K. H. (pankrotis) maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Pankrotimenetluse lõpetamine raugemisega ja pankrotihalduri tasu määramine, uue usaldusisiku määramine
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlgnik:
K. H. (isikukood: XXX; elukoht: XXX; e-post: XXX)
Pankrotihaldur (usaldusisiku ülesannetes):
Hillar Villers (JeweLex Advokaadibüroo OÜ, Keskväljak 4, Jõhvi linn, Jõhvi vald, IdaVirumaa 41594, e-post: [email protected])
2.Lõpetada K. H. (pankrotis) pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist, kuna võlgnikul puudub raha masskohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks.
Kinnitada K. H. (pankrotis) pankrotimenetluses võlausaldajate tunnustatud nõuete osa, mille ulatuses võlausaldajad ei ole raha saanud, summas 3 430,20 eurot, mis jaguneb alljärgnevalt:
-
Kohtutäitur Rannar Liitmaa (IK 37604234718) II järgu nõue summas 144 eurot; Kelluvabrik OÜ (RK 11130409) II järgu nõue summas 2 733,38 eurot; Kohtutäitur Heimo Vilpuu (IK 37612145231) II järgu nõue summas 252 eurot; Nord Collect OÜ (RK 11897588) II järgu nõue summas 130,10 eurot; OÜ GS Core (RK 16183586) II järgu nõue summas 152,06 eurot; Creditreform Eesti OÜ (RK 10887820) II järgu nõue summas 18,66 eurot.
I ja III järgus nõuded puuduvad.
Lõpetada K. H. (pankrotis) pankrotimenetlus.
Vabastada pankrotihaldur Hillar Villers K. H. (pankrotis) pankrotimenetluses pankrotihalduri ülesannetest alates käeosleva kohtumääruse jõustumisest.
Anda K. H.le menetlusabi pankrotihalduri (usaldusisiku) tasu kandmiseks ning hüvitada riigi vahenditest 1 000,40 eurot (üks tuhat eurot 40 senti, sh käibemaks 180,40 eurot), mida ei mõisteta riigituludesse välja (TsMS § 183 lg 2 alusel). Nimetatud summa kuulub kandmisele JeweLex Advokaadibüroo OÜ arvelduskontole nr. EE782200221056739476 AS-s Swedbank.
K. H. kohustustest vabastamise menetlus jätkub. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluses kohustatud täitma FiMS §-s 47 sätestatud reegleid.
Nimetada kohustustest vabastamise menetluses K. H. usaldusisikuks Ene Mändla (isikukood 46502182216, e-post [email protected]). Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Esimese aruande kohtule esitamise tähtaeg on 17.10.2024.a.
Avaldada pankrotimenetluse lõpetamise teade väljaandes Ametlikud Teadaanded.
10.Määrus saata menetlusosalistele teadmiseks ning pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele täitmiseks p. 6 märgitud väljamakse teostamiseks. Edasikaebamise kord Võlgnik või võlausaldaja võivad kohtumääruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu PankrS § 164 lg 1 ja lg 2 sätestatud korras 15 päeva jooksul pankrotimenetluse lõpetamise teate avaldamisest arvates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas võivad määruskaebuse esitada võlgnik ja pankrotihaldur. Määruse peale võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib esitada määruskaebuse võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite.
ASJAOLUD JA ASJA VARASEM KÄIK
1.Viru Maakohtu 17.10.2023.a. määrusega tsiviilasjas nr 2-23-11651 kuulutati välja K. H. pankrot ja pankrotihalduriks nimetati Hillar Villers. Pankrotimenetluses ei olnud pankrotitoimkonda moodustatud.
2.Pankrotihaldur esitas 22.02.2024 kohtule kinnitamiseks võlausaldajate nimekirja. Teade esialgse võlausaldajate nimekirjaga tutvumise ja vastuväidete esitamise võimaluse kohta on avaldatud 12.01.2024 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Vastuväidete esitamise tähtaeg oli 31.01.2024, vastuväiteid nõuetele ei esitatud. Lõplik võlausaldajate nimekiri oli kinnitatud kohtu poolt 07.03.2024.a.
