TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali hagi L. P. vastu võla väljamõistmiseks
Hagi hind
669 eurot 20 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (registrikood 14304235; asukoht: Vabaõhumuuseumi tee 1 13521, Tallinn), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema (Julianuse Õigusbüroo OÜ, e-post [email protected]) Kostja: L. P. (isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, e-post lxxxxxxxx@xxxxxxxxx)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus, lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal hagi L. P. vastu osaliselt.
2.Mõista L. P. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal kasuks välja põhivõlg 296 eurot 63 senti, võla sissenõudmisega seotud kulud 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 24. oktoober 2022 - 7. mai 2024 eest 50 eurot 85 senti.
3.Mõista L. P. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal kasuks välja edasiulatuv viivis põhivõlalt 296 eurot 63 senti alates 8. maist 2024 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Jätta TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali menetluskulud 62% ulatuses L. P. kanda. L. P. võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda.
5.Rahuldada TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali taotlus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt.
6.Mõista L. P. OÜ-lt TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks menetluskulude katteks välja 381 eurot 30 senti.
7.Mõista L. P. OÜ-lt TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks välja viivis väljamõistetud menetluskuludelt (381 eurot 30 senti) alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Toimetada otsus pooltele kätte.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Tartu Maakohtu menetluses on TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali (hageja) hagi L. P. (kostja) vastu võla väljamõistmiseks. Hageja palub välja mõista põhivõla 296 eurot 63 senti, intressi 100 eurot 27 senti, sissenõudmiskulud 30 eurot, seisuga 21. veebruar 2024 sissenõutavaks muutunud viivise 138 eurot 36 senti ja edasiulatuva viivise põhivõlalt alates 22. veebruarist 2024 põhinõude tasumiseni 35,04% aastas. Hagiavalduse kohaselt tuleneb nõue hageja ja kostja vahel 26. novembril 2021 sõlmitud järelmaksulepingust nr 709748557, mille alusel sai kostja soetada kauba maksumusega 319 eurot. Kostja kohustus kauba eest tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis hageja 8. oktoobril 2022 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võla tasumiseks kuni
22.oktoobrini 2022. Kostja ei tasunud ka täiendava tähtaja jooksul ja hageja ütles lepingu
23.oktoobril 2022 üles. Peale lepingu ülesütlemist on kostja tasunud hagejale 22 eurot 37 senti. Järelmaksulepingu eritingimuste kohaselt on intressimäär algsummalt 25% aastas, intressimäär laenujäägilt 35,04% aastas, 0,097% päevas, lepingutasu 0 eurot, viivitusintressi määr 24,15% aastas, 0,0671% päevas, maksete kogusumma 451 eurot 42 senti. Lepingu krediidi kulukuse määraks on 38,55%. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisumma, intressimäär, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäev, maksete tähtpäevad. Kostjal on intressivõlg alates 10. juulist 2022 kuni ülesütlemiseni 23. oktoobril 2022, kokku 100 eurot 27 senti. Kostja intressi tasunud ei ole. Hageja nõuab kostjalt viivist lepingus kokkulepitud aastase intressimääraga võrdses viivisemääras, s.o 35,04% põhivõlalt alates 24. oktoobrist 2022 kuni 21. veebruarini 2024, summas 138 eurot 36 senti ja edasiulatuvalt alates 22. veebruarist 2024 kuni põhivõla tasumiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 35,04%. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulusid 30 eurot. Hageja leiab, et tal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid pärast lepingu ülesütlemist lepingu alusel, lähtudes VÕS 1132 lg-test 1 ja 2 ning lepingu üldtingimuste punktist 3.7. Hageja selgitab sissenõudekulude summa kujunemist järgnevalt: esimese tasulise kirja saatmine 19. detsembril 2022 15 eurot, teise tasulise kirja saatmine 8. mail 2023 5 eurot, kolmanda tasulise kirja saatmine 31. augustil 2023 5 eurot ning muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot. Võlgniku makseviivitusega tingitud muud kulud sisaldavad: nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulusid, kontaktandmete otsingu ja päringu
kulusid, võlgnikule vastamisega seotud kulusid, telefoni teel ja e-kirja teel võlanõuete selgitamise ja vastuväidetele vastamise kulusid, võlgnikule tehtavate kõnede kulusid, võlanõude avaldamisega tehtud kulusid. Hageja on vastutustundliku laenamise kohta selgitanud: Enne laenulepingu sõlmimist kontrollis krediidiandja kostja krediidivõimet. Kostja esitas taotluses oma igakuiseks sissetulekuks 800 eurot ja kohustuseks 200 eurot. Hageja kontrollis kostja varalist seisundit ning regulaarset sissetulekut, teostades päringud Pensioniregistrisse. Pensioniregistri andmetest saab tuletada, et isiku sotsiaalmaksuga maksutatava tulu järgi on netopalk 1003 eurot 7 senti. Hageja lähtus taotluses toodud sissetulekust 800 eurot, olemasolevatest kohustustest 200 eurot ja arvestas, et lepinguga lisandub igakuiselt 37 eurot 23 senti, mille tulemusena jääb kostjale reservi 562 eurot 77 senti. Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi krediidiandja päringud maksehäireregistritesse ning tuvastas, et krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid maksehäireid polnud. Hageja selgituste kohaselt on kostjaga sõlmitud järelmaksu leping pangatoode, mille puhul on välja kujunenud teatud teenusstandard, mille kohaselt teeb pank kiireid otsuseid ning tulenevalt summa väiksusest ning osamaksete väiksusest ei rakendatud kontoanalüüsi. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma.
