OÜ BALTIMETS hagi PKG Grupp OÜ vastu võlgnevuse nõudes 2836,81 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ BALTIMETS, registrikood 11499379, asukoht Vana tee 30, Pagari küla, 41303 Alutaguse vald, Ida-Viru maakond Hageja lepinguline esindaja MP e-post x;
Menetlusviis
Kostja PKG Grupp OÜ, registrikood 14155095, asukoht Sepikoja tn 12, Käru alevik, 79201, Türi vald, Järva maakond Kostja seaduslik esindaja KP, e-post x Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata hageja 11.03.2024 esitatud taotlus kostja 20.02.2024 esitatud täiendavate tõendite tagastamiseks ning võtta asja materjalide juurde kostja 20.02.2024 esitatud täiendavad tõendid.
2.Rahuldada OÜ BALTIMETS hagi PKG Grupp OÜ vastu osaliselt.
3.Välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevus 2185,22 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 238,55 eurot.
Välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras tasumata põhivõlgnevuselt (2185,22 eurot) alates 26.07.2023 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.
6.Jätta tsiviilasja menetluskulud kostja kanda.
7.Välja mõista kostjalt hageja kasuks hageja menetluskulud summas 2065 eurot.
8.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2065 eurot) tuleb kostjal tasuda hagejale
2-23-10547 käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6). Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle läbivaatamist istungil (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).
HAGEJA NÕUE
1.BALTIMETS OÜ esitas Pärnu Maakohtule hagi PKG Grupp OÜ vastu võlgnevuse ja viiviste nõudes. Hagiavalduse kohaselt on hageja metsandusega tegelev ettevõte. Hageja on kostjaga koostööd teinud pikka aega, osutades kostjale metsamaterjaliga seonduvaid teenuseid. Perioodil mai – juuli 2020 osutas hageja kostjale truubitorude veo, raiejäätmete veo ja metsamaterjali kokkuveo teenust ning transportteenust. Hageja on esitanud osutatud teenuste eest kostjale 22.04.2021 arve summas 3579,60 eurot. Tulenevalt asjaolust, et kostja töötajad töötasid arvel märgitud teenuse osutamise objektidel, on kostja nõudnud tööjõukulude summas 1574,38 eurot (1311,98 eurot + km 20%) mahaarvamist arvelt nr q. Hageja nõustus kostja tööjõukulud arvest maha arvestama, mistõttu on hageja põhinõue 2185,22 eurot. Kostja on korduvalt lubanud hageja nõude tasumist, kuid ei ole siiani enda kohustust täitnud. 22.04.2021 esitatud arve nr q sisaldas truubitorude vedu x objektil, raiejäätmete vedu y objektil, transportteenust x linna – xja metsamaterjali kokkuvedu e objektil. Hageja palub mõista välja kostjalt hageja kasuks võlgnevus summas 2185,22 eurot, mõista välja kostjalt Baltimets OÜ kasuks sissenõutavaks muutunud viivis summas 422,14 eurot ja mõista välja kostjalt hageja kasuks viivised alates 26.07.2023 kuni põhinõude summas 2185,22 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2.11.03.2024 seisukohas kostja 20.02.2024 esitatud vastusele märgib hageja, et uus on kostja väide nagu kostja oleks vaidlustanud tööde üleandmise, st kostja ei ole väidetavalt talle osutatud teenust vastu võtnud. Kostja esitab need väited alles kohtumenetluse käigus, minnes sellega vastuollu VÕS §-ga 638. Kohtueelsetel läbirääkimistel oli poolte vahel vaidlus üksnes vaidlusalusel arvel märgitud selgituse osas, millega kostja ei nõustunud. Hageja ei nõustu kostja paljasõnalise väitega, et arve on tööde üleandmist tõendav dokument. Pooltel ei ole kokkulepet ja poolte vahel ei ole välja kujunenud tava tööde üleandmise akti vormistamiseks, seda ka arve esitamise näol.
