X hagi C vastu lepingu tühisuse tuvastamiseks, alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks ja tahteavalduse andmiseks kohustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 09. jaanuari 2024 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
75 000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja: X (isikukood: XXXXXXXXXXX) Q üldõigusjärglane), lepinguline esindaja vandeadvokaat Vladimir Sadekov Kostja: C (isikukood: XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Vladimir Buldakov
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 09. jaanuari 2024 otsus muutmata.
2.Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud X kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Q (kinkija, kelle üldõigusjärglane on alates 12.12.2022 X, hageja) esitas 08.04.2022 Harju Maakohtule C (kostja) vastu hagi (täpsustatud 03.06.2022), milles palus tuvastada Q ja kostja vahel 22.04.2022 notariaalselt tõestatud korteriomandi kinkelepingu tühisus või alternatiivselt lugeda hageja kinkelepingust taganemine kehtivaks ning Q ja kostja vahel 22.04.2002 sõlmitud korteriomandi kinkeleping lõppenuks ja kohustada kostjat andma nõusolek tema omanikuna registrist kustutamiseks ja kandemuudatuse tegemiseks, millega korteriomandi (registriosa nr XXXXXXXX) omanikuks saab hageja.
2.Hageja täpsustas 19.06.2023 ja 24.06.2023 oma nõudeid ja palus - tuvastada Q ja kostja vahel 22.04.2002 sõlmitud korteriomandi kinkelepingu tühisus või - alternatiivselt tunnistada korteriomandi kinkeleping kehtetuks, - ja kohustada kostjat andma nõusolek tema omanikuna registrist kustutamiseks ja kandemuudatuse tegemiseks, millega korteriomandi (registriosa nr XXXXXXXX) omanikuks saab hageja. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
3.Hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt kinkis Q 22.04.2002 notariaalse kinkelepinguga kostjale Tallinn, XXX asuva korteriomandi. Korteriomand koormati tähtajatu tasuta isikliku kasutusõigusega kinkija kasuks. Kostja kanti korteriomanikuna kinnistusraamatusse 21.08.2002. Kinkelepingu tõestamine toimus kostja elukohas, TTT, Tallinn. Aprillis 2002 elas Q kinkelepingu esemeks olnud korteris koos oma tütrega, kes oli voodihaige. Q tütre eest hoolitses tema poeg X, kes käis korteris igapäevaselt, kuid ei elanud koos ema ja vanaemaga.
4.Ql oli raske alkoholisõltuvus. 21.04.2002 otsis ta kodust järjekordselt alkoholi ostmiseks raha. Kuna ta kodust raha ei leidnud, läks ta välja, selgitades tütrele, et läheb oma tuttava W ehk kostja ema juurde. Mõne aja pärast tuli Q koju tagasi, otsis kiiresti oma passi ja sellel päeval ööseks enam koju ei tulnud. Ta naasis koju järgmise päeva esimesel poolel, käitus imelikult ja sai mõne aja pärast epilepsiahoo. Ta viidi kiirabiga haiglasse, kus leiti Q verest peale alkoholi ka psühhotroopseid aineid. Q põgenes järgmisel päeval haiglast koju ilma jalatsiteta.
5.Aastaid hiljem sai Q oma suureks üllatuseks teada, et ta ei ole enam oma korteri omanik. Talle meenus, et 21.04.2002 palus ta kostjalt alkoholi ostmiseks laenu ja kostja oli nõus, kui Q allkirjastab „ühe paberi“, mis tagab vajadusel ka tulevaste võlgade tagastamise. Kostja lubas, et hakkab Qt materiaalselt toetama. Q allkirjastas dokumendi, kuid ei saanud aru, millise sisuga see täpselt oli. Ta oli sellel ajal ühest kõrvast kurt ja allkirjastamisel lihtsalt noogutas. Dokumendi eksemplarid jättis kostja enda kätte ja hiljem keeldus nende Qle andmisest. 23.11.2004 esitas Q kostja vastu hagi, milles palus kinkelepingu tühistada, tunnistada hagejat korteriomandi omanikuks ja mõista kostjalt välja korteriga seotud kulutused, kuid hagi jäi rahuldamata (tsiviilasi nr 2-04-2105).
