Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Piret Rõuk Otsuse avalikult Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 29.aprillil 2024 teatavakstegemise aeg ja koht tsiviilkantseleis Lubja 4 Tallinnas ja avalikus e-toimikus Tsiviilasja number
2-22-6825
Kohtuasi
Agerona Estonia OÜ hagi Est Copper OÜ vastu kahju hüvitamiseks, leppetrahvi ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
246 249,26 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: Agerona Estonia OÜ (registrikood 12031448, asukoht Väike-Paala tn 2, Tallinn 11415); lepinguline esindaja Reimo Mets
Kohtuistungi aeg
Kostja: Est Copper OÜ (registrikood 14054198, asukoht Pargi tn 1-11, 72102 Türi vald) lepinguline esindaja advokaat Ivo Kütt Kohtuistung 19.märtsil 2024
Resolutsioon
1.Rahuldada Agerona Estonia OÜ hagi Est Copper OÜ vastu kahju hüvitamiseks, leppetrahvi ja viivise väljamõistmiseks osaliselt.
2.Välja mõista Est Copper OÜ-lt Agerona Estonia OÜ kasuks kahjuhüvitis 71 531,10 eurot, leppetrahvid 108 990 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 8 028,45 eurot ja viivis põhinõudelt 180 521,10 eurot perioodi eest alates 06.05.2022 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
1.Hagimenetluse kulud jätta 83% ulatuses Est Copper OÜ ja 17% ulatuses Agerona Estonia OÜ kanda.
2.Määrata Agerona Estonia OÜ menetluskulude suuruseks 4240 eurot ja Est Copper OÜ menetluskulude suuruseks 0 eurot.
3.Välja mõista Est Copper OÜ-lt Agerona Estonia OÜ kasuks hagimenetluse kulud 3 519,20 eurot (käibemaksuta) ja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hageja nõue
1.Agerona Estonia OÜ (edaspidi hageja) palus Est Copper OÜ (edaspidi kostja) vastu esitatud hagis välja mõista kostjalt hageja kasuks kahju hüvitis 110 000 eurot, leppetrahv 105 000 eurot, kauba tarnimisega hilinemise eest leppetrahv 3990 eurot, viivised 9740,06 eurot ja viivised alates 07.05.2022 kuni kohase täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hagiavalduse asjaolude kokkuvõte
2.Hageja ja kostja sõlmisid 22.03.2021 müügilepingu, millega lepiti kokku rapsi ostumüügitehingus. Raamlepingu juurde sõlmisid pooled 22.03.2021 rapsi müügilepingu nr 1. Eelnimetatud lepinguga lepiti kokku rapsi müügis, st kostja oli kohustatud müüma hagejale rapsi kogusega 500 tonni, fikseeritud hinnaga 420 eur/t + km. Kauba tarneajaks lepiti kokku augustseptember 2021. Kostja jättis enda lepingulised kohustused täies ulatuses täitmata ning kokkulepitud ajaks kaupa hagejale ei tarninud. Raamlepingu punkti 5.3. kohaselt on ostjal õigus leping ühepoolselt üles öelda, kui kauba tarne on hilinenud rohkem kui 14 päeva. Kuna kostja oli lepingut rikkunud hilinedes kauba tarnimisega, mis oli lepingut arvestades oluline rikkumine ja edasine lepingu täitmine seega võimatu, siis ütles hageja kostjaga sõlmitud lepingu 19.10.2021 üles. Kostja ei ole lepingu rikkumisest tingitud kahju ega leppetrahve hüvitanud ka pärast korduvate meeldetuletuste saatmist. Raamlepingu järgi vastutavad pooled lepingust tulenevate kohustuste rikkumise eest ning kahju kannataval poolel on õigus rikkumisest tekkinud kahjude täielikule hüvitamisele. Hagejale tekkis rahaline kahju 110 000 eurot lepingu täitmata jätmisest, st kostja ei tarninud kokkulepitud koguses 500 tonni rapsi, mille tõttu soetas hageja sama koguse rapsi teistelt müüjatelt. Kahjunõue on kostjale esitatud arvega nr 202000101, mille tasumise kohustus oli 15.10.2021. Juhul, kui kostja ei oleks lepingut rikkunud, siis ei oleks hageja pidanud teistelt müüjatelt rapsi oluliselt kõrgema hinnaga ostma, samuti kandma transpordi kulu, mis lepingu järgi oli kostja kohustuseks. Raamlepingu punkti 5.3. kohaselt oli kostja kohustatud maksma leppetrahvi 50% ulatuses lepingu täitmata jäänud maksumusest. Lepingu täitmise maksumus on 210 000 eurot, lepingu rikkumisest tulenev