KOSTJA VASTUVÄITED
3.Kostja palub, hagi rahuldamata jätta. Kostja märgib, et hageja ja kostja olid metsandusalased koostööpartnerid alates 2020 aasta algupoolelt. Arve nr. q esitati esmakordselt kostjale 15.12.2021 ja arve summa oli siis 6528,00 eurot, mille kostja samal päeval vaidlustas. 10.04.2022 kuupäevaks ei olnud vaidlused antud arve üle lõppenud ja telefonitsi leppisid osapooled kokku, et kostja saadab omapoolse nägemuse pooltevahelisest seisust. 15.05.2022 esitas hageja uuesti sama arve numbri ja kuupäevaga summas 5655,07 eurot ja samal päeval edastas uuesti arve nr q summas 3759,60 eurot. Kostja ei nõustu väitega, et arve nr q summas 3579.60 eurot on esitatud 22.04.2021. Asjaolu, et kostjal tekkis töölistega seoses nõue hageja vastu, millega hageja on ka nõus, ei kajastu esitatud arve peal. Kostja ei ole kunagi lubanud arvet nr. q tasuda. Kostja on korduvalt teinud ettepanekuid antud vaidlus lõpetada ja palunud hagejal koostada arve, mis
2-23-10547 kajastaks kõiki vaidlusaluseid tehinguid. Hageja peab koostama korrektse arve, mis vastaks raamatupidamise seadusele. Arvel ei kajastu õigesti truubitorude veo tehing, mis oli kokku lepitud algselt hinnaga 40 eurot tund ja tunde selleks tööks kulus 21,5 ja summas 860 eurot. Hageja arvel on antud tehing kajastatud 1tk ja hinnaga 138 eurot. Samuti on hageja arvel kajastanud treileriveo transporditeenust 70 tükki hinnaga 1 euro tükk, kuigi oli tegu ühe ainsa tehinguga, millel oli tasustatav kilomeeter, mida siis tekkis 70 ja hinnaga 1 eurot/kilomeeter. Kuna hageja ei ole esitanud kostjale arvet, mis vastab raamatupidamise seaduse § 7 lõikes 1 ja 2 sätestatud nõuetele, siis ei ole ka antud arve muutunud sissenõutavaks. Kostja palub hagi rahuldamata jätta ja menetluskulud jätta hageja kanda.
4.20.02.2024 esitas kostja täiendava seisukoha, milles märgib, et hageja ja kostja vahel oli kokkulepe ja väljakujunenud tava selles, et hageja teostab teenuse ja esitab seejärel vastavalt teenuse osutamisele arve, tööd anti üle arve esitamisega. Kostja ei ole vastu võtnud arvel kirjeldatud transporditeenuse ja truubitorude veo töid, kuna antud töid ei ole sellises mahus ja hinnaga kostja hagejalt tellinud ega saanud. Vaidlusalused tööd saab kostjale üle anda nõuetekohase arve esitamisega. Nõuetekohast arvet ei ole hageja vaatamata mitmetele kostja palvetele esitanud ja kostja ei ole saanud töid vastu võtta. Seega ei ole ka hageja nõue muutunud sissenõutavaks.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas esitatud ja kogutud tõendeid leiab, et esitatud hagi tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
6.Esmalt lahendab kohus seni lahendamata taotlused. TsMS § 442 lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt veel lahendamata taotlused. Hageja palub 11.03.2024 seisukohas kostja 20.02.2024 esitatud lisad asja juurde mitte võtta ning kostjale tagastada, kuivõrd need ei ole asja lahendamisega seotud. Kohus jätab hageja taotluse rahuldamata ja võtab asja materjalide juurde kostja 20.02.2024 seisukohale lisatud tõendid. Kohus andis menetlusosalistele 11.01.2024 määrusega tähtaja kõigi tõendite esitamiseks ning kostja on täiendavad tõendid kohtule esitanud tähtaegselt. Hageja on saanud esitada enda seisukohad esitatud täiendavate tõendite osas ning kohus annab hinnangu esitatud tõenditele käesolevas kohtuotsuses.