2-22-5209
6.Kinkeleping on tühine. Hagejal diagnoositi 1986.a epilepsia. Ta oli 80ndatel arvel Tallinna Vabariiklikus Psühhiaatria-Neuroloogiahaiglas. 1986.a ravikaardis on märge sagedaste tugevate peavalude kohta, mille tõttu ta võttis pidevalt tablette. Juba sellel ajal kaebas ta psühhiaatrile mälu halvenemist. Hageja diagnoos hävitas tema aju ja mälu. Ta kuritarvitas süstemaatiliselt ja pidevalt alkoholi. 2010. a tuvastati ajutroofia tunnused. Q ei saanud tihti aru vestluste sisust ja sellest, mida ta teeb. Q diagnoos koosmõjus pideva alkoholi ja selle surrogaatide tarvitamisega viis selleni, et ta ei olnud 22.04.2002 tehingu tegemise ajal võimeline õigesti hindama seda, kuidas tehing mõjutab tema huve. 02.08.2006 diagnoositi tal pankreatiit. Q haridustase oli madal ja arusaamisvõime ümbritsevast kannatanud.
7.Alternatiivselt, kui tehing ei ole tühine, soovib hageja kinkelepingust hagiavalduse esitamisega taganeda või on kinkeleping kehtetu, kuna kostja kasutas ära hageja rasket olukorda. Q ja kostja on võõrad. Kinkelepingu kehtima jäämine on ebaõiglane. Kostja väljendab oma käitumisega kuritahtlikku tänamatust. Q ei ole saanud hüvesid, millega ta lepingut sõlmides arvestas. Ei ole usutav, et Q kinkis oma korteri ja elukoha võõrale isikule midagi vastu ootamata. Kostja ei ole korteri ega Q suhtes 20 aasta jooksul mingit huvi üles näidanud, ei ole kandnud korteriga seotud kulusid ega teinud remonti. Ta teadis, et Ql oli majanduslikult väga raske ja kasutas ära Q rasket alkoholisõltuvust. Sellise isikuga tehingu tegemine seab kingisaajale kõrgendatud moraalsed kohustused. Q jättis korteri kostjale kinkimisega ennast ilma võimalusest elu korraldamisega hakkama saada. Q ei soovinud juba 2004. a kinke kehtima jäämist, kuid kostja ei ole nõus korterit tagastama. Kostja keeldumine ei ole eetiline, kui ta teab, et kinkija ei pea teda kingi vääriliseks.
8.Q on hagi esitamise ajaks 88aastane voodihaige pensionär. Tal algab dementsus. Ta ei ole võimeline ennast mõistlikult ja iseseisvalt ülal pidama. Q vajab halva tervisliku seisundi tõttu pidevat kõrvalabi, mida ta saaks hooldekodus. Selleks vajab Q rahalisi vahendeid, mida ta saaks oma korterist. Pensionist selleks ei piisa. Seoses kinkelepingu tühisuse või kehtetusega tuleb korteriomand hagejale tagastada. Kostja vastuväited
9.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
10.Hageja väited ei vasta tegelikkusele. Hageja ja kostja ei ole võõrad. Kostja tunneb hagejat lapsest saadik ja nad olid sõbrad. Korteriomandi kostjale kinkimise initsiatiiv tuli hagejalt endalt. Hageja põhjendas oma soovi sellega, et ta kartis, et tema tütar ja lapselaps võtavad temalt korteri ära ja viskavad ta tänavale.
11.Hageja ei ole tõendanud kinkelepingu sõlmimist vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu tõttu seisundis, mis välistas tema võime õigesti hinnata seda, kuidas tehing mõjutab tema huve. Tõele ei vasta väide, nagu ei oleks leping täidetud. Kinkelepingu p 4.1 järgi anti valdus üle 22.04.2002. Kinkelepingust taganemine ei ole kehtiv. Hageja ei ole tõendanud, et kostja on oma käitumisega näidanud hageja või tema lähedaste vastu üles jämedat tänamatust.
12.Hageja nõue korteriomandi kinkelepingu tühisuse tuvastamiseks on aegunud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 149 järgi on seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg kümme aastat nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kinkeleping sõlmiti 22.04.2002, s.o rohkem kui kümme aastat enne hagi esitamist.
2-22-5209
Maakohtu otsus ja põhjendused
13.Harju Maakohus jättis 09.01.2024 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Menetluskulude suurust maakohus rahaliselt kindlaks ei määranud.
14.Maakohus märkis, et hageja täpsustas oma hagi 24.06.2023. Hageja jäi selle juurde, et kinkeleping on tühine, kuid täpsustas asjaolusid ja nõudeid. Hageja palus mitte menetleda 03.06.2022 esitatud alternatiivnõuet kinkelepingust taganemise tuvastamiseks. Kuna hageja täpsustas 24.06.2023 nõude asjaolusid ja nõudeid, siis muutis hageja oma 24.06.2023 avalduses hagi.
