Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja J S, isikukood XXX; elukoht XXX; Võlgnik A Si (surnud YYY, isikukood YYY); Ajutine haldur Andrus Õnnik (Lai 10, Pärnu linn, Pärnu linn; tel 501 1556; e-post [email protected]).
1.Lõpetada A Si (surnud YYY, isikukood YYY) pärandvara pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu pankrotiseaduse § 29 lg 1 alusel, kuna võlgniku pärandvarast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks ning puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus.
2.Vabastada ajutine pankrotihaldur Andrus Õnnik tema kohustustest.
3.Rahuldada ajutise halduri tasu taotlus ja määrata ajutise pankrotihalduri Andrus Õnniku töötasuks xx eurot, millele lisandub käibemaks xx eurot, mis hüvitada menetlusabi korras riigi eelarvelistest vahenditest OÜ-le Andrus Õnniku Õigusbüroo, arvelduskontole nr EEXX SEB Pank AS-is, s.o büroole, mille kaudu ajutine pankrotihaldur Andrus Õnnik tegutseb.
4.Jätta avaldaja kantud menetluskulud summas 10 eurot avaldaja enda kanda.
5.Avaldada teade pankrotiseaduse § 29 lg 4 alusel A Si pärandvara pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
6.Saata määrus avaldajale, ajutisele pankrotihaldurile ja täitmiseks peale jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele käesoleva kohtumääruse resolutsiooni p 3 osas. Edasikaebamise kord
2-24-3672 Määruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu. Ajutine haldur võib esitada määruskaebuse ajutise halduri tasu hüvitamise osas 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Menetlusabi andmise osas võib määruskaebuse samas korras esitada Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu.
1.Pankrotiavaldus 05.03.2022 esitas J S Harju Maakohtule avalduse yyy surnud A Si, kes oli avaldaja isaks, pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. 11.03.2024 edastas Harju Maakohus avalduse kohtualluvusel Pärnu Maakohtule Haapsalus, kuna A S viimane elukoht oli Lääne maakonnas. 15.03.2024 nimetas kohus A Si pärandvara pankrotimenetluses ajutiseks pankrotihalduriks Andrus Õnniku.
2.Ajutise halduri aruanne Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võlgniku vara väärtus 6,21 eurot (AS SEB Pank arvel). Võlgniku teadaolevad kohustused on vähemalt 40683,65 eurot. Varade hulgas on halduri aruandes nimetatud kaks sõidukit. Ajutise halduri hinnangul on sõidukite väärtuseks 0 eurot, kuna nende asukoht ei ole teada ning nende vanust ning registrikande peatamist arvestades ei ole nad säilinud Pärandvara hulgas muu vara puudub, samuti puuduvad vara tagasivõitmise ja -nõudmise võimalused. A Si võlgnevused tekkisid tema eluajal ning olid juba siis pikaajalised. A Sil puudusid juba eluajal varad oma kohustuste tasumiseks ning seoses korduvate kinnipidamisasutustes viibimistega puudus võimalus püsiva ja võlgade tasumiseks piisava sissetulekuga töökoha leidmiseks. A Si suurima võla aluseks on Pärnu Maakohtu 11.09.2014 otsus, millega võlgnikult mõisteti välja liiklusavariiga tekitatud kahju G F AS Eesti filiaali kasuks. A Si maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on ajutise halduri hinnangul A Si õigusvastasest käitumisest tekkinud nõuded, sh kahjunõuded. Võlgniku surma hetkeks tasumata nõuete jääke arvestades on maksejõuetuse tekkimise ajaks hiljemalt 11.09.2014, kui tehti kohtuotsus G F AS Eesti filiaali kasuks summas 32369,68 eurot, millele lisandusid viiviste ja menetluskulude nõuded. Pankrotiseaduse mõistes on tegemist maksujõuetuse tekkimisega muudel alustel. A Si pärandvara pankrotimenetluses on võlgnik alaliselt maksejõuetu, ajutisele haldurile kättesaadavatel andmetel puuduvad käesoleval ajal pankrotimenetluse läbiviimiseks vajalikud varad, pärandvarast ei piisa pärandvaraga seotud kohustuste täitmiseks ning puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks.
3.Kohtumääruse põhjendus Kohus, olles tutvunud tsiviilasja materjalidega, avaldaja avalduse ja ajutise pankrotihalduri aruandega, leiab, et A Si pärandvara pankrotimenetluse lõpetamine raugemise tõttu on põhjendatud.
3.1.PankrS § 29 lg 1 järgi kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. Ajutise pankrotihalduri 08.04.2024 esitatud aruande kohaselt A Si pärandvara hulgas puudub igasugune vara, sh vara tagasivõitmise ja -nõudmise võimalused. Kohustuste ulatuseks on vähemalt 40683,65 eurot. Tegemist on püsiva maksejõuetusega, kuna A Si pärandvara arvelt ei ole võimalik täita võlausaldajate nõudeid. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on õigusvastasest käitumisest tulenevad nõuded, sh viibis võlgnik korduvalt kinnipidamisasutustes ning puudus pidev ja stabiilne tööelu sissetulekute teenimiseks. Võlgniku maksejõuetuse on põhjustanud muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses.
2-24-3672
3.2.PankrS § 29 lg 3 alusel kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. 11.04.2024 kohtumäärusega andis kohus võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele tähtaja 26.04.2024 kohtu deposiiti pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ja pankrotimenetluse jätkamise kulude katteks 900 euro tasumiseks. Väljavõte kohtumäärusest on avaldatud 12.04.2024 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Viimane päev raha tasumiseks kohtu deposiiti oli 26.04.2024. Kohtu määratud ajaks ja kuni käesoleva ajani ei ole keegi kohtu deposiiti tasunud kohtu määratud summat A Si pärandvara pankrotimenetluse kulude katteks. Seega tuleb käesolevas tsiviilasjas menetlus lõpetada raugemise tõttu.
3.3.Kohus selgitab avaldajale, et vastavalt pärimisseaduse § 130 lõike 3 teisele lausele ei ole pärijad kohustatud täitma pärandaja kohustusi, kui pärandvara pankrotimenetlus on lõppenud pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu.
3.4.Vastavalt PankrS § 29 lg-s 4 sätestatule avaldab kohus Ametlikes Teadaannetes pankrotimenetluse lõpetamise teate.
4.Pankrotimenetluse kulud
4.1.PankrS § 150 lg 1 p 2 järgi on pankrotimenetluse kuluks muu hulgas ajutise halduri tasu. PankrS § 150 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg 1 alusel on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Lõike 2 kohaselt tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Lõige 3 sätestab, et ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Käesoleval ajal on Vabariigi Valitsuse 08.12.2023 määruse nr 113 kohaselt kuupalga alamamäär 820 eurot. Seega halduri tunnitasu ülemmäär on 164 eurot. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur on esitanud aruandes kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks xx tundi, tunnitasu määraks on märgitud xx eurot. Seega on ajutise halduri tasuks xx eurot, millele lisandub käibemaks summas xx eurot. Kuna pärandvara pankrotimenetluses puuduvad vahendid ajutise halduri tasu maksmiseks, taotleb ajutine haldur tasu väiksemas ulatuses (PankrS § 23 lg 51 ja TsMS §183 lg 2). Ajutine haldur välja taotleb halduritasu maksmisel menetlusabi ning palub summa xx eurot, millele lisandub käibemaks, halduri tasuna hüvitada riigi vahenditest /dtl 5455/.
4.2.PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 5 sätestab, et kohus ei määra ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud deposiidina selleks ettenähtud kontole ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. PankrS § 23 lg 51 sätestab, et riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri
2-24-3672 tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Justiitsministri 01.02.2021 vastu võetud määruse „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 1 lg 1 sätestab, et kui ajutise halduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus tasu §-s 2 sätestatud tasumäärade alusel. Nimetatud § 2 lg 1 kohaselt, kui ajutise halduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu xx eurot poole tunni kohta.
4.3.Kohus leiab, et ajutise halduri tehtud töö, aruandes ja ajutise halduri tasu taotluses näidatud ajakulu erinevate ülesannete lõikes on mõistlik ja põhjendatud, see vastab asja keerukusele, kohtule esitatud ajutise halduri aruande sisule ja mahule. Halduri taotletav tasu xx eurot, millele lisandub käibemaks ja selle hüvitamine menetlusabi korras riigi vahenditest vastab seaduses sätestatule ja on põhjendatud.
4.4.Võlgniku pärandvaras puudub pankrotimenetluse jätkamiseks vara. Seega kohus rahuldab ajutise halduri taotluse osaliselt ning määrab menetlusabi korras riigi vahenditest hüvitada ajutise halduri tasu summas xx eurot, millele lisandub käibemaks summas xx eurot, kokku xx eurot. Summa kanda büroo arvele, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.
Avaldaja menetluskulu
Avaldaja poolt kantud menetluskuludeks on avalduselt tasutud riigilõiv summas 10 eurot. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. PankrS § 150 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Eeltoodust lähtudes jätab kohus avaldaja kantud menetluskulud avaldaja enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.