2.Kostja leidis, et tegemist on vastutustundetu laenamisega, kuna hageja ei küsinud kostjalt panga väljavõtet. Mitmed teised krediidiasutused lükkasid taotluse tagasi peale väljavõtte saatmist. Väljavõttel on olemasolevad kohustused ja maksed, mis olid mitmendat kuud võlas. Kostja tunnistas põhivõla olemasolu. Lisaks leidis kostja, et paberkandjal tasuliste kirjade saatmine oli üleliigne, kuna kostja oli kättesaadav telefoni ja e-kirjade teel ning palub jätta endalt välja mõistmata tasuliste meeldetuletuskirjade kulud. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda ning vähendada hageja esindaja ajakulu 1 tunnile.
KOHTU SEISUKOHT
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Käesolevas tsiviilasjas on tegemist varalise nõudega hagiga, hagi hind on 669 eurot 20 senti ning kohus menetleb hagi lihtsustatud korras. Kohus piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas kooskõlas TsMS § 444 lg-ga 2 üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
4.Poolte vahel ei ole vaidlust põhinõude osas. Hageja nõuab kostjalt põhinõudena 296 euro 63 sendi väljamõistmist, kostja tunnistab põhivõla olemasolu, kohtule esitatud asjaoludest ja tõenditest nähtuvalt leiab kohus, et on kostjalt on põhjendatud hageja kasuks põhivõla 296 euro 63 sendi väljamõistmine.
5.Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas hageja on laenulepingu sõlmimisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja heidab kostjale ette teadvalt valede andmete esitamist kohustuste osas ning leiab, et laenusumma suurust arvestades on hageja krediidivõimelisust kohaselt kontrollitud. Kostja leiab, et kui hageja ei nõudnud temalt pangakonto väljavõtet, tuleb hagejal kanda sellest tulenevaid riske. Kohus leiab, et hageja ei täitnud laenu andmisel vastutustundliku laenamise kohustust nõuetekohaselt. Eesti õiguses (võlaõigusseaduses) ei ole kehtestatud vastutustundliku laenamise kohustuse osas erisusi sõltuvalt laenu summast. Ka väikeste laenusummadega võib tarbija end „lõhki laenata“, kui ta võtab selliseid laene suurel hulgal. Seetõttu on oluline kontrollida tarbija
olemasolevaid finantskohustusi ja maksekäitumist. Kui krediidiandja tugineb seejuures üksnes tarbija enda poolt esitatud andmetele, võtab krediidiandja endale teadlikult riski, jättes andmed kontrollimata. VÕS §-st 4034 tuleneb, et teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Selleks on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed: a. tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); b. tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); c. tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); d. tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5); e. krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist (KAVS § 49 lg 1 p 6). Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3). Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister, pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest kohtadest saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 4034 lg 3). Seejuures saab krediidiandja nõuda tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte, pangakonto väljavõte, rahvastikuregistri väljavõte jms). Riigikohus on 24. novembri 2023 lahendis märkinud, et üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Hageja eeltoodut täies ulatuses täitnud ei ole, vaid on piirdunud üksnes sissetuleku suuruse ja kehtivate maksehäirete kontrollimisega. Hageja ei ole pidanud vajalikuks kontrollida laenusaaja väljaminekuid. Antud juhul on realiseerunud risk, mille ärahoidmiseks ongi vajalik küsida laenu taotlejalt tema pangkonto väljavõtet piisavalt pika ajavahemiku kohta. Pangakonto väljavõttest on võimalik aru saada, kas laenu taotlejal on veel teisi kohustusi või kas tal on teisi pangakontosid, mis on seotud võimalike täiendavate kohustustega. Kohus märgib, et kostja käitumine teadvalt valesid andmeid esitades olemasolevate kohustuste kohta on äärmiselt taunitav, kuid ei muuda laenuandja käitumist laenu andmisel vastutustundlikuks.