3.Pankrotihaldur Hillar Villers esitas 03.04.2024.a Viru Maakohtule taotluse võlgniku pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu peale pankroti välja kuulutamist, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ning aruande. Vastuseks kohtu 04.04.2024 päringule teatas haldur, et deposiiti tasutav summa võiks olla kuni 825 eurot. Esitatud aruande kohaselt: I. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta. Pankroti väljakuulutamise seisuga oli võlgnikul teadaolevalt rahalisi vahendeid arvelduskontol 22,37 eurot. Nimetatud seis on menetluse kestel muutunud. Laekumised on olnud Töötukassast ja Sotsiaalkindlustusametist, kohtutäituritelt (tagastus). Laekumised jäävad mittearestitava summa piiresse. Võlgnikul on õigus kasutada rahalisi vahendeid summas kuni 820 eurot kuus (TMS kohane mittearestitav summa kuus 2024 aastal, ülalpeetavad puuduvad). Pankrotivarasse ei ole laekumisi olnud. Pankrotivarast väljamakseid ei ole tehtud pankrotivara puudumise tõttu.. Müüdav pankrotivara puudus ja seega selle müügist raha laekunud ei ole. II. Andmed § 146 nimetatud väljamaksete kohta Taotlusi vara välistamiseks ei ole esitatud ning seetõttu vara välistamise tagajärgedest (PankrS § 146 lg 1 p 1) tulenevaid väljamakseid tehtud ei ole. Samuti ei ole tehtud tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid väljamakseid. PankrS § 146 lg 1 p 2 alusel võlgnikule ja tema ülalpeetavatele elatist makstud ei ole. Massikohustusi PankrS § 146 lg 1 p 3 alusel ei ole; Pankrotimenetluse kulud (so halduri tasu) PankrS § 146 lg 1 p 4 alusel on kokku 1 000,40 eurot ja nimetatud summa jääb pankrotimenetluse kuludena välja maksmata pankrotivara arvelt rahaliste vahendite puudumise tõttu. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa Jaotise alusel väljamakseid teha ei saa rahaliste vahendite puudumise tõttu.. III. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa. Jaotise alusel väljamakseid teha ei saa rahaliste vahendite puudumise tõttu. IV. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta. Pandiese pankrotivara koosseisus puudus ja seega laekumisi pandieseme müügist ei ole. V. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta. Pensioni registri pidaja andmetel on võlgniku nimele avatud pensionikonto nr. 99806862521, II samba konto saldo oli 21.08.2023 SEB Energiline Pensionifond 1284.030 osakut. Pankrotihalduril puudub õigus võlgniku eest esitada avaldus kogumispensioni teise sambasse kogunenud raha väljavõtmiseks. Nasdaq andmetel võlgnikul väärtpaberikontot ei ole. Äriregistri andmetel võlgnik osalusi juriidilistes isikutes ei oma. Kinnistusraamatu andmetel võlgnik kinnistuid ei oma. Ehitisregistri andmetel võlgniku nimele ehitisi kui vallasasju registreeritud ei ole. Transpordiameti liiklusregistri andmetel võlgniku nimele sõidukeid, väikelaevu, jette aktiivses liiklusregistris registreeritud ei ole. Seega puudub müümata ja/või teistelt isikutelt saadav pankrotivara. VI. Andmed pankrotihalduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel. Haldur juhindus pankrotimenetluse läbiviimisel seadusest ning võlausaldajate ning võlgniku huvidest. VII. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud. II rahuldamisjärgus tunnustatud võlausaldajate nõuded, mille ulatuses võlausaldajad ei ole raha saanud moodustavad 3 430,20 eurot ja jagunevad võlausaldajate vahel alljärgnevalt:
Jrk nr
Võlausaldaja nimi, registrikood
Kohtutäitur Rannar Liitmaa (IK 37604234718) Kelluvabrik OÜ (RK 11130409) Kohtutäitur Heimo Vilpuu (IK 37612145231) Nord Collect OÜ (RK 11897588) OÜ GS Core (RK 16183586) Creditreform Eesti OÜ (RK 10887820)
Jaotis % 4,198 79,686 7,346 3,793 4,433 0,544
Saamata nõue eurodes
2 733,38
130,10 152,06 18,66
