TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kaudu hagi M Ai vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
1419,37 eurot Hageja: TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kaudu TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (registrikood 14304235)
Menetlusosalised ja nende esindajad
lepinguline esindaja S R (Julianuse Õigusbüroo OÜ) Kostja: M A (xxx) Menetlustoimingu tegemise viis Kirjalik menetlus (lihtmenetlus)
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud hageja kanda.
3.Toimetada Teadaannetes
kohtuotsus
kostjale
kätte
teadaande
avaldamisega
Ametlikes
Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse esitamise järel seisukoha selle lubatavuse osas ning võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle
1.Hageja esitas 21.08.2023 Harju Maakohtule hagi kostja vastu järgmiste nõuetega:
1.1.Mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 741,49 eurot, intress 154,75 eurot, sissenõudmiskulud 50,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 201,60 eurot;
1.2.Mõista kostjalt hageja kasuks viivis alates 22.08.2023 kuni põhinõude summas 741,49 eurot täitmiseni intressimääraga võrdses määras 36,62% aastas.
2.Hageja toob nõude alusena välja, et hageja ja kostja sõlmisid 24.08.2021 järelmaksulepingu nr. xxx, mille alusel sai kostja kauba järelmaksuga. Lepingu alusel soetas kostja kauba maksumusega 741,49 eurot (Lisa 1). Kostja kohustus kauba eest tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi 10.07.2023 - 10.02.2027. a. Kostjalt ei ole toimunud laekumisi hagejale põhiosa katteks. Lepingus lepiti kokku intressi määr 36,62% aastas, lepingu krediidi kulukuse määraks on 40,63% (Lisa 1). krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisumma 741,49 eurot, intressimäär 36,62%, lepingutasu 0 eurot, laenuhaldustasu 0 eurot, tagastamise tähtaeg 66 kuud, maksete tähtpäevad. Hageja väitel järgiti vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Hageja väitel on kostjal on intressivõlgnevus alates 11. osamaksest, s.o 10.07.2022 kuni ülesütlemisele eelnenud 15. osamakseni s.o 10.11.2022 summas 154,75 eurot (5x30,95). Kostja intressi tasunud ei ole. Hageja toob välja, et kuna kostja ei täitnud maksegraafikust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, saatis hageja 8.11.2022. a kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks (Lisa 3). 23.11.2022. a saatis hageja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul (Lisa 4). Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 741,49 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 24.11.2022 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 21.08.2023 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras s.o 36,62%. Hageja nõuab viivist summas 201,60 eurot. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivis summas 201,60 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 22.08.2023 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras s.o 36,62% aastas. Arvestatuna ühe aasta kohta moodustub viivise summa järgmiselt: põhivõlg 741,49 eurot x 36,62% aastas = 271,53 eurot. Hageja nõuab pärast lepingu lõppemist tehtud võla sissenõudmiskulude hüvitamist 50 eurot. Hageja sissenõudekulude summa 50,00 eurot kujunemine: 27.01.2023. a esimese tasulise kirja saatmine 25 eurot 16.03.2023. a teise tasulise kirja saatmine 5 eurot 19.05.2023. a kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot. Võlgniku makseviivitusega tingitud muud kulud sisaldavad: - nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; - kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; - võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; - võlanõude avaldamisega tehtud kulud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud nõude summa piiresse). Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus Ametlikes Teadaannetes teate avaldamisega kätte toimetatuks loetud 03.02.2024. Menetlusse võtmise määrusega oli kostjale antud tähtaeg 14 päeva arvates kättetoimetamisest. Kostja vastanud ei ole. Lihtmenetluses võib kohus teha otsuse ilma kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus esitab siiski lühidalt põhjendused otsuse arusaadavuse huvides. Kohus ei tee tagaseljaotsust, kuivõrd hageja nõue ei ole õiguslikult põhjendatud.