15.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tõestas notar Piret Pressi asendaja Egle Uri, Q ja kostja vahel 22.04.2002 tehingu, millega Q andis korteriomandi (tänane registriosa nr XXXXXXXX) tasuta kostja omandisse. Korter kuulub kostjale.
16.Võlaõigusseaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 11 kohaselt kohaldub kinkelepingule selle tegemise ajal kehtinud ENSV Tsiviilkoodeks (TsK) ja 01.09.1994 tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS1994). Q kinkis korteri kostjale kooskõlas TsK § 259 lg-ga 1, mille kohaselt annab kinkelepinguga üks pool vara tasuta teise poole omandisse. VÕSRS § 7 lg 1 kohaselt saab hageja kinkelepingu tühistada või ühepoolselt lõpetada kehtivates seadustes sätestatud korras, kuid tühistamise ja lõpetamise aluste suhtes kohaldatakse kinkelepingu tegemise ajal kehtinud seadust.
17.VÕSRS § 3 lg 1 järgi määratakse isiku teovõime tehingu tegemise ajal kehtinud seaduse kohaselt. Hageja nõue tehingu tühisuse tuvastamiseks ja sellega seoses kinnistusraamatu kannete tegemiseks jääb rahuldamata. Selleks, et kinkeleping oleks tühine TsÜS1994 § 77 lg 1 järgi, pidi Q olema tunnistatud tehingu tegemise ajaks ehk 22.04.2002 TsÜS1994 § 13 lg 1 järgi kohtuotsusega teovõimetuks põhjusel, et ta ei suutnud vaimuhaiguse või nõrgamõistlikkuse tõttu kestvalt oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida ja mille tõttu talle oli seatud eeskoste ja tal ei olnud õigust sellist tehingut teha. Hageja väitis, et Q ei saanud aru tegude tähendusest ja nende mõjust, aga ei ole väitnud ega ka tõendanud, et Q oleks kohtuotsusega teovõimetuks tunnistatud.
18.Hageja nõue tehingu kehtetuks tunnistamiseks Q otsusevõimetuse tõttu (TsÜS1994 § 15 lg 2) on aegunud. TsÜS1994 § 79 lg 1 kohaselt tuli sellel alusel tehingu kehtetuks tunnistamise nõue esitada 3 aasta jooksul tehingu tegemisest. Tulenevalt VÕSRS § 9 lg 1 ja TsÜS2002 § 146 lg 1 (koos TsÜS1994 § 105 lg 1 ja § 106 lg 1) aegus nõue 22.04.2005. Hagi esitati alles 2022. aastal. Seda tehingut ei saa tehingu teine pool seetõttu ka tühistada (VÕSRS § 7 lg 1) ühepoolse avaldusega. Nõude aegumise tõttu ei ole sellisel tühistamisel õiguslikku toimet.
19.Hageja nõue tehingu kehtetuks tunnistamiseks raskete asjaolude esinemise tõttu (TsÜS1994 § 74 lg 1) on samuti aegunud. TsÜS1994 § 113 lg 1 järgi oli hagi üldine aegumistähtaeg 10 aastat, välja arvatud nõuded, mille kohta oli seaduses ettenähtud lühendatud aegumistähtaeg või mille kohta aegumist ei kohaldata. TsÜS1994 § 74 lg 1 tehingu vaidlustamiseks erikorda ette ei näinud. Eeldades, et õige on hageja väide, et tehing tehti rasketel asjaoludel, hakkas nõude aegumine kulgema tehingu tegemisest (TsÜS1994 § 116 lg 1 esimene lause). TsÜS2002 § 146 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumise tähtaeg 3 aastat, s.o lühem kui varem kehtinud seaduses. VÕSRS § 9 lg 2 kohaselt kohaldatakse seetõttu nõudele kolmeaastast aegumistähtaega, mis hakkas kulgema 01.07.2002. Nõue aegus seega 30.06.2005. 2022.a. esitatud hagi on seega aegunud. Seda tehingut ei saa seetõttu ka ühepoolse avaldusega tühistada (VÕSRS § 7 lg 1). Nõude aegumise tõttu ei ole sellisel tühistamisel õiguslikku toimet.
2-22-5209
20.Õige ei ole hageja seisukoht, et aegumine oli peatunud, kuna Ql ei olnud eestkostjat. TsÜS1994 § 120 lg 2 p 1 järgi peatub aegumine, kui teovõimetul isikul ei ole seaduslikku esindajat, kuid see eeldab, et isik on kohtuotsusega tunnistatud teovõimetuks. Asjas ei ole tõendatud, et Q oleks kohtuotsusega teovõimetuks tunnistatud. Aegumine ei peatunud ka pärast 01.07.2002 kehtiva TsÜS § 165 järgi. Hageja ei ole väitnud, et Qle oleks jäänud ilma määratud eestkostjata ka pärast 01.07.2002.
