3.Mõista XXilt OÜ GS Core kasuks välja viivis sissenõutavaks muutunud põhivõlalt (1680,47 eurolt) alates 13.03.2024 (s.o hagi esitamisele järgnevast päevast) võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni, mis kohtuotsuse tegemise päeva seisuga on 31,57 eurot.
4.Mõista XXilt OÜ GS Core kasuks välja viivis tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt põhivõla maksetelt (resolutsiooni punkt 2.2.) alates nõude sissenõutavaks muutumisest 1(5)
(tasumise tähtpäevale järgnevast päevast) kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5.Jätta maakohtu menetluskulud kostja kanda.
6.Mõista XXilt OÜ GS Core kasuks välja põhjendatud ja vajalikud maakohtu menetluskulud 370 eurot, millest riigilõiv on 350 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.
7.Mõista XXilt OÜ GS Core kasuks välja hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
8.Tagaseljaotsus kuulub viivitamatult täitmisele.
EDASIKAEBAMISE KORD
Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.OÜ GS Core (avaldaja, hageja) esitas 26. jaanuaril 2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XXilt (võlgnik, kostja) 4088,08 euro saamiseks. Kohus tegi 29.01.2024 võlgnikule makseettepaneku, millele kostja esitas vastuväite. Nõue anti 22.02.2024 määrusega üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Kohus kohustas hagejat esitama oma nõue hagiavalduse nõuetele vastavas vormis ja tasuma täiendavat riigilõivu.
2.Hageja esitas 12.03.2024 kohtule kostja vastu hagi, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla 1942,25 eurot, sealhulgas sissenõutavaks muutunud põhivõlg 1610,10 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuv põhivõlg 332,15 eurot alates maksetähtpäevadele järgnevast päevast järgmiselt: 09.04.2024 - 70,37 eurot; 09.05.2024 - 71,42 eurot; 11.06.2024 - 72,48 eurot; 09.07.2024 - 73,56 eurot ja 09.08.2024 - 44,32 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisele järgnevast päevast ning tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt summadelt alates sissenõutavaks muutumisest kuni põhivõla tasumiseni, tehes seda kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindlas 2(5)
summas ja edasi protsendina põhivõlalt. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt enda kasuks välja menetluskuude hüvitise koos seadusjärgse viivisega.
3.Maakohus võttis 02.04.2024 määrusega OÜ GS Core hagi kkostja vastu võlgnevuse väljamõistmiseks menetlusse.
4.Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks Bondora AS-i ja kostja vahel 14.10.2019 sõlmitud laenuleping nr x (dtl 32-41), mille alusel sai kostja laenu 3083,00 eurot intressiga 17,85% aastas. Krediidi kulukuse määr aastas 30,40%. Laenuleping sõlmiti viieks aastaks kuni 08.10.2024, laenusaaja kohustus laenu tagastama 60 kuumaksega. Laenulepingu kohaselt pidi kostja maksma lepingutasu 183 eurot, mille laenuandja pidas vastavalt lepingule kinni laenusummast, kostjale laenuna väljamakstud laenusumma oli 2900 eurot. Kostja on teinud tagasimakseid 957,75 eurot. Põhiosa võlgnevus hagi esitamise seisuga on 1942,25 eurot. VÕS § 4034 lg 7 kohaselt kohaldatakse vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral tarbijakrediidilepingule VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära. Kuivõrd hagejal ei ole esitada veenvaid tõendeid, millest võiks järeldada vastutustundliku laenamise kohustuse täitmist krediidiandja poolt, asub hageja hagis seisukohale, et nimetatud kohustust rikuti, ja esitab hagis nõude sellele vastavalt, arvestades VÕS § 4034 lg 7 tagajärjena, et lepingust ei tekkinud kõrvalkohustusi (seaduslik intressimäär oli 0% ja muid kõrvalnõudeid kostja ei võlgne) nõudes ainult väljamakstud põhivõla tagastamata jääki ja viivist sissenõutavaks muutunud summadelt seaduse alusel seaduslikus määras. Kostja on lepingu täitmiseks tasunud kokku 957,75 eurot, viimane makse laekus kostjalt 18.04.2021. Maksegraafikus märgitud intressikohustust sisaldavate kuumaksete maksetähtaegu ja summasid arvestades tasus kostja sellega kümne esimese maksegraafikus märgitud makse kohustused (kuni 10.08.2020) täielikult ja 08.09.2020 makse osaliselt 85,81 euro ulatuses. Rohkem makseid ei ole kostja tasunud. 29.06.2021 (kostja võlgnevus 10 kuu maksed) saatis laenuandja kostjale laenulepingu ülesütlemise teate, milles ütles lepingu üles. Kuivõrd hageja asus hagis seisukohale, et vastutustundliku laenamise kohustust rikuti, tuleb lugeda, et kostjal oli ainult maksegraafikus märgitud põhiosamaksete tasumise kohustus. Kuivõrd ülesütlemisavaldus tehti 29.06.2021, ei olnud ülesütlemise ajal tasumata sissenõutavaks muutunud (põhiosamaksete) võlga kolme kuu maksete ulatuses (ehkki kostja ise seda ei teadnud, kuivõrd hageja on alles hagis asunud sellisele seisukohale). Seega on ülesütlemine vastuolus VÕS § 416 lg-s 1 sätestatud piiranguga ja ülesütlemisel ei ole õiguslikku tagajärge, st laenuleping ei ole kehtivalt üles öeldud. Kostja on lepingu täitmiseks teinud makseid kogusummas 957,75 eurot. Hageja arvestab nimetatud summa põhivõla katteks. Kostja tasumata põhivõla jääk on 1942,25 (2900-957,75 eurot), millest 1610,10 eurot on muutunud sissenõutavaks maksetähtaegade möödumise tõttu ja 332,15 eurot muutub sissenõutavaks tulevikus. Sissenõutavaks muutumata võla põhiosa summad ja maksetähtpäevad on järgmised: 08.04.2024 70,37 € 08.05.2024 71,42 € 10.06.2024 72,48 € 08.07.2024 73,56 € 08.08.2024 44,32 € Summad muutuvad sissenõutavaks maksetähtpäevale järgneval päeval. 20.07.2022 loovutas laenuandja laenulepingust tulenevad nõuded hagejale (dtl 75), millest teavitati ka kostjat.