4.Kas leping on sõlmitud ja kehtis, kas krediit on välja makstud VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS § 4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud ületada maksimaalset lubatud määra. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1). Hageja peab hagi nõude alusena tõendama, et tarbija on teinud VÕS § 404 kohase (st vastavas vormis ja sisuga) tahteavalduse ning krediidiandja andis tarbijale lepingudokumendi püsival andmekandjal. Hageja peab seega tõendama millal, millisel viisil ja mis sisuga tahteavalduse tarbija järelmaksulepingu sõlmimiseks tegi ning millal ja mis viisil hageja tarbijale lepingudokumendid püsival andmekandjal esitas. Kui tarbija tahteavaldus ei sisaldanud kõiki § 404 lõikes 2 loetletud andmeid, muutub krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama (mida sel juhul peab samuti hageja tõendama). VÕS § 410 lg 1 kohaselt VÕS § 404 lõikes 1 nimetatud vorminõue ei välista tarbijakrediidilepingu sõlmimist ka sidevahendi abil. Sidevahendi abil tarbijakrediidilepingu sõlminud tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Selle vorminõude rikkumisega kaasneb sama, tühisuse tagajärg, st VÕS § 408 lg 1. Seega sidevahendi teel tarbijakrediidilepingu sõlmimise tõendamiseks peab hageja välja tooma, millal ja mil viisil mis sisuga lepingudokumendid ta kostjale andis. Hageja ei ole esitanud mingeid selgitusi selle kohta, millisel viisil leping sõlmiti, st kuidas tarbija oma tahteavalduse tegi, kas ja millisel viisil seda kinnitas ning kas hageja tarbijale lepingudokumendid püsival andmekandjal esitas. Hageja on esitanud vaid järgmised
faktiväited: „hageja ja kostja sõlmisid 24.08.2021 järelmaksulepingu nr. xxx, mille alusel sai kostja kauba järelmaksuga. Lepingu alusel soetas kostja kauba maksumusega 741,49 eurot (Lisa 1).“ Kohus märgib, et hageja on kohtule esitanud pdf faili „Järelmaksulepingu xxx eritingimused“, ehk hageja väidetust erineva numbriga lepingu. Kohus selgitas hagejale menetlusse võtmise määruses, et hagejal tuleb tõendada, mil viisil ja kuupäeval kostja on lepingu sõlmimiseks vajaliku tahteavalduse teinud. Väide, et „leping sõlmiti“ ei ole faktiväide. Kas lepingu saab sõlmituks lugeda ning kas leping oli nõutud vormis, on õiguslikud hinnangud, mille annab kohus. Hageja ei ole esitanud hagis faktiväidet – millal mis vormis kostja tegi lepingu sõlmimiseks tahteavalduse ning seda ka mitte pärast seda, kui kohus sellele hageja tähelepanu juhtis. Hageja ülesanne on tuua kohtu ette faktiväited nõude rahuldamise aluseks olevate õigusnormides sätestatud nõude eelduste kohta ning esitada selgitused, kuidas esitatud tõend hageja faktiväidet tõendab. Kohus ei pea ise tõendeid uurides neist faktiväiteid otsima ega spekuleerima, mida miski tõendis tähendada võiks. Nii laenulepingu kui ka alusetu rikastumise sätete alusel raha maksmise nõude eeldusena tuleb selge faktiväitena välja tuua, et laen (või rahasumma) on kostja kasutusse antud. Hageja on krediidi kasutusse saamise kohta esitanud vaid järgmist: „sai kostja kauba järelmaksuga. Lepingu alusel soetas kostja kauba maksumusega 741,49 eurot“. Kohus on seisukohal, et eeltoodu ei ole faktiväide, kuivõrd ei sisalda selgeid väiteid selle kohta, millal ja mis viisil kostja krediidi kasutusse sai. Kohus saab üksnes järeldada, et järelmaksulepingu olemusest tingituna ilmselt kandis krediidiandja laenusumma kauba müüjale, ent hageja siiski ei ole esitanud faktiväidet et seda ka tegelikult tehti ning et mis kuupäeval ja kellele raha kanti. Hageja ei ole esitanud ka ühtegi tõendit, kust nähtuks kostja või kauba müüja kinnitus, et raha on üle kantud või kaup kätte saadud. Seega ei ole hageja kohtu ette toonud selgeid ja konkreetseid faktilisi asjaolusid krediidisumma kostja kasutusse andmise kohta ning see ei nähtu ka kohtule esitatud tõenditest.
5.Krediidi kulukuse määr Hageja toob välja, et lepingu krediidi kulukuse määraks on 40,63%. ning selle arvutamisel on arvesse võetud krediidisumma 741,49 eurot, intressimäär 36,62%, lepingutasu 0 eurot, laenuhaldustasu 0 eurot, tagastamise tähtaeg 66 kuud, maksete tähtpäevad. 24.08.2021 oli krediidi kulukuse maksimaalne määr 56,04%, seega maksimaalset määra ei ületatud.
6.Vastutustundliku laenamise põhimõte Hageja on seisukohal, et järgis vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Hageja selgitab, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks teostas ta päringu pensioniregistrisse (dtl 51) ning sai selle alusel teada, et märtsist augustini oli kostja keskmine brutopalk 2942,00 eurot (hagi lisa 5). Hageja väitel tegi ta päringu maksehäireregistritesse (dtl 52) ning hageja väitel krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Hageja toob välja, et tugines kostja poolt laenutaotluses (dtl 50) esitatud andmetele, milles kostja deklareeris oma sissetulekuks 1400 eurot ning kohustusteks 0 eurot (hagi lisa 4).
