PlusPlus Capital AS hagi K K vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
2234,56 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806) Hageja lepinguline esindaja Tarvo Ilves Kostja K K (isikukood XXX)
Menetluse vorm
Lihtmenetlus, kirjalik menetlus
RESOLTUSIOON
1.Rahuldada PlusPlus Capital AS hagi K K vastu võlgnevuse väljamõistmiseks osaliselt.
2.Välja mõista K K’lt (isikukood XXX) PlusPlus Capital AS-i (registrikood 11919806) kasuks K K ja AS ESTO vahel 04.01.2022 sõlmitud krediidikonto lepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus 1200 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 17.05.2022 – 30.04.2024 eest summas 244,89 eurot.
3.Välja mõista K K’lt PlusPlus Capital AS kasuks viivis alates 01.05.2024 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna tasumata põhivõlgnevuse jäägilt (30.04.2024 seisuga 1200 eurot) päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid mitte suuremas summas kui põhivõlgnevuse suurus, s.o 1200 eurot.
4.Jätta rahuldamata PlusPlus Capital AS hagi K K vastu intressi ja võla sissenõudmiskulu 35 euro nõudes.
5.Jätta menetluskulud K K kanda 64,86% ulatuses ja PlusPlus Capital AS kanda 35,14% ulatuses.
6.Määrata kostja hüvitavate menetluskulude suuruseks 317,81 eurot ning mõista nimetatud summa K K’lt PlusPlus Capital AS kasuks välja.
7.Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses.
8.Toimetada kohtuotsus kätte hagejale ja kostjale. Vajadusel toimetada kostjale tagaseljaotsus kätte avalikult, otsuse resolutiivosa avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Eedasikaebamise kord Pärnu Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
KIRJELDAV OSA
Hagiavalduse asjaolud ja hageja seisukohad
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Esto AS (edaspidi esialgne võlausaldaja) ja kostja 04.01.2022 krediidikonto lepingu nr XXX (dtl 27-35), milles pooled leppisid kokku krediidilimiidis 2000 eurot. Lepingu alusel sai kostja laenu 1200 eurot. Intressimääraks leppisid pooled kokku 35,40% aastas. Krediidi kulukuse määr on 50,45% aastas, väljavõtutasu oli 3,5 eurot, millele lisandub 3,1% ülekande summast, millele hinnakirja alusel lisandub välkmakse tasu 15 eurot. Krediidikulukuse määra arvutamisel on arvestatud, et krediidilimiit on 2000 eurot, intress on 35,40% aastas, väljavõtu tasu on 62 eurot ja leping täidetakse 12 kuu jooksul.
2.Kostja ei ole lepingu alusel teinud ühtegi makset. Esialgne võlausaldaja saatis 02.05.2022 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse (dtl 46) ja kuna kostja võlgnevusi ei tasunud, siis lõpetas lepingu 17.05.2022 (dtl 48). 2 (7)
3.Esialgne võlausaldaja loovutas lepingust tulenevad nõuded hagejale 17.06.2022. Kostjale saadeti teade nõuete loovutamise kohta (dtl 49).
4.Lepingu ülesütlemise seisuga, s.o 17.05.2022, oli kostjal tagastamata laenu põhisumma 1200 eurot ning intress alates 04.01.2022 – 16.05.2022 summas 156,94 eurot.
5.Seoses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimisega märkis hageja, et vastavalt esialgselt võlausaldajalt saadud kinnitusele on nõue kostja vastu sissenõutav ja seaduslik. Esialgne võlausaldaja on selgitanud, et kostjaga lepingu sõlmimise ajal oli kliendil positiivne koondreiting: kostjal oli positiivne sisemine reiting, kostjal ei olnud aktiivseid ega varasemalt lõpetatud võlgnevusi Creditinfo maksehäireregistri andmetel; Creditinfo Eesti AS-i erakliendi riskihinnang, s.o Delphiskoori ehk erakliendi maksejõuetuse tõenäosus koosneb peamiselt maksehäireregistri andmetest (lõpetatud/lõpetamata maksehäirete info), kinnistusraamatu infost, seotud ettevõtete andmetest, ametlikest teadaannetest, riigimaksude saldo infost, konkreetse isiku krediiditurul uudsuse ja aktiivsuse infost, jne. Esialgne võlausaldaja edastas hagejale vastuse vastutustundliku laenamise nõuete täitmises osas koos väljavõttega skooringu süsteemist ja Pensioniregistrist. Nimetatud väljavõtetest nähtub, et kostjal oli töökoht ettevõttes M OÜ, Krediidiandja tuvastas kliendi sissetulekud, võttes arvesse kliendi enda esitatud (1200 EUR), AS-lt Pensionikeskus (639.20 EUR) ja arvelduskonto väljavõttelt (730 EUR) saadud info. Arvesse võeti kliendilt saadud info tema finantskohustuste (250 EUR) kohta.
6.Lisaks põhinõudele ja intressile esitas hageja viivisenõude. Hageja on arvestanud viivist lepingu ülesütlemisele järgnevast päevale järgnevast päevast, s.o 17.05.2022, kuni hagiavalduse esitamiseni, s.o 10.05.2023, arvestatuna põhinõudelt intressiga võrdses määras, s.o 35,40% aastas, kokku summas 417,82 eurot. Lisaks taotleb hageja edasiulatuva viivise väljamõistmist arvestatuna põhinõudelt intressiga võrdses määras kuni põhivõla täieliku tasumiseni, kuid mitte suuremas summas kui põhivõlgnevus.
7.Hageja esitas kostja vastu ka võla sissenõudmiskulude väljamõistmise nõude summas 35 eurot. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d nõudma kostjalt võlgnevust sisse. PlusPlus Baltic OÜ on toimetanud 05.07.2022 tasulise meeldetuletuskirja 25 eurot kostjale, 03.08.2022 saadeti tasuline meeldetuletuskiri summas 5 eurot ja 28.08.2022 saadeti tasuline meeldetuletuskiri 5 eurot.
8.Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 20.10.2023 määrusega. Kuna kohtul ei õnnestunud kostjale kohtumäärust ja hagimaterjale muul viisil kätte toimetada, siis toimetas kohus dokumendid kostjale kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 11.03.2024 teate avaldamisega. Kostja ei ole kohtule ühelgi juhul vastanud. Kohtuotsuse põhjendused
9.Käesoleva asja hind on 2234,56 eurot. Kohus lahendab asja lihtmenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 alusel. TsMS § 405 lg 1 järgi kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
10.Kohus, tutvunud asja materjalidega, on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kuigi kohus menetleb asja lihtmenetluses ja ei anna luba otsuse edasikaebamiseks, peab kohus siiski vajalikuks teha otsuse koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
11.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel 3 (7)
võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 438 lg 1 kohaselt kohus otsustab otsust tehes, mis asjaolud on tuvastatud ja millist õigusakti tuleb asjas kohaldada.
12.VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Kohus tuvastab kohtule esitatud laenulepingu alusel, et Esto AS ja kostja sõlmisid 04.01.2022 krediidikonto lepingu nr XXX, mille alusel andis esialgne võlausaldaja kostjale laenu 1200 eurot (dtl 27-35). Eeltoodust järeldub, et kostja sõlmis esialgse võlausaldajaga lepingu eesmärgil, mis ei seondu tema majandus- ja kutsetegevusega ja tegemist tarbijakrediidilepinguga. Ka hageja on lepingut käsitanud tarbijakrediidilepinguna.
13.VÕS § 164 lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Kohus tuvastab, et Esto AS loovutas kohtuotsuse p-s 12 nimetatud lepingust tulenevad rahalised nõuded hagejale 17.06.2022 (dtl 49). Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, millest saaks järeldada, et loovutamine ei oleks olnud kehtiv.
14.Riigikohus on oma lahendi nr 2-21-13098/50 p-is 13 märkinud järgmist: „Kolleegium on korduvalt selgitanud, et tehingu tühisuse alus on asjaolu, mida kohus peab asja lahendamisel arvestama sõltumata sellest, kas pooled sellele sõnaselgelt tuginevad (RKTKo 28.01.2015, 3-21-141-14, p 18; RKTKo 08.06.2010, 3-2-1-40-10, p 14). Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS § 1 lg 4), millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. Selline seisukoht on kooskõlas ka Euroopa Kohtu praktikaga, milles on leitud, et liikmesriigi kohus peab omal algatusel analüüsima, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust (vt Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020. a otsus kohtuasjas nr C‐679/18, OPR-Finance s. r. o. vs. GK, p 46).“
15.VÕS § 4062 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel. Eesti Panga veebilehe andmetel oli lepingu sõlmimise ajal, s.o 04.01.2022, kehtinud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 16,95%. Seega kolmekordne määr oli 50,85%. Hagiavalduse kohaselt oli kokkulepitud krediidikulukuse määr 50,45% aastas. Krediidi kogukulu oli 4351,61 eurot. Seega 4 (7)
ei ole tarbijakrediidileping eeltoodud alusel tühine. Kohtule ei ole teada asjaolusid selle kohta, et krediidikulukuse määr oleks lepingus märgitud ebaõigesti.
16.Vastavalt VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg - d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4. KAVS § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kehtiva VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja. Et esialgne võlausaldaja loovutas nõude hagejale, tuli hagejal vastavad asjaolud hagiavalduses esile tuua. Hagiavalduse asjaolude kohaselt oli kostjal lepingu sõlmimise ajal positiivne koondreiting: kostjal oli positiivne sisemine reiting, kostjal ei olnud aktiivseid ega varasemalt lõpetatud võlgnevusi Creditinfo maksehäireregistri andmetel; Creditinfo Eesti AS-i erakliendi riskihinnang, s.o Delphiskoori ehk erakliendi maksejõuetuse tõenäosus koosneb peamiselt maksehäireregistri andmetest (lõpetatud/lõpetamata maksehäirete info), kinnistusraamatu infost, seotud ettevõtete andmetest, ametlikest teadaannetest, riigimaksude saldo infost, konkreetse isiku krediiditurul uudsuse ja aktiivsuse infost, jne. Esialgne võlausaldaja edastas hagejale vastuse vastutustundliku laenamise nõuete täitmises osas koos väljavõttega skooringu süsteemist ja Pensioniregistrist. Nimetatud väljavõtetest nähtub, et kostjal oli töökoht ettevõttes M OÜ, krediidiandja tuvastas kliendi sissetulekud, võttes arvesse kliendi enda esitatud (1200 EUR), AS-lt Pensionikeskus (639.20 EUR) ja arvelduskonto väljavõttelt (730 EUR) saadud info. Arvesse võeti kliendilt saadud info tema finantskohustuste (250 EUR) kohta. Kohus on seisukohal, et asjas esitatud tõendid ei kinnita hageja väiteid vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta. Hageja esitas dokumentaalsed tõendid vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta 29.09.2023 hagiavalduse täienduse juurde. Dtl 83 – 84 on olulises osas arusaamatu numbrite ja tähtede kombinatsiooni jada, millest ei ole võimalik teha põhjendatud järeldusi kostja krediidivõime kohta. Pensionikeskuse väljavõttest (dtl 85) nähtub, et viimane väljamakse tehti kostjale 07.07.2021, s.o pool aastat enne lepingu sõlmimist, millest tulenevat ei saa järeldada kostja maksevõimet lepingu sõlmimise ajal. Muid dokumente ei ole hageja oma väidete kinnitamiseks lisanud. Kohus on seisukohal, et esitatud tõendite alusel ei saa järeldada, et esialgne võlausaldaja järgis vastutustundliku laenamise põhimõtet ja selgitas välja kõik olulised asjaolud lepingu sõlmimiseks.
17.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub seda tingimust, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse § s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab üldjuhul tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Nimetatud tagajärgi ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt sama paragrahvi kolmandale ja neljandale lõikele või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Asjas ei ole tuginetud asjaoludele, et kostja oleks tahtlikult jätnud esitamata krediidiandja küsitud teabe või esitanud võltsitud andmeid. Nii rikkus krediidiandja VÕS § 4034 lg 6. Kohtule teadaolevalt ei ole hageja ega Esto AS maksete ümberarvestust teinud. 5 (7)
18.VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Kohus tuvastab, et kostja ei ole lepingu katteks teinud ühtegi tagasimakset. Seega on hageja põhinõude suurus 1200 eurot. Kohus on seisukohal, et lepingu ülesütlemine Esto AS-i poolt 17.05.2022 oli põhjendatud, sest kostja ei teinud lepingu alusel tagasimakseid ja oli lepingu ülesütlemise hetkeks põhiosa maksetega viivituses 4 kuud.