leppetrahvi summa on 105 000 eurot. Vastav summa tuli tasuda kostjale edastatud arve nr 202000100 alusel hiljemalt 15.10.2021. Leppetrahv ei olnud ette nähtud kohustuse täitmise asendamiseks. Hageja esitas kostjale leppetrahvi nõude mõistliku aja jooksul. Kostja ei ole hagejale leppetrahvi tasunud. Vastavalt raamlepingu punktile 5.2. on kauba tarnimisega hilinemise korral hagejal õigus nõuda leppetrahvi 0,1% tarnimata jäänud kauba maksumusest iga hilinenud päeva eest kuni kohase täitmiseni. Hageja on kostjaga 22.03.2021 sõlmitud müügilepingu ja rapsi müügilepingu üles öelnud 19.10.2021, mistõttu oli kostja kauba tarnimisega viivituses 19 päeva, kuivõrd kaup pidi olema tarnitud hiljemalt septembri lõpuks. Kauba tarnimisega hilinemisest tulenev leppetrahv on 3990,00 eurot. Pooltevaheline ostu-müügi raamleping ja rapsi leping on lõppenud ning lepingu rikkumisest tulenevad nõuded kostja vastu on muutunud sissenõutavaks. Kostja ei ole talle esitatud lepingu rikkumisest tulenenud nõudeid täitnud. Hageja kahju hüvitamise nõue 110 000 eurot ja leppetrahvi nõue 105 000 eurot, muutusid sissenõutavaks alates 16.10.2021. Hageja leppetrahvi nõue kauba tarne hilinemise eest 3990 eurot muutus sissenõutavaks pärast lepingu ülesütlemist 20.10.2021. Hageja on arvestanud vastavalt VÕS § 113 lg 1 teisele lausele sissenõutavaks muutunud viiviseid 8% aastas kokku 9740,06 eurot. Hageja palub kohtul välja mõista kostjalt viivise TsMS § 367 alusel alates hagi esitamisest kohtule kuni põhinõude täitmiseni.
Kostja vastuväidete kokkuvõte
3.Kostja ei nõustu hagiga ja palub selle jätta rahuldamata. Kostja toob esile, et hageja üritas väidetavat võlga ebaõnnestunult välja nõuda läbi pankrotimenetluse. Kostja nõustub kohtumääruses toodud põhjendustega s.h sellega, et hagejal ei ole kahju tekkinud, et nõutav leppetrahv ei ole kooskõlas hea usu põhimõtetega ega kuulu kohaldamisele ning taotleb leppetrahvi kohaldamata jätmist vastavalt VÕS § 160 või selle vähendamist tuginedes VÕS § 162 lg 1. Kostja väitel ei puutu arved nr 1705 ja 1706 asjasse, kuna tegemist on maherüpsi ostumüügiga, mis ei olnud pooltevahelise müügilepingu objektiks. Ainuüksi asjaolu, et müüja ei tarninud ostjale lepingus märgitud rapsi kogust, ei anna automaatselt alust kahju tekkimisele. Hagile lisatud arvetelt nähtuvalt toimus rapsi ostmine teistelt tarnijatelt enne pooltevahelise lepingu lõpptähtaega. Kostja ei eita, et raamlepingu kohaselt jäi 500 tonni rapsi hagejale tähtaegselt tarnimata. Tegemist ei ole kostjapoolse pahatahtlikkusega oma kohustuste täitmata jätmisel ning rikkumine on vabandatav. Lepingus kokkulepitu täitmise takistuseks oli vääramatu jõud, mis seisnes selles, et viljabörsil toimus täielik anomaalia, mis omakorda oli tingitud äärmiselt kuumast ja kuivast suvest. Viimase 10 aasta lõikes on börs alati pärast saagi valmimist hakanud langema, kuid seekord toimus vastupidine ning rapsi hind hakkas kiirelt tõusma. Viljakasvatajad ei olnud nõus rapsi müüma, sest oldi kursis börsil toimuva tohutu hinnatõusuga ja ilmastiku tingimuste tõttu oli ka saagikus vähenenud ca 50%. Force Majeure seisnes ka selles, et müüja esindaja haigestus augustis coronasse ja tervenes alles septembrikuu lõpuks. Eeltoodud asjaolu oli täiendavaks takistuseks lepingu täitmise osas. Müüja hoidis ostjat pidevalt tekkinud olukorraga kursis, seda ka kodus haigena olles. Kohtuotsuse põhjendused
4.Pooltel ei ole vaidlust alljärgnevate asjaolude üle: • hageja ja kostja sõlmisid 22.03.2021 müügilepingu, milles lepiti kokku rapsi ostumüügitehingus ja rapsi müügilepingu nr 1; • kostja kohustus müüma hagejale rapsi 500 tonni fikseeritud hinnaga 420 eur/t + km; • kauba tarneajaks lepiti kokku august-september 2021; • kostja kokkulepitud ajaks kaupa hagejale ei tarninud; • hageja ütles kostjaga sõlmitud lepingu üles 19.10.2021.
5.Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejale on kahju tekkinud, kahju suuruse ja leppetrahvide kohaldamise üle.
6.Vastavalt VÕS § 8 lg 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. Sama sätte lõikest 3 tulenevalt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 127 lg-st 1 ja 4 tulenevalt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud ning, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg-test 1 ja 2 tulenevalt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline ning varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 128 lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtust või vara halvenemisest tekkinud
väärtuse vähenemist isegi juhul, kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavaid mõistlikke kulusid, sealhulgas mõistlikke kulusid kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Raamlepingu punkti 5.1. kohaselt vastutavad pooled lepingust tulenevate kohustuste rikkumise eest ning kahju kannataval poolel on õigus rikkumisest tekkinud kahjude täielikule hüvitamisele. Vastavalt TsMS §-le 230 lg 1 peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
7.Poolte vahel 22.03.2021 sõlmitud müügilepingust ja 22.03.2021 sõlmitud rapsi ostumüügilepingust nähtuvalt oli kostja kohustatud müüma hagejale rapsi 500 tonni fikseeritud hinnaga 420 eurot tonn, seega oli lepingu hind 210 000 eurot (käibemaksuta) ja tarnima selle augustis-septembris 2021.a. Vaidlus puudub, et kostja kokkulepitud ajaks hagejale kaupa ei tarninud ning hageja ütles kostjaga sõlmitud lepingu üles 19.10.2021. Hageja on esile toonud, et talle tekkis lepingu täitmata jätmisest rahaline kahju kokku 110 000 eurot, mis seisnes selles, et hageja pidi soetama sama koguse rapsi teistelt müüjatelt, kuid kõrgema hinnaga kokku 317 047,12 eurot (käibemaksuta) ning hageja kahju seisneb müügihinna vahes. Kostja tõi vastuses esile, et nõustub tsiviilasjas nr 2-21-18870 Tartu Maakohtu 24.01.2022 kohtumääruse p-s 6 toodud kõigi põhjendusega, millega jäeti rahuldamata hageja avaldus kostja pankroti välja kuulutamiseks. Kohtumääruse punktis 6 on kohus kokkuvõtlikult jõudnud järeldusele, et võlausaldajale ei ole kahju tekkinud ja ta ei ole sattunud võlgniku kohustuse rikkumise tulemusena halvemasse olukorda võrreldes olukorraga, milles ta oleks olnud, kui rikkumist ei oleks toimunud. Samas on kohus punktis 7 leidnud, et pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet ei saa lugeda selgeks ja seda tuleb tõendada hagimenetluses, kuna võlgnik vaidles nõudele põhjendatult vastu ning võlausaldaja nõude olemasolu ja selle suuruse kindlakstegemine eeldab kummagi poole poolt täiendavate tõendite esitamist, nende põhjal asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest. Järelikult ei saa kohus käesoleva asja lahendamisel lähtuda hageja kahju suuruse kindlakstegemisel Tartu Maakohtu 24.01.2022 kohtumääruses tuvastatust.
8.Kostjale esitatud arvega nr 202000101 on tõendatud, et hageja esitas kostjale kahjunõude arves nr 202000101 summas 110 000 eurot tasumise tähtajaga 15.10.2021. Hageja on rapsi ostmise, kogusummas 317 047,12 eurot (käibemaksuta), tõendamiseks esitanud arved Tammsaare OÜ-lt, Abja Põld OÜ-lt, FIE-lt Jüri Patune Sukahärma Märdi talust ja Tiigikalda OÜ-lt ja tasumise tõendamiseks AS-i Swedbank hageja konto väljavõtte. Tiigikalda OÜ-lt esitatud arvetest nähtuvalt ostis hageja Tiigikalda OÜ-lt maherüpsi mitte rapsi. Kostja vastuväidete kohaselt ei olnud maherüps lepingu objektiks, mistõttu ei puutu rüpsi arved asjasse. Kohus nõustub kostja vastuväitega, et maherüpsi arved nr.1705 ja 1706 ei puutu kahju hüvitamisel asjasse, kuna maherüps ei olnud pooltevahelise müügilepingu objektiks. Hageja põhjendas maherüpsi ostmise vajadust sellega, et lepingujärgses koguses rapsi kokkuost hetkel, kui hagejale sai selgeks, et kostja ei täida enda lepingulist kohustust, oli raskendatud, kuna aktiivne müügiperiood oli läbi saamas ja kogused, mida hageja vajas olid Eesti mõistes pigem suured, mistõttu oli hageja sunnitud ostma kokku erinevate müüjate käest saadaval olevaid õlikultuure, ning kui rapsi vastavas koguses hankida ei õnnestunud, siis oli hageja sunnitud soetama samaväärset õlikultuuri – rüpsi. Hageja tõendas toodud põhjendusi tunnistaja M J ütlustega, millest nähtub, et kostja lepingu täitmisega viivitamise tõttu, oli hageja sunnitud ostma vabalt turul olevaid koguseid rapsi ja maherüpsi, mis järelejäänud aja jooksul oli keeruline, kuna kogus oli suur. Hagejal olid tarnekohustused Agerona Latvia ees. Tunnistaja kohustuseks oli soetada raps Eesti turult ja kogused täis saada. Tunnistaja
M J ütlustest nähtuvalt on rapsi ja maherüpsi puhul tegemist sarnaste õlikultuuridega, kuid rapsi saak on väetamise tulemusena suurem ja hind odavam kui mahepõllunduses kasvaval rüpsil. Tunnistaja ütlustest nähtub aga ka see, et kostja tarnimata jäetud koguse rapsi oleks olnud võimalik soetada Eesti turult, kuid see sõltus hinnast. Kohus on eeltoodust tulenevalt seisukohal, et kuivõrd poolte vahel sõlmitud lepingu objektiks oli raps, mitte rüps ja tunnistaja M J ütlustest nähtuvalt oli rapsi Eesti turult võimalik soetada, siis ei saa hagejale tekkinud kahju hüvitamisel võtta arvesse maherüpsi arveid nr 1705 ja nr 1706. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus hagejale tekkinud kahju tõendatuks rapsi ostuarvetega Tammsaare OÜ-lt, Abja Põld OÜ-lt ja FIE-lt Jüri Patune Sukahärma Märdi talust. Kahjuhüvitist ei saa lugeda tõendatuks Tiigikalda OÜ arvetega. Lepingu punkti 3.1. kohaselt oli kauba transportimise korraldamise ja tasumise kohustus kostjal. Hageja on pidanud kahjuks ka rapsi transpordi eest tasumist kokku 3563,32 eurot (käibemaksuta), mille tõendamiseks on esitatud arved nr 21106 Torpeedo Transport OÜ poolt 31.07.2021 ja nr 21153 Ankstar OÜ poolt 13.09.2021. Kohus on seisukohal, et arve nr 21106, mis on väljastatud hagejale 31.07.2021 Torpeedo Transport OÜ poolt summas 2589,70 eurot ei lange rapsi müügi kuupäevade ega koguste osas kokku arvetega Tammsaare OÜ-lt, Abja Põld OÜ-lt ja FIE-lt Jüri Patune Sukahärma Märdi talust, kuna transport on toimunud juulikuus, s.o varem, kui on ostetud rapsi. Seega ei saa lugeda antud arvega tõendatuks tarnijatelt Tammsaare OÜ-lt, Abja Põld OÜ-lt ja FIE-lt Jüri Patune Sukahärma Märdi talust ostetud rapsi transporti. Ankstar OÜ poolt 13.09.2021 väljastatud arve nr 21153 langeb koguste ja kuupäevade osas kokku arvega Tammsaare OÜ-lt ja sellega saab lugeda tõendatuks rapsi veo Tammsaare OÜ-lt. Kahjuhüvitise summast 110 000 eurot (käibemaksuta) tuleb seega maha arvata Tiigikalda OÜ arved summas 17 924,70 ja 17 954,50 eurot ning Torpeedo Transport OÜ arve summas 2589,70. Seega on tõendatud hageja kahju summas 71 531,10 eurot (käibemaksuta) kooskõlas VÕS § 127 lg 1 ja § 128 lg 3.
9.VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Sama paragrahvi lõike 3 järgi võib kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist nõuda ka täiendavat tähtaega määramata, kui on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust, samuti käesoleva seaduse § 116 lõike 2 punktides 1–4 nimetatud juhtudel või kui asjaolude kohaselt on kahju kohe hüvitamine muul põhjusel mõistlik. Pooltel puudus vaidlus, et kostja jättis kauba täies ulatuses tarnimata, mida saab pidada oluliseks lepingu rikkumiseks VÕS § 115 lg 1 ja 3 järgi ning kostja vastutab lepingu rikkumise eest. Raamlepingu punkti 5.3. kohaselt oli ostjal õigus leping ühepoolselt üles öelda, kui kauba tarne on hilinenud rohkem kui 14 päeva. Rikkumise tagajärjel ütles hageja kostjaga sõlmitud lepingu põhjendatult 19.10.2021 üles. Juhul, kui kostja ei oleks lepingut rikkunud, siis ei oleks hageja pidanud teistelt müüjatelt kallima hinnaga rapsi ostma ega kandma transpordi kulusid, mis lepingu järgi oli kostja kohustuseks. Järelikult on kostja rikkumise ja hagejale tekkinud kahju vahel VÕS § 127 lg 4 sätestatud põhjuslik seos. Kostja majandus- ja kutsetegevuses tegutseva äriühinguna pidi lepingu sõlmimise ajal rikkumise võimaliku tagajärjena kahju ette nägema VÕS § 127 lg 3 järgi. Seega on hageja tõendanud kahju hüvitamise eeldused.
10.VÕS § 103 lg 1 järgi vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav, lõike 2 järgi on kohustuse rikkumine vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt
oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Kostja vastuväidete kohaselt oli lepingus kokkulepitu täitmise takistuseks vääramatu jõud, force majeure, mis seisnes selles, et viljabörsil toimus anomaalia, mis oli tingitud äärmiselt kuumast ja kuivast suvest ning kui viimase 10 aasta lõikes on börs alati pärast saagi valmimist hakanud langema, siis seekord toimus vastupidine olukord, rapsi hind hakkas kiirelt tõusma ning viljakasvatajad ei olnud nõus rapsi müüma, sest oldi kursis börsil toimuva tohutu hinnatõusuga ja ilmastikutingimuste tõttu oli saagikus vähenenud ca 50%. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole tõendanud oma väidet, et ilmastikutingimuste tõttu oli saagikus vähenenud ca 50% ning viljakasvatajad ei olnud nõus rapsi müüma, kuna kostja esitatud 15.12.2021.a Ärilehe artiklis avaldatu on vastuolus hageja esitatud artikliga 22.06.2021.a Maalehest, mille järgi rapsi ja rüpsi kasvupind suurenes oluliselt, PRIA väljavõttega, millest nähtuvalt rapsi kasvupind Eestis kasvas 49 814 ha-lt 59 699 ha suurusele alale, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja raportis teravilja ja õlikultuuride turu III kvartali 2021a andmetega, mille järgi rapsi eksport 2021. aastal kasvas ning tunnistaja M J ütlustega, millest nähtuvalt oli rapsi Eesti turult võimalik soetada, kuid kallima hinnaga. Kostja on tõendanud börsi ajaloo väljavõttega ja tunnistaja T S ütlustega, et 2021.a rapsi börsihinnad tõusid pärast saagi koristamist, mitte ei langenud nagu tavapäraselt. Sama nähtub Eesti PõllumajandusKaubanduskoja teravilja ja õlikultuuride turu III kvartali 2021a raportist, mille järgi kasvas rapsi kokkuostuhinna 2021.aastal 31,1%. Kohus on seisukohal, et rapsi hinna tõusu ei saa pidada kohtupraktikast tulenevalt vääramatuks jõuks, vaid äritegevusega kaasnevaks paratamatuks riskiks. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-38-14 punktis 23 märkinud: Kolmandate isikute tegevus on üldiselt äritegevusega kaasnev paratamatu risk ega ole käsitatav vääramatu jõuna (Euroopa Kohtu 8. märtsi 1988. a otsus asjas C-296/86: McNicholl jt, EKL 1988, lk 1491, p 11). Seega olid muu hulgas vihmaveesüsteemi, metalluste ja paneelidega seotud puudused M. Säreli mõjupiirkonnas. Kohtud on aga teinud kindlaks, et toetuse väljamaksmise eeldused olid 18. märtsi 2010. a seisuga täidetud (Tartu Ringkonnakohtu 17. juuni 2011. a otsus haldusasjas nr 3-12-1818, p 9). Seega ei tulenenud investeeringuobjekti sihipärase kasutamise nõude rikkumine mitte kaebajale etteheidetavatest asjaoludest, vaid PRIA õigusvastasest tegevusest ja sellega kaasnenud kohtuvaidlusest. Ka PRIA investeeringutoetuse väljamaksmisega viivitamine ei ole käsitatav vääramatu jõuna selle mõiste tavapärases tähenduses (nt Euroopa Kohtu 18. juuli 2013. a otsus asjas nr C-99/12: Eurofit, p 31). Eelnevast tulenevalt saab asuda seisukohale, et kostja lepingupartnerite käitumine ehk tootjate poolt rapsi mittemüümine ei ole vääramatuks jõuks. Samuti ei saa lugeda vääramatuks jõuks kostja esindaja haigestumist lepingu täitmise ajal augustisseptembris, kuna kostja on äriühing. Eeltoodust lähtudes asub kohus on seisukohale, et kostja ei ole tõendanud vääramatu jõu olemasolu ja tema rikkumine ei ole vabandatav. VÕS § 101 lg 1 p 3 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist. VÕS § 108 lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmist, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust. Kuna kostja ei ole lepingu rikkumisest tingitud kahju hüvitanud, siis võib hageja nõuda kahju hüvitamist eeltoodud sätete alusel.
