Tsiviilasi nr.
2-23-124777
Kohus
Harju maakohus, Tallinna kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Kai Härmand
Otsuse avalikult
28.03.2024, Tallinn
teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-23-124777
Kohtuasi
Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi X võla nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490, Solaris keskuse bürooplokk, III korrus Estonia pst 9, 10143 Tallinn), esindaja Elari Arjakas EFTA Legal OÜ, e-post: [email protected] Kostja: X (isikukood xxx, elukoht xxx e-post xxx)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Tsiviilasja hind
45 eurot
Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise
eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas 18.07.2023 hagi X (kostja) vastu 45 eurot nõudes. Hagiavalduse kohaselt oli kostja sõiduki registreerimisnumbriga xxx omanik/vastutav kasutaja 15.11.2021, kui sõiduk pargiti hageja opereeritavale parkimisalale parkimistingimusi rikkudes (Tammsaare Ärikeskus), nimelt ei olnud parkimise eest tasutud. Hageja esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõue summas 30 eurot, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele, mis on käesoleva ajani tasumata. Hageja saatis kohtueelselt kostjale meeldetuletuse võlgnevuse kohta. Hageja nõuab kostjalt VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel sissenõudmiskulude hüvitamist summas 15 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse summas 45 eurot, millest 30 eurot on leppetrahvi võlgnevus ja 15 eurot on sissenõudekulud. Kostja vastuväited Kostja palub jätta hagi rahuldamata. 01.03.2024 esitatud seisukohas märkis kostja, et ei vaidlusta parkimislepingu sõlmimist. Kostja leiab, et parkimistingimusi ei ole rikutud. Kostja leiab, et kuna kostja fikseeris parkimisaja parkimiskellaga, siis täiendav tingimus (eraldi väiksemal infotahvlil koos tasuta parkimiseks lubatud ajaga), mis viitab parkimiskioskis eelregistreerimisele, ei saa olla selline oluline tingimus, mille rikkumine põhjendab leppetrahvi nõuet. Lepingu tingimuste punkti 4 viimasest lausest saab järeldada, et tasuta parkimise puhul saab omavahel vastuolus olevaid parkimislepingu tingimusi tõlgendada üksnes selliselt, et mõlemal viisil parkimisaja fikseerimine on lubatud. See tähendab nii parkimisautomaadis fikseerides kui ka parkimiskella kasutades. Olukorras, kus leppetrahvi nõude esitaja ei ole kahjustatud ehk talle ei ole mistahes kahju tekkinud, ei saa tal olla õigust nõuda ka leppetrahvi. Hageja poolt esitatud leppetrahvi nõue ei ole kooskõlas hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega. Fotodelt ei ole aru saada, millal ja kus on parkimistingimustest pilt tehtud ja millisest hetkest väidetavad tingimused kehtisid. Menetluse käik Kohus selgitas pooltele 30.10.2023 õiguslikku olukorda ja tegi ettepaneku kompromissiks. Kostja nõustus kompromissiga, hageja kohtu poolt pakutud kompromissi osas kohtule seisukohta ei esitanud. Kohtu põhjendused Kohtu hinnangul on ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Poolte vahel puudub vaidlus selles osas, et kostjale kuuluv sõiduk parkis 15.11.2021 Tammsaare Ärikeskuse parklas, kus parkimist korraldab hageja. Samuti puudub vaidlus, et auto parkimisega antud alale sõlmiti hageja ja kostja vahel parkimisleping. Puudub vaidlus, et kostja fikseeris parkimisaja parkimiskellaga. Kohus loeb nimetatud asjaolud tuvastatuks. Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja rikkus parkimistingimusi, kas kostjal oli õigus parkida parkimisalal tasuta, kui kostja kasutas parkimiskella. Kohtupraktikale tuginedes on tasumata leppetrahvinõude asjades tõendamiskoormis jagatud selliselt, et hageja peab tõendama, millal ja kus parkimistingimusi rikuti. Sõiduki omanik/vastutav kasutaja peab tõendama, et parkimistingimusi ei rikutud. Parkimisleping on aga eraõiguslik leping maa (parkla) kasutamiseks. Parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele VÕS § 271 mõttes - nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala (Riigikohtu lahend 3-2-1-77-16, p 18). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 kohaselt võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS § 9 lg 1 kohaselt
sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 16 lg 1 sätestab, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 kohaselt on nõustumus (aktsept) otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Hageja esitatud parklasse sissesõidul olevatelt parkimislepingute tingimuste tahvlilt (dtl 70) nähtub p-st 4, et sõiduki kasutaja on kohustatud parkimise korraldajale parkimiskoha kasutamise eest tasuma parkimistasu või omama antud parkimisalal parkimisõigust andvat parkimiskaarti või -luba olenemata nädalapäevast ja/või kellaajast. Parkimistasu suurus, maksmise tingimused ning parkimiskaardi kasutamise tingimused, viisid ja juhend on märgitud parkimisautomaadil või vastaval infotahvlil või parkimiskaardil. Sõiduki kasutaja kohustub pärast sõiduki parkimist parklasse asetama koheselt parkimise õigust tõendava originaaldokumendi sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt sõidukit oleks võimalik tuvastada parkimise eest tasumine või parkimiskaardi või -loa kehtivus, v.a kui parkimise eest tasutakse mobiiltelefoniga või pargitakse elektroonilise parkimisloa alusel. Juhul, kui parkimise korraldaja võimaldab infotahvlil märgitud aja ulatuses parkimise korraldaja opereeritaval parkimisala tasuta või ilma parkimisloata parkida, tuleb parkimise algus sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nähtavale kohale paigaldatud parkimiskellal fikseerida. Hageja poolt esitatud fotodelt (dtl 70-71) on näha, millised parkimistingimused kehtisid ajal, mil kostja autot pargiti. Fotodelt (dtl 75-79) on näha, et parklasse sissesõidul on tuvastav, et tegemist on tasulise parkimisalaga ja, et parkimiskioskis sõiduki registreerimisel on parkimine 2 tundi tasuta. Kohus on seisukohal, et hageja on tüüptingimuste esitamisega teinud VÕS § 16 lg 1 kohase pakkumuse parkimislepingu sõlmimiseks ning parkija, sisenedes parkimisalale ning parkides nimetatud alal, annab nõustumuse lepingu sõlmimiseks VÕS § 20 lg 1 kohaselt. Kohus leiab, et kostja on parkimisel väljendanud enda tahet lepingut sõlmida oma tegudega ehk reaalse parkimisega parkimisalale. Kohus on seisukohal, et nõustumus (aktsept) on VÕS § 20 lg 1 järgi otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Kostja, sisenedes parkimisalale ning parkides auto vastavale alale, on nimetatud teoga avaldanud tahet lepingu sõlmimiseks ning seeläbi nõustunud parkimistingimustega (tüüptingimustega). Asjaõigusseaduse § 68 lg 1 järgi on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Liiklusseaduse (LS) § 2 p 93 järgi on vastutav kasutaja eesti kodakondsusega või Eestis elamisloa või –õiguse saanud või füüsiline isik või Eestis registreeritud juriidiline isik, kes kasutab sõidukit kasutuslepingu või omandireservatsiooniga müügilepingu alusel ning kes on kantud mootorsõiduki eest vastutajana liiklusregistrisse. Vastutavaks kasutajaks loetakse ka punktis 93 nimetatud tingimustele mittevastava sõiduki omaniku poolt määratud esindaja. Vastutavale kasutajale laienevad omaniku kohustused (LS § 72 lg 3, analoogia korras vt LS § 188 lg 2). Kuna üksnes kostjal on seadusest tulenev ainuõigus sõidukit vallata, kasutada ja ning otsustada, kellele sõidukit kasutada antakse, siis on kohtu hinnangul parkimise operaatoril õigus eeldada, et sõidukit kasutas, sh parkis hageja opereeritavatele parkimisaladele, sõiduki omanik/vastutav kasutaja, kuni ta ei tõenda vastupidist. Vaidluse lahendamiseks tuleb tõlgendada hageja parkimistingimuste p 4 sätestatud nõuet fikseerida tasuta parkimise õigus ning parkimise lisatahvlil märgitud kohustus registreerida tasuta parkimise õigus parkimisautomaadis. Lepingu tuleb VÕS § 29 lg 4 ja 39 lg 1 järgi, kuna tegemist on tüüptingimustel sõlmitud lepinguga. Hageja parkimistingimust p 4 viimane lause sätestab, et tasuta parkimise õiguse võib fikseerida
armatuurlaual parkimiskellaga. Infotahvel, mis on lisatud parkimist korraldavale liiklusmärgile (dtl 32) sätestab, et tasuta parkimine tuleb fikseerida parkimisautomaadis. Kohtu hinnangul on tavapärane, et tasulisel parkimise alal, kus on kehtestatud tasuta parkimise õigus piiratud aja jooksul, tuleb fikseerida parkimise aja algus. Käesoleval juhul on hageja kehtestanud tasuta parkimisaja märkimisele sisuliselt kitsendava vorminõude- parkimisautomaadis registreerimise. Kohtu hinnangul mõistab lepingut sõlmiv mõistlik inimene, et tasuta parkimise õigus tuleb fikseerida. Lepingu tingimustest ei ole võimalik mõistlikult välja lugeda, et parkimiskellaga tasuta parkimise õiguse fikseerimine on lepingu rikkumine. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123, § 124 lg 1 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 45 eurot. Menetluskulude jaotamine TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesolevas tsiviilasjas jätab kohus hagi rahuldamata, mistõttu tuleb jätta poolte menetluskulud hageja kanda. Kostja ei ole esitanud hüvitatavate menetluskulude nimekirja.
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Härmand Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.