VIII. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur veel kavatseb esitada. Haldur ei ole hagisid esitanud ega kavatse seda ka teha. IX. Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud ja maksejõuetuse põhjus. Võlgniku maksejõuetusavalduse kohaselt on tal 100% töövõimetus ja tema sissetulekud ei ole piisavad kohustuste täitmiseks. Töövõime kaotus ei võimalda tööd leida ja saada sissetulekut võlgnevuste tasumiseks. Peamine põhjus maksejõuetuse tekkimisel on pankrotihalduri arvates asjaolu, et võlgnikul puuduvad sissetulekud ja tulenevalt töövõime kaotusest (100%) ka võimalused kõikide kohustuste täitmiseks. Olemasoleva informatsiooni põhjal on haldur seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse ning pankrotimenetluse algatamise on tinginud eelkõige võlgnikul selliste sissetulekute puudumine, mis võimaldaksid täita maksejõuetusavalduses toodud mahus kohustusi. Võlgniku maksejõuetuse tekke täpset aega on menetluses keeruline määrata, kuid arvestades võlgniku maksejõuetusavalduses toodut ja täitemenetluste algusaegu, siis võib maksejõuetuse tekke ajaks olla 2022 aasta. Pankrotihaldur loeb maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Pankrotihaldur loeb maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Usaldusisiku nimetamine. FiMS § 46 lg 1 sätestab muuhulgas, et kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. FiMS § 69 lg 2 sätestab, et kuni 2024. aasta 30. juunini võib kohus nimetada usaldusisiku ka usaldusisikute nimekirja väliselt, kuid peab sellisel juhul hindama, et isikul on vajalikud erialased teadmised oma ülesannete täitmiseks, seejuures võib isik olla asjakohase koolituse, kvalifikatsiooni ja erialased teadmised omandanud ka kutsealal töötamise käigus. Haldur ei soovi jätkata pärast pankrotimenetluse lõppemist usaldusisikuna võlgniku kohustustest vabastamise menetluses. Nõusoleku usaldusisikuks nimetamiseks on andnud võlanõustaja Ene Mändla (isikukood 46502182216), kes omab võlanõustaja tase 6 kutsetunnistust ja omab usaldusisiku ülesannete täitmiseks asjakohaseid erialaseid teadmisi. Kontaktandmed: E-post: [email protected] . Telefon: 58229013. X. Lähtudes ülaltoodust ning PankrS § 158 lg 4 ning § 150 lg 4 kohaselt haldur palub:
1.Lõpetada K. H. pankrotimenetlus raugemise tõttu peale pankroti väljakuulutamist, kuna pankrotivarast ei jätku pankrotimenetlusega seotud kulude väljamaksmiseks;
2.Määrata pankrotihalduri tasu summas 1 000,40 eurot koos käibemaksuga. Pankrotihalduri tasu määrata hüvitamisele riigi vahenditest JeweLex Advokaadibüroo OÜ-le (arvelduskonto EE782200221056739476 Swedbank), millise kaudu haldur tegutseb;
3.Vabastada pankrotihaldur Hillar Villers pankrotihalduri ülesannetest K. H. pankrotimenetluses;
4.Nimetada K. H. usaldusisikuks võlanõustaja Ene Mändla (isikukood 46502182216).
5.Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta Ametlikes Teadaannetes.
4.04.04.2024 määrusega määras kohus, et K. H. (pankrotis) pankrotimenetluse raugemise vältimiseks tuleb kas võlausaldajatel või kolmandatel isikutel maksta pankrotimenetluse kulude ja muude kulutuste katteks 825 eurot hiljemalt 23.04.2024, kuna K. H. (pankrotis) pankrotivarast ei jätku masskohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete teostamiseks (PankrS § 158 lg 1). 825 euro Viru Maakohtu deposiiti mittetasumisel lõpetab kohus pankrotimenetluse PankrS § 158 lg 4 alusel. Kohtu poolt määratud tähtajaks kohtu deposiiti raha ei laekunud.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega.
6.Pankrotiseaduse (PankrS) 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega. PankrS § 158 lg 1 sätestab, et kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama, lg 3 kohaselt peab haldur esitama kohtule aruande, mis sisaldab PankrS § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite.
7.Pankrotihaldur on esitanud kohtule taotluse võlgniku pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu, kuna võlgniku pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud. Pankrotihalduri aruandega on leidnud tõendamist, et võlgnikul realiseeritavat vara ei ole, pandieset pankrotivarasse ei kuulu, teistelt isikutelt saadaolevat vara ei ole. Kohus leiab, et K. H. pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks.