11.VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 161 lg 1 kohaselt võib lepingu rikkumise korral kahjustatud lepingupool nõuda leppetrahvi tegelikust kahjust sõltumata. Raamlepingu punktist 5.3. nähtuvalt kohustus kostja juhul kui kauba tarne on hilinenud rohkem kui 14 päeva või pooled on rikkunud teisi lepingu tingimusi, mis teeb võimatuks lepingu edasise täitmise, on pooltel õigus leping ühepoolselt lõpetada. Lepingu lõppemise
põhjustanud pool on kohustatud maksma leppetrahvi 50% ulatuses lepingu täitmata jäänud maksumusest. Hageja 19.10.2021 e-kirjaga on tõendatud, et hageja ütles kostjaga 22.03.2021 sõlmitud müügilepingu ja rapsi müügilepingu üles tuginedes raamlepingu punktile 5.3 kauba tarnimata jätmise tõttu ning teatas arve leppetrahvi 50% ulatuses lepingu täitmata jäänud maksumusest esitamisest. Lepingu täitmise maksumus oli 210 000 eurot, millest leppetrahv 50% on 105 000 eurot. Kostjale esitatud arve nr 202000100 alusel tuli leppetrahv tasuda hiljemalt 15.10.2021. Järelikult oli kostja kauba tarnimisega lepingu ülesütlemise päevaks 19.10.2021 olnud viivituses 19 päeva, kuna kaup pidi olema tarnitud augustis-septembris 2021. Vastavalt raamlepingu punktile 5.2. on hagejal kauba tarnimisega hilinemise korral õigus nõuda leppetrahvi 0,1% tarnimata jäänud kauba maksumusest iga hilinenud päeva eest kuni kohase täitmiseni. Kauba tarnimisega hilinemisest tulenev leppetrahvi summa 19 päeva eest on seega 3990,00 eurot. Hageja pankrotihoiatusega 20.20.2021 on tõendatud, et ta esitas kostjale leppetrahvi nõude kauba tarnimisega hilinemise eest. Leppetrahvi nõue kauba tarne hilinemise eest 3990 eurot muutus sissenõutavaks pärast lepingu ülesütlemist 20.10.2021. Vaidlus puudus, et kostja ei ole hagejale leppetrahve tasunud. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta nõuab leppetrahvi. Hageja on esitanud kostjale leppetrahvi nõuded mõistliku aja jooksul, mistõttu ei ole ta kaotanud leppetrahvi nõudeõigust.
12.Kostja taotleb leppetrahvi kohaldamata jätmist vastavalt VÕS § 160 või selle vähendamist tuginedes VÕS § 162 lg 1. VÕS § 160 kohaselt ei või kohustuse rikkumise vabandatavuse korral leppetrahvi nõuda, kui lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kohus tuvastas erinevalt tsiviilasjas nr 2-21-18870 Tartu Maakohtu 24.01.2022 kohtumääruse p-s 6 toodud järeldustest, et võlausaldajale on kahju tekkinud, et kostja rikkus lepingut ning hageja ütles lepingu üles põhjendatult. Kohus tuvastas eelpool ka seda, et kostja rikkumine ei olnud vabandatav VÕS § 103 lg 1 järgi. Seega ei saa jätta leppetrahvi nõuet rahuldamata VÕS § 160 alusel.
