380 eurot ja esitiib – 170 eurot. Seega nende vigastuste loetelu, mis olid kõrvaldatud OÜ D poolt ning väärteoasja otsuses fikseeritud vigastused on identsed (esitiib ja peegel).

2-21-4670 Seega tuleneb dokumentidest, et hageja kõrvaldas justnimelt need vigastused, mis olid saadud kostja poolt provotseeritud avarii tulemusel. Kohtu hinnangul kattuvad väärteoasja otsuse poolt tuvastatud vigastused OÜ D arves sõiduki taastamiseks vajalike tööde loeteluga, mistõttu olid kõik sõiduki taastamisremondiks märgitud tööd vajaminevad küll. OÜ D arve kinnitab, et hageja poolt kantud remondikulud moodustasid 1500 eurot. Kostjal on vastuväited hüvitamisele kuuluva summa kohta. Kohus peab hageja sõiduki 1500-eurost remondikulu põhjendatuks. Kostja nõue hageja vastu Kostja vastuse kohaselt on tegelikuks kannatanuks kostja, sest kõrgendatud ohuallikaga kontakti tulemusel tekitati kahju tema tervisele. VÕS § 1057 alusel vastutab mootorsõiduki otsene valdaja mootorsõiduki käitamisel tekkinud kahju eest. TsMS § 4 lg 1 ja 2 kohaselt menetleb kohus tsiviilasja üksnes juhul, kui seaduses sätestatud korras on esitatud hagi või muu avaldus. Seaduses sätestatud juhul menetleb kohus tsiviilasja omal algatusel. Hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Hagimenetluses saab kohus lahendi tegemisel tugineda üksnes asjaoludele, mida pooled on menetluse käigus välja toonud. Üldjuhul peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited ( TsMS § 230 lg 1 esimese lause). Kohus nõustub hagejaga, et kui kostja soovib esitada hageja vastu vastunõuded (s.o vastuhagi), tuleb tal sellest ka selgelt teatada. Kostja peaks sel juhul esitama kohtule hagiavalduse ja tõendid. Kohus andis kostjale kohtuistungil aega täiendavate seisukohtade ja taotluste kohtule esitamiseks. Kohus määras ka pooltele viimase tähtaja kirjalikus menetluses, mille jooksul võivad pooled esitada kohtule vajadusel seisukohti vastaspoole väidete kohta. Kostja vastuhagi tervisekahju nõudes ei esitanud. Kohtu lõppjäreldused VÕS § 127 lg 1 ja lg 4 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kohus leiab, et hageja kahju hüvitamisele suunatud nõue võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 1043 alusel ja hageja nõude rahuldamise eeldused on seega järgmised: hagejale on tekkinud kahju, mille põhjustas kostja õigusvastane tegu või tegevusetus; esineb põhjuslik seos kahju ja kostja teo või tegevusetuse vahel ja kostja on kahju tekkimises süüdi. Kohus tuvastas, et väärteoasjas nr 2330,20,000639 tuvastati, et kostja tegevuse tulemusel tekitati hageja sõidukile aineline kahju. Sõiduk vajas remonti ja hagejal tekkisid remondiga seoses kulud.

2-21-4670 Kostja süü tõendatud väärteoasja otsuses karistada teda liiklusseaduse § 259 lg 2 p 1 ja 3 kohaselt jalakäija poolt liiklusreeglite rikkumise eest, kui see pandi toime joobeseisundis ja sellega on tekitatud varaline kahju. Seega pani kostja süüliselt toime väärteo. Kahju tekitamine oli õigusevastane, Põhjuslik seos kostja tegevuse ja tekitatud kahju vahel on olemas. Ülaltoodu alusel leiab kohus, et hagiavaldus on põhjendatud. Kostja poolt pandu väärteo koosseis on tõendatud ja kahju kindlaks määratud. Kostja on kahju tekitamisel süüdi, süü välistavad asjaolud ei ole ja seega kostja on kohustatud hagejale kahju hüvitama. VÕS § 128 lg-te 1, 2 ja 3 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 136 lg 1 kohaselt tuleb kahju hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena. Kohus leiab, et kostja vastuväited ei ole põhjendatud ega anna alust jätta hagi osaliselt või tervikuna rahuldamata. Kostja ei ole tõendanud hageja viidatud nõuete puudumist või kostja õigust keelduda hageja viidatud nõuete täitmisest. Kostja vastuväited ei välista hageja nõuet lepinguvälise kahjuhüvitise eest. Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et kostja oma tegevusega põhjustanud hagejale varalist kahju ning kahju ja kahju tekkimise vahel esineb põhjuslik seos. Kohtu hinnangul kostja ei ole tõendanud vastupidist, täiendavalt ei ole kostja välja toonud süüd välistavaid asjaolusid. Kostja käitumisega on hagejale tekitatud varaline kahju ning kostja on põhjustanud hagejale otsese varalise kahju summas 1500 eurot, mis kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele.