lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-23-124777/11

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 07.05.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-23-124777/11
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
07.05.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1962
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Osaühing EUROPARK ESTONIA10811490(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Imbi Sidok-Toomsalu

Määruse tegemise aeg ja koht 07.05.2024, Tallinn Kohtuasja number

2-23-124777

Kohtuasi

Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi X vastu leppetrahvi ja sissenõudmiskulu väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 28.03.2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Osaühingu EUROPARK ESTONIA apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

45 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Hageja Osaühing

EUROPARK

ESTONIA

(registrikood 10811490), lepinguline esindaja EA Kostja X (isikukood XXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Osaühingu EUROPARK ESTONIA apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 28.03.2024 otsuse peale Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse võtmata. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud Osaühingu EUROPARK ESTONIA kanda. Xl ei ole apellatsioonimenetluses tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-23-124777 lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1.Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas 14.06.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Xlt (kostja) 40 euro saamiseks. Kostja esitas avaldusele vastuväite. Kohus lõpetas 30.06.2023 maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 18.07.2023 oma nõude hagiavaldusele ettenähtud vormis ning palus kostjalt hageja kasuks välja mõista 45 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.1.Hagiavalduse kohaselt oli kostja sõiduki numbrimärgiga XXXXXXX (sõiduk) omanik/vastutav kasutaja. Kostja sõiduk pargiti 15.11.2021 hageja opereeritavale Tammsaare Ärikeskuse parkimisalale parkimistingimusi rikkudes, jättes parkimise eest tasumata. Parkimistingimuste avaldamisega esitas hageja omapoolse pakkumuse, mida hageja on parkimistingimustes väljendanud. Parkimisega esitati nõustumus pakkumusele, mistõttu sõiduki parkimisega tekkis lepinguline suhe. Parkimislepingu tingimuste kohaselt tuleb parkimistingimuste rikkumisel tasuda leppetrahvi. Kostja ei ole leppetrahvi 30 eurot tasunud ega leppetrahvi ettenähtud tähtaja jooksul vaidlustanud.
2.2.Hageja nõuab kostjalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132 lg 2 p 1 alusel ka sissenõudmiskulude hüvitamist 15 euro ulatuses. Hageja saatis päringud Transpordiametile sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks ning kostjale meeldetuletuskirjad.
3.Vastusena kostja vastuväidetele märkis hageja, et hagis toodud parkimistingimused kehtisid leppetrahvi nõude esitamise ajal. Parkimistingimuste kohaselt ei ole parkimiskell võrdsustatud parkimiskioskis sõiduki registreerimisega. Ka parklasse sisenemisel ei ole esile toodud, et parkimiskellaga oleks parkimine 2 tundi tasuta. Lisatahvlil on vastupidiselt märgitud, et üksnes parkimiskioskis registreerides on parkimine 2 tundi tasuta. Parkimistingimuste p 10 kohaselt peab sõiduki kasutaja parklat ja parkimiskohta kasutama heaperemehelikult, sihtotstarbeliselt, hoolsalt ning vastavalt paigaldatud viitadele, märkidele ja parkimise korraldaja juhistele. Kostjal oleks olnud õigus fikseerida parkimise algusaeg parkimiskellaga üksnes juhul, kui asjaomane viide oleks tehtud parklasse sisenemisel suurel liiklustahvlil. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
4.1.Hageja ei ole tõendanud, et poolte vahel oleks sõlmitud leping. Tõendist „Foto parkimistingimustest“ nähtub pilt tahvlist „Europark parkimislepingu tingimused“. Fotolt ei ole aru saada, millal see on tehtud ehk millisest hetkest parkimistingimused kehtivad. Sõiduk pargiti teisel aastaajal, kui nähtub fotolt. Samuti ei tuvastatav, kus on foto tehtud. Hageja ei ole tõendanud, et fotolt nähtuvad parkimistingimused kehtisid või kehtivad hagis märgitud parkimisalal.
4.2.Kui kohus peaks tuvastama lepingu sõlmimise, ei ole kostja lepingut rikkunud.

2-23-124777

4.2.1.Parkimistingimuste p 4 kohaselt, „[s]õiduki kasutaja on kohustatud parkimise korraldajale parkimiskoha kasutamise eest tasuma parkimistasu või omama antud parkimisalal parkimisõigust andvat parkimiskaarti või -luba olenemata nädalapäevast ja/või kellaajast. Parkimistasu suurus, maksmise tingimused ning parkimiskaardi kasutamise tingimused, viisid ja juhend on märgitud parkimisautomaadil või vastaval infotahvlil või parkimiskaardil. Sõiduki kasutaja kohustub pärast sõiduki parkimist parklasse asetama koheselt parkimise õigust tõendava originaaldokumendi sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt sõidukit oleks võimalik tuvastada parkimise eest tasumine või parkimiskaardi või -loa kehtivus, v.a kui parkimise eest tasutakse mobiiltelefoniga või pargitakse elektroonilise parkimisloa alusel. Juhul, kui parkimise korraldaja võimaldab infotahvlil märgitud aja ulatuses parkimise korraldaja opereeritaval parkimisalal tasuta või ilma parkimisloata parkida, tuleb parkimise algus sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nähtavale kohale paigaldatud parkimiskellal fikseerida.“ Hagiavalduse lisas 1 olevalt teiselt fotolt nähtub parkimisautomaat, millele on märgitud, et „parkimiskord on muutunud“ ning „parkimiskioskis sõiduki eelregistreerimisel parkimine 2 h tasuta“. Kostja hinnangul tuleneb eelnevast, et parkimise täpsemad tingimused, viis ja juhend on märgitud parkimisautomaadil või infotahvlil, ning kui hageja võimaldab parkimisalal tasuta parkida, tuleb parkimise algus fikseerida sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nähtavale kohale paigaldatud parkimiskellaga. Sellisel juhul märgitakse infotahvlil üksnes aeg, mille jooksul on lubatud tasuta parkida.
4.2.2.Kostja fikseeris parkimisaja kellaga (s.o kell 16). Hageja esitas leppetrahvinõude kell 16.24. Seega ei ületanud kostja tasuta parkimiseks võimaldatud aega.
4.2.3.Täiendav tingimus, mis viitab parkimiskioskis registreerimisele, ei ole selline oluline tingimus, mille rikkumisel on hagejal õigus nõuda leppetrahvi. Parkimistingimuste p 4 viimasest lausest tuleneb, et tasuta parkimise puhul märgitakse infotahvlil üksnes aeg, mille jooksul on lubatud tasuta parkida. Parkimistingimuste kohaselt on lubatud parkimisaja fikseerimine mõlemal viisil – kas parkimiskioskis registreerimisega või parkimiskellaga.
4.3.Hagejale ei ole tekkinud kahju. Ka seetõttu ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt leppetrahvi (võlaõigusseaduse (VÕS) § 158 lg 1 ja § 161 lg 1). Samuti ei ole leppetrahvi nõude esitamine kooskõlas hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega.
4.4.Kuna hageja leppetrahvi nõue pole põhjendatud, ei ole põhjendatud ka sissenõudmiskulude hüvitamise nõue. Maakohtu otsus ja selle põhjendused
5.Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja ei esitanud menetluskulude nimekirja.
5.1.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei vaidle pooled järgneva üle: kostjale kuuluv sõiduk parkis 15.11.2021 Tammsaare Ärikeskuse parklas, kus hageja korraldab parkimist, sõiduki parkimisega sõlmiti hageja ja kostja vahel parkimisleping ning kostja fikseeris parkimisaja parkimiskellaga.
5.2.Hageja esitatud fotodelt nähtub, millised parkimistingimused kehtisid ajal, mil kostja sõidukit pargiti. Samuti nähtub fotodelt, et parklasse sissesõidul on tuvastatav, et tegemist on tasulise parkimisalaga ja parkimiskioskis sõiduki registreerimisel on parkimine 2 tundi tasuta. Hageja on tüüptingimuste esitamisega teinud VÕS § 16 lg 1 kohase pakkumuse parkimislepingu sõlmimiseks. Kostja, sisenedes parkimisalale ning parkides sõiduki,

2-23-124777 on avaldanud tahet lepingu sõlmimiseks ning seeläbi nõustunud parkimistingimustega (tüüptingimustega) VÕS § 20 lg 1 kohaselt.

5.3.Vaidluse lahendamiseks tuleb tõlgendada hageja parkimistingimuste p 4 sätestatud nõuet fikseerida tasuta parkimise õigus ning parkimise lisatahvlil märgitud kohustus registreerida tasuta parkimise õigus parkimisautomaadis. Hageja parkimistingimuste p 4 viimane lause sätestab, et tasuta parkimise õiguse võib fikseerida armatuurlaual parkimiskellaga. Infotahvel, mis on lisatud parkimist korraldavale liiklusmärgile näeb ette, et tasuta parkimine tuleb fikseerida parkimisautomaadis.
5.4.On tavapärane, et tasulisel parkimise alal, kus on kehtestatud tasuta parkimise õigus piiratud aja jooksul, tuleb fikseerida parkimise aja algus. Siinsel juhul on hageja kehtestanud tasuta parkimisaja märkimisele sisuliselt kitsendava vorminõude – parkimise registreerimise parkimisautomaadis. Lepingut sõlmiv mõistlik inimene mõistab, et tasuta parkimise õigus tuleb fikseerida. Lepingu tingimustest ei ole aga võimalik mõistlikult välja lugeda, et parkimiskellaga tasuta parkimise õiguse fikseerimine on lepingu rikkumine. Apellatsioonkaebus
6.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
6.1.Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt tõlgendas maakohus parkimistingimusi ebaõigesti. Parkimistingimuste p 4 viimase lause kohaselt, juhul, kui parkimise korraldaja võimaldab infotahvlil märgitud aja ulatuses parkimise korraldaja opereeritaval parkimisalal tasuta või ilma parkimisloata parkida, tuleb parkimise algus sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nähtavale kohale paigaldatud parkimiskellal fikseerida. Parkimistingimuste p 10 järgi peab sõiduki kasutaja parklat ja parkimiskohta kasutama heaperemehelikult, sihtotstarbeliselt, hoolsalt ning vastavalt paigaldatud viitadele, märkidele ja parkimise korraldaja juhistele. Hageja parkimistingimused on perioodil 2019. a kuni apellatsioonkaebuse esitamiseni jäänud sisuliselt samaks. Hageja on toonud parklasse sisenemisel (kui ka parklas sees, ärihoone ustel ja parkimisautomaadi juures) selgelt esile, et parkimine on tasuta 2 tundi sõiduki registreerimisel parkimiskioskis ning parkimiskell ei kehti. Parkimiskell annaks õiguse parkimistingimuste p 4 alusel parkida üksnes siis, kui parkimiskella oleks viidatud nii parklasse sisenemisel kui ka parkimistingimuste lisatahvlil. Seega võis kostja võis küll parkimiskellaga märkida parkimise algusajaks 16.00/4.00, kuid siinsel juhul ei ole see oluline, sest parkimistingimuste järgi ei tekkinud kostjal tasuta parkimisõigust parkimiskella kasutades. Ka varasemas kohtupraktikas on leitud, et parkimiskella ei saa kasutada, kui parklas on kehtestatud parkimiskioskis registreerimise nõue.
6.2.Maakohus on ka tõendeid ebaõigesti hinnanud. Parklasse oli seatud mitmeid meeldetuletusi selle kohta, et parkimiskell ei kehti.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 21 alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab

2-23-124777 ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.

8.TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Hageja palus mõista kostjalt välja 30 eurot leppetrahvina ja 15 eurot sissenõudmiskuluna. Seega ei ületanud hageja nõuded eelnevalt nimetatud piirmäärasid, mistõttu oli tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes.
9.Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
10.Maakohus ei andnud otsuses luba selle edasikaebamiseks.
11.Riigikohus on selgitanud, et ringkonnakohus ei pea lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist TsMS § 637 lg 21 alusel pikemalt põhjendama, kui et määrusest oleks selgelt arusaadav, et kaebuse menetlemisest on keeldutud viidatud normi alusel ning põhjusel, et maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks ning maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, selgelt rikutud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid või et võimalikud minetused materiaalõiguse normi ebaõigel kohaldamisel, menetlusnormide järgimisel või tõendite hindamisel ei võinud oluliselt mõjutada maakohtu lahendit. Sisuliselt nõustub ringkonnakohus sel juhul maakohtu otsuse põhjendustega neid kordamata. Määruse pikemalt põhjendamise kohustus ei oleks kooskõlas menetlusökonoomiaga (vt RKTKm 10.04.2019, 2-17-13363, p 15).
12.Arvestades maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus ringkonnakohtu hinnangul otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ega rikkunud menetlusõiguse norme viisil, mis võinuks tuua kaasa ebaõige otsuse.
13.Parkimistingimuste p 4.1 viimase lause kohaselt, „[j]uhul, kui parkimise korraldaja võimaldab infotahvlil märgitud aja ulatuses parkimise korraldaja opereeritaval parkimisalal tasuta või ilma parkimisloata parkida, tuleb parkimise algus sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nähtavale kohale paigaldatud parkimiskellal fikseerida“. Ringkonnakohtu hinnangul ei tulene osundatud tingimusest selgelt, et tasuta parkimise õigus 2 tundi ei kehti parkimiskella kasutades. Hageja on toonud hagis esile, et Tammsaare Ärikeskuse parkimisalal sai tasuta parkida 2 tundi, kuigi mitte parkimiskella kasutades, vaid sõiduki registreerimisel parkimiskioskis. Kui parkimisalal sai tasuta 2 tundi parkida, siis saab mõistlik isik infotahvlil kajastatud parkimistingimuste p 4.1 viimasest lausest aru selliselt, et parkida saab tasuda mh parkimiskella kasutades.
14.Eelnevast tulenevalt jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 alusel menetlusse võtmata. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust muuta maakohtu otsuse resolutsiooni.

2-23-124777

15.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 1 järgi apellandi kanda. Kuna vastustajal (kostjal) ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule apellandil vastustajale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.
16.Apellandil on apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda määruse jõustumisel TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv.
17.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
18.TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt võib apellant esitada määruskaebuse Riigikohtule.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja