Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Kohtuasi
PANAMENT INC. hagi Laineharja 1 OÜ ja Laineharja 3 OÜ vastu ostuhinna ja viivise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 17. aprilli 2023 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Laineharja 1 OÜ ja Laineharja 3 OÜ apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende Hageja PANAMENT INC. (Panama registrikood esindajad ringkonnakohtus 565479) Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Tuuve Tiivel Kostja Laineharja 1 OÜ (registrikood 14650517) Kostja Laineharja 3 OÜ (registrikood 14650500) Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Silja Holsmer Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 17. aprilli 2023 otsus ja lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-21-15919.
2.Jätta menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus PANAMENT INC. kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või
riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.PANAMENT INC. (hageja) esitas 11.10.2021 Harju Maakohtule hagiavalduse Laineharja 1 OÜ ja Laineharja 3 OÜ (kostjad) vastu, milles palus solidaarselt välja mõista kahe korteri ostuhinna 1 250 000 eurot ja viivise. 1.1 Hagiavalduse kohaselt müüs hageja 09.11.2016 võlaõigusliku müügilepinguga Energia Agentuur AS-ile (ostja) kaks korteriomandit Tallinnas aadressil Vana-Viru tn 15/Mere pst 1 (korterid 8 ja 17), kokku hinnaga 1 250 000 eurot. Ostjal oli kohustus tasuda ostuhind hiljemalt 09.10.2018. Hageja täitis oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt. Ta andis korterite valduse üle ostjale enne müügilepingu sõlmimist vastavalt lepingu p-le 2.3; korterid vastasid lepingu p-des 1.9, 1.10 ja 1.11 kokku lepitud tingimustele. Hageja võimaldab lepingu p 3.1 kohaselt korterite omandiõiguse ülemineku pärast seda, kui ostja on maksnud ostuhinna. Ostja ei ole ostuhinda tasunud, mistõttu on hagejal õigus nõuda lepingu täitmist ja lepingu p 2.2 alusel VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivist. 1.2 Tsiviilasjas 2-18-18495 mõisteti ostjalt hageja kasuks välja korterite ostuhind ja viivis. 1.3 Ostja jagunes eraldumise teel ja jagunemise käigus asutatud omandavateks ühinguteks on kostjad. Jagunemise kanded on tehtud äriregistrisse 28.01.2019. ÄS § 447 lg 1 sätestab, et enne jagunemise kandmist jaguneva ühingu registrikaardile tekkinud jaguneva ühingu kohustuste eest vastutavad jagunemisel osalevad ühingud solidaarselt. Seega vastutavad kostjad ja ostja ostuhinna tasumise eest solidaarselt. 1.4 Hagejal on õigus nõuda kostjatelt solidaarselt viivist alates 10.10.2018. Perioodi 10.10.2018-11.10.2021 eest on viivise suuruseks 300 547,94 eurot. Lisaks nõuab hageja viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 12.10.2021 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ja sealt edasi protsendina kuni ostuhinna tasumiseni.
2.Kostjad vaidlesid hagile vastu.
3.Harju Maakohus rahuldas 17.04.2023 otsusega hagi ja mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 1 711 215,75 eurot (põhivõlg 1 250 000 eurot, viivis 461 215,75 eurot perioodi 10.10.2018-17.04.2023 eest) ja viivise ostuhinna 1 250 000 eurot tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 18.04.2023 kuni täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 788 784,25 eurot. Menetluskulud jättis maakohus solidaarselt kostjate kanda ja märkis, et menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks TsMS § 177 lg 2 sätestatud korras.
4.Kostjad esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palusid otsuse tühistada ja jätta hagi rahuldamata.
5.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.
6.Ringkonnakohus palus 01.04.2024 pooltelt seisukohta, kas käesolev menetlus võib kuuluda lõpetamisele TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel, kuna kostjad on Energia Agentuur AS-i õigusjärglased, kelle suhtes kehtib tsiviilasjas 2-18-18495 tehtud otsus (TsMS § 460 lg 1).
2(4)
7.Hageja leidis, et nimetatud alusel ei ole põhjendatud menetlust lõpetada. Kostjad tsiviilasja 2-18-18495 menetluses ei osalenud, mistõttu ei ole tegemist samade pooltega. Hageja hinnangul on tema õiguste kaitseks vajalik, et maakohtu otsus jõustuks.