8.Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Pankrotihalduri hinnangul, maksejõuetuse põhjuseks on võlgnikul selliste sissetulekute puudumine, mis võimaldaksid täita maksejõuetusavalduses toodud mahus kohustusi.. Kohus nõustub pankrotihalduriga ja leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks tuleb lugeda muu asjaolu PankrS § 162 lg 3 tähenduses. Vastavalt PankrS § 168 on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluse rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks.
9.K. H. pankrotimenetluses on teise rahuldamisjärgu nõudena tunnustatud ning välja maksmata jäänud kohtutäitur Rannar Liitmaa nõue summas 144 eurot; Kelluvabrik OÜ nõue summas 2 733,38 eurot; kohtutäitur Heimo Vilpuu nõue summas 252 eurot; Nord Collect OÜ nõue summas 130,10 eurot; OÜ GS Core nõue summas 152,06 eurot ja Creditreform Eesti OÜ nõue summas 18,66 eurot. PankrS § 165 lg 3 järgi tuleb pankrotimenetluse lõpetamisel vabastada pankrotihaldur Hillar Villers halduri ülesannete täitmisest.
10.PankrS § 163 lg 7 kohaselt, kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus
11.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohus algatas 17.10.2023 pankrotimäärusega ühtlasi ka võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse.
12.Kuna kohustustest vabastamise menetlus oli algatatud 17.10.2023, tuleb menetlust jätkata. Kohustustest vabastamise menetluse jätkamisel palub haldur määrata võlgniku usaldusisikuks Ene Mändla, kes on andnud selleks kirjaliku nõusoleku. Kohus määrab seega võlgniku usaldusisikuks Ene Mändla.
13.Kohus juhib võlgniku tähelepanu sellele, et kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel tuleb võlgnikul juhinduda FiMS § 47 sätestatust: (1) Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. (2) Võlgnik peab viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (3) Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sellesarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. (5) Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Võlgnik peab usaldusisikule sellise tulu laekumisest viivitamata teada andma. (6) Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.
14.Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49 lg 1). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).
15.Kohus hoiatab ka, et FiMS § 49 lg 5 ja 8 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma käesoleva seaduse §-s 47 või pankrotiseaduse 4. peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega
võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb § 45 lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohus võib omal algatusel või võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamisest keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne kolme aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 5 või 7 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.
46.Muuhulgas peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt pankrotimenetluses koostatud võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Esimese aruande esitamise tähtajaks on 17.10.2024. Halduri tasu kinnitamine
17.PankrS § 65 lg 1 kohaselt, halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Pankrotihalduri tasu määrab kohus halduri taotlusel pankrotimenetluse lõppemisel käesoleva seaduse § 157 punktides 2–6 sätestatud alustel, olles ära kuulanud halduri ja pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb.
18.PankrS § 65 lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1-3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga kahekordne alammäär (1640 eurot). Antud juhul taotleb haldur tasu hüvitamist summas 820 eurot, mis kokku ei ületa kahekordset töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga alammäära, väljamaksmisega JeweLex Advokaadibüroo OÜ-le (arvelduskonto EE782200221056739476 Swedbank). Tasule lisandub käibemaks, kuna büroo, mille kaudu haldur tegutseb, on käibemaksukohustuslane.
19.Haldur palub anda menetlusabi ning määrata halduri tasu menetlusabi andmise korras summas 820 eurot, millele lisandub käibemaks 180,40 eurot, kokku 1 000,40 eurot, riigi vahenditest, JeweLex Advokaadibüroo OÜ, arvelduskonto EE782200221056739476 Swedbank, kasuks. Kohus rahuldab halduri taotluse ja annab K. H.le menetlusabi pankrotihalduri tasu kandmiseks ning hüvitab riigi vahenditest 1 000,40 eurot (sh käibemaks), mida ei mõisteta riigituludesse välja (TsMS § 183 lg 2 alusel). Nimetatud summa kuulub kandmisele JeweLex Advokaadibüroo OÜ arvelduskontole nr EE782200221056739476.
20.Eelpooltoodu alusel ja juhindudes PankrS § 158 lõpetab kohus pankrotimenetluse raugemise tõttu.