7.Kohus tuvastab esitatud tõendite ja poolte väidete alusel, millele vastuväiteid ei esitatud järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud: Poolte vahel oli sõlmitud suuline töövõtuleping, mille kohaselt tellis kostja hagejalt metsamaterjalidega seonduvat teenust, mis muuhulgas sisaldas järgmisi töid: truubitorude ja raiejäätmete vedu, transportteenust ja metsamaterjali kokkuvedu (dtl 9); hageja teostas vaidlusalused tööd alates mai 2020; hageja esitas osutatud teenuste eest kostjale arve nr q, esialgselt summas 6528 eurot, peale korrigeerimist summas 3759,60 eurot koos käibemaksuga (dtl 9, 34); kostja nõudis tööjõukulude 1574,38 eurot (1311,98 eurot + km 20%) mahaarvamist arvelt nr q, millega hageja nõustus (dtl 10,11).
2-23-10547
8.Hageja palub kostjalt mõista välja võlgnevus summas 2185,22 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 422,14 eurot ja viivised alates 26.07.2023 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja vaidleb hagile täies ulatuses vastu.
9.Kohus leiab, et pooltevaheline õigussuhe on kvalifitseeritav töövõtulepinguna VÕS § 635 lg 1 tähenduses. Kohus on poolte vahelise õigussuhte kvalifitseerinud 11.01.2024 määruses ja selgitanud pooltele tõendamiskoormust. VÕS § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
10.Vaidlus puudub selles, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud suuline leping, mille alusel hageja osutas kostjale korduvalt metsamaterjalidega seonduvat teenust. Eeltoodu nähtub ka kostja poolt esitatud hageja arvetest kostjale ning kostja esitatud maksekorraldustest (dtl 42, 78-83, 122-124). Hageja on esile toonud, et arvel kajastatud tööd teostati perioodil mai-juuli 2020. Sama nähtub hageja poolt koostatud arvelt (dtl 9). Kostja väide sellest, et hageja lahkus tehnikaga objektilt 2020 aasta jaanipäeval, on tõendamata ja vastuolus asjas kogutud tõenditega. Kostja on esitanud kohtule hageja koostatud 17.12.2021 e-kirja kostjale, millest samuti nähtub, et hageja teostas töid muuhulgas juulis 2020 (dtl 92). Hageja on kohtule esitanud poolte sõnumivahetuse, millest nähtub, et 01.08.2020, 09.08.2020 ja 17.08.2020 on hageja palunud kostjal esitada andmed vastu võetud metsamaterjali ja truubitorude koguste kohta (dtl 54-60). Kui hageja oleks tööd lõpetanud juunis 2020, oleks ta kostja poole pöördunud juba juulis 2020, mitte augustis 2020. Eeltooduga loeb kohus tuvastatuks, et vaidlusalused tööd teostati perioodil mai-juuli 2020. Kostja vastavasisulised vastuväited on jäänud paljasõnaliseks ja tõendamata.
11.Kostja ei ole eelnevas kohtumenetluses vaidlustanud hageja nõude suurust, vaid on märkinud, et arvel on kajastatud tehingud valesti. Alles 20.02.2024 vastuses on kostja esitanud vastuolulise vastuväite sellest, et hageja ei ole transporditeenust ja truubitorude veo töid tellinud ega saanud. Hageja vaidleb kostja vastuväitele vastu. Kohtu hinnangul on kostja hilisemas menetluses sisuliselt vaidlustanud tehtud tööde mahu ja hinna. Kohus leiab, et kostja vastav vastuväide on põhjendamatu ja vastuolus kohtule esitatud tõenditega. Esialgselt kostjale esitatud arvest summas 6528 eurot, kostja 15.12.2021 esitatud vastusest hagejale, kostja poolt hagejale 10.04.2022 esitatud kalkulatsioonist ning hageja poolt 15.05.2022 kostjale esitatud lõplikust arvest nähtub, et pooled on pidanud kohtueelseid läbirääkimisi tööde mahu ja tasu suuruse osas ning jõudnud kokkuleppele selles, et raiejäätmete vedu e objektil teostas hageja mahus 230 m3, hinnaga 2.50 eurot, transporditeenust x-x osutas hageja kokku summas 70 eurot, metsamaterjali kokkuvedu etoimus mahus 470 tm hinnaga 5 eurot/tm ning truubitorude vedu x toimus hinnaga 138 eurot, kuigi kostja nõustus truubitorude vedamise tasuga kokku summas 860 eurot (dtl 34, 35, 36, 37, 39, 40). Ka kostja 20.12.2022 vastusest hageja nõudele nähtub, et vaidlus puudus hageja poolt teostatud tööde mahu ja nende eest kokkulepitud tasu suuruse osas ja selles, kui suur osa tuli kostja tööjõukulust hagejale makstavast tasust maha arvestada (dtl 16-17, 46, 47). Kostja hilisemalt esitatud vastuväide on vastuolus eelpool nimetatud tõenditega, mistõttu kohus jätab selle tähelepanuta.
12.Poolte esile toodud asjaoludest nähtuvalt on hagejal kostja vastu lepingu täitmise nõue VÕS § 108 lg 1 alusel. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
13.Järgmiseks tuleb kohtul tuvastada, kas hagejal on nõudeõigus kostjale väljastatud ja kostja poolt tasumata arve tasumise nõudes. VÕS § 636 lg 1 järgi, kui töövõtulepingu esemeks on asja valmistamine, muutmine või muu tulemuse saavutamine, mida on võimalik üle anda, tuleb see tellijale üle anda. Töö võib valminuks lugeda ka juhul, kui kõik tööd on küll tehtud, kuid need ei vasta teatud osas lepingu tingimustele. VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Vastavalt VÕS § 637 lg-le 4 kui töö vastuvõtmine on tavaline, muutub töövõtja
2-23-10547 tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. VÕS § 638 kohaselt on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul.
14.Selleks, et tuvastada, kas kostjal on kohustus hageja esitatud arve tasuda, tuleb hinnata, kas hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks. Kostja on asunud seisukohale, et hageja tasunõue ei ole sissenõutav, kuivõrd vastavalt poolte vahelisele tavale muutus tasunõue sissenõutavaks arve esitamisega. Hageja ei ole korrektset arvet esitanud, mistõttu kostja hinnangul arve ei ole sissenõutav. Kohus kostja eelpool nimetatud seisukohaga ei nõustu.
15.Poolte vahel ei ole koostatud kirjalikku tööde üleandmise akti. Kohus tuvastas eelnevalt, et hageja lõpetas vaidlusalused tööd juulis 2020 ning seega on tööd kostja poolt vastu võetud hiljemalt 01.08.2020. Kohus selgitas kostjale 11.01.2024 määruses, et juhul, kui kostja leiab, et töid ei ole üle antud, tuleb kostjal esitada vastavad seisukohad ja tõendid. Kostja on 20.02.2024 menetlusdokumendis väitnud, et kuna ei ole nõuetekohast dokumenti tööde üleandmiseks esitatud, siis ei ole nõue sissenõutavaks muutunud. Samas ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit, mille alusel kohtul oleks võimalik tuvastada, et kostja oleks hagejale teinud etteheiteid töö lepingutingimustele mittevastavuse osas. Seega on hageja tasunõue ka VÕS § 637 lg 4 alusel muutunud sissenõutavaks ning kostja vastuväited sellest, et arve esitati talle alles 15.12.2021 ning kuivõrd hageja ei ole esitanud kostjale arvet, mis vastab raamatupidamise seaduse nõuetele, mistõttu ei ole antud arve muutunud ka sissenõutavaks, on põhjendamatud. Samuti on põhjendamatu kostja seisukoht sellest, et kuivõrd hageja ei ole koostanud nõuetekohast arvet, ei ole kostja saanud töid vastu võtta. Kohus märgib siinkohal, et arve on üksnes raamatupidamise algdokument, millest iseseisvalt kohustust ei teki. Samuti märgib kohus, et Riigimetsa Majandamise Keskuse ja kostja vaheline leping tõendab üksnes RMK ja kostja vahelist lepingulist suhet, mis ei ole käesoleva vaidluse esemeks ning selle alusel ei ole kohtul võimalik tuvastada hageja ja kostja vahelist väidetavat tava sellest, et arvetega anti käesoleval juhul töid üle (dtl 90, 97-108, 109-113, 114-115, 116-120, 121).