8.Kostjad leidsid, et menetlus tuleb lõpetada.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu 17.04.2023 otsus tuleb tühistada ja tsiviilasja menetlus lõpetada tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 2 alusel.
10.TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend või Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või vahekohtu otsus või jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise.
11.Tsiviilasjas 2-18-18495 esitas hageja 07.12.2018 Harju Maakohtule Energia Agentuur ASi vastu hagi samast müügilepingust tuleneva korterite ostuhinna tasumise ja viivise nõudes. Harju Maakohus mõistis 16.12.2020 otsusega Energia Agentuur AS-ilt hageja kasuks välja ostuhinna 1 250 000 eurot, viivise perioodi 10.10.2018 – 15.12.2020 eest summas 218 368,14 eurot ja alates 16.12.2020 viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni ostuhinna tasumiseni. Tallinna Ringkonnakohus jättis 23.04.2021 otsusega maakohtu otsuse viidatud osas muutmata, kuid täpsustas, et alates 16.12.2020 kuulub viivis väljamõistmisele VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Riigikohus keeldus 11.10.2021 määrusega Energia Agentuur AS-i kassatsioonkaebust menetlusse võtmast.
12.Äriregistri andmetest nähtub, et Energia Agnetuur AS jagunes eraldumise teel ja andis jagunemise käigus osa oma varast üle asutatavatele ühingutele – kostjatele. Jagunemiskanne tehti äriregistris 28.01.2019.
13.Vastavalt ÄS 446 lg-le 1 läheb jagunemise kandmisega jaguneva ühingu registrikaardile jaguneva ühingu kogu vara, eraldumise korral eraldatud vara, vastavalt jagunemislepingus ettenähtud jaotusele üle omandavatele ühingutele. ÄS § 447 lg 1 sätestab, et enne jagunemise kandmist jaguneva ühingu registrikaardile tekkinud jaguneva ühingu kohustuste eest vastutavad jagunemisel osalevad ühingud solidaarselt. Solidaarvõlgnike omavahelises suhtes on kohustatud isikuks ainult see, kellele kohustused määrati jagunemislepinguga. Seega tekib jagunemisel õigusjärglus. TsMS § 460 lg 1 sätestab, et jõustunud kohtuotsus kehtib ka isikute kohta, kes on saanud pärast hagi esitamist menetlusosaliste õigusjärglaseks. Käesoleval juhul on õigusjärglus toimunud pärast hagi esitamist tsiviilasjas 2-18-18495, mistõttu kehtib tsiviilasjas 2-18-18495 Energia Agentuur AS-i kohta tehtud otsus ka käesoleva asja kostjate suhtes.
14.Ka Riigikohus on 10.07.2023 määruses tsiviilasjas 2-22-359 asunud seisukohale, et kostjad on Energia Agentuur AS-i õigusjärglased, kelle kohta kehtib tsiviilasjas 2-18-18495 Energia Agentuur AS-i kohta tehtud otsus.
15.Kuna hageja esitas käesolevas asjas kostjate vastu samal alusel sama nõude, mille ta oli tsiviilasjas 2-18-18495 esitanud Energia Agentuur AS-i vastu ja tsiviilasjas 2-18-18495 tehtud kohtulahend on jõustunud, siis on täidetud TsMS § 428 lg 1 p-s 2 sätestatud menetluse lõpetamise alus ning menetlus käesolevas asjas tuleb lõpetada. Põhjendatud ei
3(4)
ole hageja väide, et TsMS § 428 lg 1 p-i 2 ei saa kohaldada, kuna tsiviilasjades ei osale samad pooled. Kuna tsiviilasjas 2-18-18495 Energia Agentuur AS-i kohta tehtud otsus kehtib ka käesoleva asja kostjate kui Energia Agentuur AS-i õigusjärglaste suhtes, siis tuleb Energia Agentuur AS-i ja kostjaid käsitleda sama poolena TsMS § 428 lg 1 p 2 tähenduses.
16.TsMS § 431 lg 2 sätestab, et kui menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta määrusega ühtlasi alama astme kohtu lahendi. Seega kuulub maakohtu otsus tühistamisele.
17.Tulenevalt TsMS § 168 lõikest 2 jäävad menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus hageja kanda. Tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest (TsMS § 177 lg 2).
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.