B2 Impact OÜ hagi J.P vastu 1436 euro 92 sendi suuruse põhivõla ja kõrvalnõuete saamiseks
Hagi hind
1961 eurot 92 senti Hageja B2 Impact OÜ (registrikood 11542046, asukoht XXX, Harju Maakond), lepinguline esindaja Anu Volmer (e-post XXX ) Kostja J.P (isikukood XXX, elukoht, XXX-i, XXX, e-post XXX)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta B2 Impact OÜ 27.05.2025 hagi J.P vastu rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud B2 Impact OÜ kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
3.Toimetada otsus pooltele kätte. Edasikaebamise kord Pooled võivad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 1 kohaselt esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebuse tähtaeg on 30 päeva alates otsuse hagejale kättetoimetamisest, kuid mitte rohkem kui viis kuud otsuse avalikult teatavakstegemisest TsMS § 632 lg 1 järgi. Selgitus menetlusabi taotlejale Kaebuse esitamiseks saab taotleda menetlusabi TsMS §-de 180–190 kohaselt. Menetlusabi andmise taotlus ei peata aga TsMS § 187 lg-te 5 ja 6 kohaselt seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Kaebuse esitamise tähtaja järgimiseks tuleb esitada tähtaja kestel kaebus või teha muu menetlustoiming, mille jaoks on menetlusabi taotletud Kohus annab kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
1.B2 Impact OÜ (hageja) esitas 27.05.2025 hagi J.P (kostja) vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 1436 eurot 92 senti, intress 137 eurot 76 senti, sissenõudmiskulud 25 eurot ja viivis 202 eurot 2 senti 26.10.2024–27.05.2025 eest ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis põhivõlalt alates 28.05.2025 kuni põhivõla tasumiseni. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuluna riigilõiv 315 eurot ja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis menetluskuludelt.
1.1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja BB Finance OÜ (krediidiandja) 03.12.2022 krediidilepingu nr 1787892012010, millega anti kostjale kasutada krediidilimiit 645 eurot (leping). Krediidiandja ja kostja suurendasid 04.10.2023 krediidilimiiti 1500 euroni (lepingu lisa). Lepingud sõlmiti iseteeninduskeskkonnas aadressil hyba.ee, mis on lepingu sõlmimiseks ja haldamiseks vajalik tehniline platvorm, kus kliendil tuleb aktsepteerida seal asuvaid HyBa kasutustingimusi. Leping loetakse sõlmituks alates hetkest, mil klient on krediidiandja allkirjajäljendiga lepingu HyBa iseteeninduses elektrooniliselt allkirjastanud. Kõik lepingu dokumendid on kostjale kättesaadavad ja soovi korral alla laetavad ka Hyba kodulehelt www.hyba.ee iseteeninduse kaudu enda isiklikule kasutajakontole sisse logides kas Smart-ID või mobiili ID-ga. Kostja allkirjastas lepingud, sh Euroopa standardinfo teabelehe digitaalselt HyBa iseteeninduses. lepingu tingimuste kohaselt oli intress 40,25% aastas, krediidikulukuse määr 47,49%, viivisemäär 24% aastas. Leping oli sõlmitud tähtajaga kuni 10.12.2027, tagasimaksete arv oli 60, tagasimaksmine pidi toimuma kord kuus 10. kuupäeval ning minimaalne osamakse oli 1/60 kasutusse võetud krediidist, millele lisandub intress. lepingu lisa järgi oli intress 41% aastas, krediidikulukuse määr 48,55% aastas, viivisemäär 24% aastas. Leping oli sõlmitud tähtajatult. Lepingus oli ette nähtud, et väljastatud krediit tagastatakse 60 kuu jooksul alates viimasest krediidi väljamaksmisest. Tagasimaksed tuli teha iga kuu 10. kuupäevaks, minimaalne osamakse oli 1/60 kasutusse võetud krediidist, millele lisandus intress.
1.2.Hageja leidis, et krediidiandja järgis lepingu ja selle lisa sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediidiandja kontrollis kostja krediidivõimelisust lepingu ja selle lisa sõlmimisel järgmiselt.
1.2.1.Krediidiandja kontrollis enne lepingu sõlmimist kostja esitatud teavet avalikest andmebaasidest saadud andmete alusel. Kostja deklareeris netosissetulekuks 1200 eurot kuus ja finantskohustuste suuruseks 100 eurot kuus. Krediidiandja tegi päringu Maksu- ja Tolliametile (MTA) ning sai saadud andmete analüüsi tulemusena kostja keskmiseks netosissetulekuks 927 eurot. Krediidiotsuse tegemisel lähtus krediidiandja MTA-lt saadud andmetest. Krediidiandja lähtus 10 000 pangakonto väljavõtte analüüsil põhinevatest arvutustest kostja finantskohustuste väljaselgitamisel. Sissetuleku 900 euro juures on keskmised tuletatud finantskohustused 382 eurot 9 senti, millest krediidiandja otsuse tegemisel ka lähtus. Krediidiandja tegi päringud ka Krediidiinfosse, Krediidiregistrisse, mis ei näidanud kostjal maksehäirete esinemist. Rahvastikuregistrisse tehtud päringust tulenevalt ei olnud kostjal ka ülalpeetavaid. Kuna kostja ei märkinud enda majapidamiskulusid, võttis krediidiandaja majapidamiskulude hindamisel aluseks Statistikaameti avaldatud andmed kooskõlas krediidiandja siseeeskirjas kehtestatud arvuliste näitajatega, mis arvutati valemi alusel ja saadi tulemuseks 346 eurot 3 senti. Lisaks arvestas krediidiandja otsuse tegemisel puhvriga 5% netosissetulekust muude ootamatult suurenenud rahaliste kohustuste katmiseks. Krediidiandaja kasutas mõistliku laenukoormuse arvutamisel valemit (maksimaalne osamakse suurus ei tohi ületada sissetulekuid – finantskohustused – muud kohustused – puhver). Arvutamisel arvestatakse 2
sellega, et taotlejal oleks võimalik katta elamiseks vajalikud minimaalsed kulud elukohale, toidule, riietele, transpordile ja sidele ning finantskohustused. Arvutamisel ei arvestata kuludega, millest on võimalik loobuda. Kostja igakuise osamakse ehk maksevõime suuruseks enne lepingu 03.12.2022 sõlmimist hinnati 152 eurot 13 senti.
1.2.2.Krediidiandja kontrollis enne lepingu lisa sõlmimist kostja esitatud teavet avalikest andmebaasidest ja kostja pangakonto väljavõttest saadud andmete alusel. Kostja deklareeris netosissetulekuks 1500 eurot kuus ja finantskohustuste suuruseks 300 eurot kuus. Arvelduskonto väljavõttelt nähtuvalt oli kostja keskmine netosissetulek 1021 eurot 50 senti. Krediidiandja lähtus krediidiotsuse tegemisel 03.12.2022 MTA-lt saadud andmetest sissetuleku kohta ehk 927 eurost. Arvelduskonto väljavõttest nähtuvalt oli kostjal igakuiseid kohustusi 3 eurot 70 senti. Krediidiandja lähtus pangaväljavõttel olnud andmetest. Hageja selgitas, et kuna muude kohustuste suuruse hindamiseks on olemas Statistikaameti andmed, mis on krediidiandja hinnangul usaldusväärsed ja adekvaatsed, siis krediidiandaja hindab muude kulude suurust nende alusel. Väljavõttelt on äärmiselt raske tuvastada – igapäevased vajalikud kulud ei ole kõik kulutused, mis tehakse toidupoes, apteegis jne. Konto väljavõtete andmed ei ole usaldusväärsemad ega adekvaatsemad – isikud võivad tasuda üürimakseid sularahas, kulud võivad olla jagatud teiste isikutega ning kliendi konto väljavõttel pole nende tasumine tuvastatav, maksed poodides ja apteekides – ei ole võimalik tuvastada, mis summas on tegemist vajalike kulutustega ja mis summas mitte, kulud transpordile ja meelelahutusele, haridusele, meditsiinile. Seega võttis krediidiandja majapidamiskulude hindamisel aluseks Statistikaameti avaldatud andmed kooskõlas krediidiandja siseeeskirja kehtestatud arvuliste näitajatega, mis arvutati valemi alusel ja saadi tulemuseks 346 eurot 43 senti. Lisaks arvestas krediidiandja puhvriga 46 eurot 35 senti (5% netosissetulekust) muude ootamatult suurenenud rahaliste kohustuste katmiseks. Krediidiandja tegi päringud ka Krediidiinfosse ja Ametlikesse Teadaannetesse, millest ei nähtunud maksehäireid ega täitmata kohustusi. Krediidiandja kasutas mõistliku laenukoormuse arvutamisel valemit (maksimaalne osamakse suurus ei tohi ületada sissetulekuid – finantskohustused – muud kohustused – puhver). Arvutamisel arvestatakse sellega, et taotlejal oleks võimalik katta elamiseks vajalikud minimaalsed kulud elukohale, toidule, riietele, transpordile ja sidele ning finantskohustused. Arvutamisel ei arvestata kuludega, millest on võimalik loobuda. Kostja igakuise osamakse ehk maksevõime suuruseks enne lepingu 04.10.2023 sõlmimist hinnati 531 eurot 22 senti. Sõlmitava lepingu puhul oli maksimaalne kuumakse ca 75 eurot 53 senti. Seega veendus krediidiandja, et kostja oli krediidivõimeline.
1.3.Hageja leiab, et kostja rikkus lepingut, kui ta jäi viivitusse kolme järjestikuse tagasimaksega, mille maksetähtpäevad olid 10.08.2024, 10.09.2024, 10.10.2024. Krediidiandja saatis kostjale 10.10.2024 teatise, et täiendava tähtaja jooksul võla tasumata jätmisel ütleb krediidiandja kostjaga lepingu 25.10.2024 seisuga üles. Kuna kostja võlga ei tasunud, ütles krediidiandja lepingu üldtingimuste p. 4.8 alusel ja kooskõlas VÕS §-ga 416 25.10.2024 üles. Krediidiandja teavitas kostjat 10.10.2024 teatise edastamisel, et lepingu ülesütlemisega kaasneb lepingust tulenevate nõuete loovutamine inkassole. Kostjale on väljamakseid tehtud 03.12.2022–18.06.2024 1812 eurot. Kostja on tagasimakseid teinud kokku 1105 eurot 56 senti, millest 375 eurot 8 senti on arvestatud põhiosa katteks, 708 eurot 15 senti intressi katteks, 20 eurot meeldetuletuskirja tasu katteks ning 2 eurot 33 senti viivise katteks. Hageja palub kostjalt VÕS § 113 2 lg 2 p 3 kohaselt välja mõista ka sissenõudmiskulud 25 eurot. Hageja on esitanud kostjale pärast lepingu ülesütlemist e-posti aadressile tasulised nõudekirjad 15.01.2025 (25 eurot), 29.01.2025 (5 eurot) ning 20.02.2025 (5 eurot).
2.Viru Maakohus edastas 03.06.2025 määrusega hagi kohtualluvuse järgi lahendamiseks Tartu Maakohtule. Tartu Maakohus võttis 04.07.2025 määrusega hagi menetlusse ja andis 3
kostjale tähtaja 21 päeva, et esitada hagile kirjalik vastus. Kostjale on hagimaterjalid ja hagi menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud 07.08.2025 isiklikult tähitud kirjaga. Kostjal tuli seega esitada vastus hagile hiljemalt 28.08.2025. Kostja ei esitanud kohtule tähtaegselt oma seisukohta.