16.Riigikohus on 28. oktoobri 2008. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08 märkinud, et kui tellija on töö vastu võtnud, saab ta tasu maksmisest keeldumiseks kasutada õiguskaitsevahendeid, kuid peab arvestama, et asjaolud on tema tõendada, st kui ta ei suuda tõendada tehtud tööde lepingutingimustele mittevastavust ja sellest tulenevalt töövõtja nõuet välistava õiguskaitsevahendi rakendamist (mh eeldusi selle rakendamiseks), peab ta maksma töövõtjale kokkulepitud tasu. Kohus selgitas 11.01.2024 määruses kostjale, et kui tellija on töö vastu võtnud, eeldatakse, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik, ning vastupidist peab tõendama kostja. VÕS § 643 kohaselt kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. VÕS § 644 lg 1 kohaselt peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. VÕS § 644 lg 2 järgi peab oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks teavitanud hagejat mõistliku aja jooksul sellest, et vastuvõetud töö ei olnud väidetavalt lepingukohane ja täielik. Alles kohtumenetluses on kostja 20.02.2024 menetlusdokumendis asunud väitma, et kostja ei ole vastu võtnud arvel kirjeldatud transporditeenuse ja truubitorude veo töid, kuna antud töid ei ole sellises mahus ja hinnaga kostja hagejalt tellinud ega saanud. Kostja ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit, millest nähtuks, et kostja on peale tööde vastuvõtmist 01.08.2020 hagejat teavitanud sellest, et transporditeenust ja truubitorude veo tööd on teostamata või ta ei ole neid tellinud. Seetõttu on 20.02.2024 vastuses toodud kostja seisukohad asjakohatud ning põhjendamatud. Samuti ei ole kostja hageja suhtes kasutanud muid hageja nõuet välistavaid õiguskaitsevahendeid. Hageja on selgitanud, et
2-23-10547 kuupäeval 22.04.2021 on kostjale esitatud arve nr q, summas 3759,60 eurot, mis sisaldas truubitorude vedu x objektil, raiejäätmete vedu y objektil, transportteenust x linna – x ja metsamaterjali kokkuvedu y objektil. Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja nõustunud arvelt maha arvestama kostja töötajate tööjõukulud summas 1574,38 eurot, millest tulenevalt on hageja esitanud nõude kostja vastu summas 2185,22 eurot. Pooled on seega kohtuväliselt tasaarvestanud kostja nõude hageja tasu nõudega. Eeltoodust tulenevalt peab kostja maksma hagejale tasu ning kostja väited sellest, et arve ei ole muutunud sissenõutavaks jätab kohus tähelepanuta, kuna need ei ole asjakohased. Kohus mõistab kostjalt välja hageja kasuks tasumata töövõtutasu summas 2185,22 eurot.