Hageja selgitab, et arvestas kostja netopalgaks 2294 eurot ning kuigi kohustusi isik ei deklareerinud, oli kostjal hagejale teadaolevatel andmetel kohustusteks veel ca 80 eurot, mis tuleneb muudest järelmaksulepingutest. Hageja selgitab krediidivõimelisuse hindamist järgmiselt: Peale laenutaotluse heakskiitmist saaksid isiku kohustused olema ca 110,00 eurot kalendrikuus (olemasolevad kohustused 80,00+lepingu osamakse 30,95). Krediidiandja on arvestanud kõik kostja kulud tuludest maha ning teada saanud, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 2184,00 eurot (2294,00110,00) ning see omakorda tähendab sissetulekute/kohustuste suhtarvu 4,80%. Tulenevalt sellest, et krediidiandjatele ei ole sätestatud mitte ühegi regulatsiooniga sissetulekute ning kohustuste suhtarvu (näiteks nagu on kodulaenude väljastamise puhul maksimaalseks suhtarvuks 50%), siis lähtuti sellel ajal kehtinud laenude väljastamise poliitika raames printsiibist, et sissetulekud peavad olema suuremad kui igakuised kohustused. Analüüsi tulemusena selgus, et kliendi igakuine netosissetulek on piisav laenutaotluse rahuldamiseks ning samuti on igakuised kohustused väiksemad, kui kliendi sissetulekud. Arvestades hagi aluseks oleva lepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma. Hageja ei ole esitanud väidet, et laenu andmisel oleks küsitud kostja konto väljavõtet. Hageja selgitab, et KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb võimaluse korral tugineda laenutaotleja pangakonto väljavõttele, kuid seda vaid juhul, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks – käesoleval juhul oli eelnevast nähtuvalt muu kogutud teave piisav laenusaaja krediidivõimelisuse hindamiseks. Hageja poolt kohtule esitatud laenutaotlusest nähtub, et sissetulekuks on märgitud 1400 eurot, „töökoha tüüp“ on täitmata, „teised laenud“ on täitmata, laenutaotluses ei ole andmevälju ülalpeetavate, igakuiste püsikulude (eluase, toit, kulud ülalpeetavatele, kommunaalid jms) kohta, töökoha iseloomu (püsiv, ajutine, täistööaeg, ettevõte, ametinimetus, töölepingu kestvus) kohta. Hageja on teinud üksnes matemaatilise arvestuse, võrreldes sissetuleku numbrit laenukohustuse numbriga. Kuid ka keskmise suurusega sissetulek ei garanteeri, et isik on maksevõimeline, kui isikul on tegelikult palju kohustusi või ta faktiliselt elab üle oma võimete, kulutades igakuiselt rohkem, kui teenib. Hageja toodud selgitustest ei nähtu, et hageja oleks välja selgitanud kostja igakuised püsikulud (sh kulud ülalpeetavatele) ja hinnanud kostja sissetuleku allika olemust, seda isegi mitte laenutaotluse kaudu. Seadus ei nõua tõepoolest laenusaajalt konto väljavõtte küsimist, ent paneb krediidiandjale kohustuse veenduda laenutaotleja maksevõimes. Konto väljavõte on ka oluline allikas tarbija maksekäitumise, kulutuste ja kohustuste väljaselgitamiseks. Seejuures võib konto väljavõttelt nähtuv olla krediidiandjale ajendiks küsida tarbijalt täiendavaid andmeid või küsimusi – näiteks kui konto väljavõttelt nähtuvad tarbija maksed enda muudele kontodele, ei nähtu tavaliseks äraelamiseks vajalikke kulutusi – sellisel juhul on asjakohane küsida tarbijalt täiendavat infot ja teiste kontode väljavõtteid. Seega konto väljavõtte küsimata jätmine on krediidiandja enda risk - risk, et ta ei veendu piisavalt ning seega ei suuda ka hiljem tõendada, et ta on vastutustundliku laenamise kohustust täitnud. Krediidiandja võib sellise riski võtta, ent peab sel juhul arvestama VÕS § 4034 lõikes 7 sätestatud tagajärgedega. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja järgis kostjale krediidi andmisel vastutustundliku laenamise nõudeid, st kogus tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 13 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause) ning tegi mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi
asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust. Kohus tegi hagejale ettepaneku esitada uus hagi nõue. Hageja esitas 01.03.2024 küll menetlusdokumendi, ent sedastas selles üksnes, et hageja nõue on põhjendatud ega esitanud mingeid täiendavaid seisukohti.