3.Tartu Maakohus andis 21.11.2025 hagejale tähtaja, et esitada nõude ümberarvutus, nõude loovutamisega seotud asjaolud ja tõendid ning sissenõudmiskulude hüvitamise aluseks olevad asjaolud ja tõendid. Kohus selgitas, et krediidiandja ei ole kohtu esialgsel hinnangul järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
4.Hageja esitas 03.12.2025 seisukoha, milles märkis, et krediidiandja teavitas kostjat 10.10.2024 teatise edastamisel ka lepingust tulenevate nõuete loovutamisest inkassole. Hageja esitas kohtule krediidiandja juhatuse liikme 02.12.2025 allkirjastatud kinnituse, et krediidiandja on loovutanud kostjaga sõlmitud lepingutest tulenevad nõuded hagejale. Hageja kordas vastutustundliku laenamise põhimõttega seotud hagiavalduses esitatud seisukohti ning lisas, et esitab küll ümberarvutuse, kuid ei tunnista vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist. Hageja esitas nõude ümberarvestuse, millest nähtuvalt on viimane tagasimakse tehtud 19.10.2024 ning seega põhivõlg 706 eurot 44 senti ja intressid 58 eurot 48 senti. Hageja sõnul on uus tagasimaksegraafik koostatud laenusummaga 706 eurot 44 senti, lepingu sõlmimisel kehtinud seadusjärgse intressimääraga 0% aastas ning lepingus kokkulepitud perioodiga 60 kuud. Hageja esitatud ümberarvutustega maksegraafiku kohaselt tuleks kostjal tasuda ajavahemikul 10.01.2023–10.12.2027 60 osamakset suurusega 11 eurot 78 senti. Hageja märkis, et kostjaga on leping üles öeldud 25.10.2024, kostja ei ole krediiti tänaseni tagastanud, mistõttu on hageja nõue muutunud sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7 mõttes.
KOHTU SEISUKOHT
6.Kohus leiab, et hageja nõude aluseks olev krediidiandja ja kostja vahel sõlmitud leping tuleb kvalifitseerida tarbijakrediidilepinguks VÕS § 402 lg 1 mõttes, sest majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja andis laenu füüsilisest isikust kostjale väljaspool kostja majandustegevust. Hageja on tuginenud hagiavalduses sellele, et krediidiandja on kostjaga sõlmitud lepingu kehtivalt üles öelnud ning loovutanud talle sellest tulenevad nõuded, mille ta soovib käesolevalt maksma panna.
7.Kohus peab Euroopa Kohtu praktika järgi omal algatusel kontrollima, kas krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, sõltumata sellest, kas tarbija on krediidiandja kohustuste rikkumisele tuginenud (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas nr C-679/18, OPRFinance s.r.o. vs. GK, p-d 18 ja 46). Samal seisukohal on olnud ka Riigikohus, kes on selgitanud, et kohus peab vastutustundliku laenamise põhimõtet omal algatusel kontrollima, sest imperatiivsetest põhimõtetest kõrvale kaldumine muudab tühiseks kas lepingus sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) või lepingu tervikuna (VÕS § 406 2 lg 1) (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p-d 13 ja 25).
7.1.Kohtu kohustus kontrollida vastutustundliku laenamise põhimõtet omal algatusel kohaldub ka tagaseljaotsuse tegemisel, mida kinnitavad ka Euroopa Kohtu ja Riigikohtu seisukohad. Sealjuures ei ole tagaseljaotsuse tegemine kohtu kohustus, vaid õigus ning õiguslikult põhjendamatu hagi peab kohus TsMS § 407 lg 6 järgi ka hagile vastamata jätmise korral jätma rahuldamata (Euroopa Kohtu 04.06.2020 otsus asjas nr C-495/19, Kancelaria Medius SA vs. RN, p-d 46–48 ja 52; RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p-d 13 ja 26).
7.2.Krediidiandja pidi VÕS § 4034 lg 2 kohaselt hindama kostja krediidivõimelisust nõuetekohase hoolsusega. Krediidiandja pidi krediidivõimelisuse hindamisel arvesse võtma 4
kõiki talle teadaolevaid asjaolusid, mis võisid mõjutada kostja võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel. Muuhulgas pidi krediidiandja hindama kostja varalist seisundit, sissetulekut regulaarsust, kostja teisi varalisi kohustusi, varasemate maksekohustuste täitmist ning rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Krediidiandja pidi määrama vajalike hindamistoimingute ulatuse, lähtudes kostja kohta olemasolevatest andmetest, tarbijakrediidilepingu tingimustest ja võetava rahalise kohustuse suurusest. Krediidiandja pidi lähtuma krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust.
7.3.Krediidiandja pidi VÕS § 4034 lg 3 esimese lause kohaselt küsima krediidivõimelisuse hindamiseks kostjalt teavet ja kasutama andmekogusid ja kontrollima VÕS § 403 3 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt mõistlikul viisil kostja esitatud teavet. Kohtupraktikas on rõhutatud, et tarbija krediidivõimelisuse hindamine ei saa toimuda üksnes tarbija esitatud andmete pinnalt. Muuhulgas peab krediidiandja üldjuhul küsima tarbija pangakonto väljavõtet. Riigikohus on leidnud, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt pangakonto väljavõtet küsinud, peab ta tõendama, et muu teave oli piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 18). Krediidiandja võib VÕS § 4034 lg 6 kohaselt sõlmida tarbijaga tarbijakrediidilepingu üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
8.Kohus leiab, et krediidiandja rikkus kostjaga lepingut ja selle lisa sõlmides vastutustundliku laenamise põhimõtet ega järginud nõuetekohast hoolsust VÕS § 4034 lg-te 1–3 mõttes, sest ta ei kogunud piisavalt teavet kostja kohustuste kohta ega küsinud 03.12.2022 lepingu sõlmimisel kostja arvelduskonto väljavõtet kooskõlas eespool viidatud Euroopa Kohtu ja Riigikohtu praktikaga. Krediidiandja lähtus enda väitel lepingu lisa sõlmides kostja arvelduskonto andmetest, kuid kostja arvelduskonto väljavõtet ei ole kohtule esitatud ning väljavõtte koondfail on loodud hagiavalduse esitamise päeval 26.05.2025 kell 09:11:08 (dtl 177–179). Kohtule esitatud andmete analüüsist võib järeldada, et krediidiandja tegelikult kostja arvelduskonto andmetest ei lähtunud.
9.Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja järgis lepingu ja selle lisa sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus käsitleb esmalt kostja krediidivõimelisuse hindamist lepingu sõlmimisel ning seejärel lepingu lisa sõlmimisel.
9.1.Hageja selgituste kohaselt lähtus krediidiandja 03.12.2022 sõlmitud lepingu puhul kostja kohustuste hindamisel kostja esitatud andmetest, Maksu- ja Tolliameti päringust saadud andmetest ja krediidiandja enda praktikast tulenevast statistikast. Krediidiandja ei hinnanud kostja kohustusi, vaid lähtus statistilistest andmetest, arvestas kostja majapidamiskuludeks Statistikaameti andmete alusel valemi põhjal arvutatud summa, millele lisas puhvri 5% netosissetulekust muude ootamatult suurenenud rahaliste kohustuste katmiseks. Hagiavalduse ja hageja 03.12.2025 seisukoha järgi ei küsinud krediidiandja lepingu sõlmimisel kostja arvelduskonto väljavõtet (dtl 109–113).
9.2.Kohus leiab, et eeltoodu ei ole piisav, et hinnata VÕS § 403 4 lg-te 1–3 mõttes nõuetekohase hoolsusega kostja krediidivõimelisust. Krediidiandja ei kontrollinud kostja arvelduskonto väljavõtet vastupidisel viidatud Euroopa Kohtu ja Riigikohtu seisukohtadele. Hageja ei tõendanud kooskõlas Riigikohtu juhistega, et muu teave oli kostja krediidivõimelisuse hindamiseks ja tema finantskohustustest ülevaate saamiseks piisav. Krediidiandja tegi päringud ja kasutas kohustuste hindamise statistilist mudelit (dtl 166–176), kuid need ei kajasta kostja tegelikke kohustusi. Kohustuste hindamise mudel on üksnes krediidiandja enda statistikal põhineva oletusega, mille pinnalt ei saa teha konkreetse laenutaotlejaga seotud otsuseid. Krediidiandja jättis krediidiotsust tehes arvestamata kostja 5
tegelike kohustustega ning ei tõendaud seega, et arvelduskonto väljavõtte küsimise asemel saanuks abstraktne mudel võimaldada krediidiandjal nõuetekohase hoolsusega kostja kohustusi hinnata.
9.3.Kohus leiab, et krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ka lepingu lisa sõlmimisel. Kohus leiab, et kostja krediidivõimelisust tuli uuesti hinnata, sest krediidilimiiti suurendati oluliselt 645 eurolt 1500 euroni. Kuigi hageja väitel kontrollis krediidiandja kostja esitatud teavet avalikest andmebaasidest ja kostja arvelduskonto väljavõttest saadud andmete alusel (dtl 114–116), ei ole hageja tõendanud, et krediidiandja kontrollis kostja arvelduskonto väljavõtet. Hageja ei ole kostja arvelduskonto väljavõtet kohtule esitanud, esitatud on üksnes koondtabel PDF-failina, mis on nii sisu kui ka PDF faili metadata järgi loodud hagiavalduse esitamise päeval 26.05.2025 kell 09:11:08 (dtl 177–179). Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks kontrollinud lepingu lisa sõlmimisel kostja arvelduskonto väljavõtet. Kostja arvelduskonto väljavõtte fail on Ka asjaolud, millele hageja tugineb, ning andmed, mille hageja on tõendina kohtule esitanud (dtl 176–182), kinnitavad, et krediidiandja ei lähtunud kostja krediidivõimelisuse hindamisel kostja arvelduskonto väljavõttest.
9.4.Krediidiandja võttis lepingu lisa jaoks krediidiotsuse tegemisel aluseks varasemad MTA andmed sissetuleku kohta ehk 927 eurot ning kostja kohustuste suurusena arvestati 3 eurot 70 senti kuus ning ülejäänud osas arvestati kohustusi abstraktselt statistiliselt (dtl 178, 182). Hageja väide, et krediidiandja lähtus arvelduskonto väljavõttest on vastuolus ka sellega, et kostja arvelduskonto väljavõtte koondtabeli järgi oleks kostja sissetulek olnud keskmise netopalgana 898 eurot 33 senti, maksed eraisikutelt – keskmine 5 eurot ning saadud laenud – keskmine 462 eurot 72 senti. Täiskuude keskmine palk oli üksnes 681 eurot, maksed eraisikutelt 1 eurot 67 senti ja saadud laenud 154 eurot 24 senti (dtl 178). Kohus märgib, et eeltoodule lisaks ei saaks öelda, et krediidiandja hindas kostja krediidivõimelisust nõuetekohaselt ka siis, kui hageja oleks tõendanud, et krediidiandja lähtus arvelduskonto väljavõttest. Kohus leiab, et sissetulekuna ei ole asjakohane võtta arvesse saadud laene. Kostja arvelduskonto väljavõttelt nähtuvad kulud, milleks on maksed eraisikutele keskmiselt 789 eurot 76 senti kuus ja laenumaksed 3 eurot 70 senti kuus, täiskuude keskmised näitajad on vastavalt 835 eurot 67 senti ja 1 euro 23 senti (dtl 178). Hageja ei ole sealjuures ka väitnud, et krediidiandja oleks sissetulekute ja kohustuste vahelisi vastuolusid arvestades kontrollinud kostja ülejäänud arvelduskontode andmeid. Krediidiandja jättis krediidiotsust tehes arvestamata kostja tegelike kohustustega ning ei tõendaud seega, et arvelduskonto väljavõtte küsimise asemel saanuks abstraktne mudel võimaldada krediidiandjal nõuetekohase hoolsusega kostja kohustusi hinnata.
