1.Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi J.Š. vastu võlgnevuse nõudes.
2.Jätta menetluskulud Aktiva Finance Group OÜ kanda ning määrata, et rahaliselt hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
3.Toimetada kohtuotsus menetluse pooltele kätte. Edasikaebamise kord Pärnu Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Menetlusosalisel on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama
2-24-316 kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas Pärnu Maakohtule hagi J.Š. (kostja) vastu kostja ja Placet Group OÜ vahel sõlmitud lepingust nr TL3248754 tuleneva võlgnevuse nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 404,51 eurot, intress 30,35 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 117,56 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivis alates 09.01.2024 kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 41,12 % aastas.
1.1.Hagiavaldusest nähtub, et kostja ja Placet Group OÜ sõlmisid lepingu nr TL3248754. Lepingu alusel võimaldati kostjale laenu 2000 eurot. Lepingu krediidi kulukuse määraks oli 52,01%. Lepingu põhitingimustes oli kokku lepitud intressimääras 41,12% aastas ja 0,1142% päevas. Kostja kohustus lepingust tulenevad kohustused täitma vastavalt maksegraafikule. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu laenuandja saatis kostjale 10.04.2023 lepingu ülesütlemise teate, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd hoiatusest hoolimata kostja oma võlgnevust ei likvideerinud, luges laenuandja lepingu üles öelduks 25.04.2023. Laenuandja loovutas 26.04.2023 kostja vastu nõude hagejale koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid.
1.2.Kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis laenuandja arvesse kostja poolt täidetud taotluses esitatud teavet ning laenuandja on kontrollinud kostja pangakonto väljavõtet. Laenuandja on teada saanud, et kostja igakuine keskmine sissetulek oli 674,47 eurot ning väljaminekud 150 eurot. Laenuandja on arvestanud kõik kostja kulud ning taotleva laenu osamakse (79 eurot) tuludest maha ning teada saanud, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 446,47 eurot. Eeltoodust tulenevalt võis laenuandja järeldada kostja võimet täita lepingus toodud summas osamaksega laenulepingut. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täimine hageja hinnangul kostjale jõukohane.
2.Kostjale on hagimaterjalid ja hagiavalduse menetlusse võtmise määrus toimetatud kätte väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel 26.03.2024. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja 14 päeva, ei ole kohtule vastanud.
3.Hagiavalduse p-s 4.3. on hageja esitanud taotluse lahendada asi tagaseljaotsusega kohtuistungit pidamata vastavalt TsMS § 407 lg 1 juhul, kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtajaks.
4.Kohus andis 18.04.2024 määrusega hagejale tähtaja haginõude täpsustamiseks.
5.Hageja esitas 23.04.2024 kohtule täiendava seisukoha. Hageja täiendavate selgituste kohaselt on kostja ja laenuandja vahel sõlmitud leping sidevahendi abil. Kostja laenutaotlus on esitatud elektrooniliselt laenuandja kodulehe vahendusel. Lepingu tingimused on kokku lepitud taasesitamist võimaldas vormis, tingimustest arusaamist on kostja kinnitanud oma käitumisega s.o asudes seda täitma. Hageja tõi välja, et kostja on lepingu alusel saanud laenu kokku 2000 eurot ning on teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 4296,04 eurot (1595,49 eurot põhiosa katteks + 2670,55 eurot intressi katteks + 30 eurot lepingutasu katteks). Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks saab lugeda nõude täidetuks.
Kohtuotsuse põhjendused
2-24-316
6.TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hagiavaldus ei ole õiguslikult põhjendatud ja hagi tuleb jätta TsMS § 407 lg-le 6 tuginedes rahuldamata.
7.Kohus menetles tsiviilasja lihtmenetluses. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (RKTKo 4.05.2016 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
8.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Vaidlust ei ole, et Placet Group OÜ ja kostja vahel sõlmiti 19.02.2018 krediidileping, mille alusel anti kostjale laenu 2000 eurot (dtl 13-18). Kohus on tuvastanud, et füüsilisest isikust kostja võttis laenu väljaspool majandustegevust, st vaidlusalune laenuleping on tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes.