7.Lepingu ülesütlemise kehtivus Lepingu alusel tarbijale antud kogu võlgnetavat laenusummat saab tagasi nõuda, kui see on sissenõutavaks muutunud. Hageja ei ole hagis faktiväitena välja toonud, et leping oleks tähtaegselt lõppenud. Kohtule esitatud lepingu lisaks olnud graafiku järgi pidi viimane osamakse olema 2027. a. Leping ei ole seega korraliselt lõppenud. Hageja tugineb sellele, et leping on üles öeldud. Ülesütlemine on kehtiv, kui: • tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt 3 üksteisele järgneva tagasimaksega; • tarbijale on antud edutult vähemalt 2-nädalane täiendav tähtaeg võlgnetava summa tasumiseks koos avaldusega, et selle tähtaja jooksul summa tasumata jätmise korral öeldakse leping üles ja nõutakse kogu võla tasumist; • ülesütlemisavaldus on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; • ülesütlemisavaldus on kostjale saadetud TsÜS § 69 lõikeid 2 ja 3 järgides. TsÜS § 69 lõigete 2 ja 3 kohaselt on tahteavaldus kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Lepinguga seotud tahteavaldus, mis on tehtud eemalviibijale, loetakse kättesaaduks, kui see on toimetatud tahteavalduse saaja lepingu täitmisega kõige enam seotud tegevuskohta ja tahteavalduse saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kui tahteavalduse saaja tegevuskohta ei ole võimalik kindlaks teha või kui tal puudub tegevuskoht, loetakse tahteavaldus kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Hageja selgitab, et saatis 8.11.2022. a kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks (Lisa 3) ning et 23.11.2022. a saatis hageja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Hageja on kohtule esitanud pdf failina 23.11.2022 dateeritud „Lepingu erakorralise ülesütlemise teatis“ (dtl 49), milles on märgitud kostja nimi ja postiaadress (xxxx) ning viide järelmaksulepingule viitenumbriga xxx. Kohus palus hagejal selgitada, kuidas seonduvad omavahel kohtule esitatud järelmaksuleping 9014505, hageja väitel sõlmitud järelmaksulepingu nr xxx ning järelmaksuleping viitenumbriga xxx. hageja kohtule ei vastanud. Kohus palus hagejal ka selgitada, mil viisil ja kuhu ta teate kostjale saatis. Hageja kohtule ei vastanud. Hageja on esitanud hagiavalduses üksnes viite lepingutingimuste punktile 8.2, kuid mitte faktiväidet, et millisel viisil ta eelviidatud teated siis tegelikult saatis ja millisele aadressile.
Hageja esitatud pdf failidest ei saa kohus ise teha järeldust selle kohta, mil viisil need on saadetud. Praktikas esitavad võlausaldajad samasuguseid postiaadressi kandvaid pdf faile nii siis, kui teade on saadetud postiga kui siis, kui e-kirja manusena. Lisaks jõudis kohus seisukohale, et hageja ei järginud laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Sellisel juhul tuleb VÕS § 4034 lg 7 kohaselt teha ümberarvestus, mis mõjutab ka lepingu ülesütlemise kehtivust – lepingu üles ütlemise eeldused ei pruugi ümberarvestuse korral olla täidetud. Kohus selgitas seda hagejale ning tegi ettepaneku teha ümberarvestus ja esitada uus hagi nõue. Hageja seda ei teinud. Hageja ei ole esitanud ka andmeid selle kohta, millises summas kostja tagasimakseid teinud on. Hageja väitel kostjalt ei ole toimunud laekumisi põhiosa katteks, samas intressivõlgnevusse jäi kostja hageja väitel alates 11. osamaksest. Sellest järeldab kohus, et hageja väitel kostja mingeid summasid on hagejale tasunud, ent hageja on need arvestanud intressi katteks.