19.VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Esto AS ja kostja on 04.01.022 lepingu sõlmimisel kokku leppinud intressi maksmises. Poolte kokkuleppe kohaselt oli intressi määraks 1835,40 aastas. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata intress kokku summas 156,94 eurot. Hageja on intressi arvestanud alates 04.01.2022 – 16.05.2022. Kuna kohus tuvastas, et hageja õiguseellane ei täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb vastavalt VÕS § 4034 lg 7 ja § 94 lg 1 alusel lähtuda VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäärast. Hageja taotletud perioodil oli VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär 0,00%. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja intressinõude rahuldamata.
20.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. Hageja on arvestanud viivist alates 17.05.2022, s.o lepingu ülesütlemisest. VÕS § 415 lg 1 sätestab, et tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. Kokkulepe, millega võimaldatakse tarbijalt nõuda maksetega viivitamisel eelkõige käsiraha või leppetrahvi, on tühine. Kuna kohus tuvastas, et kokkulepitud intressimäär on tühine vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise töötu, siis kohaldub VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määr. Seadusjärgne viivis perioodi 17.05.2022 – 30.04.2024 eest on 244,89 eurot (arvutus on tehtud, kasutades www.viivisekalkulaator.ee). Kuna kohus tuvastas, et leping on õiguspäraselt üles öeldud, siis rahuldab kohus viivisenõude. Menetluskulud
21.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
22.Kuna kohus rahuldas hagi 64,86% ulatuses, siis jäävad menetluskulud vastavas ulatuses kostja kanda (TsMS § 163 lg 1) ja 35,14% ulatuses hageja kanda.
23.Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 350 eurot, õigusabikulud 420 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot. Kohus rahuldab hageja menetluskulude taotluse osaliselt. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja kulud 420 eurot olulises osas ülepaisutatud. Lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik. Kohus on seisukohal, et lepingulise esindaja tehtud toimingutele kulunud aeg 3,5 tundi on olulises osas ülepaisutatud. Kohus ei pea usutavaks, et sellise hagi koostamiseks kulus rohkem kui 1 tund. Tegemist on hageja majandustegevuses esitatavate tüüphagidega, mis esitatakse võlgnike vastu, kes ei täida laenulepingutest tulenevaid kohustusi. Sisuliselt muudetakse erinevate võlgnike puhul peamiselt arvandmeid ja hagi põhisisu on esitatud eelnevalt võlgnikule saadetud võlateatistes. Tõenäoliselt on hagi koostamine võimalik vähem kui tunniga ja dokumentide komplekteerimiseks ei saanud kuluda rohkem kui kümme minutit. 6 (7)
Hagile on lisatud tavapärased dokumendi, millest osa pidi olema hagejal juba eelnevalt komplekteeritud – laenuleping, võlateatised, volikiri ja haridust tõendav dokument. Eeltoodut arvestades on hagi esitamisega seotud TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalik esindajakulu praeguses asjas 100 eurot (100 eurot x 1 tund), millele lisandub käibemaks 20%, s.o 120 eurot.
24.Riigilõiv on kohtu arvates vajalik ja põhjendatud menetluskulu. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele ka hagiavalduselt kokku tasutud riigilõiv 350 eurot. Riigilõiv on kohtute infosüsteemist nähtuvalt tasutud.
25.Hageja taotleb lisaks maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 euro väljamõistmist. TsMS § 172 lg 9 kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. TsMS § 484 alusel on põhjendatud hageja menetluskuluna maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot.
26.Eeltoodut arvestades on hageja menetluskulud kokku 490 eurot (120+350+20). 64,86% 490 eurost on 317,81 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
27.Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on esitanud kohtule TsMS § 177 lg 4 kohase taotluse, et kohus märgiks menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
28.TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. Kuna kostja elukoht või viibimiskoht ei ole jätkuvalt teada, siis tuleb kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult.
29.TsMS § 174 lg 4 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Siiri Malmberg kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.