13.VÕS § 162 lg 1 järgi võib kohus leppetrahvi maksma kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada leppetrahvi mõistliku suuruseni, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.
14.Pooled leppisid lepinguga kokku leppetrahvi maksmise kohustuses lepingu rikkumise tagajärjena ning kohus tuvastas eelpool, et kostja rikkus lepingut ja hageja ütles lepingu üles põhjendatult. Kuna raamleping ja rapsi leping on lõppenud, siis on lepingu rikkumisest tulenevad nõuded kostja vastu muutunud sissenõutavaks. Vaidlus puudub, et leping jäi täitmata täies ulatuses ja hagejale tekkis suur kahju. Kostja ei ole esile toonud, kas ja millises ulatuses leppetrahv tema majanduslikku olukorda mõjutab. Seega puuduvad kohtul alused leppetrahvi vähendamiseks VÕS § 162 lg 1 järgi. Eeltoodust tulenevalt palub hageja kohtul jätta rahuldamata kostja taotlused lepptrahvi kohaldamata jätmiseks VÕS § 160 alusel ning selle vähendamiseks VÕS § 162 lg 1 alusel. Seega kuuluvad kostjalt väljamõistmisele leppetrahv 105 000 eurot lepingu rikkumise eest ja leppetrahv 3990 eurot kauba tarnimisega hilinemise eest.
15.VÕS § 101 lg 1 p 6 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 ja § 94 lg 1 kohaselt oli viivise
suuruseks 8% aastas. Hageja kahju hüvitamise 71 531,10 euro nõue ja leppetrahvi 105 000 euro nõue, muutusid sissenõutavaks alates 16.10.2021, kuna arvete tasumise tähtaeg oli 15.10.2021. Hageja leppetrahvi nõue kauba tarne hilinemise eest 3990 eurot muutus sissenõutavaks pärast lepingu ülesütlemist 19.10.2021, seega 20.10.2021.a. Kuna kohus tuvastas, et kahju hüvitamise nõue on tõendatud 71 531,10 euro ulatuses, siis tuleb sellelt välja mõista hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 3182,64 eurot; leppetrahvilt 105 000 euro välja mõista hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 4671,78 eurot ja leppetrahvilt 3990 eurot 174,03 eurot, kokku 8 028,45 eurot. Vastavalt TsMS §-le 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Põhjendatud on kostjalt välja mõista viivis põhinõudelt 180 521,10 eurot perioodi eest alates 06.05.2022 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
16.TsMS § 163 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagihinda arvestades rahuldas kohus hagi ca 83% ulatuses, mistõttu tuleb 83% menetluskuludest jätta kostja kanda ja 17% hageja kanda. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on riigilõiv kohtukuluks. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
17.Hageja 19.03.2024 menetluskulude nimekirja järgi on hageja kandnud lepingulise esindaja kulusid kokku 4254,75 eurot alljärgnevalt: kliendilt töökäsu saamine, ülevaatamine, õiguslik hinnang probleemile 1 tund 150 eurot; hagiavalduse koostamine ja lisade komplekteerimine ning arvete ja kahju ulatusega seostamine 9 tundi 1350 eurot; kostja vastusega tutvumine ja vastuse koostamine kostja vastusele 28.11 5 tundi 750 eurot; menetluse kiirendamise taotlus 15 minutit 37.50 eurot; kostja seisukohaga tutvumine 28.09.23 15 minutit 37.50 eurot; kohtuistungi ettevalmistus 1tund 150 eurot; kohtuistung 20.11.2023 1tundi 45 minutit 262.50eurot; hageja täiendused ja selgitused 1tund 150 eurot; kostja vastusega tutvumine 30 minutit 75 eurot; kohtuistungi ettevalmistus, tunnistajate ütlused 1 tund 150 eurot; menetluskulude nimekirja koostamine 00:30 tundi 75 eurot; kohtuistung 19.03.2024 2 tundi 300 eurot; kokku 3487.50 eurot (käibemaksuta). Hageja kinnitab, et kõik kulud on seotud käesoleva tsiviilasjaga ning hageja on vastava kulu juba kandnud või on võtnud kohustuse kanda (TsMS § 176 lg 5). Hageja palub kulud hüvitada ilma käibemaksuta kuna hageja on käibemaksu kohuslane. Hageja palub kohtul jätta kõik menetluskulud kostja kanda ning märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
18.Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulu riigilõiv hagi esitamisel 2940 eurot on hagejale vältimatult põhjendatud ja vajalik menetluskulu TsMS § 138 lg 2 ja RLS § 59 lg 1 alusel, kuivõrd riigilõivu mittetasumise korral kohus hagi menetlusse ei võta. Seega kuulub riigilõiv hagi rahuldamise tõttu kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 83% ulatuses.
