Avaldaja/võlgnik I. T. (isikukood XXX, viibimiskoht Tallinna Vangla, Linnaaru tee 5, Soodevahe küla, Rae vald) Usaldusisik vandeadvokaat Kristo Teder (Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ, Tatari 25, Tallinn 10116; e-post [email protected]; telefon 6640600)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada I. T. maksejõuetusavaldus.
2.Kuulutada välja I. T. (isikukood XXX) pankrot 30.04.2024 kell 15.00 ja algatada kohustustest vabastamise menetlus.
3.Nimetada I. T. pankrotihalduriks vandeadvokaat Kristo Teder (Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ, Tatari 25, Tallinn 10116; e-post [email protected]; telefon 6640600).
4.Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 21.05.2024 algusega kell 10.00 Tallinnas, Lubja tn 4 asuvas Harju Maakohtu saalis nr 4020.
5.Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele. Täitemenetlus lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisega.
Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile.
7.Määrata Kristo Tederile usaldusisiku tasu summas 682,50 eurot (lisandub käibemaks), kokku 832,65 eurot.
8.Hüvitada riigi vahenditest usaldusisiku tasu summas 422,73 eurot (sh käibemaks) Kristo Tederile. Väljamakse teostada büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb – Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ (arvelduskonto EE832200221039155226 Swedbank).
9.Välja mõista I. T.lt usaldusisiku tasu ülejäänud summas 409,92 eurot (sh käibemaks) Kristo Tederi kasuks.
10.Pankrotihaldur Kristo Teder täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni I. T. usaldusisiku ülesandeid, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises.
11.Kohustada usaldusisikut esitama kohustustest vabastamise menetluse kohta igaaastast aruandlust. Esimese aruande kohtule esitamise tähtaeg on 30.04.2025.
12.Määrus teha teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Määrusele võib esitada võlgnik määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Võlausaldaja võib esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. FiMS § 4 lg 6 kohaselt kui teade või menetlusdokument tuleb kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse dokument kättetoimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest. Asjaolud ja avaldus
1.Harju Maakohtule on esitatud I. T. (võlgnik) avaldus tema pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Avalduse kohaselt on võlgniku tasumisele kuuluvate kohustuste jääk kokku 36 524,54 eurot. Võlgnikul vara ega sissetulekuid ei ole (võlgnik viibib kinnipidamisasutuses alates 24.07.2023). Võlgniku selgituse kohaselt on võlakoorem liialt suur, mistõttu on ebareaalne need täies ulatuses ära tasuda. Kohtumääruse põhjendused
2.Kohus leiab, et maksejõuetusavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada I. T. pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Kristo Tederi. Pankrotihaldur täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni ka usaldusisiku ülesandeid.
3.PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et usaldusisiku poolt kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot.
4.PankrS § 31 lg 1 alusel kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Usaldusisik on tuvastanud, et võlgnikul igakuine sissetulek puudub. Võlgnik on liitunud kogumispensioniga osakud realiseerinud 2021. Võlgniku teadaolevad kohustused moodustavad 54 115,25 eurot. Võlgniku suhtes on algatatud 10 täitemenetlust. Võlgnik ei suuda täita enda kohustusi ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks.
5.Võlgniku selgituste kohaselt on maksejõuetus tekkinud abielu lahutusest ja töökoha kaotusest, mistõttu tekkisid võlgnevused, mille tasumiseks vahendeid polnud. Võlgnikul on kaks alaealist last, kellest üks on sündinud 2015 ja 2017 aastal, kellele tuleb võlgnikul elatisraha tasuda. Võlgnik nõustub võlgniku selgitustega makseraskuste tekkimisel ja lisab, et võlgnik on võtnud mitmeid kiirlaene, mida varasemalt on jooksvalt tagastanud, kuid sissetulekute kadumisel ei ole ilmselt enam olnud võimeline neid tagastama. Usaldusisik toob välja, et võlgnik on kriminaalasjas nr 1-22-5644 kokkuleppemenetluses süüdi mõistetud mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis korduvalt. Usaldusisikule ei ole teada, kaua
võlgnikul tuleb veel vanglas viibida, kuid viidatud asjaolu samuti mõjutab võlgniku võimalusi tegeleda tulutoova tegevusega ja täita oma kohustusi.
6.Pankrotivara moodustamise aluseks saab PankrS § 108 kohaselt olla vara tagasivõitmine või tagasinõudmine. Usaldusisiku hinnangul vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused puuduvad.
7.FiMS § 45 lg 1 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse. Usaldusisik toob esile, et võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks, millest tulenevalt on võimalik otsustada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine ja pankroti väljakuulutamine. Juhul kui kohus algatab võlgniku I. T. kohustustest vabastamise menetluse ja kuulutab välja võlgniku pankroti, on usaldusisik nõus jätkama pankrotihaldurina, kes täidab pankrotimenetluse jooksul võlgniku usaldusisiku ülesandeid.
8.Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise aluseid, osaliselt on võlgnikul võimalik enda kohustustest vabaneda. Eeltoodust tulenevat kohus kuulutab välja võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises.
9.Kohus selgitab, et FiMS § 47 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima ning lg 2 järgi võlgnik peab viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. FiMS § 49 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast kolme aasta möödumist kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kohus võib asjaolusid arvestades vabastada oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses. FiMS § 49 lg 9 kohaselt kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma käesoleva seaduse §- s 47 nimetatud kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest. Usaldusisiku tasu
10.Usaldusisik Kristo Teder on esitanud tasunõude 5,25 töötunni eest kokku summas 682,50 eurot (1 tund – 130 eurot, millele lisandub käibemaks). FiMS § 54 lg 2 ja PankrS § 23 lg 1 kohaselt usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. FiMS § 54 lg 4 järgi tasu suuruse määramisel arvestab kohus usaldusisiku ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskusi.
11.Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise usaldusisiku tasuks 832,65 eurot (sh käibemaks). Käesolevas menetluses realiseeritav pankrotivara puudub. Menetluse lõpetamist raugemisega pankrotti välja kuulutamata takistab asjaolu, et võlgnik on esitanud avalduse enda kohustustest vabastamiseks, mistõttu tuleb pankrot FiMS § 18 lg 2 p 2 ja § 45 lg 2 ning PankrS § 31 lg 1 alusel välja kuulutada. Võlgnikul ei ole vara ega piisavat sissetulekut, mille arvelt oleks võimalik katta pankrotimenetluse kulusid.
12.PankrS § 65 lg 1 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 45 lõike 2 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. TsMS § 183 lg 2 kohaselt Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks.
13.PankrS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Tulenevalt eeltoodust tuleb usaldusisiku tasu 422,73 eurot (sh käibemaks) hüvitada riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 6 ja FiMS § 54 lg 9 järgi kohus võib usaldusisiku tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. Ülejäänud usaldusisiku tasu summas 409,92 eurot (832,65-422,73) mõistab kohus välja võlgnikult. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.