Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Kädi Vaker
Otsuse tegemise aeg ja koht
06.05.2024, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-24-107366
Tsiviilasi
K. K. hagi R. K. vastu kahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
617,94 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: K. K. (isikukood XXX; elukoht XXX; e-post: XXX) Hageja lepinguline esindaja: V. O. (e-post: XXX) Kostja: R. K. (isikukood XXX; elukoht: XXX; e-post: XXX) Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat K. Nõges (e-post: [email protected])
Kuivõrd kostja võttis hagis esitatud nõude õigeks, rahuldab kohus hagi ilma kirjeldava ja põhjendava osata ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja kahju hüvitise summas 617,94 eurot. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kostja võttis pärast hagiavalduse menetlusse võtmist hagi õigeks, kuid menetluskulud palus jätta hageja kanda, leides, et ei ole andnud põhjust kohtusse pöördumiseks. Kostja märkis, et käesolev menetlus algas hageja lepingulise esindaja poolt esitatud maksekäsu kiirmenetluse avaldusega, milles hageja lepinguline esindaja kinnitas, et hageja nõude aluseks on kostjaga sõlmitud kokkulepe, s.o maksegraafik võla tasumiseks. Kostja esitas maksekäsu kiirmenetluse avaldusele vastuväite, milles selgitas, et hageja ja kostja pole sõlminud maksegraafikut kahju hüvitamiseks. Lisaks ülalkirjeldatud vastuväitele lisas kostja, et tema hinnangul saab tekkinud olukorra lahendada kohtuväliselt. Kostja palus, et hageja saadaks kostja lepingulisele esindajale kahju ulatust tõendavad dokumendid. Hageja ei saatnud kostjale ega kostja lepingulisele esindajale palutud dokumente, vaid nähtavasti otsustas hoopiski hagiavalduse esitamise kasuks. Alles hagiavalduse vahendusel jõudsid kostjani esmakordselt dokumendid, mis tõendavad kahju ulatust. Sellise käitumisega on hageja tekitanud põhjendamatult menetluskulusid, mida oleks saanud ära hoida ja mille tekkimist kostja proovis ära hoida. Hageja kostja väidetega ei nõustunud, sest hageja ja kostja leppisid kokku kostja poolt tekitatud kahju hüvitamiseks vastavalt graafikule, mille hageja koostas ja saatis kostjale 03.09.2023. Maksegraafiku koostas hageja vastavalt kostja ettepanekule, et asub kahju hüvitama 2023.aasta septembris. Kostja aga ei olnud nõus hageja poolt koostatud maksegraafiku alusel kahju hüvitama. Hageja hoiatas kostjat, et kui kostja ei asu tekitatud kahju hüvitama pöördub hageja kohtusse. Eeltoodust lähtuvalt koostas hageja esindaja maksekäsu kiirmenetluse avalduse kuna eeldatavalt oli saavutatud kokkulepe tekitatud kahju hüvitamiseks ning kostja ei asunud kokkulepet täitma. Kohus, olles tutvunud asjas esitatud tõenditega, leiab, et käesolevas asjas saab asuda seisukohale, et kostja põhjustas enda käitumisega olukorra, mille tulemusel oli hageja sunnitud kohtusse pöörduma. Kohtule esitatust nähtub, et pooled olid 2023.aasta sügisel sõnumivahetuses, kus kostja andis teada, et hakkab maksegraafiku alusel hagejale tekitatud kahju hüvitama. Hageja on vastavalt kostja poolt avaldatule enda võimekusest kahju hüvitama hakata (18.09.2023 pidavat saama tasuma hakata), koostanud maksegraafiku ning kostja on sellega nõustunud. Hageja on 19.09.2023 kostjale kirjutanud ja tuletanud meelde, et esimene maksetähtaeg oli 18.09.2023 ning hoiatanud kohtusse pöördumisega. Kostja ei ole temaga kooskõlastatud maksegraafiku alusel hüvitist tasuma hakanud. Kuigi kostja ei ole küll maksegraafikut allkirjastanud, on ta siiski nõustunud selle sisuga. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et hageja on esitanud hagiavalduse ei olnud ennatlikult esitatud ja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt hagiavalduselt tasutud riigilõivu 175 eurot ja õigusabikulu 180 eurot.
TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 175 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades menetluses esitatud menetlusdokumentide mahtu ja sisu, on kohtu hinnangul hageja lepingulise esindaja kulu 180 eurot mõistlik ja põhjendatud. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulud 355 (175+180) eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 355 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt) Kädi Vaker Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.