19.Riigikohus on 14.04.2021. a määruses tsiviilasjas nr 2-19-10324/42 muutnud varasemaid
seisukohti ja leidnud, et ei ole põhjendatud siduda menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suuruse ülempiiri rangelt tsiviilasja hinnaga, vaid lähtuda tuleb eelkõige kuludest, mis menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha menetluses esindaja abil oma õiguste kaitseks vajalikud menetlustoimingud. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele.
20.Kohus on seisukohal, et hageja esindaja tunnihind 150 eurot/tund ei vasta kohtupraktikas aktsepteeritud määradele Eesti Advokatuuri liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja tunnitasule. Hageja viited Riigikohtu lahendites (nr 3-2-1-183-15, p 18 183,60 eurot ja nr 3-2-1-115-14, p 14 193,20 eurot) avaldatud seisukohtadest lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu suuruse kohta ei ole antud juhul asjassepuutuvad, sest nendes tsiviilasjades esindasid menetlusosalisi vandeadvokaadid või advokaadid, kelle puhul aktsepteeritakse kõrgemat tunnitasu määra kui mitteadvokaadist juristist esindaja puhul. Seega lähtub kohus lepingulise esindaja tunnitasu määramisel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilasjas nr 2-21-10648 kohtuotsuse punktis 57 toodud seisukohast, milles märgitakse järgmist: “Ringkonnakohus on seisukohal, et kostjate taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks kuulub rahuldamisele osaliselt. TsMS § 175 lõike 1 kohaselt peab menetlusosaline kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohus on seisukohal, et kostjate esindaja tunnitasu on ülemäärases suuruses võrreldes kohtupraktikas heakskiidetud Eesti Advokatuuri liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja tunnitasuga. Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud (vt Ringkonnakohtu lahend nr 2-19-110078, punkt 19). Tunnitasule hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Ringkonnakohtu vaidluse sisu ei saanud olla kostjate esindaja jaoks keeruline, mistõttu arvestab kolleegium lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasuks 96 eurot (sisaldab käibemaksu). Ringkonnakohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole. Kohtule on teada, et tunnitasuga 120 eurot, millele lisandub vajadusel käibemaks, osutavad praeguses majanduslikus olukorras kohtus esindamise teenust nii mõnedki vandeadvokaadid.“. Viidatud Ringkonnakohtu lahendis toodud põhjendustest tulenevalt saab pidada käesolevas asjas hageja lepingulise esindaja tunnitasuks 100 eurot, millele lisandub käibemaks, kuna vaidluse sisu ei saanud olla hageja esindaja jaoks keeruline ega ka tõendite mahukas.
21.Kostja ei vaielnud hageja menetluskuludele vastu. Kohus on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja ajakulu on osaliselt üle paisutatud. Vajalikuks ja põhjendatud kuluks saab pidada hageja menetluskulusid alljärgnevalt: kliendilt töökäsu saamine, ülevaatamine, õiguslik hinnang probleemile 1 tund; hagiavalduse koostamine ja lisade komplekteerimine ning arvete ja kahju ulatusega seostamine 4 tundi; kostja vastusega tutvumine ja vastuse koostamine kostja vastusele 28.11.2022 1 tund; menetluse kiirendamise taotlus 10 minutit; kostja seisukohaga tutvumine 28.09.23 15 minutit; kohtuistungi ettevalmistus 30 minutit; kohtuistung 20.11.2023 1 tund 44 minutit; hageja täiendused ja selgitused 1 tund; kostja vastusega tutvumine 15 minutit; kohtuistungi ettevalmistus, tunnistajate ütlused 30 minutit; menetluskulude nimekirja koostamine
10 minutit; kohtuistung 19.03.2024 2 tundi ja 26 minutit; kokku ajakulu 13 tundi (käibemaksuta). Võttes arvesse hageja esindaja tunnihinda 100 eurot tuleb hageja lepingulise esindaja kulu suuruseks määrata 1300 eurot. Seega tuleb määrata hageja menetluskulude suuruseks kokku 4240 eurot.
22.Kostja kohtule menetluskulu nimekirja esitanud ei ole ja tsiviilasjast kostja menetluskulusid ei nähtu. Seega tuleb määrata kostja menetluskulude suuruseks 0 eurot.
23.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg 4. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
/digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.