17.Vastuseks kostja etteheidetele sellest, et arve kirjed ei ole õiged ja arvel ei kajastata kostja nõuet hageja vastu summas 1574,38 eurot märgib kohus järgmist. Hageja on kostja nõudega arvestanud käesolevas asjas tasu nõude esitamisel. Kostja jätab tähelepanuta, et hageja on nõuet esitades arvel kajastatud summast maha arvestanud kostja nõude hageja vastu ja ei nõua kostjalt kogu arvel kajastatud summa tasumist. Hageja on selgitanud menetluses, et esialgse arve muutmine toimus põhjusel, et kostja viivitas andmete esitamisega ning esialgse arve koostamisel lähtuti traktoristi poolt antud andmetest. Kui kostja saatis vajalikud andmed korrektse arve esitamiseks, muudeti arve vastavalt. Usutav on hageja selgitus sellest, et kostja pidi algselt enda tööjõukuludest esitama hagejale arve, kuid kostja seda ei teinud, mistõttu nõustus hageja sellega, et kostja tööjõukulude võrra võib kostja arve nr q alusel vähem tasuda. Kohus nõustub hageja seisukohaga sellest, et arve muutmise nõue oli põhjendamatu, kuivõrd arve iseenesest oli õige, kostja edastatud andmete põhjal koostatud ja selle üle kohtueelselt vaidlust ei olnud.
18.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja põhinõude ja kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks töövõtutasu summas 2185,22 eurot.
19.Järgnevalt hindab kohus hageja viivisenõude põhjendatust. Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viiviste tasumist seadusjärgses määras alates 30.04.2021 kuni hagiavalduse esitamiseni summas 422,14 eurot ja alates 26.07.2023 protsendina põhinõudest kuni põhinõude täieliku täitmiseni. Kostja vaidleb viiviste nõudele vastu.
20.VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse § -s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
21.Hageja nõuab põhivõlgnevuse tasumata jätmisega viivitamise eest seadusjärgset viivist alates arve tasumistähtajale järgnevast kalendripäevast 30.04.2021 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 25.07.2023 järgnevalt: perioodi 30.04.2021-31.12.2022 eest viivist 292,64 eurot ja perioodi 01.01.2023-25.07.2023 eest viivist 129.50 eurot. Kokku on hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue hagiavalduse esitamise päeva seisuga hageja hinnangul 422,14 eurot.
22.Kostja ei nõustu väitega, et arve nr q summas 3759.60 eurot on esitatud 22.04.2021. Kostja vastuväidete kohaselt sai ta 22.04.2021 arve alles 15.12.2021 ning vaidlustas sellel kajastatud summad samal päeval. Kohus nõustub kostjaga selles, et hagejal puudub viivise nõue kostja vastu alates 30.04.2021, sest kostja ei olnud viivituses arve nr q summas 3759,60 tasumisega alates 30.04.2021.
23.Kostja poolt kohtule esitatud e-kirjavahetusest nähtub, et hageja on esialgse arve edastanud kostjale 15.12.2021 kell 10.22, kostja on vaidlustanud arvel kajastatud tööde mahu ja palunud
2-23-10547 tööjõukulude maha arvamist (dtl 34, 35). 10.04.2022 on kostja esitanud hagejale kalkulatsiooni objektide lõikes ning hageja poolt kohtule esitatud arve on kostjale saadetud alles 15.05.2022 (dtl 36-37, 39). Eeltoodu on kooskõlas ka kostja selgitusega sellest, et alles 01.04.2022 olid kostjal kõik hakkimistulemused lõplikult olemas, mille pinnalt oli võimalik kontrollida hageja teostatud tööde mahte ning 10.04.2022 saatis kostja andmed hagejale. Kuivõrd kohtule esitatud hageja arvetest nähtub, et poolte vahelises praktikas oli arve tasumise tähtajaks 7 päeva, siis tekkis kostjal kohustus tasuda arve hiljemalt 22.05.2022 ning kostja on viivituses rahalise kohustuse tasumisega alates 23.05.2022, mitte 30.04.2021, nagu hageja viivise nõue esitatud on.
24.TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
25.Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud osaliselt. Hageja viivisenõue on põhjendatud perioodi 23.05.2022 – 25.07.2023 eest kokku summas 238,55 eurot (vt. viivisekalkulaator). Samuti on põhjendatud edasine viivisenõue kuni põhikohustuse tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 26.07.2023. Kohus jätab rahuldamata hageja esitatud viivise nõude 238,55 eurot ületavas osas, s.o summas 183,59 eurot.