21.Kuna hageja nõuded tehingu tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks jäävad rahuldamata, jääb rahuldamata ka sellest tulenev kinnistusraamatu kande muutmise nõue. Kuna hagi jääb eeltoodu tõttu rahuldamata, ei hinda kohus tõendeid ega seda, kas kinkeleping tehti Qle äärmiselt rasketel asjaoludel ja äärmiselt ebasoodsatel tingimustel. Apellatsioonkaebus
22.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldatakse. Alternatiivselt palub hageja saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
23.Kaebuse kohaselt kohaldas maakohus ebaõigesti aegumist. Õige ei ole maakohtu seisukoht, et TsÜS1994 § 74 lg 1 tulenev aegumistähtaeg arvutatakse vastavalt sama seaduse § 113 lg 1 sätestatule ja see on 10 aastat. Riigikohus on leidnud, et TsÜS1994 lühendatud aegumistähtaega ette ei näinud.
24.Maakohus jättis kohaldamata TsÜS1994 § 66 lg 1 mis nägi ette kinkelepingu tühisuse heade kommete vastasuse tõttu. Arvestades hagiavalduses esitatud faktiliste asjaolude kirjeldust, tundub keskmisele mõistlikule inimesele, et vaidlustatud kinkeleping ei tohiks kehtida. Seega tuli analüüsida, kas tehing on vastuolus heade kommetega ja seetõttu tühine. Kõik tühistamise alused – eksimus, pettus, ähvardus, vägivald, raskete asjaolude ärakasutamine – on teod, mille olemasolul sõlmitud tehingud võiksid olla juhul, kui ei oleks erisätteid, tühised vastuolu tõttu heade kommetega. Selle tõttu tuleb TsÜS §-st 3 lähtudes käesoleval juhul kohaldada TsÜS1994 § 74 erinormina TsÜS1994 § 66 lg 1 suhtes. Hagi esitamiseks TsÜS1994 § 74 alusel lühendatud aegumistähtaega ette nähtud ei olnud.
25.Tehing tehti ilmselgelt Qle äärmiselt ebasoodsatel tingimustel TsÜS1994 § 74 tähenduses. Küsitav on, kuidas sai Q, kellel oli tehingu tegemise ajal temaga samas korteris elav voodihaige tütar ja lapselaps, ilma mingit hüve saamata, oma ainsa vara ära kinkida ning lapse ja lapselapse ilma pärandita jätta. Q oli sunnitud tegema tehingu raskete asjaolude kokkusattumise mõjul. Tal oli alkoholisõltuvus ja tal ei olnud raha. Tema tütrel olid terviseprobleemid. Kostja ei olnud sugulane ega sõber ja teadis, et kinke saamiseks ei olnud mingit põhjust ega õigust. Kostja käitus ebaeetiliselt, kui jättis lepingu mõlemad eksemplarid endale ja takistas Ql informatsiooni saamist. Tegemist oli kuriteole lähedase olukorraga. Kostja kasutas ära kinkija alkoholisõltuvust ja soodustas seda tema elu lõpuni, ostes talle alkoholi. Tegemist on kostja alusetu rikastumisega kinkija ja tema pere arvel. Vastustaja seisukoht
26.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
2-22-5209
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
27.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning hageja väited ei anna alust jõuda maakohtust erinevale järeldusele. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 654 lg 6).
28.Apellatsioonkaebuses tugineb hageja sellele, et maakohus kohaldas ebaõigesti TsÜS1994 § 74 ja § 113 lg 1 kui leidis, et hageja nõue tehingu kehtetuks tunnistamiseks selle äärmiselt ebasoodsate tingimuste tõttu on aegunud. Samuti heidab hageja ette, et maakohus jättis kontrollimata tehingu tühisuse selle heade kommete vastasuse tõttu (TsÜS1994 § 66). Ringkonnakohus hageja etteheidetega ei nõustu. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kohus järgmist.
