Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjad võivad esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui nende tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjatele või nende esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostjad said tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja. Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni.

KOHTU SELGITUSED

Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostjad 03.11.2022 üürilepingu korteri asukohaga Xxxx, kasutamiseks. Leping sõlmiti kaheks aastaks. Lepingu järgi kohustusid kostjad tasuma üüri 750 eurot kuus, millele lisandusid kõrvalkulud tegelikult kasutatud kõrvalteenuste eest. Üürilepingu sõlmimise järel tekkis paari kuu jooksul kostjatel võlg üüri ja kõrvalkulude maksmisel. 02.05.2023 sõlmisid pooled üürilepingu lisa 2 üürilepingu lõpetamiseks ja võla tasumiseks graafiku alusel. Kostjad ei ole käesoleva ajani hagejale võlga tasunud. Hagiavalduse esitamise seisuga on tasumata üüri ja kõrvalkulud perioodi jaanuari-mai 2023 kohta summas 3179,02 eurot ning hageja korterile tekitatud kahju summas 662,50 eurot. Kohus toimetas kostjatele menetlusse võtmise määruse, hagi ja puuduste kõrvaldamise dokumendid kätte 28.03.2024 väljaande Ametlike Teadaannete kaudu. Kostjad kohustusid kohtule vastama hiljemalt 25.04.2024, kuid kohtu poolt määratud tähtajaks kostjad vastanud ei ole. Kohus rahuldab eelnevast tulenevalt hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 162 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Kuna kohus rahuldab hagi, jätab kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostjate kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjatelt maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 119,77 eurot Eestis ning 133,30 eurot Lätis seoses kohtu kaudu dokumentide kohaletoimetamisega ning hagiavalduse esitamisega seotud riigilõiv summas 560,00 eurot. Seega menetluskuludena kokku 813,07 eurot. Kohus selgitab, et hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluses riigilõivu summas 119,77 eurot ja hagimenetluses summas 560 eurot, kokku 679,77 eurot. Hageja nõue tasumata üüri osas ja korteri kahjustamisega seotud kahju hüvitise osas on kokku 3841,52 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 lisa 1 järgi tuleb summalt 3841,52 tasuda riigilõivu kokku 455 eurot, mistõttu on hageja käesoleval juhul tasunud riigilõivu 224,77 eurot enam. Hagejal on õigus taotleda enamtasutud riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 4 alusel. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti (TsMS § 150 lg 6). TsMS § 138 lg-test 1, 2, TsMS § 139 lg-st 2 ja TsMS § 143 p-st 4 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 455 eurot ja maksekäsu kiirmenetluses kantud kulu seoses dokumentide kättetoimetamisega kostjatele Läti Vabariigis summas 133,30 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista kokku summas 588,30 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kädi Vaker kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.