26.Kokkuvõtvalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 2185,22 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 238,55 eurot ning edasiulatuva viivise alates 26.07.2023 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus ei hinda eelnevalt käsitlemata menetlusosaliste muid väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldust hagi osalise rahuldamise osas.
27.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et TsMS § 163 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda, sest kohus rahuldab hagi peaaegu terves ulatuses. Kõiki asjaolusid arvestades on hageja suhtes ebaõiglane, kui kohus menetluskulude jaotamisel jätaks osa menetluskulusid hageja enda kanda. Menetluse on põhjustanud kostja, kes kohtueelses menetluses keeldus põhjendamatult hageja nõuet rahuldamast, tekitades sellega hagejale menetluskulusid. Eeltoodut arvestades jätab kohus hageja menetluskulud kostja kanda. Kostja kantud menetluskulud jäävad kostja enda kanda.
28.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
29.Hageja palub menetluskulude nimekirja kohaselt kostjalt välja mõista hageja poolt tasutud riigilõiv 385 eurot ja õigusabikulu 1680 eurot. Kostja hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud ei ole.
30.TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on riigilõiv põhjendatud kohtukulu, mis tuleb kostjalt välja mõista summas 385 eurot.
31.TsMS § 144 lg 1 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise
2-23-10547 esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (Riigikohtu 11.02.2015 määrus 3-2-1-115-14, p 11). Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagejat esindas menetluses jurist, kes vastab TsMS § 218 lg 1 p 2 sätestatud nõuetele.
32.Hageja esindaja poolt osutatav õigusabiteenus on menetluskulude nimekirja kohaselt 120 eurot tunnis ilma käibemaksuta. Kohus leiab, et esindaja tunnitasu määr on mõistlik, sest tegemist on sarnase õigusteenuse eest makstava keskmise tasuga.
33.Kohus märgib, et kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, s.h menetlustoimingute hulgale. Hagiavalduse koostamise ja selle kohtule esitamise ajakulu koos menetluskulude nimekirja koostamisega 5 tundi, on hagiavalduse ja selle lisade mahtu arvestades mõistlik. Hageja 01.04.2024 esitatud menetluskulude nimekirjas toodud toimingud kattuvad tsiviilasjas esitatud menetlusdokumentide esitamise ajaga ning toimingutele kulunud aeg 9 tundi arvestades toimingute tegemise aega ja mahtu on kohtu hinnangul põhjendatud. Kohtule on ka esitatud tõendid sellest, et poolte vahel on hageja initsiatiivil peetud kompromissläbirääkimisi. Seega kohus leiab, et hageja õigusabikulud on põhjendatud. Kohtu hinnangul peaks üldjuhul asja materjalidega tutvumisele kuluv aeg, samuti kliendiga suhtlemine ja talle õigusliku olukorra selgitamine olema hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument. Seejuures ei sea kohus kahtluse alla, et õigusabiteenus hõlmab ka muid toiminguid peale kohtule menetlusdokumentide koostamise ja esitamise, s.h konsultatsioonid ja nõupidamised õigusabiteenuse saajaga, kuid kohtuasja menetlemine ning asja lahendamine sõltuvad ennekõike siiski sellest, missuguseid taotlusi, seisukohti ja põhjendusi esitavad menetlusosalised kohtule.
34.Seega on kohus seisukohal, et põhjendatud ja vajalikud hageja lepingulise esindaja õigusabitoimingute ajakulu, arvestades tsiviilasja olemust, keerukust, mahtu ja menetlustoimingute hulka on kokku 14 tundi tunnitasuga 120 eurot tunnis, õigusabitasu seega on kokku summas 1680 eurot.
35.Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud summas 2065 eurot (millest 385 eurot on riigilõiv ning 1680 eurot on õigusabikulud).
36.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on hagiavalduses nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt hageja kasuks viivise menetluskuludelt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. (allkirjastatud digitaalselt) Eve Grass Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.