8.Põhivõla nõue Hageja väitel ei ole kostjalt toimunud makseid krediidi põhiosa katteks. Samas ei ole hageja välja toonud, mis summas makseid mis ajal kostja teinud on. Kohus selgitas hagejale, et selliselt ei ole kohtul võimalik hageja arvestusi jälgida. Hageja midagi ei vastanud. Võttes arvesse, a) et hageja ei ole esitanud faktiväiteid, mille pinnalt kohus saaks järeldada, et kostja tegi tahteavalduse lepingu sõlmimiseks ning et leping sõlmiti nõutud vormis (st elektrooniliste sidevahendite teel sõlmides andis hageja kostjale lepingudokumendid püsival andmekandjal), et b) hageja ei ole esitanud konkreetseid faktiväiteid krediidi kostja kasutusse andmise kohta, c) et hageja ei ole järginud vastutustundliku laenamise kohustust ega esitanud ümberarvestust ega ka andmeid selle kohta, kui palju kostja tagasimakseid teinud on, d) et leping ei ole korraliselt lõppenud ning hageja ei ole välja toonud selgeid faktiväiteid lepingu üles ütlemise teate saatmise kohta ega esitanud andmeid, mis võimaldaks kontrollida, kas üles ütlemine ka ümberarvestuse korral kehtiks, jääb hageja põhivõla nõue nõude ebaselguse ja tõendamatuse tõttu rahuldamata. Kohus ei saa hageja põhivõla nõuet rahuldada ka mitte alusetu rikastumise sätete alusel, sest hageja ei ole välja toonud andmeid selle kohta, kui palju kostja tagasimakseid teinud on.
9.Intressi- ja viivisenõue, võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue Hageja väitel on kostjal intressivõlgnevus alates 11. osamaksest, s.o 10.07.2022 kuni ülesütlemisele eelnenud 15. osamakseni (s.o kuni 10.11.2022) summas 154,75 eurot (5x30,95). Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 741,49 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 24.11.2022 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 21.08.2023 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras s.o 36,62%. Kohus selgitas hagejale, et ei saa aru, millisest kohtule esitatud lepingu punktist kohus peaks sellise viivisemäära leidma. Kohus näeb esitatud lepingus ja sellele lisatud tarbijakrediidi teabelehes viivisemäära 24,15% aastas. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulusid 50 eurot, 3 meedetuletuskirja ja „muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot*“ eest. Hageja selgitab, et tal on õigus küsida võla
sissenõudmiskulusid pärast lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes VÕS 1132 lg 1 ja lg 2 sätestatust ja lepingu üldtingimuste punktist 3.7. Kohus juhtis hageja tähelepanu, et hageja viidatud lepingu punktist 3.7. ei tulene meeldetuletuskirjade tasu suurust; tarbijakrediidi teabelehes on selleks tasuks märgitud 4,85 eurot. VÕS § 1132 lg 3 ei ole tegemist seadustatud hinnakirjaga, vaid hüvitise ülempiiriga. Kohus palus hagejal välja tuua, kus kohtule esitatud lepingu punktis on välja toodud meeldetuletuskirja tasu 25 eurot, mille hageja hagis on välja toonud. Hageja kohtule midagi ei vastanud. Hageja on esitanud meeldetuletuskirjade saatmise tõenduseks pdf vormingus faili (dtl alates 53), mille järgi Julianus Inkasso on hageja nimel saatnud kostjale 3 e-kirja aadressile xxx. Vaid ühes, 16.03.2023 saadetud kirjas on viide võlanõude aluseks olevale lepingule (lepingu nr xxx); kahes teises on üksnes võlanõude viitenumber: xxx. Kohus ei saa aru, kuidas see, veel neljas number, seondub hagi aluseks oleva lepinguga. Kohus palus hagejal selgitada, kuidas peaks kohus esitatud tõendist (27.01.2023 e-kiri ja 19.05.2023 e-kiri) välja lugema, et need käivad hagi aluseks oleva lepingu kohta. Lepingus on kostja e-postiaadressiks märgitud xxx. Kohus palus hagejal ka selgitada, kas e-postiaadressi xxx oli kostja ise hagejale teatanud. Hageja kohtule midagi ei vastanud. Võttes arvesse, et eelpooltoodud põhjustel jääb hageja põhinõue rahuldamata, jääb samadel põhjustel rahuldamata ka intressi, viivise ja sissenõudmiskulude hüvitamise nõue. Kuid lisaks ei ole hageja tõendanud viivisemäära, võla sissenõudmiseks saadetud meeldetuletuskirjade tasu suurust lepingus ega selgitanud kirjade saatmise asjaolusid.
10.Menetluskulud Hageja sõnul oli tema menetluskulud kokku 1229,50 eurot, sellest riigilõiv hagiavalduse esitamiselt 280 eurot ja lepingulise esindaja õigusabi tasu 949,50 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja menetluskulud on kostjale kätte toimetatud Ametlike Teadannete kaudu, kostja ei ole midagi vastanud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kuivõrd hagi jääb tervikuna rahuldamata, jätab kohus poolte menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud, seega rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Kuna hageja menetluskulud jäävad hageja kanda, siis ei hinda kohus hageja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 317 lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Maris Juha
Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.