10.Kohus leiab, et krediidiandja rikkus kostjaga lepingut ja selle lisa sõlmides vastutustundliku laenamise põhimõtet ega järginud nõuetekohast hoolsust VÕS § 403 4 lg-te 1–3 mõttes. Kohus selgitab, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise esmane tagajärg on, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks tuleb lugeda seadusjärgne määr ning muid tasusid kostja hagejale sellisel juhul VÕS § 4034 lg 7 järgi ei võlgne.
10.1.Hageja esitas kohtule 03.12.2025 seisukoha, mille kohaselt sai kostja kasutada krediiti kokku summas 1812 eurot ning tegi tagasimakseid kokku 1105 eurot 56 senti (dtl 214). Hageja esitas küll uue põhinõudega maksegraafiku 03.12.2022–19.10.2024 kohta (dtl 217– 218), arvestas seal põhivõla suuruseks 706 eurot 44 senti, arvestas intressi seadusjärgses määras ja koostas maksegraafiku 60 kuu peale, kuid seda graafikuna 10.01.2023–10.12.2027. Hageja ei esitanud kohtule VÕS § 403 4 lg 7 kohast ümberarvutust ega käsitlust selle kohta,
6
millal oleks krediidiandjal olnud õigus ümberarvutuste järgi koostatud maksegraafiku alusel leping ja selle lisa VÕS § 416 lg 1 eeldustele vastavalt üles öelda.
10.2.Kohus selgitab, et krediidiandja saab tarbijakrediidilepingu VÕS § 416 lg-te 1 ja 2 järgi tarbija makseviivituse tõttu erakorraliselt üles öelda eeldusel, et ka VÕS § 403 4 lg 7 kohaseid ümberarvutusi arvestades täidetud on järgnevad tingimused: tarbija on viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega,
krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist ja
krediidiandja on pakkunud tarbijale hiljemalt koos eelnimetatud kahenädalase tähtajaga kokkuleppele jõudmiseks läbirääkimiste võimalust.
10.2.Kohus leiab, et hageja ei ole seni tõendanud, millal kostja VÕS § 403 4 lg 7 kohaseid ümberarvutusi arvestades lepingust tulenevate maksete tasumisega viivitusse jäi ning seekaudu ei ole hageja tõendanud ka seda, et ülesütlemise materiaalsed eeldused VÕS § 416 lg 1 mõttes oleksid olnud täidetud. Hageja jäi ka enda 03.12.2025 seisukohas selle juurde, et krediidiandja ütles kolme järjestikuse maksega tasumisega viivitamise tõttu lepingu 25.10.2024 kehtivalt üles (dtl 210). Selline seisukoht ei vastaks aga ka hageja enda käsitlusele ümberarvutuste kohase maksegraafiku puhul, mille järgi oleks kostja teinud viimase tagasimakse 19.10.2024 (dtl 214). Kui kohus ka prooviks hageja esitatud tõenditest asjaolusid välja lugeda, ei saaks hageja endi tõendeid arvestades jõuda järeldusele, et 25.10.2024 oleks möödunud ka VÕS § 416 lg 1 kohane kahenädalane täiendav tähtaeg võla tasumiseks.
11.Kohus jätab eeltoodut arvestades hagi rahuldamata, sest hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja ütles lepingu VÕS § 416 lg 1 kohaselt kehtivalt üles, arvestades VÕS § 4034 lg 7 kohaseid ümberarvutusi. Hagejal ei ole seega õigus nõuda kostjalt kogu tasumata põhivõlga. Kuivõrd lepingu ülesütlemisel põhinev põhivõla nõue jääb rahuldamata, jäävad rahuldamata ka kõrvalnõuded.
12.Kohus määrab TsMS § 173 lg 1 kohaselt kindlaks menetluskulude jaotuse. Kohus jätab hagi rahuldamata jätmise tõttu menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud seega puuduvad.
(allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Susann Liin
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.