3(5)
Hageja palub välja mõista kostjalt sissenõutavaks muutunud põhivõlalt arvestatud viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisele järgnevast päevast ning tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt summadelt alates sissenõutavaks muutumisest kuni põhivõla tasumiseni, tehes seda kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindlas summas ja edasi protsendina põhivõlalt. Hageja on seisukohal, et viivise nõue on põhjendatud ja õiglane, kuna kostja on jätnud pika perioodi jooksul võlgnetava summa alusetult tasumata ega ilmuta võla tasumiseks mingit tahet. TsMS § 369 kohaselt võib tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus. Kostja tegi lepingu täitmiseks viimase makse 18.04.2021. See annab aluse eeldada, et kostja ei täida oma kohustusi õigel ajal ka tulevikus.
5.Hagimaterjalid on kätte toimetatud kostjale isiklikult aadressil x x, x, x x, x x. Kohus kohustas kostjat 14 päeva jooksul kirjalikult vastama. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada.
6.Hagiavalduses esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt TsMS § 407 lg 1.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Kohus, tutvunud hagiavaldusega, leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub kooskõlas TsMS § 407 lg 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega.
8.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 ja lg 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, leiab kohus, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle ning hagi kuulub rahuldamisele kogu haginõude ulatuses.
9.TsMS § 444 lg 3 ja 4 järgi võib tagaseljaotsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta või põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2, § 76, § 100, § 101, § 108, § 113 lg 1, §164 jj, § 401 lg 1, § 4034lg 7, TsMS § 367; § 369. Kohus rahuldab hagi täies ulatuses. Hagiavalduse esitamise seisuga on hageja esitatud nõudest (1942,25 eurot) sissenõutavaks muutunud 1610,10 eurot, tulevikus muutub sissenõutavaks 332,15 eurot. Kohtuotsuse tegemise kuupäeva seisuga on sissenõutavaks muutunud (maksetähtajad möödunud) nõue 1680,47 eurot, tulevikus sissenõutavaks muutuv nõue 261,78 eurot. Vastavalt TsMS § 369 võib tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus. TsMS § 369 näeb tulevaste nõuete esitamise lubatavuse eeldusena ette, et tulevase nõude saab esitada, kui võib eeldada, et võlgnik kohutust õigel ajal ei täida. Hagejal tuleb tõendada, millal muutub hagetav nõue sissenõutavaks ning usutavaks muuta eeldus, et kostja oma kohustust õigel ajal ei täida.
4(5)
Hageja on seisukohal, et kuivõrd kostja on viimase makse laenulepingust tuleneva kohustuse täitmiseks teinud 18.04.2021 ning ei ole edaspidi üles näidanud vähimatki huvi võla tasumiseks, on alust eeldada, et ta ei tee (ei kavatse seda teha) ka tulevikus. Kohus leiab, et hageja seisukoht on põhjendatud. Kui nõue ei ole otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud, tuleb kohtuotsuse resolutsioonis märkida, mis ajal, mille osas hagi rahuldati tuleb täita. Kui kohustus muutub ositi sissenõutavaks, tuleb täitmise aeg märkida selliselt, et iga kohustuse puhul oleks arusaadav, millal see kohustus täita tuleb.1Kohtuotsuses otsuse täitmise korra kindlaksmääramise võimaluse sätestab TsMS § 445. Eelviidatud sätetest tulenevalt mõistab kohus kohtuotsusega kostjalt välja kohtuotsuse tegemise kuupäevaks sissnõutavaks muutunud nõude 1680,47 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuva kohustuse 261,78 eurot, mille osamaksete tasumise tähtajad on vastavalt poolte vahel sõlmitud laenu tagastamise graafikus toodule (dtl 55).
10.Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud
11.TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb jätta menetluskulud kostja kanda, sest otsus tehakse tema kahjuks. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulud kokku 440 eurot, millest riigilõiv on 420 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Hageja on aga tasunud hagilt riigilõivu kokku 350 eurot, milline summa on ka praeguse asja vajalik nõutud riigilõivu summa vastavalt riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1. RLS § 59 lg 1 kohaselt hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu lähtuvalt hagihinnast, käesoleva asja hagihind on 2185,03, millelt kuulub tasumisele 350 eurot. Käesolevas asjas on riigilõiv vältimatu ja põhjendatud kulu. Samuti on põhjendatud ja vajalik menetluskulu maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot, mis on seadusega ettenähtud suuruses. Seega on hageja hüvitatavateks menetluskuludeks kokku 370 eurot (=350 riigilõiv + 20 eurot esindajatasu maksekäsu kiirmenetluses). Hageja taotlus kostjalt menetluskuludelt viivise välja mõistmiseks kuulub rahuldamisele (TsMS § 177 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Addis Tammiku kohtunik