Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi K K vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
8 297,24 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS PlusPlus Capital (registrikood: 11919806; asukoht: Tartu mnt 83-601, 10115 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: J L (PlusPlus Legal OÜ; epost: xxx) Kostja: K K (isikukood xxx; aadress xxx)
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine ja riigilõivu tagastamine
RESOLUTSIOON
1.Kinnitada hageja ja kostja vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas:
1.1.kostja K K tasub AS PlusPlus Capital arveldusarvele xxx (Swedbank) viitenumbriga xxx põhivõlgnevuse 6628,06 eurot, viivise 840,67 eurot, pool riigilõivust 350 eurot ja lepingulise esindaja kulud 142,33 eurot, kõik kokku 7961,06 eurot järgmise maksegraafiku järgi: Makse tähtaeg
1.2.Kompromissilepingus käsitlemata poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
2-24-4683
1.3.Kui kostja jätab maksegraafikust tuleneva makse õigeaegselt tasumata, on hagejal õigus pöörata kogu tasumata nõude jääk sundtäitmisele ning kostja kohustub punktis 1.1 kirjeldatud põhivõlgnevuse tasumata jäägilt tasuma viivist 0,06% päevas kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni, kuid kokku koos punktis 1.1 kirjeldatud viivisega, mitte enam kui põhivõlgnevuse 6 628,06 euro ulatuseni.
2.Lõpetada tsiviilasja nr 2-24-4683 menetlus.
3.Tagastada hagejale pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 350 eurot AS PlusPlus Capital arveldusarvele nr xxx.
4.Saata määrus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa määruskaebust esitada Asjaolud
1.Harju Maakohtu menetluses on AS-i PlusPlus Capital hagi K K vastu võla nõudes.
2.Pooled esitasid 23.04.2024 kohtule kompromissi, mille palusid kinnitada kirjalikus menetluses kooskõlas TsMS § 430 lg-tes 1 ja 2 sätestatuga ning lõpetada tsiviilasjas nr 224-4683 menetlus kooskõlas TsMS § 428 lg 1 p-s 4 sätestatuga. Menetlusosalised märkisid, et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise õiguslikest tagajärgedest. Hageja palus tagastada pool hagi esitamise eest tasutud riigilõivust arveldusarvele nr xxx.
3.Kohus, tutvunud kompromissiga, leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ja tsiviilasja menetlus lõpetada. Kohus rahuldab taotluse riigilõivu tagastamiseks ja välistab määruskaebuse esitamise õiguse. Kohtumääruse põhjendused
4.TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohtu hinnangul ei ole kompromiss kohtule esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ja ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita.
5.Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et
2-24-4683 kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
6.Pooled on teadlikud kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sealhulgas TsMS § 432 sisust, mille kohaselt menetluse lõpetamisel kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, sealhulgas ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle.
8.TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku, et kompromissis käsitlemata menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
9.Hageja tasus hagiavalduselt riigilõivu 700 eurot. Hageja palus tagastada tasutud riigilõivust pool pangakontole, millelt oli riigilõiv tasutud. Kohus leiab, et hageja taotlus riigilõivu tagastamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohus leiab, et hagejale tuleb tagastada tasutud riigilõivust pool, s.o 350 eurot (700/2). Vastavalt taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda AS PlusPlus Capital arveldusarvele nr xxx.
10.TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kohtule avaldanud, et loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest. Arvestades eeltoodut välistab kohus määruskaebuse esitamise TsMS § 661 lõike 4 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.