29.TsÜS1994 § 113 lg 1 kohaselt oli kuni 01.07.2002 kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse alusel hagi korras õiguste kaitse üldine aegumistähtaeg 10 aastat, välja arvatud nõuded, mille kohta on seaduses sätestatud lühendatud aegumistähtaeg või mille kohta aegumist ei kohaldata. Iseenesest on õige hageja tähelepanek, et kinkelepingu sõlmimise ajal ei näinud seadus ette lühendatud aegumistähtaega TsÜS1994 § 74 alusel tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamiseks. Nimetatust ei saa aga järeldada, et see nõue ei ole aegunud. Sellist järeldust ei saa teha ka hageja viidatud Riigikohtu lahendist (RKTKo 16.10.2002, 3-2-1-80-02 p 10). Kolleegium selgitab, et olukorras, kus seadus ei sätestanud nõudele lühendatud aegumistähtaega või aegumist ei välistanud, kohaldus TsÜS1994 § 113 lg 1 kohaselt üldine, 10-aastane aegumistähtaeg. Maakohus leidis seega õigesti, et hageja nõue 22.04.2002 sõlmitud kinkelepingu kehtetuks tunnistamiseks TsÜS1994 § 74 alusel aegus 30.06.2005.
30.Kohus leiab, et hageja väited tehingu vastuolu kohta heade kommetega on vastuolulised. Hageja heidab maakohtule ette, et maakohus ei hinnanud tehingu tühisust vastuolu tõttu heade kommetega, kuid märgib siis ka ise, et TsÜS1994 § 74 (tehingu kehtetuks tunnistamise alus) on erinorm sama seaduse § 66 (tehingu tühisus vastuolus tõttu heade kommetega) suhtes ja kohus oleks pidanud leidma, et tehing on § 74 alusel kehtetu. Kolleegium selgitab, et kuigi õige on hageja seisukoht, et TsÜS1994 § 74 on erinorm TsÜS1994 § 66 suhtes, ei ole õige hageja järeldus, et kuna täidetud on TsÜS1994 § 74 koosseis, on tehing vastuolus heade kommetega. Hageja tugines menetluses läbivalt sellele, et kostja kasutas ära Q rasket olukorda, s.t tugines tehingu kehtetusele. Tehing ei saa samadel asjaoludel olla nii kehtetu kui ka tühine. Maakohus lahendas õigesti hageja nõude TsÜS1994 § 74 alusel.
31.Hageja ei ole ka apellatsioonkaebuses selgelt eristanud oma TsÜS1994 § 74 alusel esitatud väiteid ja TsÜS1994 § 66 alusel esitatud väiteid, s.t hageja väidetest ei ole selge, mille alusel ta leiab, et tehing ei ole mitte kehtetu äärmiselt ebasoodsate tingimuste tõttu vaid on tühine vastuolu tõttu heade kommetega. Kohus märgib aga, et hageja nõue oleks aegunud ka siis, kui leida, et kõik hageja etteheited ei ole kaetud TsÜS1994 § 74 sätestatud koosseisuga.
32.TsÜS1994 § 66 lg 1 kohaselt on heade kommetega vastuolus olev tehing tühine. Kolleegium ei nõustu hageja seisukohaga, et heade kommete vastasusele tuginev tehingu tühisuse tuvastamise nõue kuni 01.07.2002 kehtinud TsÜS järgi ei aegunud. Ka sellel alusel tehingu tühisuse tuvastamise nõudele kohaldus TsÜS1994 § 113 lg 1 järgi üldine hagi korras õiguste maksmapanemise 10-aastane aegumistähtaeg (vt ka RKTKo 23.09.2005, 3-2-1-80-05, p 23). Arvestades ka VÕSRS § 9 lg 1 sätestatut aegus hageja nõue 22.04.2002 tehingu tühisuse tuvastamiseks seega 22.04.2012. Hageja esitas hagi alles 08.04.2022. Ringkonnakohus märgib
2-22-5209
täiendavalt, et TsÜS1994 § 113 lg 1 järgi aegus hiljemalt 22.04.2012 ka hageja nõue kinnistusraamatu kannete muutmiseks.
33.Kuna hageja nõuded on aegunud, ei vasta ringkonnakohus apellandi sisulistele väidetele, mis puudutavad tehingu vastuolu heade kommetega või tehingu tegemist äärmiselt ebasoodsatel tingimustel. Küll aga selgitab ringkonnakohus, et nõude aegumise instituudi eesmärk on muuhulgas õigusrahu ja õiguskindluse tagamine. Samuti arvestab aegumise instituut, et aja möödudes on võlgnikul ka raskem esitada nõudele vastuväiteid, kuna tõendid ei pruugi olla talle enam kättesaadavad. Kui võlausaldaja ei ole mingit olukorda vaidlustanud väga pikka aega, praegusel juhul ligi 20 aastat, tunnustatakse nii võlgniku kui majanduskäibe kaitsmise huvides selle olukorra püsimajäämist.
34.Eeltoodust tulenevalt ei anna apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Menetluskulude jaotus
35.Apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jäävad apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 2 alusel kindlaks maakohus määrusega mõistliku aja jooksul pärast käesoleva otsuse jõustumist.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.