9.VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.
10.10.04.2023 edastas Placet Group OÜ kostjale teate laenulepingu ülesütlemise kohta. Teate kohaselt oli kostja viivituses kolme üksteisele järgneva osamaksega. Juhul, kui kostja ei tasu oma võlgnevust täiendava tähtaja jooksul, siis ütleb Placet Group OÜ kostjaga sõlmitud lepingu erakorraliselt üles. Võlgnevus tuli tasuda hiljemalt 24.04.2023. Juhul, kui kostja nimetatud kuupäevaks võlgnevust ei tasu, loeb Placet Group OÜ lepingu lõppenuks alates 25.04.2023 (dtl 29).
11.VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Sama paragrahvi lõike 2 alusel astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Placet Group OÜ on loovutanud oma nõude hagejale ning kostjat on sellest teavitatud 26.04.2023 (dtl 30).
12.Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, mille regulatsioon rajaneb 5.04.1993 Euroopa Liidu Nõukogu direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on Eesti õigusese üle võetud võlaõigusseaduse (VÕS) §-des 402-421. Euroopa Kohtu praktikast (Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C -154/15 Francisco Gutiérrez Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata. Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C-679/18, OPR-Finance s.r.o. versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, kuna nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal.
2-24-316
13.VÕS § 4034 lg 4 sätestab, et tarbija krediidivõimelisuse hindamist võimaldava teabe omandamiseks teavitab krediidiandja tarbijat, missuguse käesoleva paragrahvi lõikes 2 viidatud teabe, missugused tõendid selle kohta ja missuguse tähtaja jooksul peab tarbija krediidiandjale esitama. Krediidiandja kontrollib tarbija esitatud teavet vastavalt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lõigetele 3 ja 4. KAVS § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. Sama §-i lg 4 kohaselt kontrollib krediidiandja või -vahendaja tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
14.VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgmiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses seega hagejal. Hagiavalduse kohaselt lähtus laenuandja kostja krediidivõimelisuse hindamisel pangakonto väljavõttest ja kostja laenutaotluses esitatud andmetest. Laenuandja andmetel oli kostja keskmine igakuine sissetulek enne laenu saamist 674,47 eurot ning väljaminekud 150 eurot. Laenuandja on arvestanud kõik kostja kulud ning taotletava laenu osamakse (79 eurot) tuludest maha ning teada saanud, et kostjale jääb reservi vähemalt 446,47 eurot. Eeltoodust tulenevalt järeldas laenuandja, et kostja on võimeline täitma lepingus toodud summas osamaksega laenulepingut. Kohtu hinnangul ei ole hageja esitatud andmed piisavad veendumaks, et vastutustundliku laenamise põhimõte on järgitud ning et krediidiandja oleks veendunud kostja krediidivõimelisuses. Laenuandja on analüüsinud üksnes kostja sissetulekuid ning laenu taotluses märgitud väljaminekuid. Kohtule esitatud kostja laenu saamisele eelneva kuue kuu pangakonto väljavõttest nähtuvalt oli kostjal mitmeid muid kohustusi teiste laenuandjate ees (sh Bigbank AS, Bondora AS, Koduliising AS, IPF Digital Estonia OÜ, Omaraha OÜ jt), milliste kohustustega laenuandja ei ole kostja krediidivõimelisuse hindamisel arvestanud (dtl 47-90). Kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, tuvastab kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.
15.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
16.Vastavalt hageja selgitustele sai kostja laenu kokku 2000 eurot ning on teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 4296,04 eurot (1595,49 eurot põhiosa katteks + 2670,55 eurot intressi katteks + 30 lepingutasu katteks). Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks saab lugeda nõude täidetuks. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja nõue jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
17.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel ja põhjusel, et kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.
18.TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd kostja ei ole menetluses osalenud, ei ole kostjal käesolevas tsiviilasjas menetluskulusid tekkinud. Kohus määrab, et hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
2-24-316
19.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).