6.Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral loetakse VÕS § 4034 lg 7 kohaselt tarbijakrediidilepingu intressimääraks seadusjärgne intressimäär ning tarbija ei võlgne muid tasusid. Hageja ütles lepingu üles 23. oktoobril 2022. Kuni 1. jaanuarini 2023 oli seadusjärgse intressi määr 0%. Kohus jätab seega hageja intressinõude rahuldamata.
7.Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulusid 30 eurot. Kohus leiab, et hageja sissenõudmiskulud, mis tekkisid pärast lepingu lõppemist, on põhjendatud ja tuleb kostjalt välja mõista. Kohus selgitab kostjale, et seadusandja on näinud ette võimaluse nõuda kostjalt välja sissenõudmiskulud, kui kostja ei asu oma kohustuste täitmisele ka pärast lepingu ülesütlemist. Antud juhul on kostja andnud põhjust endale tema kohustusi meelde tuletada ning seetõttu tuleb tal ka vastavad kulutused hüvitada.
8.Hageja nõuab viivist alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast (24. oktoober 2022) lepingus kokkulepitud intressi aastase määraga võrdses viivisemääras, s.o 35,04% aastas. Kohus selgitab, et VÕS § 4034 lg 7 koostoimes VÕS § 415 lg-ga 1 näeb ette, et kokku ei saa leppida viivises, mis ületab seadusjärgset määra (v.a juhul, kui viivis on intressiga võrdne). Seega on krediidiandjal võimalik sõlmida kehtiv viivisekokkulepe kolmel viisil: a) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras; b) intressiga võrdsena; c) konkreetse määrana, mis jääb alla VÕS § 113 teise lause määra. Lepingus oli viivise määr konkreetse määrana, mis ei jää alla VÕS § 113 teise lause määra. Selline viivise kokkulepe on tühine. Kuid hagejal on õigus nõuda viivist seaduse alusel (VÕS § 113), seadusjärgses määras. Kohus mõistab viivise välja kohtulahendi tegemise päevani kindla summana ning edasi seadusjärgses määras. Seadusjärgne viivis alates 24. oktoobrist 2022 kuni 7. maini 2024 põhivõlalt 296 eurot 63 senti on 50 eurot 85 senti (viivise määr 24.10.2022-31.12.2022 oli 8%, viivise määr 01.01.2023-30.06.2023 oli 10,5%, viivise määr 01.07.2023-31.12.2023 oli 12% ja viivise määr 01.01.2024-07.05.2024 12,%, seega 4,49 eurot + 15,45 eurot + 17,94 eurot + 12,97 eurot).
9.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud kokku 955 eurot 50 senti, mis koosnevad hagiavalduselt tasutud riigilõivust 175 eurot, maksekäsu kiirmenetlusega seonduvast menetluskulust 20 eurot ja hageja õigusabikulust 760 eurot 50 senti (4,5 tundi, tunnitasu 169 eurot ilma käibemaksuta). Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist täies ulatuses põhjendatud kuluga. Maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral arvatakse asja maksekäsu kiirmenetluse kulud TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause järgi hagimenetluse kulude hulka. See tähendab, et need kulud kannab TsMS § 162 lg 1 alusel kostja. Seadusega on avaldajale maksekäsu kiirmenetluses tekkivate menetluskulude katteks ette nähtud 20 eurot, mistõttu on ka maksekäsu kiirmenetluse kulu kostjalt väljamõistmine põhjendatud. Kohus leiab, et hageja esindaja ajakulu on ülepaisutatud, seda kostja vastusega tutvumise, selle analüüsi ja hageja seisukoha koostamise osas. Kohtu hinnangul on selles osas põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks 1 tund. Kohus leiab, et mitteadvokaadist esindaja tunnitasu on ülepaisutatud. Arvestades asja keerukust ja õigusabi teenuse keskmisi tasumäärasid, loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja tunnitasu summas 120 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja rakendatud tunnitasu määr on võrreldav kõrge kvalifikatsiooniga advokaadi tasuga. Arvestades nõude olemust, mahtu ja asjaolu, et hageja on esitanud sarnaseid hagiavaldusi mitmes menetluses, millest tulenevalt saab eeldada, et esindaja on selle võrra oma töös tõhusam, samuti asjaolu, et kohus lahendab asja
kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, leiab kohus, et põhjendatud ja vajalik on ajakulu 3 tundi 30 minutit. Lepingulise esindaja kulu on arvestatud ilma käibemaksuta. Eeltoodu alusel loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks hageja menetluskuluks kokku 615 eurot (175+20+420). Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab hageja põhjendatud menetluskuludest 62% kostja kanda. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks menetluskuludena seega välja 381 eurot 30 senti. Kostja ei ole menetluskulusid kohtule esitanud. Kui kostjal on menetluskulusid siiski tekkinud, jäävad need kostja enda kanda. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus otsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.